KORDAMISKÜSIMUSED ,,JURISPRUDENTS" 1. Jurisprudentsi mõiste ja seos õiguse rakendamisega. (lk 50 55) ...see tegeleb õigusnormide sisu ja väljaselgitamisega. Õigusnormidel on kaks erinevat aspekti, sisemine ja väline. Sisemise vaatenurga esindajad on kohtunik ja haldusametnik. Nad töötavad süsteemis selle osadena, rakendades õigusnorme konkreetsete tegude ja sündmuste puhul. Väljaspoolt vaadeldes võib see ise olla uurimise onjektiks. Teadlane asetab uuritava objekti vaatluse alla näiteks laboratooriumi tingimustes ja
jooksul vastavalt ühiskondlikele muudatustele korrigeeritud. 4. Vulgaarõigus Germaanlaste õiguste üleskirjutustes sisalduv oli tegelikult Rooma või roomaliku hõnguga germaani õigus. Viimast tuleb Rooma õiguse kihistuse alt hooolikalt otsida. Ei ermaani kuningad ega nende abilised olnud huvitatud ristiusueelse õiguse säilitamisest, pigem ikka selle ületamisest. Õigus, mille poole läänegoot pöördus, ei olnud siiski Rooma klassikalise jurisprudentsi õigus. See oli läänegootide riigi galloromaani4 elanikkonna õigus, mille juurde juhiti nüüd sammhaaval ka läänegoodid5. Seda nimetatakse vulgaarõiguseks. Sõna, mille on kujundanud austus klassikalise Rooma õiguse vastu, sisaldab tegelikult teenimatut etteheidet, rõhutades selle õiguse primitiivsust. Hilisantiigil ei olevat olnud klassikalise Rooma õigusteaduse vaimset jõudu. Ei suudetud enam vahet teha omandil ja valdusel ning kohustus- ja
seisukohast. Õiguse ajaloo seisukohast on tähtis kuna tänu säilitatud raamatutele, testamentidele ,savitahvlidele praegu me saame teada sellest, et õiguse ajalugu algas just Roomast . Säilitatud papüürused ja raamatud annavad võimaluse võrrelda tänapäeva õiguse ja rooma õiguse ja saada teada kuidas tol aegse juristi tegevus erineb tänapäevasest tegevusest. Praegu rooma õiguse vaatlemisel saab teha järeldust, et rooma jurisprudentsi tase oli väga kõrge. Juba Vanas-Roomas eristati 2 õigusharu - avalik õigus ja eraõigus. Juristil , kes tegutses õiguse rakendajana , sageli tuli olla ka õigusnormi loojaks kuna Roma aja esimestel juristidel pole olnud veel kogemust ja polnud kohta kust võis vaadata kuidas tegutseda konkreetses olukorras ja sellepärast oli vaja iseseisvailt luua seadusi . Sellel ajal jurist õpis tundma rooma õigust kehtiva õigusena, aga praegu juristid seda ei tee. Tänapäeva juristid õpivad rooma
ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS Õiguse realiseerimisest ehk kasutamisest, kinnipidamisest ja rakendamisest on huvitatud ühiskond tervikuna. Õiguse realiseerimisele selle tulemuslikkuse mõttes saab kaasa aidata jurisprudents- õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust just normatiivsest askeptist ja tegeleb seepärast normi “mõttega“. Teadus õigusnormidest. Arusaamade süsteem kehtivas õigusest, mis teeb ülestähendusi kehtiva õiguse kohta. Õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel eksisteerib tihe seos. Jurisprudents on normi keelest arusaamise teadus. ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS Õiguse rakendamine on üks õiguse realiseerimise viisist. Ühine õigusest kinnipidamise ja kasutamisega on see, et realiseerimise aluseks on samuti õigusnormidest tulenev nõue. Põhiline erinevus on aga see, et õiguse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti-kompententse riigiorgani- vastavat tegevust
tagajärg võib ikkagi tulla. Pingeseisund võib tekkida ka sellest, et elulisi asjaolusid kirjeldatakse igapäevakeeles. Seadus on liiga abstraktne ning konkreetne faktiline tegelikkus ei kuulu nimistusse, kuigi peaks, siis tekib pingeseisund. 3. Õiguse realiseerimine ja õigusteaduse osa selles. Õiguse realiseerimisest on huvitatud ühiskond tervikuna, sest omavoli tekitaks kaose. Realiseerimisele saab kaasa aidata ka jurisprudents. Realiseerimise ja jurisprudentsi vahel on tihe seos: jurisprudents on õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust normatiivsest aspektist ja tegeleb normi ,,mõttega". Jurisprudentsi meetodiõpetus ongi normatiivsete lausete keel. Jurisprudents on teadus õigusnormidest. Normatiivse kehtivuse all mõeldakse seal seda, et on olemas käitumisnõude määr, seotus, kohustuslikkus, millega saab inimkäitumist mõõta. See erineb normi faktilisest kehtimisest, mille all mõeldakse tema läbilöömisvõimet.
