6. Kreeklaste abielu ja perekond? Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus. Naised allusid alati oma abikaasale, isale või mõnele muule meessugulasele. Mees oli perepea. Abielu eesmärgiks oli saada järglasi. Mehe elu möödus suuremal ajal kodust väljas, naine aga püsis enamasti kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Mees võis vabalt luua suhteid ka väljaspool abielu. 7. Pühamute, preestrite ja jumalateenistuste tähtsus? Tüüpiline pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Pühamutes sai jumalatele ohvreid tuua. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas seega ka jumala asupaika. Pühamutes olid jumala teenimiseks ametis preestrid ja preestrinnad. Nad olid terve linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolt kandma ja ohvritalitusi läbi viima. Jumalateenistused liitsid polise rahvast tihedamini ühte. 8. Jumalatega suhtlemisviisid?
Himmaste Rooma ja Bütsantis kunst. Roomlased vallutasid Kreeka ning liitsid selle Rooma riigi külge. Roomlaste eelkäijateks Itaalia pinnal olid etruskid. Nende päritolust ja kultuurist on ka tänapäeval üsna vähe teada. Etruski tempel sarnaneb teatud määral kreeka peripteeriga, tal on tsella, sambad ja viilkatus, kuid ta esikülg on tugevamini rõhutatud. Templid ei olnud ainuüksi jumalate eluasemed, vaid ka pidulike jumalateenistuste kohad. VI ja V saj. e.m.a. pärinevatel etruski maalidel, mida on palju säilinud Chiusi ja Corneto hauakambriteks, kus on palju ühist kreeka vaasimaaliga. Kõige ilmekamalt aga avaldub etrutskite kunsti omapära hauaskulptuuris. Sarkofaage, milles lamasid abielupaaride laibad, oli kombeks kaunistada lahkunute portreekujutisega. Kunstiteosed olid kohati rohmakalt joonistatud ja kirevalt üle maalitud. Rooma vanimat kunstiloomingut on
NANTES'I EDIKT 1598 Hendri 4 usuvahetus kutsus esile vastakaid arvamusi. Paljud hugenotid pidasid teda reeturiks, katoliiklased aga umbusaldasid. Kuningas püüdis pooli lepitada, et kodusõda uuesti ei puhkeks. Usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude reguleerimiseks avaldas ta 1598. aastal käskkirja, mida tuntakse Nates'i ediktina. Prantsusmaal tunnistati valitsevaks usuks katoliiklus. See tähendas kõikjal katoliiklike jumalateenistuste taastamist, katoliku kirik sai tagasi oma varad, vaimulikkond oma varasemad õigused. Kuid edikt lubas siiski ka reformeeritud usku. Protestantlik jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaa linnades ning aadlikud tohtisid neid korraldada oma lossides (seda kõikjal Prantsusmaal, välja arvatud Pariisi ja veel mõne linna piires). Poliitiliselt oli tähtis punkt, mis andis protestantidele taas õiguse teenida riigiametites.
rahvamuusika vahel? Mõlemad olid instrumentaallood Lihtsam tekstikesksem osa ilmalikust laulust on eesti vanimale rahvalaulule e regilalulule väga lähedal 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Koolid rajati kirikute juurde. Seal õpetati inimesi vaimulikeks- neile õpetati ka laulu. Eesmärk oligi õpetada vaimulikke laulma 6. Mis on kirmes? - ilmalikud pidustused, mis peeti jumalateenistuste järel suuremate kloostrite ja kirikute juures 1. Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? 2. Milliseid territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? Põhja-Eesti jäi poolteiseks sajandiks Rootsi võimu alla, Ida- eesti jäi Venemaa valdusse(1558-1582), Saaremaa jäi Taanile(1595-1645). Lõuna_ eesti jai Poola kätte- taastati katoliiklus 3. Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja Eestis
piiblitekste. Mungad pidid vanu käsikirju ümber kirjutama Tänu sellele on ka tänapäeval säilinud nii mõnigi kirjutis. Üks munkadest luges kirjutise valjusti ette ja teised kirjutasid järgi. Ristiusu kaks suunda Rooma riigi idaosas oli õigeusu kirik - eesotsas Patriarh ehk kiriku õigeusu kiriku kõrgeim juht. Ja Rooma lääneosas Katoliku kirik – eesotsas Paavst ehk Katoliku kiriku kõrgeim juht. Erinevad jumalateenistuste kord, teemad, riided, pühad jne. Vene õigeusu patriarh Kirill Paavst Benedictus XVI Aitäh, et kuulasite ;)
Moraalne võim, mis seni oli takistanud ülikiiret teaduse arengut, kadus. Me näeme, kuidas teadus areneb kiiremini inimmoraali arenemisest. Hääbus ka ladinakeelsel traditsioonil põhinev ülemaailmne teaduskultuur, selle asemel kujunes rahvuskeelne rahvuslik teaduskultuur. Minu arvates üks tähtsam usupuhastuse positiivne tagajärg on hariduse laialdasem levik. Hakati tähtsustama ka seda, et lihtsad inimesed saaksid õppida kirjutamist ja lugemist. Oluline on ka jumalateenistuste muutumine emakeelseteks, sest nii said inimesed sellest paremini aru. Tugevnes ka kuningavõim(Inglismaal). Vähenesid paavsti võim ja vaimulike osatähtsus ühiskonnas. Protestantilikes maades kujunesid välja kapitalistlikud suhted. Inglismaal hoogustus laevaehitus ja arenes meresõit. Ettevõtlikele inimestele avanesid uudsed võimalused rikastuda ja laienes silmaring. Usupuhastuse negatiivsetest tagajärgedest võiks nimetada inkvisitsiooni osatähtsuse tõusu rekatoliseerimise käigus
INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid - `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik` - `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes) - `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t Suur osa klaviirimuusikast on kirjutatud Köthenis, kui Bachi pojad olid eas, mil
Roomlaste eetikaga oli vastuolus alandlikkuse nõude ja käsuga armastada vaenlast nii nagu oma ligemest. Uut usku levitasid Rooma linnas Jeesuse vanim õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. Pärismue järgi peavadki katoliiklased esimeseks Rooma piiskopiks Peetrust, kes suri märtrisurma umbes aastatel 64-67 ning kes on maetud sinna, kus tänapäeval kõrgub Vatikanis suurim kristlik pühamu Peetri kirik. Et ristiusk oli algul keelatud, ei olnud usklikel võimalik ehitada hooneid jumalateenistuste läbiviimiseks ning neid tuli korraldada maa-alustes matmispaikades või siis katakombides. Eriti on tuntud Rooma katakombid. Matmispaikade käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed olid kaetud maalingutega sh ka freskodega, mis kujutasid erinevaid sümboolseid kujutisi, näiteks lambatalle õlal kandvat Head Karjust - Jeesus Kristust - sümboliseerib turvalisust, kala - ristimise element, paabulind - surematuse ja igaviku sümbol ning tuvi - hingerahu sümbol.
piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon ehk kateeder; toomkirik. Piiskop kandis ülemkarjasena vastutust kõige eest, mis tema piiskopkonna kirikutes toimus. Samuti pidi piiskop haldama kirikule kuuluvaid, enamasti üsna suuri maavaldusi. Neist saadud sissetulekutega ehitati uusi kirikuid , telliti kunstiteoseid, hoiti käigus kooli. Katedraali juures tegutses ka piiskopkonna kõrgem vaimulike kogu, mida nimetatakse toomkapiitliks. Selle liikmed toomhärrad aitasid piiskoppi jumalateenistuste pidamisel ja kiriku varade valitsemisel. Tavaliselt oli neid 12. Mõnel pool oli neil ka õigus piiskoppi valida. Piiskopkonnad olid jagatud nii linnas kui ka maal kirikukihelkondadeks, mille eest hoolitsesid kogudusepreestrid. Kihelkonna usuelu keskus oli kihelkonnakirik. Seal käidi pühapäeviti jumalateenistusel, abielluti, ristiti lapsi, palvetati surnute eest, kes olid maetud kiriku juurde kalmistule. Kõik vaimulikud moodustasid ühiskonnas eraldi seisuse, mis arvati
Reformatsioon sai alguse 16.saj Prantsusmaal, kus Martin Luther naelutas Wittenbergi kiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Nendes nõudis ta muu hulgas indulgentside müügi lõpetamist, emakeelset jumalateenistust ja soovitas luua kristlikke koole. Minu arvates üks tähtsam usupuhastuse positiivne tagajärg ongi hariduse laialdasem levik. Loodi külakoole, hakati tähtsustama ka lihtsate inimest kirjutama ja lugema õpetamist. Oluline on ka jumalateenistuste muutumine emakeelseteks, sest nii said inimesed sellest paremini aru. Kindlasti on hea ka Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse.Esimesena tõlgiti Piibel saksa ja prantsuse keelde, hiljem ka paljudesse teistesse keeltesse. Samuti võib pidada positiivseks kuningavõimu tugevnemist.Nt Inglismaal kuulutas parlament 1534.aastal kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest
Üksikud teated vanades kroonikates või harvades säilinud dokumentides. Peamised allikad on oletused ja võrdlused *Saxo Grammaticuse kroonika "Gesta Danorum" 1172 taani ajaloolase ajalooline kroonika Pärineb kirjeldus eestlastest, kes teineteist lauluga võitluseks julgustasid. *Läti Henriku "Liivimaa Kroonika", see käsitleb sündmusi ajavahemikus 1184-1227 *Balthasar Russowi kroonika 2) Mis on kirmes? ilmalikud pidustused, mis peeti jumalateenistuste järel suuremate kloostrite ja kirikute juures. 3) a) HARIDUS- · Eesti I kõrgem kool · Eestimeelne katekismus · Eestikeelne katolik käsiraamat 1622 · avati Jesuiitide residents ja Aallide seminar(1583) 1585 sai sellest eesti kõrgeim kool koole rajati kiriukute kõrvale. 1632 avati Academia Gustaviano. 1684 õpetajate seminari avamine b)KIRIKUELU JA VAIMULIK MUUSIKA
Kuid siiski on koguduse ajaloos esinenud ka periood, kus on koos käinud Eesti toomkogudus. Rootsi ajal 1636. aastal asutati eestikeelne toomkogudus, see kestis natuke üle saja aasta. Eesti iseseisvumisel asutati Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ning sisse seati piiskopi amet. Esimeseks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopiks nimetati Jakob Kukk. Kuid saksakeelne Toomkogudus ei tunnustanud uut kirikupead ja piiskopile keelduti kirikut jumalateenistuste pidamiseks loovutamast. 1990. aastad tõid ühiskonnas kaasa suuri murranguid ja avaldasid mõju ka Toomkogudusele. 1990. aastate alguses suurenes koguduse liikmeskond ning hoo sai sisse ka noortetöö, samuti laienes muusikatöö. Õpetajaks sai sel perioodil Ivar-Jaak Salumäe. 2009. aastal valiti taasiseseisvumise järgne viies nõukogu ja juhatuse koosseis. Alates 2010. aastast teenib kogudust õpetaja Urmas Viilma. Tallinna Toomkirkul on palju muinasväärtusi
Ka see ehitis on lisatud UNESCO maailmapärandi nimekirja. 2004. aastal suleti Paulu Güll külastajatele, kuna seda hakati renoveerima. 1. veebruaril 2008. aastal osaliselt taasavati Paulu Güll külastajatele. Seda maja on kasutatud ka filmis "The Passenger" Colònia Güell'i kirik (1898-1916) on üks Antonio Gaudi lõpetemata töödest. Algselt oli see mõeldud inimestele, kes elasid tööstuslikus äärelinnas Barcelona lähedal, jumalateenistuste pidamiseks. 2000. aastal parandas üks kohalik arhitekt Colònia Güell'i kiriku lagunenud krüpdi. Seevõttisagaehitiseltäratemalõppetamataloomuse. CasaCalvet(1899-1904) CasaBatlló(1905-1907) ParkGüell(1900-1914) Sagrada Família kirik (1884-1926)
laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohtadega ning hoopis väiksemate sissetulekutega. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud otsustasid, kas kirikliku õiguse alusel võib laulatada antud inimesi või mitte, nemad võtsid noorpaari vastu kirikutrepil ja viisid altari ees läbi paaripanemise protseduuri
