Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", mille 17-aastane autor pani uuesti leegitsema Jüriöö ülestõusu sajandeid kustunud märgutule. ,,Tasuja" näol lõi Bornhöhe tähtteose, milles kirjanduskriitikud võivad
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, on Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid sündmusi.Jüriöö ülestõusu põhjuseks oli eesti talurahva olukorra pidev halvenemine saksa ja taani feodaalide võimu all. Ülestõus algas Harjus,kus koormised olid kasvanud kõige kiiremini. . Miks 23. aprill Jüripäev oli talurahva tegeliku elu üheks olulisemaks tähtpäevaks aastas. Sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk,. Uut
...................................................................................................................16 Ülestõusu algus................................................................................................................17 Võitluste laienemine ja Paide läbirääkimised................................................................18 Võitlused ordu vastu ja Võitlused ordu vastu...............................................................19 Saarlaste võitlused ja Jüriöö tagajärjed.........................................................................20 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................21 Kammkeraamika nõu Viru tänav XIX sajandi algul . Tartu linnast arheoloogilistel kaevamisel leitud unikaalne XIV sajandi esimesel poolel
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõppetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Jüriöö ülestõus Referaat Juhendaja : Olev Teder VANA-VÕIDU 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Ülestõusu algus...................................................................................................... 2 Võitluste laienemine............................................................................................... 3 Nelja kuninga mõrvamine.....
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mari Kuusik Jüriöö ülestõus Juhendaja: Veroonika Uussaar Pärnu 2019 Sissejuhatus 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, on Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid sündmusi. Jüriöö ülestõusu põhjuseks oli Eesti talurahva olukorra pidev halvenemine saksa ja taani feodaalide võimu all. Ülestõus algas Harjus, kus koormised olid kasvanud kõige kiiremini. Eestlased näitasid ülestõusu kestel üles ka poliitilist vaistu, paludes abi rootslastelt. Siiski lõppes asi läbikukkumisega,sest Liivimaa ordujõud osutusid liialt ülekaalukateks. (Zetterberg, 2009) 1. Jüriöö ülestõusu algus Ülestõus algas ööl vastu 23. aprilli Harjus, kus omavolitsesid peamiselt Taani kuninga sakslastest vasallid. Samal ööl süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi
Sisukord 3. Jüriöö ülestõusu algus 4. Läbirääkimise Paides ja eestlaste saadikute tapmine Kanavere ja Sõjamäe lahingud 5. Ülestõusu algus Saaremaal Ordu sõjakäik Saaremaale, Vesse hukkamine 6. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 7. Kasutatud kirjandus 1343. aasta 23
EESTI AJALUGU (Seppo Zetterberg) + mõned muud allikad On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel, mida peetakse muistsete eesti hõimude esindajate nõupidamise kohaks. Teine versioon märgib, et märgutuli võidi anda ka Saha kabeli juurest, mis asub hästi nähtaval kõrgendikul, mis oli muistne kultuskoht, kus tunduvalt hilisemal ajal olid veel kasutusel paganlikud ohverdamiskombed. Eestlased hakkavad mässama Jüriöö ülestõus algab Harjumaal. Jüriöö ülestõus algas harjulastele väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele, mis pidi haarama kogu maakonna. Ülestõusnute sammud näitavad, et tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Võitlusse lülitusid ka naised. Sakslastele tuli selline üldine väljaastumine ilmselt ootamatult. Mõisaid põletavad ja sakslasi tapvad talupojad vallutasid vägeva Padise
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. Miks 23. aprill Jüripäev oli talurahva tegeliku elu üheks olulisemaks tähtpäevaks aastas. Sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk, alustati tavaliselt põllutöid ning lõppes karja laudaperiood
või orduajaks. *Ilmaliku võimu kehastuseks suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal - Liivi orduriik. *Liivi ordu oli kujunenud Mõõgavendade ordust.(MVO sai 1236.a Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas olemast). *Vaimulik ordu väljus piiskoppide kontrolli alt. Esiplaanile tulid võim, materiaalsed huvid, ordumeeste koosseis hõrenes, täienduse eesmärgil said tulla ka "vähekõlblad" mehed, isegi mujalt põgenenud kuritegijad. *Tähtsaim isik Liivi ordus - Ordumeister (talle kuulusid Läti alad, Eestist - Sakala, Järva ja Kesk-Eesti väikemaakonnad + valdused Lääne-, Saare ja Hiiumaal). *orduriigi pealinnaks algselt Riia, pärast Võnnu (suurim linnus). *Orduala jagunes väiksemateks üksusteks: komtuur- ja foogtkondadeks (juhtisid komtuurid ja foogtid - neile allusid ordumõisad + valitsejad). *Rüütelvennad olid olulised- valge mantel, must rist (u 200-300) *Poolvennad- ka liikmed (nt sepad, pagarid, kingsepad jne)
valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.HarjuViru, PõhjaEesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad.
feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad.
2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis. Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid kes oli küllaltki iseseisev. Riik jagunes kontuur- ja foogtkondadeks. Kontuuridele ja foogtidele allusid ordumõisad, eesotsas valitsejatega. Ordusse kuulusid rüütelvennad, preestervennad, poolvennad. Kandsid valgeid matleid musta ristiga. Tähtsaim vaimluik oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Kuramaa piiskop. Läti ala jagunes 4ks: 1) Ordu riik 2) Riia peapiiskopkond
Albert – piiskop, vallutussõja peamine organiseerija ja juht, rajas 1201. aastal Riia linna, mis oli ristisõdalaste tugipunkt. Maarjamaa –>Neitsi Maarja->komme pühendada maa pühakutele, Eesti ja Läti alad Mõõgavendade ordu – asutati 1202. aastal •Nimetus vormirõivaste järgi-> valge riie-punane mõõk •spartalik elukorraldus, religioosne motiveeritus, tugev distsipliin •vaimulik rüütliordu, ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. •Ordu juhiks oli ordumeister •rüütelvendade ülesandeks oli sõdimine •preestervennad pidasid vaimulikke talitusi •hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat, kujunedes Riia piiskopile konkurendiks Ümera lahing – 1210. aastal toimus lahing (lätlased, liivlased, sakslased), kus ootamatu rünnak metsast tõi eestlastele edu. Lembitu – Sakala vanem Madisepäeva lahing – 1217. aastal 21. septembril Risti kabeli juures Viljandimaal toimus Vene vägede ja eestlaste vahel lahing. Eesti väed
1201. a. rajas ta liivlaste asula kohale Riia linna. Riiast sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. a. asutas ta rüütliordu ,,Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Liikmed olid elukutselised sõjamehed, kellel oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks. Juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid rüütelvendadeks (ül. oli sõdida), preestervendadeks (ül. oli vaimulikke talitusi pidada) ning teenijate vendadeks (kannupoisid, relvasepad, kokad jt.) Selle orduga õnnestus mõne aastaga liivlased alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208. a. sügisel algas võitlus Eestimaa pärast. Sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid
Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Eesti muinasaeg. Keskaegne Eesti kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare- Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: Liivi ordu Saare-Lääne piiskopkond Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. Võimu- ja haldusjaotus Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534). Keskajal kuulus Eesti ala koos hilisema Lätiga ristisõdijate poolt loodud
Seejärel tekkiski Eesti- ja Läti aladel poliitiline struktuur (koosnes mitmetest suhteliselt iseseisvatest feodaalriigi- kestest), mida nimetati Vana-Liivimaaks. Halduslikult oli Liivimaa Saksa riigi lään kõrgeim läänihärra oli Saksa keiser (tollal Püha Saksa Rooma riigi keiser). Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik maa oli keisrist kaugel keisri vasallideks olid nn. riigivürstid e. maahärrad. Saksa keisril oli Liivimaal 3 vasalli e. maahärrat: 1. Ordumeister (Liivi Orduriik, ordumeister residents algul Riia, siis Sigulda, 15 saj. Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3. Saare-Lääne piiskop (Saare-Lääne piiskopkond, keskus Lihula) Põhja Eesti kuulus Taani kuningale, seda ala nimet. Eestimaaks, kõrgeimaks võimuks kuninga asehaldur Tallinnas. Kaart 1 1
Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt. Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema. Eestlased tegid vasturetke. Võnnu piiramine 1210- eestlaste vasturetk, asuti piirama
sakslastele, kes 1233. a. röövkäigu tegid Novgorodimaale (kuni Tessovo'ni). Venelased piirasid siis Tartu lossi, vangistasid ja tapsid ühes ,,paganatega" vastristituid, rüüstasid Kärkna kloostrit (Hildebrand, Livonica ..., 1887 nr. 21, 25. 28). Kui Mõõgavendade ordu meister Volquin Saule juures 1236. a. leedulastelt rängasti lüüa sai ja langes ühes teiste ordurüütlitega, tegid saarlased enese vabaks (ka kurelased ja semgallid asusid vastupanekule). Alles 1241. a. teeb ordumeister saarlastega uue lepingu (U. B. 169). Kestis ainult mõned aastad ja saarlased on jälle vabaduse eest võitlemas. Uuesti tehakse nendega leping, esmalt ordumeister Andrease poolt (1248-1253) ja siis ordumeister Anno poolt a. 1255 (U. B. 285). Durbeni lahingus 1260. a. leedulastega otsustavad kurelased ja ühes nendega eestlased lahingust mitte osa võtta, et sakslaste alt vabaks saada. Nad lahkuvad sõjaväljalt, sakslaste katastroofiline
Ristiusk oli jõuga peale surutud Sooviti taastada muinasusundit · ÜLESTÕUSU KÄIK: 1. Ülestõusu algus: Uude põllumajandusaastasse taheti minna vabadena 23. aprilli öösel süüdati märgutuled (sellega anti asjasse pühendatuile signaal) Vaenlast tabati une pealt ja nii ei antud talle võimalust korraldada vastupanu Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti Vallutati tugevalt kindlustatud Padise klooster, milles olnud 28 munka tapeti ning klooster seejärel põletati Lühikese ajaga oli kogu Harjumaa (va Tallinna linn) võõrvõimust vabastatud Eestlased valisid välja 4 üldjuhti ehk ,,kuningat" Sooviti vallutada ka Tallinnat ning umbes 10 000-meheline vägi liikus Tallinna alla kuhu asuti laagrisse Paluti abi Turu foogtilt, kes lubas ka tulla Ülestõus puhkes ka Läänemaal, kus toimiti sarnaselt harjulastele 2
Hellenite poolt vallutatud alasid nimetati Helleaseks. barbar- olid Vana-Kreekas kreeklastele (hiljem ka roomlastele) võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt aristokraatia- valitsemisvorm/-kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele, vastandub monarhiale ja demokraatiale. Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta. alfabeet- tähestik akropol- oli Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Tuntuim on Ateena akropol agoraa- turuplats täieõiguslik kodanik Kreekas- põliselanikust meessoost isik, kes oli kodanik, piisavalt jõukas, vaba ja täisealine rahvakoosolek- Ateena linnriigis olev valitsemis vorm, mis kogunes iga kümne päeva tagant agoraal, sinna kuulusid vabad täiskasvanud meessoost põliselanikud spartiaat- vähemus (15%) aristokraatlikus Sparta linnriigis, kuid
viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Jüriöö ülestõus Põhja-Eestis oli juba 1320. aastatel ärevaid meeleolusid, sest Taani võim on nõrk ja kuningas tahab seda ära müüa. Põhipretendendid on Rootsi ja ordu. 1340. aasta paiku oli põhimõtteliselt kokku lepotud, et ordu saab selle endale, aga müügitehingut veel ei toimunud. Samal ajal, nagu teame, oli Harjus hästi palju mõisu ja talureid muudkui ekspluateeriti ja ekspluateeriti. Harju-Viru vasallid olid asjade käiguga muidugi väga rahul, talurid aga otsustasid olusid siiski
