Taani ülemvõimust vabanemise taotlused. 1523. aastal konfiskeeriti Taani läänistused Norras, kuid Taani ja Norra ühiskuningas Frederik I hakkas neid maid uuesti aristokraatidele jagama. Norra vastupanu juhtis peapiiskop Olav Engelbrektsson, kelle poolt oli kogu rahvas. Vastuhaku lõpetamiseks likvideeris Taani Norra riigi, pool maadest läks Taani kuninga kätte. Norra reformatsiooni kõige suurem puudujääk oli, et see ei toonud kaasa emakeelset jumalateenistust, vaid jumalateenistust peeti ainult taani keeles. Inglismaal oli poliitiliselt kõige tähtsam ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutati 1534. aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Kuningas oli siis Henry VIII. Uut kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks, peapiiskopiks sai Thomas Cranmer. Suleti kõik kloostrid , kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, munkadest said töötud
· pühakute ja reliikviate kultus paralleelselt vanade usukommetega (salaja) · endistele eestlaste pühadele ohvripaikadele ehitatakse pühakojad, kuid eestlased jätkavad Uku ja Taara austamist. rahvas võttis üle ka katolikud pühakud, segades neisse paganlikke jooni. Pühitseti Jaanipäeva, Jüripäeva, Mihklipäeva. Iseloomulik austus esivanemate hingede vastu. · Jumalateenistused ladinakeelsed, orduaja lõpul hakati nõudma eestikeelset jumalateenistust · kooliõpetus kloostrites eestikeelseks .Linnades kodanikuõigused enamasti sakslased, eestlaste ülekaal eelkõige lihttööliste hulgas, teenijaskonnas ka soomlased ja rootslased. Narvas ja Tartus silmatorkavalt palju venelasi. 1 aasta ja 6 nädalat elu linnas andis õiguse linnakaitsele. Kirikukorraldus Eesti alal alates XIII sajandist. · Toomhärrade vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Missadel domineeris liturgia - muusikalissõnaline osa
nad usuvad karmasse. ristimine on kõikidele sikhidele kohustuslik rahvus, nahavärv jne pole oluline . sikhism on monoteistlik usk neil on keelatud alkoholi tarbimine ja suitsetamine ja mõnuained. keelatud on ka juuste lõikamine ja liha söömine. kantake turbaneid. Langar'i eesmärk - tava valmistada ja serveerida taimset toitu, tegemata vahet rasside või usutunnistuste vahel, kuigi mehed ja naised istuvad harilikult eraldi. langar toimub pärast igat jumalateenistust. kesksel kohal usk Jumala ainulisusesse. sikhide pühakiri algab sõnadega ek onkar - (Jumal on üks) sikhide pidustusi, nii usupühi kui ka kultuurisündmusi, on kahte sorti: mõne guru mälestusega seotud aastapäev ning pidustus.
ühiskuningas hakkas neid maid uuesti taani aritokraatidele jagama. Norra vastupanu juhtis peapiiskop Olav Engelbrektsson, keda toetas rahvas Et vastuhakku lõpetada likvideeris Taani Norra riigi, maadest läks umbes 45% Taani kuninga kätte Norra kiriku üle valitsemiseks seati ametisse superintendent (reformatsioonijärgse protestantliku kiriku vaimulik juht) Norra reformatsiooni kõige suurem puudujääk oli see et ei toodud kaasa emakeelset jumalateenistust vaid jumalateenistust hakkasid pidama taani pastorid taani keeles.
