Nantes'i edikt (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Ususõjad Prantsusmaal lühikonspekt

Burboonide dünastia. Kuid Henri IV oli hugenott, keeldus Pariis koos suure osa Prantsusmaaga teda tunnistamast. Kuid ajajooksul jõuti Prantsusmaal siiski kokkuleppele, et Henri IV saab kuningana tunnustuse, kui pöördub tagasi katoliku kiriku rüppe. Usuvahetust põhjendas ta väitega, et kuningas peab austama oma rahva usku. 1594.aastal avas pealinn talle oma väravad ning sõlmiti rahu Hispaaniaga. · Nantes´i edikt 1598 Siiski kutsus Henri IV usuvahetus esile vastakaid arvamusi. Paljud hugenotid pidasid teda reeturiks. Kuningas püüdis ära hoida uut kodusõda. Selleks avaldas ta 1598. aastal usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude reguleerimiseks käskkirja, ehk Nanti edikti. Prantsusmaal tunnistati valitsevaks usuks katoliiklus. ( St. Et katoliku kirik sai tagasi oma varad ja vaimulikkond oma varasemad õigused)

Ajalugu

2

docx

Ususõjad prantsusmaal

Hugenotid üritasid nüüd kukutada Valois' dünastiat. Peale Charles IX surma sai uueks valitseja tema vend Henri III. Aastatel 1562-1589 peeti kokku kaheksa kodusõda. Pärast Henri III surma aastal 1589 läks troon Navarra Henrile ja alguse sai Bourbonide dünastia. Henri IV oli aga hugenott ja paljud keeldusid teda tunnistamast. Lõpuks jõuti kokkuleppele, et Henri IV saab tunnustuse kuningana, kui ta vahetab usku. 1593 tegigi ta seda ja nüüd sai temast katoliiklane. Nantes'i edikt 1598 ­ Henri IV usuvahetus tekitas vastakaid arvamusi. Kuningas proovis pooli lepitada, et ei tekiks uut kodusõda. Ta avaldas 1598. aastal käsikirja, mida tuntakse Nantes'i ediktina. Valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus. Edikt lubas ka reformeeritud usku. Protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaal. Protestandid said jälle teenida riigiametites. Põhimõtteliselt säilis Lõuna-Prantsusmaal hugenottide riiklik erikorraldus.

Ajalugu

15

doc

Reformatsioon Lääne-Euroopas

.....................................................................11 Ususõjad...............................................................................................................................11 Pärtliöö.................................................................................................................................12 Henri IV...............................................................................................................................12 Nantes'i edikt.......................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus........................................................................................................14 2  Reformatsiooni algus Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline liikumine, mille tulemusel muudeti

Ajalugu

15

doc

Keskaeg III

· Pärast Henri III surma 1589 läks troon Navarra Henri IVle ning alguse sai Bourbonide dünastia. Henri IV oli hugenott­ Pariis koos suure osa Prantsusmaaga keeldus teda tunnistamast jõuti kokkuleppele, et ta saab kuningana tunnustuse, kui pöördub tagasi katoliku kiriku rüppe. 1593. aastal see leidiski aset. 1594. aastal avas pealinn talle oma väravad; sõlmiti rahu Hispaaniaga, mis viis seejärel oma väed välja. NANTES'I EDIKT 1598 11  · Hugenotid pidasid Henry IV reeturiks; katoliiklased umbusaldasid. Kuningas püüdis pooli lepitada­ 1598. aastal avaldas käskkirja, mida tuntakse Nantes'i ediktina­ valitsev usk katoliiklu;­ katoliiklike jumalateenistuste taastamine, varade tagastamine, vaimulikkonna õiguste taastamine.

Ajalugu

10

doc

2. kursuse 3. töö

Reformatsioon, Rekatoliseerimise katse, Usuprobleemid Sotimaal, Mary Stuart 34. Ususõjad Prantsusmaal: Kuningas ja kirik, Reformatsiooni algus, Hugenotid,  Teel kodusõdadele, Ususõdade algus, Pärtliöö, Uued kodusõjad Nantes'i edikt 1598 35.reformatsioon skandinaaviamaades: Kalmari unioon, võitlused 16.saj algul, Reformatsioon, Reformatsioon taanis, Reformatsioon norras 36. madalmaade võitlus: majandus, hispaania võimu all, kalvinism, pildirüüste, hertsog Alba Terrorireziim, 1572. aasta ülestõis ja vabariigi loomine 37. Vene Riik 16.saj- 1485a.-

Ajalugu

11

doc

Varauusaeg Euroopas

pidada ja astuda riigiametisse.  c) Pärtliöö (1572) ­ Hugenottide massiline tapmine katoliiklaste poolt: · Pariisi ja kogu maal tapeti 10 000 hugenotti. d) Bourbonide dünastia võimuletulek: · Peale Henry III mõrvamist ja sõjas võidu saavutamist kuulutati 1589 a. uueks kuningaks hugenotte juhtinud Henri Bourbon. · Katoliiklased tunnistasid tema võimu alles pärast katoliku usku pöördumist (1593 a.). e) Nantes'i edikt (1598) ­ kuninga käskkiri usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude lõpetamiseks: · Valitsevaks usuks on Prantsusmaal katoliiklus. · Oma veendumusi lubati kuulutada ka protestantidel (va. Pariisis). · Protestandid said teenida riigiametites. · Lõuna-Prantsusmaal säilis hugenottide erikorraldus (omavalitsus, väeosad, kindlused). 4. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) a) Põhjused ja kaks sõjaleeri:

Ajalugu

33

docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. Kesk ja uusaja piir nõukogu

Ajalugu

15

doc

Keskaeg ja varauusaeg

väikefeodaalide vahel ja tema omakorda annab selle talupojale, maatükki ehk feoodi saajat nimetati feodaaliks ehk läänimeheks · senjöör ­ maatükki omanik · vasall - maatüki saaja Keskajal kehtis põhimõte ehk senjöör saab käsutada ainult oma vasalli. Minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Feoodi eest pidid vasallid käima senjööri sõjaväes. Varakeskaeg Rooma rahu lõpp 212. Caracalla edikt ja selle järgi kõik Rooma territooriumil elavad inimesed said kodaniku õigused. See andis võimaluse provintside elanikele kodakondsus hankida. Kriis Roomas süvenes ja ainuke võimalus riik päästa oli jagada riik kaheks. Aastal 395. jagati Rooma riik Ida- ja Lääne­Roomaks. Ristiusu kujunemine eelkõige rõhutute ja vaeste hulgas. 313 Milaano edikt, mille tulemusena ristiusk muudetakse riigiusuks nii Bütsantsis kui ka Lääne­Roomas

Ajalugu

Kommentaarid (0)