rak. faktiline alus, asjaolud 3. Põhjendav (motiveeriv) osa esitatakse õ. rak. juriidiline alus, st õ.normid 4. Resolutiivosa (resolutsioon) sõnastatakse vastuvõetud otsus Õ. rak. akte liigitakse: 1. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: · Regulatiivsed aktid määravad inimeste õigused ja kohustused seoses nende õigupärase käitumisega; nende aktiga rakendatakse regulatiivseid norme (käskkirjad ja otsused) · Jurisdiktsioonilised aktid aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumisega 2. Akti välja andud organite järgi: · Seadusliku võimu akt (Riigikogu otsus) · Täidesaatva riigivõimu akt (Valitsuse korraldus, ministri käskkiri) · Kohtuorganite akt (kohtuotsus) · Kontroll- ja järelevalveoorganite akt (riigikontrolli kontrolliaruanne)
araabia numbritega. · Normitehniline märkus · Lisad · Läbiv põhimõte üldiselt üksikule Üksikakt: · Pealkiri ja preambul · Number ja kuupäev · Alapunktid loetelude puhul · Punktid võivad olla pealkirjastatud · Võib jagada osadeks rooma numbritega · Üldjuhul nummerdatakse läbivalt · Kasutatakse ka detsimaalsüsteemi · Kaalutlusõigusega, materiaalselt jurisdiktsioonilised ja koormavad haldusaktid põhjendatakse · Vaidlustamisviide · Allkiri ja kui nõutav, siis kaasallkiri Kiri: · Viited, numbrid, kuupäev · Adressaat · Pealkiri · Pöördumine · Tekst liigendatud vastavalt eesmärgile · Vajadusel kokkuvõte · Tervitus · Allkirjad · Vaidlustamisviide ? Protokoll: · Organi nimetus · Kuupäev, vajadusel number · Toimumise aeg kellaajaliselt · Kes osalesid, kes puudusid · Kes juhatas, kes protokollis
1. LEGISLATIIVAKTIDEKS vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt - seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislatiivaktid (seadused); 2. HALDUSAKTIDEKS vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt - täidesaatva riigivõimu õigussaktid e haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), kohaliku omavalitsuse õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks; 3. JURISDIKTSIOONIAKTIDEKS - vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt- jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused). Sellist liigust võib nimetada õiguse allikate formaalseks liigituseks. Kui võtta aluseks põhite, millist ülesannet õigusakti õiguskorras täidab, siis saame järgmise liigituse: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; 2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; 3. JURISDIKTSIOONILIST FUNKTISOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; Taolist liigitust võib nimetada funktsionaalseks liigituseks. Õiguse allikate vertikaalne liigitus: 1. SEADUSED
Milles seisneb asja lahendamise olemus? Õiguse rakendamise aktid 2: o Õiguse rakendamise akti struktuur: sissejuhatav osa kirjeldav osa põhjendav osa resolutiivosa Õiguse rakendamise aktide liigid: o Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: Regulatiivsed jurisdiktsioonilised o Akti välja andnud organite järgi: seadusandliku võimu aktid täidesaatva riigivõimu aktid kohtuorganite aktid kontroll- ja järelevalveorganite aktid Seadusloome protsess: o Seaduseelnõu algatamine o Seaduseelnõu arutamine o Eelnõu vastuvõtmine o Seaduse väljakuulutamine ja avaldamine Õiguse rikkumine ja juriidiline vastutus
lähtutakse kehtiva õiguse normidest. Põhistatuse nõue-kõik asjasse puututvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud. Otstarbekohasuse nõue-.seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. Õigluse nõue-õiglust rakendatakse õiguse vahendusel. 63. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? Liigitus- reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi. Regulatiivsed ja jurisdiktsioonilised aktid. 64. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest? Inimsese käitumine õiguslikust asbektist vaadatuna võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigursikkumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine.Õigurikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu,mille on toimepannund deliktivõimelike isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks.