tõukefondide toel valmis 2008.a. ajalooline kellatorn, mille sisse paigutati lift. Kiriku torni kuus korrust on köetavad ning kirik ja tornimuuseum on avatud aastaringselt. Esimese kirikuna Eestis on tornis lift ja sissepääs on tagatud ka ratastoolis. Väike kirik 1962. a. sai kogudus äravõetud Suurkiriku asemel vana Zinovjevi malmitehase baraki. Koguduse jõupingutustega tehti hoone ümber jumalateenistuste pidamiseks. 1993. a. toimus kirikus suurem remont. 2001.a. saadi annetusena Saksamaal Lübeckis valmistatud Kemperi firma orel. 2002.a. annetas Henn Männik uue altari koos klaasmaaliga. Suurkirikust oli toodud neli kroonlühtrit ja kaks altarilühtrit. Ka tänaseks päevaks kirik töötab ja mahutab umbes 120 inimest. Kasutatud allikad http://www.narvakirik.ee/index.php?lang=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Narva_Aleksandri_Suurkirik
kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohtadega ning hoopis väiksemate sissetulekutega. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud otsustasid, kas kirikliku õiguse alusel võib laulatada antud inimesi või mitte, nemad võtsid noorpaari vastu kirikutrepil ja viisid altari ees läbi paaripanemise protseduuri
· Valitses keiser Nero, keda huvitas näitemäng ja muusika, ta oli hea lauto mängija · Tekkis uus kunstiliik pantomiim kehakeel · Roomas pöörati tähelepanu pillimuusikale · Arenesid puhkpillid · Loodi orkestreid · Täiustati pille · Muusika jumalaks oli sõjajumal Mars Keskaeg · Üleminek feodaalkorrale · Suur võim oli kirikul · Levitati ristiusku · Esitati stseene piiblist · Jumalateenistuste ajal laulis munkade koor · Arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga · Gooti stiil peaukse kohal roosaken, akendel vitraazid mis kujutasid piibli stseene, sisekujunduses kõrged kaared - roided, puudub värvilisus, hall · Maalikunstis inimene peidetud kangasse, tähelepanu silmadel, mis on täis kannatusi ja usku jumalasse · Inimese eluviis pidi olema askeetlik (ennast piirav), alandlik, täis usku jumalasse
1. Kiriku roll eestlaste muusika ajaloos *1164. Rajati tütarklooster > jumalateenistus oli seotud lauluga *Suuremates kirikutes, kus oli rohkem õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistuses laul: ilmselt ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust
*makiovolism- moraalivaba poliitika *vastureformatsioon-katoliku kirikuabinõude kompleks taastamaks katoliikluse mõju terves Euroopas ning selle vormiks olid kirikukogude liikumine, kirikuordud ja ususõjad. *reformatsioon- *katse reformida katoliku kirikut ja pöörduda tagasi vana kiriku juurde *murrang 16.saj majanduses, poliitikas ja kultuuris *kalvinism- protestantlik usuvool, mis lähtub Jean Calvini õpetusest. Tunnused: õpetus predestinatsioonist, jumalateenistuste lihtsus, loobumine lõbustustest, töökuse tähtsustamine. *anglikaan- Inglismaal loodud kirik *inkvisitsioon- kiriku kohus Hispaaniast, mida algatab Filippe II *hugenott- prantsuse kalvinist *indulgents-patulunastuskiri *göösid- Madalmaade vabadusvõitlejad, kes võitlesid Hispaania ülemvõimu vastu *puritaanid- Inglise kalvinistid
Sünagoog Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Sünagoog on judaistide kogunemispaik pühakoda. Esimene sünagoog asutati Paabeli hajalas. Pärast Jeruusalemma templi hävitamist keskendub jumalateenistuslik elu sünagoogides peetavatele kogunemistele. Sünagoogiteenistuse läbiviimiseks on vajalik kümne mehe kohalolu. Jeesuse päevil oli sünagoogil neli funktsiooni : Kool, kus juudi lastele õpetati käsutundmist. Jumalateenistuste pidamise paik. Sotsiaalne keskus, kus sai näiteks matuseid pidada ning ka kohtukoda. Sünagoogi vaimulikeks on rabid. Juudi keel Neil on mitu erinevat keelt. Heebrea keel, mille üht varianti (ivriiti) kõneldakse praegu Iisraelis. Juutide keeleks on olnud ka jidsi ja ladiino keel. Tähtsamad sümbolid Menora - seitsmeharuline küünlajalg. Taavetitäht - see kuusnurk olevat olnud Taaveti kilbil, 17 saj
lähtuma, hakkas ka kirik teadust rohkem aksepteerima Ketser - ei usu jumalat Vaimud ja nende tegevus · Vaimuliku seisuse suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus o Naisi ei võetud vaimulike hulka o Vaimulikud mehed ei tohtinud abielluda, ega omada perekonda (kõrgvaimulikud ja mungad algul) · Peamine ülessanne oli kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine · Abiellumine o Peigmees vähemalt 14, pruut 12