12 Türgi Vabariigi õigussüsteemi ei ole kerge seostada Islami õigussüsteemiga, sest 01.03.1926 aastal võeti vastu kriminaalkoodeks, mille koostamisel lähtuti Giuseppe Zanardelli loodud. 8 Г.Ф. Елаян. Основы мусульманского уголвного права. Махачкала 2002, lk 9. 9 J. Schacht. The Origins of Muhhammadan Jurisprudence. ACLS History E-Book Projekt 2001, lk 22-34. 10 A. Schimmel, lk 60. 11 R. Khair Al-din. Islami jurisprudentsi ja õiguse olemusest. – Juridica 2000/8, lk 462-463. 12 M. Lippman. Islamic Criminal Law and Procedure: Religiouse Fundamentalism v. Modern Law. Boston. 01.12.1989, lk 35. 6 Itaalia “Zanardelli” koodeksist. Selle tulemusena loobuti surmanuhtlusest ja kehtestati karistus, mis oli seotud vabaduse võtmisega.13 Sudaani 1899.a ja 1925.a kriminaalkoodeksite ja Bahrain’i kriminaalkoodeksi koostamisel
III-1. Väärtusjurisprudents kui XX saj. Jurisprudents Väärtusjurisprudents saavutab oma tähenduse seeläbi, et ta tunnustab ja on seotud „seadusest kõrgemalseisvate“ või „seadusele eelnevate” väärtustega. Võib-olla oleks täpsem kasutada siinkohal terminit väärtusmastaap. Väärtusmastaabid peavad olema aluseks õiguslikule reguleerimisele, seaduste täiendamisele ja samuti seaduse tõlgendamisele. Küsimused seadusest kõrgemalseisvatest väärtusmastaapidest on jurisprudentsi küsimused. Jutt on sellest, et juriidiline otsustus peab olema väärtusotsustus. Väärtusjurisprudentsi näol on tegemist tänapäevase arusaamaga, kuidas jõuda Se abil ja Se kaudu Õele vastava – õiglase – lahenduseni. Väärtusjurisprudents on XX sajandi jurisprudents. Süsteemset käsitlust Se mõttest ja eesmärgist teadasaamisest nimetataksegi jurisprudentsiks. Tegemist on Õteaduse osaga, mida huvitab objektiivne ehk kehtiv Õ, kehtiva Õe keel. Jurisprudents on objektiivset
4. Eddey on the English Legal System. London 1992. 5. Farnsworth, A.E. An Introduction to the Legal System of the United States. 1991. 6. Friedman, L. American Law. London 1984. 7. Friedman, L. A History of American Law. A Touchstone Book. N.Y. 1985. 8. Holma, H., Barthold, V. Muhamed ja islam. Tln. 1994. 9. Huntington, S.P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Tallinn 1999, lk 120-134; 225-230; 267-278. 10. Khair-Al-Din, Ravil. Islami jurisprudentsi ja õiguse olemusest. Juridica, VII, 2000, lk 461-470. 11. Khair-Al-Din, Ravil. . Lõputöö. Tartu 2000. 12. Major, W.T. Basic English Law. London 1990. 13. Mayer, A.E. Law and Religion in the Muslim Middle-East Countries. The American Journal of Comparative Law, 1987, Nr 1. 14. Zweigert, K., Kötz, H. An introduction to Comparative Law. Oxford 1998, pp 303- 312; 313-319. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES) 15. What is Law. N.Y.,1989, pp 22-28