- Tekkis mõte ennast vabaks võidelda - Oli säilinud mõtteviis muistsest priiusest - Orduvägi oli sõjakäigul Pihkvas - Hoolikas planeerimine - Alguskuupäevaks määrati 23 aprill - Tähistas kevadiste põllutööde algust - Süüdati mitmeid tulesid ja lõkkeid - Saavutati üllatusmoment ja kiire edu - Põletati kirikuid, mõisasid - Vallutati ja põletati Padise klooster Ülestõusu jätk: · Harjumaa vabastati, v.a Tallinn · Koondumine ja kuningate valimine · Järgnes Tallinna ulatuslik piiramine · Abipalve saadeti Turu foogtile ja Pihkvasse · Ülestõusu jõudmine Läänemaale · Sarnane tegevus Põhja-Eestile · Orduväe naasmine ja läbirääkimised Paides 04.05 · Kas osavalt valitud lõks või kogemata tapmine? · Eestlaste kuningad tapeti · Ülestõusu lagunemine · Kanavere lahing ordu sai initsiatiivi
Itaalia keskosas Latiniumi maakonnas elamatest itaalikute hulka kuuluvatest latiinidest koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatese, millest üks oli Rooma. Latiini e ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. 7. Saj võeti kasutusele tähestik. Legendi järgi valitses linna seitse kuningat (8- 6 saj), kellest kolm viimast olid etruskid. Küngastevahelisse orgu, kus kuningad valitsesid, rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalise Kapitooliumi künkale aga kindlus. Müüriga piirati linn 4. saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu e senatiga. Viimane Rooma kuningas Tarquinus Superbus oli pärimuse järgi võimas kuid paljude roomlaste vastu ülekohtune. Kui ta sõjaretkel oli, puhkes Roomas temavastane ülestõus ning teda ei lastud enam linna. Ta kogu kokku suure etruskide väe aga ei õnnestunud vastuhakk. Romulusest kuni Tarquiniuseni (kõrvaldati troonilt)- sellega lõpeb kuningate aeg.
kr. rohkem, see oli vastupi Eesti Sindi lähedal, kuid 2001. aastal Pronks oli harv ja kallis, sellepärast davam ja odavam. 1343 23. aprill Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri samast piirkonnast, Reiu jõe kasutati ka kivist tööriistu. Pron Raudkirved võimaldasid põletamine, sakslaste tapmine. Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat suudmest leitud asulakoht võib ksist valmistatigi peamiselt vaid ulatuslikult alet teha ja 4
ajalookirjutus sündis valgustatud saksa ajalookirjutuse (G. Merkel) pinnaselt C. R. Jakobsoni poolt peetud ettekanne "Eesti rahva valguse-, pimeduse-, ja koiduajast." See on käsitlus saksa röövvallutusest, mis tegi lõpu eestlaste muistsele valguseajastule ja kehtestas uue, pimeduse ajajärgu. Sellest tekkis kujutelm "Seitsmesaja-aastasest orjatööst." Teadaolevalt esimesena kirjutas "Eesti keskajast" Villem Reiman. Ta hõlmab perioodi eestlaste asumisest Läänemere idakaldale kuni Jüriöö ülestõusu lõpuni 1345. aastal. Järgmine peatükk 1345-1561 käsitleb eelkõige saksa ordu võitlusi. Reimanist sai alguse traditsioon käsitleda 13. sajandi vallutust kui vabadusvõitlust. Käibele läks termin "Muistne Vabadusvõitlus." Eesti Wabariigis kinnistub Hans Kruusi "Eesti ajaloo" raamatus termin "Eesti keskaeg." Nõukogude perioodil käsitleti "Eesti keskaega" "feodalismi" perioodina, mida käsitleti poliitilise killustatuse ja klassivõitluse võtmes