teised: pärslased, Aleksander Suure sõjavägi, roomlased kultuuri järjepidevus: savitahvlid sumeri ja akkadi keeles muusika kuningakodades, templites pillavad, keerukad lood pillid ja laul usutoimingute juures hümnidel ja pillidel samad terminid nt BALAG trumm, teatud liiki hümn nutulaulud, eepilised laulud, armastuslaulud, laulud sõjakäikude jaoks märkused laadi, rütmi ja vormi kohta templites eraldi kohad suurtele pillirühmadele muusika jumalateenistuste ja rituaalide ajal GALA ülemlaulja, kes juhtis jumalateenistust, GALATUR tema abiline LITAANIA jumalateenistus HETEROFOONIA juhuslik mitmehäälsus ANTIFOONILINE VASTULAULMINE kahe lauljategrupi vaheline vastulaulmine püsiv mitmehäälsus I.LU tõlkes ,,õnn ja trallitamine", termin muusika jaoks pitseritel flööte mängivad karjused pillid: reljeefidel: harfid, trummid, salmeid õukonnaorkester SISTRUM ehk käristi seotud viljakusjumalanna isisega
1 Mis on minu arvates kirikumuusika, kristlik muusika, vaimulik muusika Kirikumuusika Kirikumuusika all mõistab kirjutaja esmalt ja kitsamalt kiriklike teenistuste muusikat, veelgi kitsamalt EELK jumalateenistuste ja talituste muusikat ja eelkõige luterlikku koraalilaulmist oreli saatel. Selline arusaamine tekkis nõukogudeaegses lapsepõlves, kui regulaarselt käis kirikus vaid vanaema, ebaregulaarselt (st suurte pühade) ajal vanemad ja laps mitte kunagi. Aga kodus kuulati soome raadiost jumalateenistuste ülekandeid, mis oli esmane kokkupuude kirikumuusikaga ja tekkis tajumine, et see on midagi muud kui ,,tavaline muusika". Vanavanemate juures võeti jõuluõhtul noodivirnast Punscheli Choral-
Uus katedraal nnistati sisse 30. aprillil 1900. aastal Riia ja Mitava piiskopi Agafangeli poolt. Kuremäe kloostrist toodi kohale Jumalasünnitaja Uinumise imettegev ikoon. Katedraali nnistamisel osales ka Kroonlinna püha Joann. Saksa okupatsiooni ajal oli Aleksander Nevski katedraal suletud. 1945.aasta maist hakati uuesti jumalateenistusi pidama ning temast sai jällegi Eesti igeuskliku kirikuelu keskus. Raske ja vastutusrikas töö -- katedraali pühitsemine ja jumalateenistuste korraldamine -- anti Aleksei Ridegerile, praegusele Moskva ja kogu Venemaa patriarhile Aleksius Il-le. Aleksander Nevski nüüdisajal XX sajadi viimase kümne aasta jooksul tehti katedraalis kapitaalremont. Restaureeriti fassaadid, taastati (ilma kuldamata) kuplite helbeline kate, vahetati välise dekoori metallist detailid, läbiroostetanud ristid asendati uutega, mis valmistati Sankt-Peterburgis analoogselt vanadega. Vaimulikkond:
Psalmoodia oli vabavärsiline, seetõttu lühike ja korrapärane. 2) hümnoodia- palvelaulude laulmine vabalt valitud tekstile. Ilmalik muusika meieni on säilinud vaid väheste näidete põhjal. Rohkem on säilinud õukonnamuusikat. Rahvamuusikat peeti ülikute poolt patuseks, selle üle oli range kontroll ning see ei tohtinud sattuda trükki. Keskaja vaimulik muusika Gregoriuse laul (koraal). Paavst Gregorius määras keskajal kindlaks jumalateenistuste korra. Iga päev toimus peamine jumalateenistus- missa. Lisaks sellele 8 tunnipalvus. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Proprium- laulus muutuv tekst vastavalt kiriku aastatähtpäevadele. Ordinaarium- muutumatu tekst. Kirikuaasta oli jagatud kolmeks perioodiks: 1) jõulupühade aeg (detsember- veebruar) 2) ülestõusmisperiood (märts-mai) 3) kiriku aastapühadeta aeg (juuni-november)
Vanus 15aastat on vägistamise riskivanuseks kogu maailmas. Tagakiusamised poliitilistel, rassilistel või usulistel põhjustel. Üldreeglina loetakse tagakiusamist rassilistest põhjustest tulenevaks, kui tagakiusaja peab oma ohvrit tegeliku või oletatava erinevuse tõttu kuuluvaks tema enda omast erinevasse rassilisse rühma ja see ongi tema tegevuse põhjus. Tagakiusamine usutunnistuse tõttu võib võtta mitmesuguseid vorme, nagu jumalateenistuste ja usuõpetuse täielik keelustamine või rängalt diskrimineerivad meetmed konkreetsesse usulisse rühma kuuluvate isikute vastu. Et tegemist oleks tagakiusamisega, peavad häirimine ja takistamine olema piisavalt rasked. Raske või üliraske kehavigastuse või vaimsete hälvete tekitamine. Lastele suunatud vägivalda on palju. Raske öelda, mis tõukab täiskasvanut lapse vastu kätt tõstma. Inimesed on närvilised, nad ei
· Initsiaal suur kaunistatud esitäht · Kabel palvetamiseks väiksem ehitis · Kapiteel samba, piilari või pilastri kunstiliselt kujundatud ülemine osa · Kartuss ovaalne kilp, mida ümbritseb rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus · Kentaur pool inimese, pool hobuse kehaga olend kreeka müütides · Keraamika põletatud savist tooted · Kiilkiri kiilutaoliste märkidega savitahvlisse vajutatud mesopotaamia kiri · Kirik hoone ristiusu jumalateenistuste jaoks · Klassikaline kõrgeväärtuslik; antiikmaailma puutuv · Klooster välismaailmast eraldatud munkade või nunnade ühine elu ja töökoht · Kollaaz erinevatest materjalidest kokkukleebitud pilt · Koloss hiiglasuur ese, hiiglaslik kuju(ehitis) · Kompositsioon kunstiteose ülesehitus · Kreeka rist lühikeste võrdsete harudega rist · Kultus jumalate, esivanemate vm austamine ja sellega seotud kombed · Labürint keerdkäikudega ruum