(Taska lk 11-29 töötage läbi!!!) Kes kõige varem väljus ius non scriptumi tasemelt ja jõudis ius scriptumi tasemele (Antiik- Kreeka)? NB! Õigus objektiivses ja õigus subjektiivses tähenduses ,,et oleks selge, jumala eest" Õiguse tunnused tänapäevamõistes Käsuteooriast kuni...-ni. Mis on Euroopa õigus laiemas ja kitsamas mõistes? (Laffranque) PP ALLIKAID I TEEMA KOHTA: Taska: ,,Õigusteaduse metodoloogia" RKPJo... (2 otsust vt PP) SÕT: LK 17-26, 28-34, 45-47, 51-56 Narits jurisprudentsi põhijoontest lk 378-380 Narits Eessõna kogumikule ,,Riigikohtu lahendid... JPM II teema A. Taska ,,Õigusteaduse metodoloogia" lk 11-29 (veebilehel ka) LM II lk 11-17 ja 60-61 Aimre ,,sotsioloogia. Teine trükk, 2005" Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi RKPJKo Otsus 30.09.94 nr III-4/1-5/94 RKPJKo 02.12.2004 nr 3-4-1-20-04 Vt lisaks ainekavast Põhimõisted:
KOVÕ piiritlemisne muutub praktiliseks, kui see puudutab KOV pädevusi, kohtualluvust ja järgnevat õiguslikku vastutust. 5. Kuidas suhestuvad omavahel kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsusteadused tervikuna? Tooge 8 näidet omavalitsusteadustest. Kuidas Teie poolt loetletud relevantsed teadusvaldkonnad suhestuvad kohaliku omavalitsusega? KOVÕ on omavalitsusteaduste komponent. OVT funktsioneerivad jurisprudentsi harudistsipliinina, samuti läbilõikeainena, Nende toimsfääri tuleb võtta avaralt, et kohe alguses mitte välja jätta olulisi momente. OVT tegelevad eri vaatekohtadest KOV avaldumisvormide, tegevuse ja selle tulemuste, eksisteerimistingimuste, mõjude ja kontseptsioonide käsitlemise, uurimise, läbitöötamise ja lahendamisega. OVT on selle tulemus, et tänapäeva KOV ei ammendu õiguslikult etteantud ülesannete
Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas õigusakt kinnitab õiguskorra normatiivsust, kas akt vastab loomuõiguse põhimõtetele ja jurisprudentsi nõuetele ning põhiseadusele. Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamate suhtes. 2.2 Õiguse allikate liigid Kui võtta aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTID – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt 2. HALDUSAKTID – vastu võetud eksekutiivorganite poolt 3
Aluseks õiguslikud väärtused, väärtused õiguses. Tänapäevases õigusmõtlemises seletub see praktilise juriidilise argumentatsiooni iseloomus, mille moodustavad ühelt poolt õiguspraktika ja teiselt poolt praktiline (dogmaatiline) õigusteadus (e jurisprudents). Sellist korrelatsiooni õiguspraktika ja praktilise õigusteaduse vahel võib käsitada kui kahte level’it õiguse tundmaõppimisel, kusjuures level 1 on alati igal juhul õiguspraktika. Nagu juba öeldud, mõisteti jurisprudentsi all pikka aega ainult praktilist õigusteadust, millel on vahetu seos õiguspraktikaga, kus teooria ja praktika endast midagi homogeenset ja ühtset kujutavad. Tänapäeval aga ollakse veendunud, et seesmiselt pole jurisprudents ühtne. Seejuures ei ole aga kindlasti tegemist praktika ja teooria teineteisest lahutamisega, vaid tunnetuse sügavuti minekuga. Side praktikaga ei kao ja ta ei tohi kaduda. Ükskõik kui