2. üksikaktid (individuaalaktid). Põhitunnusena alusel, millise institutsiooni poolt nad on antud riigi süsteemi primaarsete või sekundaarsete elementide struktuuris (institutsiooniline põhitunnus): 1. seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid (seadused), 2. täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), 3. kohaliku omavalitsusebõigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), 4. jurisdiktsioonilised aktid (kohustused, määrused, erimäärused) 5. korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid (korporatiivsed aktid, sh. statuudiaktid kui staatust, funktsioone ning pädevust määratlevad põhiaktid, nt.põhikiri, põhimäärus). Punkt 2.1 Üldaktid Mõistete ja terminite seose osas: üldakt=normatiivakt=õigustloov akt. Üldaktid üldkohustuslikke õigusnorme loovas tähenduses on alati ka legislatiivaktid. Ainuüksi legislatiivaktid on seadusetud.
oli koondunud: monarhi kätte, aga Pariisi parlament oli kohtuorgan, Common law (Narits) Mis oli enne seda ja millal olid modifikatsioonid? Kelseni püramiid, õigusaktide hierarhiline süsteem, Eesti õiguskorra MAATRIKS Seadused kitsas ja laias tähendused (seadused, dekreedid, kõik määrused st valitsus, ministrid, KOV jne) Võimude lahususe süsteem, õigust loovad ja õigust rakendavad aktid Jurisdiktsioonilised aktid on kohtumäärus ja otsus ja ... . NB! Õpi haldusmenetluseseadusest mis on määrus, kes võib neid anda intra legem korras, praeter legem ja kas ning kes võiks anda contra legem korras. Naritsa raamatus on räägitud vaid dekreetide kahest liigist, tegelikult on neid kolm! Mis on esmane õigus ja mis on teisene õigus ning rahvusvahelised lepingud ja õigus? (Laffranque) NB! Prima facie kohustuslikkus KODUS: a) Kehtiva õiguse allikad (K.Merusk.. ???) PEAB LUGEMA! b) Õppige: 1
hinnangut, kuid on olulised optimaalse lahendi leidmisel. Kõikide nende asjaolude kindlakstegemine toimub juriidiliste tõendite abil. 38. Õiguse rakendamise aktid. Õiguse rakendamise akt on idividuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. 1.Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega. 2.Jurisdiktsioonilised aktid- On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. 3.Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: a)Riigi võimuorganite aktid (kõrgemate, kohalike) b)Riigi vali-tsemisorganite aktid c)Kohtuorganite aktid d)Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 39. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis.
4) Resolutiivosas (resolutsioonis) sõnastatakse vastuvõetud otsus. 6.Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? Õiguse rakendamise akte liigitatakse erinevatel alustel. 1) Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi - regulatiivsed aktid (määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende normidega rakendatakse regulatiivseid norme) ; jurisdiktsioonilised aktid (aktid millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seonduvad õigusrikkumistega) 2) Akti välja andud organite järgi - seadusandliku võimu aktid, täidesaatva riigivõimu aktid, kohtuorganite aktid (kohtuotsus), kontroll- ja järelvalveorganite aktid (riigikontrolli aruanne) Küsimused lk 108. "Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus": 1.Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
7. Milles seisneb asja lahendamise olemus 6. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? 1. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi 2. Akti välja andnud organite järgi Regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid norme 10 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Jurisdiktsioonilised aktid aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumisega 6. Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus 1. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest? Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õigusrikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu,
sisu põhjendavas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, s.t õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus Õiguse rakendamise akte liigitatakse erinevatel alustel: regulatiivsed aktid – määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega jurisdiktsioonilised aktid – kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme (seonduvad õigusrikkumistega) riigi võimuorganite aktid – seadused, määrused kohtuorganite aktid – kohtumäärused, -otsused 41. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Koosseisu elemendid on: käitumise subjekt
faktilistele asjaoludele akt toetub, millise seaduse või normatiivakti alusel on akt vastu võetud, milles seisneb asja lahendamise olemus. Õiguse rakendamise akti struktuur: ·organ, nimi, aeg ja koht, adressaat jms ·faktiline alus ja asjaolud ·juriidiline alus (õigusnormid) ·vastuvõetud otsus Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse: ·Regulatiivsed aktid määravad õigused ja kohustused seosed õiguspärase käitumisega ·Jurisdiktsioonilised aktid kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seotud õigusrikkumistega 1. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Õigusrikkumine on õigusnormidega vastuolus olev tegu, kus subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega lubatud piirid. Õigusrikkumise koosseis moodustub nelja elemendi ühtsusest: 1)käitumise subjekt - õigusrikkuja 2)käitumise subjektiivne koosseis isiku suhtumine oma teosse, teistesse
toetub õiguse rakendamise akt. 4. resolatiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse regulatiivseid ja jurisdiktsioonilisi akte. Regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase kätiumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid norme. Jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. Neid kasutavad õiguse rakendamisel riigiorganid kas õiguslike vaidluste lahendamisel või karistuse kohaldamisel toimepandud õigusrikkumise eest. Akti välja andnud organite järgi eristatakse 1) Seadusandliku võimu akte; 2) täidesaatva riigivõimu akte; 3)kohtuorganite akte; 4) kontroll-ja järelvalveorganite akte. 42.