Aaron Vana Testamendi kohaselt Moosese vend, esimene Jumala poolt ametisse nimetatud Iisraeli preester, pärines leviitide suguharust. Aaron mängis Piibli järgi koos Moosesega tähtsat osa Iisraeli rahva Egiptusest päästmisel ning kõrberännaku ajal. Ta oli segatud ka kuldvasika valmistamisse. Aaron kutsuti ametisse Siinai mäe juures ja ta oli koos oma poegadega ka esimene, kes toimetas jumalateenistust Toora järgi. Seetõttu oli aroniitidel õigus sooritada kultust Jeruusalemma templis. Koraani kohaselt oli Aaron (Hauran) üks prohveteist. 2Ms 6:26 Need olid Aaron ja Mooses, kellele Issand ütles: "Viige Iisraeli lapsed nende väehulkade kaupa Egiptusemaalt välja!" 2Ms 7:1 Ja Issand ütles Moosesele: "Vaata, ma panen sind vaaraole jumalaks ja su vend Aaron olgu sulle prohvetiks. 2Ms 7:2
Muusikuid ja poeete peeti jumaliku andega prohveteiks- muusika oli jumalikku pritolu. Muusikateooria ksitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes histest palvustest ja laulmisest. 8-9saj toestas jumalateenistust OREL. Gregorius Suur paavstiks- htlustas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu aluseks.GREGORIUSE LAUL: iseloomulik lauluviis roomakatoliku jumalateenistusele. Peamiseks tekst ja snum. Muusikaline vljenduslaad vga erinev.kshlne ja saadeta ( hiljem oli saateks orel)esitajaks 1 laulja, lauljate grupp vi koor. Tekstid ladinakeelsed. esitajateks mungad.MISSA- katoliku kiriku jumalateenistus.NOODIKIRI: on prit 8-9 sajandist.Tekkis kloostrites. Algseteks noodimrkideks oli neumad
Põhja-Ameerikasse nime Virginia (Neitsimaa). Maailmakirjanduses kirjutas Elisabethi ajastul W. Shakespeare. HUGENOTTIDE SÕJAD PRANTSUSMAAL · Reformatsioon levis Prantsusmaal enamasti kalvinismina. Neid kutsuti hugenottideks 1562.a. algasid Hugenottide sõjad (hugenottide ja katoliiklaste vahel). · Bourbonid protestandid Guise'id katoliiklased Valois'd laveerisid kahe poole vahel · Alguses oli hugenottidel edu: 1) võisid kogu riigis jumalateenistust pidada. 2) võisid olla riigiametites 3) neil oli 4 kindluslinna. · 24.08.1572 PÄRTLIÖÖ Pariisis puhkesid verised tapatalgud: kõik kätte saadud protestandid hukati. Järgnevatel päevadel langes ~10 000 hugenotti. · Nantes'i edikt (1598) Valitsev usk oli katoliku usk. Protestantidel oli õigus tegutseda väljaspool Pariisi ja kuninga koda. Neil olid omad poliitilised koosolekud ja esindajad
Kuna Black Sabbath koosnes ainult juuridest, siis minu jaoks tähendas see automaatselt huvi juudiusu ja mütoloogia vastu. (Raud 2008: 68). Ma kujutasin ette, kuidas köögis lollpeade üle küünilist nalja viskavad kokad süüdimatult haigetele ettenähtud toitu kilekottidesse topivad, et seda õhtupimeduses koju tassida (Raud 2008: 112). ,,Kari näljaseid!" porises kiltri lesk, vaadates matuseliste säravaid silmi, kui nood vorstirõngastest unistades jumalateenistust kuulasid ja hauda kinni ajasid (Kivirähk 2006: 47). Sel ööl ta sealt enam koju minna ei julgenud, jõi end täis ja magas kuudis koos kõrtsmiku koeraga, kes tundis sulase kuuel lehma hõngu ning lakkus teda nagu suurt supikonti, mille küljes veel küllaga liha (Kivirähk 2006: 55). Hommikul polnud tuisk ikka veel vaibunud ning rehepapp mässis end tugevasti kasuka sisse, enne kui söandas nina välja lumemöllu kätte torgata (Kivirähk 2006: 151).