Õiguses ei piisanud enam traditsioonist, vaid see pidi oma õigustatust tõestama mõistuse proovikivil. Ka aitas sellele kaasa ka nn kodifitseeritud Rooma Õiguse Corpus iuris cicilis'e nn taasavastamine ja redigeerimine ja õiguslik läbitöötamine. Õigusteaduse sünnikohaks oli Bologna, kus artistide fakulteet ei suutnud oma 7 vaba kunstiga enam linna nõudmisi hariduse järele rahuldada ning mõnekümne aasta jooksul sai sellest linnast Euroopa jurisprudentsi pühapaik. Peagi täiendasid ka teised ülikoolid peale Bologna oma stuudiumi veel juriidilisega, nagu nt Oxfordis 13. sajandi keskel. Kanooniline õigus: Ehk kiriku õigus. See reguleeris väga suurt osa elust, mitte ainult kiriku siseseid asju vaid ka näiteks paljusid perekondlikke suhteid ja abielu õigust. Kanooniline õigus põhines eelkõige antiiksele vanarooma õigusele, kuid seda modifitseeritud kujul. Kanooniline õigus oli ka lihtsamini ja kergemini muudetav
tihedalt seotud õiguse efektiivsuse või õiguse tulemlikkusega. Kvantitatiivselt tähendab õiguse tulemuslikkus õigusnormide toime faktilise resultaadi suhet selle sotsiaalse eesmärgiga, mille saavutamiseks õigusnorm välja anti. Tavasituatsioonis ei mõelda õigusakti peale, mida järgitakse. 2. Õiguse realiseerimine ja jurisprudents Jurisprudents õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust just normatiivsest aspektist ja tegeleb seepärast normi ,,mõttega". Erialakirjanduses jurisprudentsi meetodiõpetus ongi normatiivsete lausete õigusnormide) keel; see on teadus õigusnormidest; arusaamade süsteem, mis teeb ülestähendusi kehtiva seaduse kohta. Jurisprudentsis mõistetakse õigusnormi normatiivse kehtivuse all seda, et on olemas käitumisnõude määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumist ennast. Õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel eksisteerib tihe seos. Jurisprudentsis on tegu keelelisest
rahvakoosolek tähtsuse, senati roll oli lõppenud. Impeeriumi ajal oli Keiser ainuke õiguse allikas. Piiratud monarhia ajal oli keisri loodud normide nimetus Constitutiones. Neid oli 4tk. 1.Edicta 2.Mandata 3.Rescripta 4.Decreta. Dominaadi ajal kadusid kõik liigid. Keisri välja antud õigusnormid said nim.LEX Juristide tegevus- 3 saj ekr, hakkas tekkima ilmalik jurisprudents. 2saj ekr hakkas välja kujunema klassikaline õigus. Toimus jurisprudentsi õitseng. Keisrid andsid silmapaistvatele juristidele eriprivileegi. Tekkisid kaks koolkonda 1prokuliaanid 2 savininaanid. 3. Keiser Justinianuse kodifikatsioon Elas 483-565. Aastast 527-565 õnnestus ühendada tal Rooma mõlemad pooled. Tema poolt oli loodud komisjon, kes tegeles aastatel 528-534 õigusega, ning selle tulemusena tuli välja ,,Tsiviilõiguse kogu". Koosnes 3-st osast. 1 Tsiviilõiguse õpik
ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas õigusakt kinnitab õiguskorra normatiivsust, kas akt vastab loomuõiguse põhimõtetele ja jurisprudentsi nõuetele ning põhiseadusele. Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamate suhtes. 9. Milliseid õigusallikaid tunneb Eesti õiguskord? Nimeta ja kirjelda! Eesti õiguskord põhineb seadusõigusel. Seadusõigus tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel. Eesti õigusaktide süsteem: 1) Põhiseadus-riigi tähtsaim õigusakt, mis reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. ;