Vt. Siinai lepingu 10 käsku, Moosese 2.raamat Judaism-Jumal on üks, ta on kõigevääriline, nimi(JHWH) on nii püha, et seda ei öelda Adonai-issand Hasem-nimi Tetragrammaton-4tähest koosnev nimi Jehoova-JHWH nime tõlkimisel heebrea keelest tekkinud nimi Jeruusalemma tempel-alles on ainult Lääne-ehk Nutumüür ( nagu Toompea mägi, Nevski katedraali all on haud, samuti ka Jer templiga); 1967 Kuue päeva sõda Heebrea keel-keelt enam igapäevaselt ei kõnelda, kasutatakse rituaalide ja jumalateenistuste käigus 4.saj - Kristlus riigiusundiks: juutide tagakiusamine >> saksa k holocaust, heebr k shoah, hukk 1933-juudi kirjanduse põletamine, juutide vallandamine jnejne; 1934 koonduslaagrid 1942-lõplik lahendus >> kõikidel Saksamaa vallutatud aladel tuli juudid hävitada 1948- Iisraeli riigi taassünd Judaismi harunemine roomlaste ajal (Josephus): · Variserid - toora tõlgendamine kaasaega, rituaalne puhtus, suuline pärand; on saanud silmakirjalikkuse sümboliks
Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Bachi seos Leipziga Bachi ülesandeks Leipzigis oli õpetada, varustada muusikaga linna kaht tähtsamat kirkut, püha Tooma ning püha Nikolause kirikut. Bachil olid vihased lahkarvamused kirikut nõukoguga palga ja töötingimuste suhtes. Siiski olid need viljakas loomeaastad. Üks Bachi peamiseks töödeks oli kirjutada, harjutada ja juhatada pühapäevaste jumalateenistuste kantaate mõlemas eelpool mainitud kirikus ja tema pärandis on ligikaudud 250 selle zanris heliteost solistidele, orkestrile ja koorile. Bach seadis muusikasse kaks Kristuse kannatuse lugu Matteuse ja Johannese evalgeeliumi järgi, kirjutas Jõuluoratooriumi, missa h-molli ja teisi suuri vaimulikke teoseid. Elu lõpupoole ilmus mitu klaverimuusikakogumikku, kuid tema kuulsus ei levinud kaugele. Tema viimaste suuremate
ja poliitiline liit. Juhtlinnaks oli Lübeck. Eesti linnadest kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. kirikukihelkond- Territoriaalne kogudus, mida teenisid koguduspreestrid. Igal kihelkonnakirikul oli oma kaitsepühak. toomkapiitel- Kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost, kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. kerjusmungad- Katoliku mungaordude liikmed, kelle kloostreil puudub varandus, elavad annetustest. Põhitegevuseks jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. reformatsioon- Ehk usupuhastus, mille algatas Martin Luther 1517.a. Eesmärgil levitada kristilikku usku. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a. pildirüüste- Tallinnas 1524.a
Tagasihoidlikus tseremooniatel, Pidulikud lõunasöögid, kus paljad väljaskäimistel poisid tohutustest kookidest välja hüppasid Paavstid tsölibaadis Omati rohkesti armukesi Esinduslikus, eeskujulik käitumine Itsitamine jumalateenistuste ajal Võrdväärne kohtlemine olenemata seisusest/jõukusest Ei suutnud makse maksta kirikust väljaviskamine Pihtimine ja andestuse palumine enda pattude eest Patulunastuskirjade müümine, et raha eest pääseda pühatulest Hingede lunastamine müügiks viis reformatsiooni alguseni Reformatsioon ehk usupuhastus
aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused: Teoloogias ehk usuõpetuses näiteks tõlgendati erinevalt ristiusu ühte tähtsamat mõistet kolmainsust. Läänes oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Idas oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub vaid Isast. Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega, idakirikus 3 sõrmega; läänekirikus olid jumalateenistused vaid ladina keeles, idakirikus lubati jumalateenistusi ka kohalikes keeltes; läänekirikus oli vaimulike suhtes abielukeeld ehk
Sageli polnud peigmees ekr. 2) Klassikaline e. Õitseaeg 480-323ekr. 3) Hellenistlik e. ja pruut enne abielukokkuleppe sõlmimist teineteist näinudki. hiline ajajärk 323-30a. Ekr. Naine püsis kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Kreeka templel Marmorist või lubjakivist ristkülikukujuline Naiselt nõuti ranget truudust, meestel võisid olla armukesed. viilkatusega sammasehitis, mille sisemuses asus jumala kuju Kreeka pühamute, preestrite ja jumalateenistuste tähtsus: Kreeka vaasimaal: 1) mustafiguuriline - punakaspruunile Pühamud- templis asusid jumalate kujud ja see tähistas jumala vaasipinnale maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti siis asupaika, et iga jumal oli inimestele mingis suhtes vajalik, siis nende detailid sisse, nii et need jääks punased. 2) rajati kõigis linnriikides võimalikult paljude jumalate pühamuid. punasefiguuriline- u 530 eKr. Hakati kujundama vastupidist
aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused: Teoloogias ehk usuõpetuses näiteks tõlgendati erinevalt ristiusu ühte tähtsamat mõistet kolmainsust. Läänes oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Idas oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub vaid Isast. Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega, idakirikus 3 sõrmega; läänekirikus olid jumalateenistused vaid ladina keeles, idakirikus lubati jumalateenistusi ka kohalikes keeltes; läänekirikus oli vaimulike suhtes abielukeeld ehk
Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Sünagoog on siis judaistide kogunemispaik pühakoda. Esimene sünagoog asutati Paabeli hajalas. Pärast Jeruusalemma templi hävitamist keskendub jumalateenistuslik elu sünagoogides peetavatele kogunemistele. Sünagoogiteenistuse läbiviimiseks on vajalik kümne mehe kohalolu. Sünagoog on pigem kool kui palvela. Jeesuse päevil oli sünagoogil neli funktsiooni : Kool, kus juudi lastele õpetati käsutundmist. Jumalateenistuste pidamise paik. Sotsiaalne keskus, kus sai näiteks matuseid pidada ning ka kohtukoda. Sünagoogi vaimulikeks on rabid. Rabid juhivad judaismis olevat liberaalset kogudust. Rabiks võib olla ka naine. Rabi teab ja tunneb Seadust. Juudile on kodu samasugune tempel nagu ka sünagoogki. Sabati pidamine on perekondlikus elus nädala keskpunktiks. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev. 4. Käsk käsib pühitseda Sabati päeva, sest ka Jumal puhksd pärast maailma loomist
Sealt kujunes välja kogu Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Peale Burgundia riigi langust levisid muusikud ja uus muusikastiil üle kogu Lääna-Euroopa ja seda viljeleti 17. sajandi alguseni. Uued zanrid 15.-16. sajandi muusikas Kõige esinduslikumaks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Kujunes välja missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Teiseks põhizanriks jäi endiselt motett, mis renessanssajastul lihtsustus. Neid loodi enamasti jumalateenistuste tarbeks, aga neid esitati ka väljaspool kirikut. Väga populaarseks kujunes ilmalik polüfooniline laul, mille tekstid olid valdavalt pratsusekeelsed. Laulud hakkasid väga laialt levima linnakultuuris. Laulmine ja pillimänguoskus kuulusid loomuliku osana haritud linnakodanike igapäevaellu. Madalmaade koolkond Imitatsiooniline polüfoonia hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Imitatsioonilise polüfoonia kõige järjekindlam vorm on kaanon
See konflikt, mille sügavamad juured olid poliitilis-majanduslikud, viis kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. 1529. aastal kutsus ta kokku parlamendi ja järgnevatel aastatel teostas vastuvõetud seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni. 1534. aastal kuulutati supremaatiaaktiga Inglise kiriku peaks kuningas, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest, kuid seejuures lubati siiski jääda truuks katoliikluse dogmadele ning säilitada senine jumalateenistuste kord. Uue kiriku, mida hakati nimetama anglikaani kirikuks, peapiiskopiks määras Henry VIII Thomas Cranmeri, kes 8 hiljem pani aluse anglikaani usutunnistusele. Kuninga lähim abiline reformide läbiviimisel oli aga Thomas Cromwell. Reformatsioon tõi Inglismaal kaasa kõikide kloostrite sulgemise, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad ning munkadest said töötud, samuti kaotati vaimulike tsölibaat
11. Saj Guido Arrezost võttis kasutusele esimese kompaktse joontesüsteemi. Heli kõrgusi reguleerisid jooned ja vahed. Joonte arv sõltus otstarbest. Võttis kasutusele nootide täht ja silpnimetused. 12. Saj neumadele ilmuvad kandilised noodipead. 9.-12. Saj, mil kirikulaulu suuline traditsioon muutus kirjalikuks, ilmus uus loomingumeetod troop - traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. 3. Liturgiline draama #Liturgiline draama usuline etendust, tähtsate jumalateenistuste aegu vaimulike poolt jumalakodades. Kanti ette vaimulike poolt dialoogi vormis, lauldes. Esimene ooperi eelkäija. #Müsteerium öösiti korraldatud pidustus jumala auks. 4. Keskaegne ilmalik laul 13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana goljaaride ehk vagandide luulekogumik 13. Sajandist. # goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne ja siivutu sisuga.