ja asutasid esimesed eramõisad. Talurahva õiguslik seisund: Suurem osa kohalikust rahvast kuulus talupojaseisusesse. Vallutaja tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust jaõigust pärilikule maakasutuseke.Koormuseid oli palju, kuid need olid mõõdukad . Kirikukihelkondade loomine: Maaisandad korraldasid ja finantseerisid kirikute ehitust. Kirikukihelkondade loomisel lähtuti muinasaegsest haldussüsteemist.Preestrid pidasud jumalateenistust, õpetasid ja juhtisid rahvast kristlikus vaimus. Linnade teke: Linnade asutamisel olulist rolli mängisid maaisandad, kes andsid linnaõiguse Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonna kirikute kõrvale tekkis väiksemaid asundusi alevikke. Linnaõigused said: · Taanlaste valdused: Tallinn, Rakvere, Narva · Tartu piiskopi valdused: piiskopkonna keskus Tartu · Mõõgavendade ordu valdused: Viljandi, Uus - Pärnu
Koraal vaimulik ühehäälne laul ilma saateta. Gregorius suurim keskaja muusik, kirjutas palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve
Reformatsiooni mõju Euroopale Reformatsioon sai alguse 16.saj Prantsusmaal, kus Martin Luther naelutas Wittenbergi kiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Nendes nõudis ta muu hulgas indulgentside müügi lõpetamist, emakeelset jumalateenistust ja soovitas luua kristlikke koole. Sellega kinnitas Eestis oma olemust luteri kirik. Luterlus pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile. Ka luterlikku tööeetikat peetakse eestlastele omaseks. Trükiti ka esimene raamat: ,, Katekismus". Moraalne võim, mis seni oli takistanud ülikiiret teaduse arengut, kadus. Me näeme, kuidas teadus areneb kiiremini inimmoraali arenemisest. Hääbus ka ladinakeelsel traditsioonil põhinev ülemaailmne teaduskultuur,
elas 1265-1321 ) Võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Kildkondade võitlustes jäid aga peale tema vastased ja elu lõpuaastad tuli Dantel mööda saata pagenduses. Dante peateos on poeem "Jumalik komöödia", mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapildist. Teater ja maskeraad Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklukud etendused arenesid välja jumalateenistusest. Et jumalateenistust rahvale arusaadavamks teha,jülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad. Järk-järgult kasvas siit välja kiriklik näitemäng-müsteerium. Näitemängude teemad olid võetud piiblist. Kõige levinum lavastus Kristuse kannatustest ristil ja tema ülestõusmisest. Seda nimetati kannatusmänguks.
palgasõdurluse ja üleüldse sõja vastu. 1522. aastal avaldas Zwingli oma esimese reformaatorliku kirjutise ,,Toitude valimisest ja vabadusest", mis oli suunatud paastumise vastu, sest paastude pidamine olevat kristlusega vastuolus. Samuti tahtis ta kaotad tsölibaadiseadused ning vaidlustas patukaristuse kustutamise, pühakukummardamise ja muidki katoliku kiriku reegleid ja tavasid. Igal hommikul pidas Zwingli jumalateenistust, mis algas Piiblist mingi teksti ettelugemisega, lisaks levitas ta oma vaateid trükiste kaudu. Kuigi ta esitas ka Lutheri seisukohti, ei võtnud ta Lutheri õpetust kunagi tervikuna omaks. 1523. aastal toimus Zürichis suur diskussioon, milles osales raad ja vaimulikkond- kokku üle 600 inimese. Kuna piiskopi saadikutel ei olnud Zwingli teeside vastu tuua midagi 4
Ühtlasi on tal olulised teened saksa kirjakeele arendamisel. Luther taunis pühakute ning pühade säilmete kultust, kuna viimaste kogumine oli saanud lausa harrastuseks. 1530.a. Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Riigipäevale esitati usutunnistuse kokkuvõte, mille 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Katoliku missa asemel jumalateenistust lihtsustati. Keskne koht oli emakeelsel jutlusel. 7 sakramendist säilitati ainult 2: ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks ei ole paavst vaid riigivalitseja. 1531.a. sõlmiti Schmalkaldeni Liit protestantluse kaitseks. Järgnevalt pidas liit keisriga 2 sõda. 1555.a.sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk," mis tähendas, et iga vürst määras oma alamate usu.