positiivse õiguse vastu erandina ”õige”. Positiivne õigus pole mitte ainult olemiskord, vaid pigem positiivne olemiskord ehk pidamiskord. Õigus lubab, kohustab ja keelab. Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest. Normatiivsuse kontroll – seadus vastab Põhiseadusele või mitte? Jurisprudentsi küsimus. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane, ehk õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite pädevusega, vastuvõtmine teatud protseduurireeglitega ning aktidel peab olema kindel vorm ning olema materiaalselt õiguspärane 3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras („rahvusliku õiguskorra püramiid”) Õiguse allikad on need kohad, kust me leiame õigust. Õiguse ajalugu saab alguse kirjapandud allikatest. Riik sanktsioneeris tavad, pani neist olulisemad kirja
Kohaliku omavalitsuse õiguse piiritlemine muutub praktilisemaks, kui see puudutab kohaliku omavalitsuse pädevusi, kohtualluvust ja järgnevat õiguslikku vastutust. 5. Kuidas suhestuvad omavahel kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsusteadused tervikuna? Tooge 8 näidet omavalitsusteadustest. Kuidas Teie poolt loetletud relevantsed teadusvaldkonnad suhestuvad kohaliku omavalitsusega? KOV õigus on osa omavalitsusteadustest. Omavalitsusteadused funktsioneerivad jurisprudentsi harudistsipliinina. Omavalitsusteadused tegelevad erit vaatekohtadest KOVi avaldumisvormide, tegevuse ja tulemuste, eksisteerimistingimuste, mõjude ja kontseptsioonide käsitlemise, uurimise, läbitöötamise ja lahendamisega. Selles seisneb omavalitsusteaduste põhieesmärk. Omavalitsusteadustel on kokkupuude paljude teadusharudega, mh: 1) Võrdlev omavalitsusõigusteadus (rahvusliku ja välismaiste
aineks. Aineprogrammi kohaselt on selle õppeaine komponentideks: 1) õiguse entsüklopeedia, mis sisaldab riigiõpetuse ning õiguse teoreetilised põhimõisted ja - käsitlused; 2) õigusteaduse metodoloogia ning meetodi osa, mis üldise ning erilise vahekorras seondub kohustusliku kõrvalainega teadusmetodoloogia (ÜA 21222 ). Selles õppeaines õpitakse tundma õigusteaduse, õigusteooria ning nn praktilise jurisprudentsi põhimõisteid. Õppeaine kava taotleb süsteemset seostatust Õigusinstituudi teiste õppeainetega nagu: õiguse ajalugu, riigiõigus, haldusõigus, õigusfilosoofia ning õigusteooria eriosa, samuti üksikute õigusharude (nt tsiviilõigus, kriminaalõigus, riigiõigus, haldusõigus jne) õppeained. Õppeaine kava arvestab Õigusinstituudi üldise õppekava erisusi, kuid tugineb õiguse entsüklopeedia dogmaatiliselt klassikalisele ülesehitusele
Celsus rõhutab, et õigusteadus ei pea järgima mitte seaduse tähte, vaid vaimu ja tähendust. Hilisklassitsismi perioodil on kirjutatud ulatuslikke rooma õiguse kommentaare. Rooma õigusteaduse ,,hiigelhooneks" on corpus iuris civilis (Justianus). Pikka aega tunnistati Bütsantsi riiki õigusteaduse kontinuiteeti järgivaks. Juriste-õigusteadlasti nim XI kuni XIII sajandini glossaatoriteks. Neid tunnistatakse Euroopa jurisprudentsi rajajateks. Keskajal arenes hoogsalt õigusteaduse teine haru kirikuõigus. Ilmaliku õiguse juriste kutsuti legistideks ja kirikuõigusega tegelevaid jurisite kanonistideks. Humanistlikust suunast arenes välja loodusõiguse õpetus. Selle uuema aja isaks oli Grotius. Loodusõiguslik õpetus avas tee eraõiguslikele kodifikatsioonidele. XIX saj alguses tekkis Saksamaal vastuliikumine kodifitseerimisele. Savigny astus otsustavalt välja eraõiguslike kodifikatsioonide ja