Tulevikus ühiselt vallutatavatest aladest pidi kuningas saama 2/3, ordu 1/3. Läänisuhted olid maahärrade ja läänimeeste (vasallide) vahel, kus läänimees pidi maahärra kutsel osalema sõjaväes, vastutasuks selle eest, et saab maahärra maad kasutada. Maa-aadel aadel, kes asus elama vallutatud aladele. 1241. a. Taani hindamisraamat on mitmekesise sisuga pärgamentköide, mis sisaldab enda Väike Eestimaa ja Suur Eestimaa nimistut. Kärkna ja Padise kloostrid need olid kaks kollektiivset mõisnikku; kloostrite rikkus võimaldas juba võimsate kindlusehitiste rajamist. 12. Plaan Jüriöö ülestõus Plaan on eraldi lehe peal. Jüriöö ülestõus kestis 1343-1345. Jüripäev 23.aprilli, jüripäeva öösel algas ülestõus. Võis olla ka eesmärgiga valitud, et just jüripäeval ülestõus algas, sest jüripäev tähistas kevadiste
Riiast sai piiskopi eluase ja ühtlasi kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati edaspidi Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks 1202. a rajas Albert erilise vaimuliku rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, mille liikmeteks olid elukutselised sõjamehed; neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega, seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks; ordu juhiks oli ordumeister 1208. a algas võitlus Eestimaa pärast, esimesena rünnati Ugandit, eestlased tegid vasturünnaku, selleks ajaks olid läti ja liivi hõimud ristitud 1210. a toimus järjekordne vasturünnak, Võnnu piiramine Ümera (Koiva lisajõgi) lahing (võit, mis andis jõudu edaspidiseks) Võnnu linnusest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte 1211. a kevadtalvel oli Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt, mis ei õnnestunud, kuid nad said
vastu võitlema – värbamise aspekt. 1876 tegi L. Meyer publikatsiooni. 14. saj kronistika B. Hoeneke – alam-saksa keeles. Omal moel jätk vanale riimkroonikale. Mees oli kaplan, kantselei ülem 14saj keskel. Niisiis pärit ordust. Nooremat riimkroonikat pole säilinud, aga sisaldab ümberjutustusena 16saj Liivimaa kroonikas (Renneri tehtud). Ei ole täpselt teada, mis perioodi käsitleb. Algab kas 1320 või pisut enne. Selles kajastub ka Jüriöö. Parima väljaande tegi S. Vahtre. Hermann Wartberge – ordus, ladina keeles. Liivimaa ajalugu kuni 1378. Väga rikkalik materjal kroonika seadmisel. Väga tugev apologeetika aspekt ka: kataloog ordu kasuks vallutamise osas. Kirjeldab omadest kogemustest Leedu vastu sõdimist. 1863 anti välja. Eesti keeles katkeid 1920. aastatel. 15. sajand Ordu ja piiskopi leerid võitlevad; hävitatakse kroonikaid ja ajalugu, et omad argumendid oleks peal. 16. sajand
Siseelu kujundas rae poolt kinnitatud skraa. Tsunftijänes: Ei kuulunud tsunfti aga tegeles käsitööga. Kaubaartiklid: teravili ja sool Agul: Eeslinn, kus oli vaesem rahvas, kuna linnad ei suutnud kiiresti kasvavat rahvahulka majutada. Seek: Asutused, mis rajati veidi linnadest eemale leepra (pidalitõbi) haigete jaoks. Johann von Üxküll: Kuulsa Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata, kuna ta oli surnuks piinanud ühe oma põgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422 15. Jüriöö ülestõus Põhja-Eesti võimuvahetus: Eestlased tõusid ülesse, et saavutada vabadus võõrvõimude alt. Taani kuningas tahtis Harju-Virut Ordule maha müüa. Eestlased said sellest teada. 23. aprill Jüripäev. 1343- Jüriöö. Ootamatu algus. Sündmused algasid Harjumaal. Padise klooster vallutati. Valiti 4 uningat (sõjaväeline juht). Taheti Tallinnat vallutada, abi otsiti Turu (Soomes) foogtilt.Kandus edasi Läänemaale (Haapsalu rüüstamine)