järgmist. Kohvi ergutavad omadused avastas juhuslikult kitsekarjus Aideus, kes peatus Adeni kloostris. Kitsed, kes olid söönud kloostri läheduses kasvavate tundmatute taimede lehti ja marju, ei suutnud kuidagi rahuneda ja olid laetud lausa seletamatu energiaga. Uudishimulik karjus otsustas samuti neid imemarju proovida ja veendus, et neil on tõesti ergutav, jõudu ja värskust andev toime. Edasi otsustasid kloostrielanikud kontrollida kohvi mõju inimestele. Need mungad, kes öiste jumalateenistuste ajal pidevalt unega võitlesid, saidki uuest joogist olulist abi. Kohvi joomise traditsioon pärineb Punase mere kallastelt, kust levis XV sajandil Araabia maailma. Euroopast pärit reisimehed avastasid selle joogi XVI sajandi lõpul Damaskuse, Kairo ja Konstantinoopoli kohvimajades. Esimese eurooplasena mainib 1580. aastal kohvi Prospero Alpino Paduast. Oma reisimuljetes kirjutab ta, et türklastel on musta
70. Gild kaupmeeste või tsunftide ühendus. 71. Tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus. 72. Skraa (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. 73. Rõugemaja/hospidal/seek koht kus hoiti haigeid. 74. Vaekoda linna kaupade kaalumise ja mõõtmise hoone 75. Toomkapiitel Toomhärrad-kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimistel. kõrgem vaimulike kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost, kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. 76. Toomkirik piiskopikirik 77. Klooster kiriku, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat eluviisi. 78. Pildirüüste Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk, mis
Mille poolest erines ränd-ja linnamuusikute tegevus?... 4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel?... 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Rajati koole, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli ka kirikulaul ning vajaduse korral käisid õpilased jumalateenistustel abiks. Dominiiklaste kloostrikoolid6. Mis on kirmes? Suuremates kloostrites ja kirikutes jumalateenistuste järel peetud ilmalikud pidustused Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Määrati ametisse rohkem kohalikku keelt mõistvaid vaimulikke. Kogudus pandi ka laulma. Hävitati hulgaliselt kirikute ja kloostire vara, ka ürikuid ja noodiraamatuid. 2. Millised territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? Põhja-Eesti poolteiseks sajandiks Rootsi
- üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid - `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik` - `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes) - `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t Suur osa klaviirimuusikast on kirjutatud Köthenis, kui Bachi pojad olid eas, mil nad vajasid repertuaari
motiivid rooma kirjanduses) Maailmakirjandus- universaalsema tähendusega teosed, mille levik ühe rahva juures teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Eesti kirjandusloo algust hakatakse arvama alates 13.sajandist, oli sel ajal tegemist vaid üksikute eesti isiku- ja kohanimedega. Alles 16.sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eesti keelsed raamatud. 19.sajandi alguses tekkis esimene eestikeelne teadlik kirjandus. Esimeseks rahvuskirjanikuks peetakse Kr. J. Petersoni. 13.sajandi algus Henriku Liivimaa kroonika 13.sajandi algus Taani Hindamisraamat 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 Wandradti ja Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis 1631 asutati Tallinna Gümnaasium, gümnaasiumi juurde rajati trükikoda
Muusikaajalugu 1. Millistest allikatest pärinevad varasemad teated Eesti alade muusikast? Mis on kirmes? Suuline pärimusmuusika. Esimesi vihjeid eestlaste endi laulmise kohta võib lugeda Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast ,, Gesta Danorum" (1172). Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuste järel ilmalikke pidustusi, nn kirmeseid. 2. Kes olid hernhuutlased, ehk Vennastekoguduslased. Milline oli nende roll eestlaste muusikalisel harimisel? Too välja nii positiivsed kui ka negatiivsed jooned. Hernhutlased ehk vennaskoguduslased on käsitöölised-jutlustajad. Oma õpetust levitades kandsid nad hoolt rahvahariduse eest: õpetasid lugema ja kirjutama ning levitasid tarvilikku kirjandust.