korraldused,rahvakoosoleku otsused, kokkulepped isikute vahel) - 27 e.m.a – 283 – toimub üleminek vabariigist monarhistlikuks impeeriumiks. Printsipaadi ajajärk.Alguses jätkub klassikaline õiguse areng, kuid järjest enam hakkab taanduma juristide osa õiguses jaõigus läheb üle keiserlikesse seadustesse ja keisri kohtuaktidesse. (õiguse alliakd: imperaatorite aktid,senati otsused, preetorite ediktide kogu) - 283 – 527. dominaadi periood. Toimub lääne-roomas klassikalise jurisprudentsi allakõik ja õiguseprutaalsus. Samas ida-roomas jurisprudentsi üleskäik. - 528 – 565. kodifitseerimise periood. 2.1 Riigikorrast lähtudes: • 754-510 kuningriigi aeg 510-27 vabariigi aeg 27 e.m.a – 565 m.a.j keisririik , mis jaguneb kaheks: 27 e.m.a. - 284 m.aj.-printsipaat 284-534/565 - dominaat 2.2. H. Ylikangase periodiseering: •-200 eKr muinas e Vana-Rooma periood •200 eKr-235 klassikaline periood •235-565 hilisklassikaline periood.2.3. sotsiaalmajanduslik ja
3)poliitiline sotsialiseerija, st riiklikus keskkonnas ( kool ,massiteabevahendid) kujunevad välja inimeste väärtused ja orientatsioonid; 4)seaduste tegija ja poliitiliste otsuste tegija ja elluviija, nende seaduste täitmisekontrollija; 5)poliitline kommunikatsioon, st poliitilise informatsiooni edastamise mehhanismi, riik juhib seda suurel määral; 6) teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija. 348. Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel? Jurisprudents on õigusdogmaatika. Sisu selgitamisele suunatud tegevust nimetatakse tõlgendamiseks. [4] Tõlgendamine ongi jurisprudentsi meetod, mille objektiks on õigusnormid. Uurimisobjekti järgi võib jurisprudentsi täpsemalt liigitada, näiteks karistusõigusjurisprudentsiks, riigiõigusjurisprudentsiks jne. Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises
Level 6 Sotsioloogia, õiguse sotsioloogia Level 7 Filosoofia (riigi-, õigus-, sotsiaal- ja keelefilosoofia) Multi Level Approach on õiguse mitmetasandilise tundmaõppimise doktriin. Pooldajad tähistavad õigusdogmaatikat ka kui praktilist õigusteadust. Seda sellepärast, et just õigusdogmaatika seisab õiguse mitmetasandilise tundmaõppimise kontekstis õiguspraktikale kõige lähemal ja on tunnetuslikus plaanis selle tegelikkusega kõige otsesemalt seotud. 8. Jurisprudentsi mõiste ja selle suhe õiguse rakendamisega. Sõna "jurisprudents" kasutatakse erinevates, kuigi lähedastes tähendustes: * jurisprudents ehk õigusteadus * jurisprudents ehk õigusfilosoofia * jurisprudents ehk õigusteooria. Jurisprudents on normi keelest arusaamise teadus. Jurisprudens poolt pakutavad lahendused on vajadusel abilisteks õiguse keeles aru saamisel õiguse realiseerimise viiside juures. Õiguse rakendamine on üks õiguse realiseerimise viisiks.