6. Kuidas mõjus suitsetamine Tom'ile ja Joe'le? Alguses, kui nad tõmbama hakkasid, ei teinud see neile midagi. Nad hakkasid sülitama tihedamini ja Tom ja Joe muutusid kahvatuks. Neil oli paha olla. 7. Mida tähendab, et mereröövlid viibisid oma matustel? Huck, Tom ja Joe jooksid kodust ära. Kui nende matus oli, otsustasid nad tagasi koju minna. Matuste ajal kõndisid nad kolmekesi kiriku uksest sisse. Täpsustus: Öö veetsid nad kiriku rõdul, sealt kuulasid nad ka jumalateenistust pealt ja siis õigel hetkel astusid uksest sisse. 8. Miks ei avastanud Indiaani Joe Tomi ja Hucki, kui nad vanas majas olid? 9. Kus sõid Tom ja Becky " pulmakooki " ? 10. Milline kirjanduskangelane tahtis Tom olla? 11. Kes oli Mary Tomile? Täditütar. 12. Milline Tomile kuuluv asi oli firma " Barlow" oma? Nuga 13. Mille eest sai pühapäevakoolis piibli? Kümne sinise kollase kaardi eest . 14. Kuidas sai kokku koguda kaotatud marmorkuulikesi? Jutusta poiste teooriast. 15
Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Reformatsioon sai alguse 16.saj Prantsusmaal, kus Martin Luther naelutas Wittenbergi kiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Nendes nõudis ta muu hulgas indulgentside müügi lõpetamist, emakeelset jumalateenistust ja soovitas luua kristlikke koole. Minu arvates üks tähtsam usupuhastuse positiivne tagajärg ongi hariduse laialdasem levik. Loodi külakoole, hakati tähtsustama ka lihtsate inimest kirjutama ja lugema õpetamist. Oluline on ka jumalateenistuste muutumine emakeelseteks, sest nii said inimesed sellest paremini aru. Kindlasti on hea ka Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse.Esimesena tõlgiti Piibel saksa ja prantsuse keelde, hiljem ka paljudesse teistesse keeltesse.
Näiteks munkadel oli naissoost isikutega suhtlemine keelatud. Sinna alla käivad ka munga ema ja õde. Kuulekal mungal ei tohtinud olla raha, raamatut ega muud eset. Kõik mida munk omas, pidi kuuluma kloostri omandisse. Mungad pidid järgima põhikirja, mille kohaselt pidid nad aitama vaiseid. Samuti oli kloostrites paika pandud kindel päevakava, mille järgimine oli loomulikult kohustuslik. Ööpäev algas jumalateenistusega, mis kestis veerand kolmeni. Peale öist jumalateenistust järgnes neli tundi uneaega. 5:15 oli äratus, millele järgnes kongide ülevaatus ja individuaalne palve. 6:15 - 8:00 oli hommikune jumalateenistus. Peale seda, kaks tundi tööd ja tagasihoidlik hommikusöök. Peale hommikusööki palve kongis ja pühakute elulugude lugemine. 11:30 15:00 oli tööaeg. Kui tööaeg lõppes oli pooleteise tunnine lõunane jumalateenistus. Jumalateenistuse lõppedes said mungad pool tundi vaba aega. Õhtusöögile lisandus palvetund. Kord nädalas pidid
poliitikasse. Henry 8. Pani Inglismaal aluse anglikaani kirikule Madlamaade ususõjad: *1566 üle kogu maa ulatuslik pildirüüste, *1581 moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, *17saj alguseks saavutasid iseseisvuse ning kultuurilise ja majandusliku õitsengu. Prantsusmaa hugenottide sõda- *Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. *Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja. *1572-Pärtliöö- Pariisis puhkesid verised tapatalgud. Kõik kättesaadud protestandid hukati. *1593. a vahetas Henri 4. Usku, pöördus katoliku usku. Lõppes sõda. *1598.-Nantesi edikt-katoliku usk kuulutati Prantsusmaal valitsevaks usuks.
valitususaeg. Rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi ja korraldas liturgiat. 7.Mis tingis püha Benedictuse kloostrireeglite suure populaarsuse ja laialdase leviku (2 põhjust/näidet)? Gregorius kuulutas pühakuks Benedictuse . K. Suur kehtestas selle kloostri reeglid kõikide krloostrite reegliteks. 8.Milline koht oli kloostril varakeskaegses ühiskonnas (selgitage 2 näite/argumendiga)? Pidada jumalateenistust, levitada ristiusku paganate seas, käsikirju kirjutati ümber 9.Milles väljendus Briti kloostrikultuuri silmapaistvus võrreldes ülejäänud Euroopaga (2 näidet/argumenti)? Sealsed mungad-õpetlased huvitusid ühtaegu nii ladinakeelsest kristlikust kultuurist kui ka keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest ja püüdsid neid ühtseks tervikuks lõimida. Iirimaal tekkis keldi kirjakeel. Nad olid oma aja kõige suuremad kultuurikeskused. 10
Motettlevis nii ilmalikul kui ka vaimulikul viisil. Madrigalitaaliast pärit ilmaliku sisuga, sageli filosoofilise sisu ja ilusa luuletekstiga. Sansoonprantsuskeelne ilmalik laul. 6) Renessansi vaimulik muusika ja zanrid! Vastus: Palju loodi ka vaimulike laule. Näiteks väga levinud olid vaimulikud motettid (mitmehäälsed ja polüfoonilises stiilis). Need olid mitme osalised koori teosed, mis kasvasid välja Jumalateenistusest. Missatähendab jumalateenistust. On kindlatest osadest koosnev ja traditsioonilise ladina keelse tekstiga kooriteos. Reekviemleina missa, kirjtatakse kellegi surma mälestuseks. Passioonon ulatuslik kooriteos, mille sisuks on Kristuse kannatuse ja ristilöömise lugu. 7) Instrumentaalmuusika ja tähtsamad pillid! Vastus: 16.sajandil hakkasid välja kujunema esimesed pilli muusika zanrid. Kuni selle ajani pillimuusikat kirja ei pandud, see oli peamiselt improvisatsiooniline.