on teinud." Kirikukihelkondade loomine · Maa alistamisel rahvas ristiti -> ehitati kirikuid. · Isegi rootslased 1220.a kiires lahingus püstitasid kiriku. · Igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt, mõne vana linnamäe või pühapaiga lähedus. · Tekkisid kabelid, millest enamik on tänaseks jäljetult hävinud. · Kirikutesse : preestird, kelle ül: jumalateenistuste pidamine, sakramentide jagamine, rahvast kiriklikus vaimus õpetada ja juhatada. · Enamus kogudusepreestreid pärines enamasti Põhja-Saksamaalt. Samas võis olla ka eestlasi, ja ristisõja ajal pantvangi võetud kohalike ülikute pojad saadeti saksamaale, ka neist võisid vaimulikud saada. Trapetsikujuline hauakivi fragment Muhust · Lääne-Eestis ja saartel säilinud · Vanimad kristlikud hauatähised eestis, mis ühendavad nii paganlikke kui ka
Lõplikult saadet Hansa Liit laiali 17.sajandil. tsunft - ühe käsitööala meistrite ühendus. skraa - (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. seek - pidalitõbiste varjupaik. leepra - pidalitõbi sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek. visitatsioon - kirikukatsumine toomkirik - piiskopikirik (katedraal) toomkapiitel - kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost (toompraost), kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. toomhärra e kanoonik - toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. toompraost - toomkapiitli juhataja, tegeles ka piiskopkonna majandusasjadega. stiftifoogt - tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas, tegeles sõjaliste küsimustega, talle allusid lossifoogtid
Buxtehudelt ja Reinkenilt. Eriti tugevaid Buxtehude mõjutusi on tunda Bachi tuntuimas oreliteoses Tokaata ja fuuga d-moll (BWV 565). Selles ei ole muidugi midagi imekspandavat, sest helilooja kirjutas selle varsti pärast 1705.1706. aasta Lübecki reisi, kus kohtumine Buxtehudega oli eesmärgiks. Arnstadti ja Mühlhauseni perioodid olid Bachi jaoks orelimuusika poolest viljatumad, kuna sealsed kirikud soosisid tagasihoidlikumat jumalateenistuste muusikalist kujundamist. Märkimisväärseim osa Bachi oreliteostest on komponeeritud Weimaris, kus sealne lossikirik andis helilooja ideedele täieliku vabaduse. Tutvused Vivaldi muusikaga lisasid nüüd Bachi orelimuusikasse ka itaalia kontserdi väljenduslaade. Pärast Weimarit polnud Bachi töökohustused enam oreliga seotud, seepärast on hilisemas elus oreliteoste osakaal marginaalne.[42] Orkestrimuusika Orkestrimuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ja Leipzigis, kus tema
ja endassesulgunud lapsena. Aidates ema kodustes töödes, täites isa poekeses müüjakohustusi ning hoolitsedes nõrgamõistusliku noorema õe Giuseppa eest, jäi poisike õige kauaks kooliõpinguist kõrvale (Roncoles kooli polnud) ning tema üksluist lapsepõlve aitas sisustada külaelanikelt ja rändpillimeestelt kuuldud muusika. Kõige suuremat naudingut pakkusid talle külakiriku oreli võimsad helid. Kohalike tavade kohaselt pidi Giuseppe juba seitsmeaastaselt jumalateenistuste ajal kooris laulma ja kirikuõpetajat abistama. Kord olnud muusika võlujõud sedavõrd lummav, et ta kogu maailma ja eeskätt muidugi oma "ametialased" kohustused hoopis unustas, paatrile püha vee ulatamata jättis ning oma hajameelsuse pärast pühalt isalt nii tugeva müksu sai, et ta altaritrepilt alla veeres ning meelemärkuse kaotas. Kui vanemad pojalt verevalumite kohta aru pärisid, kuulsid nad kaebuste asemel ühtainust kirglikku soovi: õppida muusikat
asutati Notre-Dame katedraali juurde kool, kuhu kogunes ka palju nimekaid heliloojaid tekkis esimene muusikaline koolkond maailmas. Nende looming põhineb organumil, tekib 3-4 häälsus, kujuneb kaasaaegne noodikiri. Ars-Nova koolkond tekkis 14 saj. renessansse künnisel. Hakkasid oluliseks pidama loojaisikut. Neil oli täielik noodikiri, kasutati erinevaid meetrumeid. Muusika keskajal Kuna keskajal oli väga suur võim kirikul siis oli suurem osa tollasest muusikast vaimulik. Jumalateenistuste ajal esitatav muusika pidi olema karge ja ebamaine, et luua kujutust paradiisi inglikooridest. Keskaegse ühiskonna ideaalid erinesid täielikult antiiksetest: kui antiikajal oli ideaalideks inimese füüsiline välimus ja kõiksugu maiste hüvede nautimine siis keskaegne eluideaal kujutas inimest, kes veedab oma aega piiblit uurides, selle tõdesid levitades ja palvetades. Muusikas oli iluideaaliks vaimulik saateta koorilaul, mida jumalateenistusel esitas
Kui kõikjal mujal on ruum vööndkaarte abil selgelt eraldatud löövideks, traveedeks ja võlvikuiks jagatud, siis Kuressaare esindusruumides on piirdutud võlviroiete kasutamisega. Pidurefektoorium Pidurefektoorium kujutab endast kahelöövilist viie võlviku pikkust saalruumi, mis esialgu kavandati ilmselt lühemana. Tegu on linnuse väiksuse tõttu algusest peale polüfunktsionaalse ruumiga, mis eeskätt täitis linnuse kiriku ilmalikele koguduseliikmetele mõeldud osa funktsiooni. Jumalateenistuste vaheaegadel oli see ruumiosa vajadusel kasutusel nii piiskopinõupidamiseruumi kui ka refektooriumina. Edelatiivas, saalruumi all asus üks kalorifeer sooja õhu kütteseadeldis (teine samasugune oli piiskopi keskmise eluruumi all). Ristvõlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise võlu. Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Selgusetuks on jäänud kagupoolseimat piilarit ümbritseva massiivse kaheksatahulise laua funktsioon
annaabi.ee 