käitumisele.Maksuamet teeb mittenormatiivseid otsuseid konkr .isikule ja konk.tegevusele. Hierarhia: I Põhiseadus Põhiseaduslikud seadused: presidendi valimisseadus. Kodakondsuse seadus. Lihtseadused KOV Õigusaktid. Seadusi riigikogu võtab vastu , president kinnitab Õigusakti struktuur: 1. Pealkiri 2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4. Regulatiivne osa(otsustav osa) 5. Rakendussätted(millal hakkab kehtima) 6. Signatuur ja daatum Jurisdiktsioonilised ehk õigus mõistmise aktid : 10 1.kohtuotsus vaidlus lahendatakse 2.kohtumäärus korraldatakse menetlust aga asja sisuliselt ei lahendata. Kohtuotsuse struktuur: a) Motiveeriv osa b) Teo kirjeldus c) Resolutiivosa e kohtulahend. 13.ÕIGUSAKTIDE KEHTIVUS: · Õigusakt on jõus . a) mida pole muudetud või tühistatud, b) mis ei ole muutunud kehtetuks
3.1. Üldaktid 47 3.2. Üksikaktid 47 § 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel 48 Skeem nr 7 49 P.1.Seadusandliku riigivõimu õigusaktid 50 P.2.Täidesaatva riigivõimu õigusaktid 50 P.3. Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid 51 P.4. Haldusdokumendid 51 § 3. Õigusakti struktuur 52 Skeem nr 8 53 § 4. Õigusaktide kehtivus 54 P.1.Promulgeerimine, jõustamine ning jõustumine 54 P.2.Jõusolek ning õigusjõud 56 P.3
üldaktid õigustloovad aktid üksikaktid õigusrakendavad aktid Põhitunnusena alusel, millise institutsiooni poolt nad on antud riigi süsteemi primaarsete või sekundaarsete elementide struktuuris: seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislatiivaktid (seadused) täidesaatva riigivõimu õigussaktid e haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad) kohaliku omavalitsuse õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks. jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused) korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid (korporatiivsed aktid, põhikiri, põhimäärus) 28. Seadusandliku riigivõimu institutsiooniks on parlament. Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Seadused peavad tuginema konstitutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas. Nad sisaldavad valdavalt üldnorme. Parlament võib anda ka üksikakte e riigikogu otsuseid. Seadusi ning otsuseid võetakse vastu.
toetub õiguse rakendamise akt. 4. resolatiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse regulatiivseid ja jurisdiktsioonilisi akte. Regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase kätiumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid norme. Jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. Neid kasutavad õiguse rakendamisel riigiorganid kas õiguslike vaidluste lahendamisel või karistuse kohaldamisel toimepandud õigusrikkumise eest. Akti välja andnud organite järgi eristatakse 1) Seadusandliku võimu akte; 2) täidesaatva riigivõimu akte; 3)kohtuorganite akte; 4) kontroll-ja järelvalveorganite akte. 42.