Keskaja muusika erinevuseks on aga kindlasti see, et kõiges üritati näha midagi jumalikku. Ei ohitud lillede ja liblikate ilu juures- nähes ilu, kiideti Loojat. Religioon oli taltsutatud mõistuse poolt valitsetud tunne. Kuulates Gregooriuse laule tunnetame nende vaoshoitust ja tajume mitte midagi ütlevat tundetust. Keskaja tähtsamateks päranditeks on ühehäälsed koraalid ja polüfooniline liturgia, kuid omal ajal vaieldi nende üle tuliselt. Millisel määral võib jumalateenistust muusikaga ilustada? Millisest hetkest hakkab munk tundma rohkem rõõmu muusikast kui Jumala teenimisest? Kuidas saab muusika kõige paremini peegeldada Looja imetegusid? Meie jaoks on neid mõtteid väga raske mõista, kuna praegu tehakse muusikat kõigele, mis iganes pähe tuleb ja inspiratsiooni annab. Olenemata suurest jumalikust sekkumisest keskaja muusikasse on märkmeid ka ilmaliku muusika kohta. Motett oli keskajal uus zanr, mis algselt
Teoste zanriks kujunes romaan. Põhilisteks teemadeks olid armastus ning sõda.Kõige värvikamad lood on kirjutatud kuningas Artusris ja tema kaheteistkümnest ümarlaua rüütlist. Samuti olid populaarsed saatusliku armastuse lood. Teater ja näitekirjandus takerdus keskajal paljudeks sajanditeks ning parima oleku saavutas 14.-15.sajandil. Keskaegne kirik hävitas antiikse teatri, ning uudseks lähtepunktiks sai jumalateenistus. See tulenes sellest, et lihtrahvas ei mõistnud ladinakeelset jumalateenistust ning lihtsustamiseks kasutati näidendeid. Tekkis liturgiline draama. Nendest kujunesid välja piibliainelised draamad ehk müsteeriumid. Minu arvates oli keskaeg kirjanduse tekkele väga kasulik aeg. Tekkisid erinevad teosed, milleta ei oleks praegusaegset kirjandust olemaski. Armastuseteemad ja lõbusad lood muutsid nukra ajastu rõõmsameelsemaks.
manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast soodsaid laene, kehtestas kõrged sisseveotollid, mis muutsid välised kaubad kalliks ja sundisid tarbima koduseid kaupu, ehitati palju maanteid ja kanaleid, mis ühendasid vahemere äärseid sadamalinnu prantsusmaa läänerannikuga. 1598. aastal anti välja Nantesi edikt, mille alusel olid hugenotid saanud õiguse oma jumateenistusi pidada. Richelieu vallutas hugenottide tähtsama kindluse La Rochelli. Neil keelati jumalateenistust pidada, kirikud suleti hävitati, lasti lahti riigiametitest, kästi ülalpidada ja majutada. Alustasid mässu üle 200 000 kalvinisti lahkus , peamiselt madalmaadele , saksamaale ja inglismaale. Louis XV jättis riigiasjad jälle teiste hoolde ja ajalukku on läinud ütlus Pärast mind tulgu või veeuputus. 3. Kodusõda Inglismaal Anglikaani kirik Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik.