8.1 ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS Õiguse realiseerimisest ehk kasutamisest, kinnipidamisest ja rakendamisest on huvitatud ühiskond tervikuna. Õiguse realiseerimisele selle tulemuslikkuse mõttes saab kaasa aidata jurisprudents- õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust just normatiivsest askeptist ja tegeleb seepärast normi "mõttega". Teadus õigusnormidest. Arusaamade süsteem kehtivas õigusest, mis teeb ülestähendusi kehtiva õiguse kohta. Õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel eksisteerib tihe seos. Jurisprudents on normi keelest arusaamise teadus. 8.2 ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS Õiguse rakendamine on üks õiguse realiseerimise viisist. Ühine õigusest kinnipidamise ja kasutamisega on see, et realiseerimise aluseks on samuti õigusnormidest tulenev nõue. Põhiline erinevus on aga see, et õiguse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti-kompententse riigiorgani- vastavat tegevust
absolutismis. Varajane retseptsioon (Barbarossa katse retsepteerida Corpus iuris civilis) jäi edutuks. Nn. pearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid, kes Itaalia ülikoolides olid õppinud rooma õigust tema kommentaaride kaudu. Nende stuudiumi põhiliseks allikaks oli algul Francesco Accursio (surn. 1263) glossa magna või ordinaria, hiljem postglossaatorite Bartoluse (surn. 1357) ja Balduse (surn. 1400) tööd. Bartolus ja Baldus on ühtlasi dogmaatilise jurisprudentsi rajajad. Saksamaal asuti peale õpingute lõpetamist tööle valitsusametnikena, kohtunikena ja mujal. Koolitatud ja haritud juristidena oskasid nad omandatu praktilises tegevuses ellu viia. Nii juhindus Saksamaal 1495.a. loodud Riigikohus oma tegevuses juba nn. ühtsest õigusest, s.t. rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Tõsi, algul oli rooma õigusel subsidiaarne tähendus, sest eelistati saksa tavasid. Kuid see põhimõte ajapikku kadus
koguni õiguskordade vahel. 2.4. Õigusdogmaatika e praktiline õigusteadus e jurisprudents Vanim õigusteaduse osa, tekkis III saj. e.Kr Roomas. Jurisprudents uurib kehtivate normide sisu ja süstematiseeritust. Siia kuulub näiteks ka võrdlev õigusteadus. Teadust kehtivast õigusest võiks nimetada õigusteaduse haruks, mis tegeleb kehtivate normide tõlgendamise ja süstematiseerimisena. Tõlgendamine on sisu selgitamine. Jurisprudentsi ja õiguspraktika juures eristuvald selgelt väline ja sisemine aspekt. Õigusteadlane on süsteemiväline vaatleja, ta ei tee kunagi konkreetseid otsuseid kaasustes, vaid tegeleb tüüpjuhtumitega. Vastupidiselt kohtunik tegeleb alati konkreetsete kaasustega. Ühisosa kohtuniku ja teadlase juures võiks olla õigusnormi sisu selgitamine ehk tõlgendamine. Kohtunik aga tuvastab ka juriidilisi fakte, mida teadlane ei pea tegema (teadus võib anda sellele mingid
kujunevad välja inimeste väärtused ja orientatsioonid; 4)seaduste tegija ja poliitiliste otsuste tegija ja elluviija, nende seaduste täitmisekontrollija; 5)poliitline kommunikatsioon, st poliitilise informatsiooni edastamise mehhanismi, riik juhib seda suurel määral; 6) teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija. 362. Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel? Jurisprudents on õigusdogmaatika. Sisu selgitamisele suunatud tegevust nimetatakse tõlgendamiseks. [4] Tõlgendamine ongi jurisprudentsi meetod, mille objektiks on õigusnormid. Uurimisobjekti järgi võib jurisprudentsi täpsemalt liigitada, näiteks karistusõigusjurisprudentsiks, riigiõigusjurisprudentsiks jne. Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist
legem määrused?345. Mida tähendab, et õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid? 346. Kuidas määratleda absoluutne subjektiivne õigustus; relatiivne subjektiivne õigustus; konstitutiivne ehk õigustmoodustav õigustus; isiku-, perekonna- ja varanduslik õigustus? 347. Millised on üksikkodaniku huvid riigi suhtes (3) ja milline on neist huvidest lähtuv subjektiivsete avalike õiguste liigitus? Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel? Kuidas defineerida õiguskindlust? Mida peab õiguskindlus tagama? Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus? Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Mis on legaaldefinitsioon? Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? 357. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja
on Õigusinstituudis õigusõppe sissejuhatavaks aineks. Aineprogrammi kohaselt on selle õppeaine komponentideks: 1) õiguse entsüklopeedia, mis sisaldab riigiõpetuse ning õiguse teoreetilised põhimõisted ja -käsitlused; 2) õigusteaduse metodoloogia ning meetodi osa, mis üldise ning erilise vahekorras seondub kohustusliku kõrvalainega teadusmetodoloogia (ÜA 21212 ). Kordame: selles õppeaines õpitakse tundma õigusteaduse, õigusteooria ning praktilise jurisprudentsi põhimõisteid. Õppeaine kava taotleb süsteemset seostatust Õigusinstituudi teiste õppeainetega nagu: õiguse ajalugu (EO 10111), riigiõigus (AO 10321), haldusõigus (AO 10441), õigusfilosoofia (AO 11572) ning õigusteooria eriosa (AO 11671), samuti üksikute õigusharude (nt tsiviilõigus, kriminaalõigus, riigiõigus, haldusõigus jne) õppeained. Õppeaine kava arvestab Õigusinstituudi üldise õppekava erisusi, kuid tugineb õiguse
Ülikoolide ja akadeemiate motoks on olnud rerum cognoscere causus ehk asjade põhjuste tundmaõppimine41. Õigusteadus on konkreetne ja praktiline teadus, mis peab suutma adekvaatselt reageerida sotsiaalsele reaalsusele. Õigusteadus on väga vana teadus. Kaasaegne arusaam õigusteadusest on n.ö. kompleksne käsitlus, mis tähendab, et õigusteadus on koguv mõiste, mitmest õigusteadusest koosnev teadus. 1 õiguse filosoofia õiguse ajalugu õiguse teooria õigusdogmaatika e jurisprudentsi õiguse sotsioloogia Kõik nimetatud teadused, õiguse filosoofia, õiguse ajalugu, õigusdogmaatika e jurisprudents, õigusteooria ja õiguse sotsioloogia, on õigusteadused ja samas moodustavad kogumis ühe õigusteaduse. Küsimus on seejuures selles, millisest aspektist õigust uuritakse. Et teadus kujutab endast paljus süstemaatilist uurimistööd, siis on ka õigusteaduses mõnikord raske määratleda, millisesse õigusteadusesse üks või teine uurimistöö kuulub.
oigustus; isiku-, perekonna- ja varanduslik oigustus? 347. Millised on uksikkodaniku huvid riigi suhtes (3) ja milline on neist huvidest lahtuv subjektiivsete avalike oiguste liigitus? 348. Milline on seos oiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel? 349. Kuidas defineerida oiguskindlust? Õigusriigi mõistes sisaldub nõue õiguskindlusest, mis väljendub eelkõige isiku kindlustundes, et võimu teostamisel on piirid ja saab ette näha võimulolijate tegutsemist ning liigse riskita oma käitumist seada. Selle nõude eiramise tulemus on võimu omavoli, isikute õigused ja vabadused pole tagatud. 350. Mida peab oiguskindlus tagama? 351
Märgatavate arengutega ühiskonna ja riigi suhetes võiks tekkida küsimus, kas inimestel ei oleks soovi ja ei oleks aeg poliitikute võimumängudele piire seada ning ennast oluliselt rohkem maksma panna. Tunnetatav ja nähtav on ühiskonna eliidi (teadlased, sihtgrupid, muud huvirühmad ka ka kodanikud) kriitika riigi (poliitikute) aadressil, sealjuures ka kehtiva ja loodava jurisprudentsi suhtes. Seoses valimisvõitluse järgse hetkeseisuga, on ärevusttekitav olukord kus võim koondub ühe partei kätte, mis seab ohtu laiemasmõttes õigussüsteemi arengu, olemuse või demokraatia ja kogu ühiskonna. On otsustavalt vajalik seada tõkkeid riigi ühiskonnast võõrandumisele ning saavutada ühiskonna eliidi kaasamise ja osalemise kaudu riigi poliitika ja õigusloome protsessis kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni elluviimisel uus kvaliteet, s.o selle realiseerumine tegelikus
annaabi.ee 