raken-damise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlbluse ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 41. Õiguse rakendamise aktid.- 1.Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega.2.Jurisdiktsioonilised aktid- On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse.3.Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: a)Riigi võimuorganite aktid (kõrgemate, kohalike) b)Riigi vali- tsemisorganite aktid c)Kohtuorganite aktid d)Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 42. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis
õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt Resolutiivosa – sõnastatakse vastuvõetud otsus Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse regulatiivseid ja jurisdiktsioonilisi akte Regulatiivsed aktid – määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega; nendega rakendatakse regulatiivseid norme Jurisdiktsioonilised aktid – kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega Akti välja andnud organite järgi eristatakse 1) Seadusandliku võimu akte (nt riigikogu otsus) 2) Täidesaatva võinu akte (valitsuse korraldus) 3) Kohtuorganite akte (kohtuotsus) 4) Kontroll- ja järelevalveorganite akte (riigikontrolli kontrolliaruanne) 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124)
raken-damise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlbluse ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 41. Õiguse rakendamise aktid.- 1.Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega.2.Jurisdiktsioonilised aktid- On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse.3.Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: a)Riigi võimuorganite aktid (kõrgemate, kohalike) b)Riigi vali- tsemisorganite aktid c)Kohtuorganite aktid d)Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 42. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis
Lihtsustatult öeldes on haldusaktid formaalses mõttes kõik need aktid, mida võtavad vastu haldusorganid. Erinevate funktsioonide väljundid: o Oma põhifunktsiooni, haldusfunktsiooni täitmisel annab administratsioon materiaalselt mõistetud haldusakte. Iga põhifunktsiooni akt on selle funktsiooni akt materiaalses mõttes. Seega haldusaktid formaalses mõttes on materiaalselt mõistetud haldus-, legislatiiv- ja jurisdiktsioonilised aktid. o Osa legislatiivfunktsioonist on üle antud administratsioonile, selle põhjuseks on ajafaktor (nt. kriisiolukordadega) ja kogu riikluse arengu eripära kaasajal (sotsiaalne elu nõuab pidevat reguleerimist, kui seda mitte jaotada on parlament ülekoormatud). Antud akte nimetatakse materiaalseteks seadusteks. o Administratsioon täidab teatud osas ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. Selle
Õigusnormid kui käitumisreeglid peavad olema teatudu süsteemis Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud (näiteks ministril on õigus anda määrusi) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühsikondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusaktideks ei ole! Juhendid Selgitused e kommentaarid Ringkirjad e tsirkulaarid Deklaratsioonid Jurisdiktsioonilised aktid ehk õigusemõistmise aktid. Õigusakti struktuur ehk ülesehitus Seadusandlike ja halduskatide struktuur Pealkiri (ntks töölepingu seadus, lastekaitseseadus jne) Preambula (meil on PS olemas) sissejuhatus Üldsätted (kes on tööandja, mis lepinguga tegu on, kes on pärija jne jne ) Regulatiivne osa otsustav osa (konkreetsed ) Rakendussätted Signatuur ehk allkiri Datum Kohtuotsuse struktuur
Valitsuse antavad õigustrakendavad üksikaktid on korraldused ja käskirjad. Kohalik omavalitsus Eestis: valla-ja linnavolikogud võtavad vastu otsuseid; valla- ja linnavalitsused annavad korraldusi; vallavanem ja linnapea annab valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; osavalla või linnaosa vanem annab oma ülesannete täitmiseks korraldusi, osavalla või linnaosa valitsuse sisemise töö korraldamiseks aga käskkirju. Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid on üldjuhul otsused: kohtuotsus, kohtumäärus, kohtu erimäärus. Õigusakti struktuur Näitab, kuidas ning millistele unifitseeritud nõuetele vastavalt struktureeritakse õigusaktid õigusnormi raames, kuidas on õigusakt loogiliselt üles ehitatud ning millised on õigusakti obligatoorsed rekvisiidid. Struktuur koosneb: 1) Pealkiri - ei sisalda EV ega vastuvõtnud organi nime; 2) Preambula - lihtne, kirjeldav, avab millisele õiguslikule allikale seadus tugineb;