Nii vaidlustas ta paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakutekummardamise, patukartistu kustutamise ja muidki katoliku kiriku reegleid. Zwingly esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud siiski omaks tema õpetust tervikuna. Märtsis 1523 toimus raekojas suur diskussioon, milles osalesid raad ning vaimulikkond. Otsus langetati Zwingly kasuks ja nüüd hakati Zürichis juba linnavõimude abil reformatsiooni teostama. Kirikust kõrvaldati skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelimängu pidi asendama koguduse laul. Kiriku ja kloostri maad sekulariseeriti. Vähendati kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks. Erinevalt Lutherist püüdis Zwingly reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus. Teoloogilisest küljest kujunes nende kahe suuna suurimaks erimeelsuseks suhtumine armulauda. Zwingli käsitas armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna, mitte Kristuse kohalviibimise aktina. Kirik pidi
T.M. tõlkis ladinakeelse missa saksa keeled. Hümnide tõlkimisega rajas ta aluse koguduse laulule. T.M. jumalakäsitlus oli seotud vaimse maailmaga, pidi keskenduma sotsiaalsetele ja majanduslike probleemide lahendamiseks. Tema seisukohad olid talurahva sõja algatajaks. Ulrich Zwingli: vaidlustas paastu ranged toidu eeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakummardamise, patukaristuse kustutamise jne. Levitas oma vaateid trükisõna kaudu. Kirikutest kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelinmäng asendati koguduse lauluga, vähendati kirikuteenistujate arvu. Johann Calvin: avaldas teose "Ristiusu õpetus". Seal olid reformatsiooni põhitõed. Kõige tähtsam oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Rõhutas töö austusväärtust ja vajalikkust. Jumalateenistus pidi olema lihtne, vähendati pühade arvu. Pühapäeval oli keelatud laulud, mängud, meelelahutus, pidi käima kirikus, lugema pühakirja. Tuli loobuda erksavärvilistest riietest
kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linnad, eriti Pariis oma paljude koolide ja aastal 1200 õigustekirja saanud ülikooliga, mis Euroopas oli teine ülikool. Esimene Euroopa ülikool asutati 1088. aastal Itaalias Bolognas. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eeskoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi kesajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ning lõid ladinakeelseid laule, parodeerides piiblit, jumalateenistust ja ülistades maiseid rõõme ning heites nalja igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tuntud vagant XIII sajandil oli pariislane Rutebeuf, kelle lüürikas olid kõige uudsemad need pihtimusluuletused, milles ta jutustab oma viletsast elust, näljast.
Innocentius III – valitses aastatel 1198-1216. Ta oli tark, sügavalt haritud kirikumees, aga ka osav poliitik. Teda kutsuti vahekohtunikuks tüliküsimuste lahendamisel. Ta algatas ristisõja Baltimaades. Kõige sellega viis ta järjekindlalt ellu põhimõtet, et paavsti võim on kõrgem ilmalike valitsejate omast. Jan Hus – Praha ülikooli usuteaduse professor. Ta ei pidanud õigeks seda, et tema kodumaal, mis kuulus Püha Rooma riigi koosseisu, peremehetsesid sakslased. Veel arvas ta, et jumalateenistust ei tuleks pidada ladina keeles, vaid iga rahva ema keeles. Ta rääkis kõigest sellest avalikult oma loengutel. Rahvas hindas teda kõrgelt. Otto I – valitses Lääne-Euroopas aastatel 936-973. Otto suutis jagu saada juba pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Ta krooniti Rooma keisriks. 4.Miks paavstide autoriteet hakkas nõrgenema? Sellepärast, et Prantsusmaal hakkas kuningavõim üha tugevnema ning Prantsuse kuningas tahtis kirikut enda valdusesse, eriti vastumeelne oli
koguduse laulule. Lutheri ustav kaaslane ja toetaja oli Philipp Melanchthon, keda tänu tema panusele rahvahariduse arendamisse on nimetatud Saksamaa õpetajaks. 16.sajandil Sveitsis valitsenud olud lõid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esimene reformaator oli Ulrich Zwingli. Reformaatorina alustas ta kiriku eeskirjade ja jumalateenistue üksikküsimustest, tema hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus. Zwingli hakkas pidama igal hommikul jumalateenistust, mis algas Piiblist mingi teksti ettelugemsega. Peale selle levitas ta oma vaateid trükisõna kaudu.Ta esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud tema õpetust tervikuna omaks. 1525. aastal hakati asutama kirikukoole. Kogu reformatsiooni vältel toimus hariduse areng. Kirik oli inimeste eludes väga tähtsal kohal. Kõik teadmised pärinesid kirikust, jumalateenistustest, lauludest jne. Haridus tugines Piiblile. 1