Ta rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati edaspidi Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati neid kutsuma Mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Jagunesid rüütelvendadeks, preestervendadeks ja teenijate vendadeks. 1208. aastal algas võitlus eestimaa pärast. Sihipärase vallustuse esmeseks ohvriks sai Ugandi, kus üks tähtsamaid keskusi- Otepää linnus- süüdati põlema. 1210. aastal toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Neljandal päeval lahkusid aga piirajad ootamatult, kuuldes
pühitseti Bremeni toomhärra Albert (energiline ja võimuahne). Ta rajas 1201.a liivlaste asula kohale Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati edaspidi Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. a asutati vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, liikmeteks elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati neid kutsuma Mõõgavendade orduks. Juhiks ordumeister. Jagunesid rüütelvendadeks, preestervendadeks ja teenijate vendadeks. 1208.a algas võitlus eestimaa pärast. Vallustuse esmeseks ohvriks sai Ugandi, kus Otepää linnus süüdati põlema. 1210.a toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Neljandal päeval lahkuti ootamatult, kuuldes, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. 1210.a ka Ümera lahing
sõdida. Teiseks olid preestervennad, neil oli valge mantel ainult ristiga. Nemad pidasid vaimulikke talitusi. Kolmandaks olid teenijavennad, neil olid lihtsalt pruunid või mustad rüüd. Nad olid kõige madalamad, neid oli kõige rohkem ja nende hulka kuulusid kannupoisid, relvasepad, kokad jt. ametimehed. Ordujuhiks oli ordumeister. Ordul on tema ajaloo jooksul olnud kaks meistrit- Wenno ja Wolquin. 3 Wenno oli ordumeister 1204-1209 ja Wolquin 1209-1236. Wolquin sai meistriks peale seda, kui orduvend Wickbert oli Wenno Riia ordulinnuses tapnud. Valitsusküsimusi arutati läbi ordu Maapäeval, kuhu kutsuti kokku foogtid ja komtuurid. 1208.a. alustati sõda eestlastega, mis oli tingitud ka sellest, et Eesti asus vahetult ordu valduste naabruses. Alistati Sakala ja Kesk-Eesti väikemaakonnad, aastast 1227 Rävala, Harju-, Järva- ja Virumaa ning hiljem osa Saaremaast.
Esimesi oli ordus 300, preestreid vähem aga teenijaid tuhandetega. Eestlased olid katoliiklased. Kui eestiala oli vallutatud algas Vanaliiwi ehk Orduaeg, mis kestis Liiwisõjani 1561. ORDUAEG (1227 1561) Eesti ala oli jaotatud maahärrade vahel peale Muistset vabadusvõitlust järgnevalt: Põhaj-eestis Taani valdus, maahärraks Taanikuningas. Tartupiikopkond, Tartu piiskop. Saare-lääne piiskopkond, Saare-lääne piiskop. Liiv Ordu riik, Ordumeister. Algas feodaalse killustatuse aeg. Tsistertslased - mungad Padise ja Kärkna kloostrites, rahumeelsed. 1236 Saule lahingus purustati Mõõgavendade ordu. Selle riismed ja kõik ülejäänud ordud liideti Teutooni orduga. Sellest saadeti eestisse Liiviordu, mis oli sisuliselt Teutooni ordu üks väiksem osa. 1238 Stensby leping - Virumaa ja Harjumaa anti Taanile, Järvamaa Ordule. Koos alustati võitlust Venemaa vastu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