saavutamise instrumentideks koos kehtiva õiguse lihtsustamise, huvigruppide kaasamise, haldus koormuse jälgimise ja vähendamise ning õigus loome algatuste eelanalüüsiga. Õigusnormide mõjude analüüsi (ÕMA) eesmärk on seega tagada kvaliteetsem õigusloome, et hinnata adekvaatsemalt nii lahendatavat probleemi (vajalikkus), lahendusvariante, meetmete otstarbekust, rakendamisega kaasnevaid tulusid-kulusid jpm. 15. Õigusvaidluse lahendamise jurisdiktsioonilised ja mittejurisdiktsioonilised viisid. Jurisdiktsioon on üks osa riigi suveräänsusest ja viitab seadusandlikule, kohtulikule või administratiivsele kompetentsile. Seadusandlik jurisdiktsioon sisaldab riigi õigust rakendada enda seadusi erilise tegevuse, suhete või olukordade puhul Kohtumenetlus: Kui pooled ei soovi vaidlust lahendada kohtuväliselt, on nõudega võimalik pöörduda kohtusse. Eestis kehtib kolmeastmeline kohtusüsteem. Kohtule tuleb esitada
Olulisema praktilise tähtsusega neist liigitustest on liigitus 1) reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi ning 2) akti välja andnud organite järgi. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse regulatiivseid ja jurisdiktsioonilisi (kaitsvaid) akte. Regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid norme. Jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. Akti välja andnud organite järgi eristatakse 1) seadusandlik võimu akte (näiteks Riigikogu otsus); 2) täidesaatva riigivõimu akte (Vabariigi Valitsuse korraldus, ministri käskkiri); 3) kohtuorganite akte (kohtuotsus); 4) kontroll- ja järelevalveorganite akte (riigikontrolli kontrolliaruanne). Õigusrikkumise mõiste ja koosseis.
Näiteks kui politseiprefekt teeb haldusõiguserikkumise asjas otsuse, siis on see jurisdiktsiooniline akt materiaalses mõttes ja samal ajal ka haldusakt formaalses mõttes. Oma põhifunktsiooni, haldusfunktsiooni täitmisel annab administratsioon materiaalselt mõistetud haldusakte. Iga põhifunktsiooni akt on selle funktsiooni akt materiaalses mõttes. Seega haldusaktid formaalses mõttes on materiaalselt mõistetud haldus-, legislatiiv- ja jurisdiktsioonilised aktid. 2. Materiaalne määratlus Materiaalse liigituse aluseks on funktsioon, mida täidetakse. Funktsiooni olemus, tema sisu määrab ära ka vastava õigusakti sisu. Järelikult materiaalselt mõistetud haldusakti sisu määrab ära haldusfunktsioon. Kuna haldusfunktsiooni sisuks on täidesaatmine, siis materiaalselt mõistetud haldusakt on eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). A.T. Kliiman liigitas nii haldusaktid kui ka
Näiteks kui politseiprefekt teeb haldusõiguserikkumise asjas otsuse, siis on see jurisdiktsiooniline akt materiaalses mõttes ja samal ajal ka haldusakt formaalses mõttes. Oma põhifunktsiooni, haldusfunktsiooni täitmisel annab administratsioon materiaalselt mõistetud haldusakte. Iga põhifunktsiooni akt on selle funktsiooni akt materiaalses mõttes. Seega haldusaktid formaalses mõttes on materiaalselt mõistetud haldus-, legislatiiv- ja jurisdiktsioonilised aktid. 2. Materiaalne määratlus Materiaalse liigituse aluseks on funktsioon, mida täidetakse. Funktsiooni olemus, tema sisu määrab ära ka vastava õigusakti sisu. Järelikult materiaalselt mõistetud haldusakti sisu määrab ära haldusfunktsioon. Kuna haldusfunktsiooni sisuks on täidesaatmine, siis materiaalselt mõistetud haldusakt on eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). A.T. Kliiman liigitas nii haldusaktid kui ka
adressaat jms) · konstateerivas osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus 25 · motiveerivas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus · resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus Õiguse rakendamise aktide liigitamine reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: · regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega · jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega Liigitamine akti välja andnud organite järgi: · seadusandliku võimu aktid (ntx Riigikogu otsus) · täidesaatva riigivõimu aktid (Vabariigi Valitsuse korraldus jne) · kohtuorganite aktid (kohtuotsused) · kontroll- ja järelevalveorganite aktid (riigikontrolli kontrolliaruanne) 8. ÕIGUSRIKKUMISED JA JURIIDILINE VASTUTUS