Üheks tähtsaimaks ja ulatuslikuimaks liturgilise muusika zanriks kujunes missa. Missa tähendas algselt ainult katoliku kiriku jumalateenistust, mis koosneb kolmest peatoimingust: preestri sisenemisest, leiva ja veini ohverdamisest altaril ning armulauast kogudusele (tegemist on nn ohvriteenistusega, mis sümboliseerib püha õhtusöömaaega.) 4.-5. sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma. Missal on kindel üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid. Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel:
ja Iiri kunungatütrest Isoldest, kes armujoogi mõjul meeeletult teineteist armastavad ja lõpuks traagiliselt hukkuvad, sest seisuslikud eelarvamused ja saatuslikud õnnetused ei lase neil abielluda. 5) LINNA KIRJANDUS Linnad muutusid kultuuri ja haridus keskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linnad, eriti Pariis. Koolidega seotud isikud olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ja lõid ladinakeelseid laule, milles parodeerisid piiblit ja jumalateenistust. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide nime all. Vagantide luule on keskaegse linna lüürika. Pariislane Rutebeuf jutustab oma viletsast elust, näljast ja niisama avameelselt pihib ta oma patte. Viimane ja suurim keskaja lüürik on Francois Villon.
pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada. Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegium 1632 rajasid rootslased Tartusse ülikooli, mille nimi oli Akadeemia Custaviana. See oli pikem rahuaeg rootslaste võimu all eestimaal. See aeg mõjus positiivselt Eesti haridus ja usuelule. Ilmus esimene protestantlik lauluraamat. 1684 asutati Tartu lähistele seminar, mis valmistas ette köstrid, koolmeistrid, õpetajaid Seminari nimeks sai Forseliuse seminar. 17
keeles ,,kokkukogunemisepaik); juutide pühakoda; kõige tähtsam sünagoogis on rabi. Tänapäeva judaismis on olemas kolm erinevat suunda: 1. ortodoksne judaism kõige radikaalsem (püüavad elada täht-tähelt raamatu järgi); mehed ja naised on eraldi; jumalateenistused peetakse heebrea keeles 2. konservatiivne judaism 3. reformistlik judaism kõige liberaalsem Eestis on ortodoksne judaism. Juutide jumalateenistus on kõige rohkem mõjutanud kristlaste ja moslemite jumalateenistust. Juutide jaoks teine püha koht on kodu, eriti vabadel juutidel. Kodus on kõige tähtsam ema. Vabale juudile on väga tähtis, mida ta sööb. Tähtis on vältida selliseid toite, mis on roojased (sealiha, soomusteta kalad, koorikloomad, hobuseliha). Tuleb ka vältida selliseid toite, mis sisaldavad verd. Religioossel juudil pole toit probleemiks. Kõige tähtsamaks sündmuseks juutide igapäevaelus on sabat e. hingamispäev.
16. Mis ajast on pärit Püha Vaimu kiriku kantsel ja keda seal kujutatakse? Kõige vanem kantsel Tallinnas (1597). Kantslil on trepp, mille ees on kaks kuju: mees raamatu ja mõõgaga (Püha Paulus) ning mees võtmetega (Püha Peetrus). 17. Mis tähtsus on kantslil luterlikus kirikus? Luteri kirikutes on kantslil siseruumis oluline koht altari kõrval, sest luteri liturgias on jutlusel oluline osa. Martin Luther pidas jutlust oluliseks ning nägi jumalateenistust tervikuna, mis koosneb liturgiast, jutlusest ja muusikast. 18. Mis on kõlaräästas? Kantsli kohal olev „katus“. 19. Keda kujutati luterlikus ikonograafias kantslitel? Evangeliste. 20. Miks on Püha Vaimu kiriku tornikell märkimisväärne? Mis sellega juhtus? Püha Vaimu kiriku tornikell on Tallinna tuntud meistri Christian Ackermanni valmistatud kell. See oli Tallinna ainus keskaegne tornikell, mis Püha Vaimu kiriku põlengu ajal ei pidanud
lahendada. Kindlasti tuleb otsus põhjendada. võõrduks sotsiaalsetest normidest. Selleks antakse talle võimalus käia vanglas koolis, külastada Kriminaalasi on tsiviilmenetlusest põhjalikum. Selle käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, jumalateenistust, osaleda spordi- ja kultuuriüritustel. Võimaluse korral püütakse vangile pakkuda ka kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. Sellest tulenevalt on tööd, mille eest saab ta minimaalse töötasu. Kinnipidamiskohas teenitud raha on vanglast kriminaalmenetluses ka kohtueelne staadium, mil toimub materjalide kogumine. Kogutud tõendid vabanemisel suureks abiks oma elu sisseseadmisel.