Põhitunnusena alusel, millise institutsiooni poolt nad on antud riigi süsteemi primaarsete või sekundaarsete elementide struktuuris (institutsionaalne põhitunnus): 1) Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid (seadused); 2) Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad); 3) KOV õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks (määrused, otsused, korraldused, käskkirjad); 4) Jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused); 5) Korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid (korporatiivsed aktid, sh statuudiaktid kui staatust, funktsioone ning pädevust määratlevad põhiakti nt põhikiri, põhimäärus); Üldaktid Üldakt= normatiivakt= õigusloovakt Üldaktid üldkohustuslikke õigusnorme loovas tähenduses on alati ka legislatiivaktid. Ainuüksi legislatiivaktid on seadused. Üksikaktide iseloomulikud põhitunnused on:
· seaduslik, · põhistatud, · otstarbekohane ja · õiglane. Õiguse rakendamise aktid Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse: 1) regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid norme. 2) Jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. Akti välja andnud organite järgi eristatakse: 1) Seadusandliku võimu akte 2) Täidesaatva võimu akte 3) Kohtuorganite akte 18 4) Kontroll- ja järelevalveorganite akte. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud
Olulisema praktilise tähtsusega neist liigitustest on liigitus 1) reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi ning 2) akti välja andnud organite järgi. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse regulatiivseid ja jurisdiktsioonilisi (kaitsvaid) akte. Regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid norme (nt valimiste väljakuulutamine). Jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. Neid kasutavad õiguse rakendamisel riigiorganid kas õiguslike vaidluste lahendamisel või karistuse kohaldamisel toimepandud õigusrikkumise eest Akti välja andnud organite järgi eristatakse: 1) seadusandliku võimu akte (nt Riigikogu otsus); 2) täidesaatva riigivõimu akte (Vabariigi Valitsuse korraldus, ministri käskkiri); 3) kohtuorganite akte (kohtuotsus);
andnud organite järgi. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse regulatiivseid ja jurisdiktsioonilisi (kaitsvaid) akte. Regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid vorme. Jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. Neid kasutavad õiguse rakendamisel riigiorganid kas õiguslike vaidluste lahendamisel või karistuse kohaldamisel toimepandujd õigusrikkumise eest. Akti välja andnud organite järgi eristatakse: 1. seadusanliku võimu akte (nt. Riigikogu otsus); 2
Olulisema praktilise tähtsusega neist liigitustest on liigitus 1) reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi ning 2) akti välja andnud organite järgi. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse regulatiivseid ja jurisdiktsioonilisi (kaitsvaid) akte. Regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid norme (nt valimiste väljakuulutamine). Jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. Neid kasutavad õiguse rakendamisel riigiorganid kas õiguslike vaidluste lahendamisel või karistuse kohaldamisel toimepandud õigusrikkumise eest Akti välja andnud organite järgi eristatakse: 1) seadusandliku võimu akte (nt Riigikogu otsus); 2) täidesaatva riigivõimu akte (Vabariigi Valitsuse korraldus, ministri käskkiri); 3) kohtuorganite akte (kohtuotsus);
tegevusetusega ja kas vastutus on lepingu tagajärg või rajaneb seadusel. Diferentseerida tuleb vastavalt sellele, kas vastutus eeldab süüd või nõuab üksnes kahju tekitamist. 2. Avalik-õiguslik vastutus lepinguline vastutus: HMS § 105 lg 1 kohaselt kohaldatakse halduslepingutele tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid, arvestades HMS-ga kehtestatud erisusi. Halduslepingust tulenevate vaidluste lahendamisel on halduskohtu käsutuses kõik HKMS § 26 sätestatud jurisdiktsioonilised volitused. Õiguslike tagajärgede osas tulevad rakendamisele ka TsÜS vastavad sätted. riigivastutus: vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ehk ebaõigluse kõrvaldamise kohustus. ebaõiglus: igasugused üksikisiku seisukohast ebasoovitavad tagajärjed, mille kõrvaldamise nõue isikul seadusest tulenevalt on (varaline kahju, haldusakti andmisega viivitamine, asja alusetult äravõtmine või selle kasutamise takistamine, püsiv põhiõiguste
annaabi.ee 