inimesi. Keskaja kuulsaimaks poeediks peetakse itaallast Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka oma koulinna Firenze poliitilisest elust. Dante peateos on poeem ,,Jumalik komöödia", mida võib pidada omamooi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapilist. "Jumalikus komöödias" kirjeldab Dante, kuidas ta vanarooma poeedi Vergiliuse seltsis külastab põrgut ja puhastustuld ning jõuab lõpuks paradiisi. Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge.Et jumalateenistust rahvale arusaadavamaks teha, lülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad.Järk järgult kuunest sellest kiriklik näitemäng-müsteerium. Algul kandsid sellisei näitemänge ette preester ja kooripoisid korikus altari ees. Aja jooksul hakati ka kogududuse liikmeid tegelastena kaasa tõmbama. Nii jäi kirik suuremate lavastuste jaoks kitsaks ja neid hakati etendama kirikuesisel väljakul. Näitemängude teemad olid võetud piiblist.
kultuuri järjepidevus: savitahvlid sumeri ja akkadi keeles muusika kuningakodades, templites pillavad, keerukad lood pillid ja laul usutoimingute juures hümnidel ja pillidel samad terminid nt BALAG trumm, teatud liiki hümn nutulaulud, eepilised laulud, armastuslaulud, laulud sõjakäikude jaoks märkused laadi, rütmi ja vormi kohta templites eraldi kohad suurtele pillirühmadele muusika jumalateenistuste ja rituaalide ajal GALA ülemlaulja, kes juhtis jumalateenistust, GALATUR tema abiline LITAANIA jumalateenistus HETEROFOONIA juhuslik mitmehäälsus ANTIFOONILINE VASTULAULMINE kahe lauljategrupi vaheline vastulaulmine püsiv mitmehäälsus I.LU tõlkes ,,õnn ja trallitamine", termin muusika jaoks pitseritel flööte mängivad karjused pillid: reljeefidel: harfid, trummid, salmeid õukonnaorkester SISTRUM ehk käristi seotud viljakusjumalanna isisega plagistid, taldrikud, trummid, lüürad, harfid lüüraga sai alguse muusikateooria
Spordis osalemine võttis tähelepanu vaimsetelt asjadelt ja spordist tulenev nauding võis inimloomuse nõrkuse tõttu muutuda sõltuvuslikuks. Puritaanid pidasid sportmängudes veedetud aega raisatuks. * Hugenotid,Prantsuse kalvinistid 1540ndatel hakkasid Sveitsist naasnud Prantsuse pagulased levitama kalvinismi, mis leidis soodsa pinna eriti Lõuna-Prantsusmaa aadlike ja alamvaimulike hulgas. Vassy veresaun 1562. a. Vassy alevikku, kus hugenotid pidasid suures küünis jumalateenistust, sattus juhuslikult François Guise oma sõjasalgaga. Mitukümmend hugenotti tapeti ja u 100 sai haavata.Hugenotte tapeti mujalgi. Katoliiklik Pariis tervitas Guise'i kui kangelast. Vastutasuks võtsid hugenotid oma võimu alla rea linnu Lõuna-Prantsusmaal. Hugenottide ja katoliiklaste vahel puhkes avalik sõda. Ööl vastu 24. aug, so Püha Bartholomäuse ehk Pärtlipäeval 1572 korraldas katoliiklik erakond Pariisis hugenottide metsiku tapmise. Katoliiklased olid öösel
hoiab inimesed koos. Nõnda kui on ülemaailmselt on ka Eestis pühad, mis on mõeldud rahule ja hingele. Nendeks on jõulud, see on aeg, mil perekond saab kokku, mil näidatakse teinetesievastu välja hoolivust ja headust. Aidatakse abivajajaid, olgu nendeks siis kodutud loomad, - inimesed või lastehaiglad. Jõuluperioodil toimub palju kontserte, kus esinevad peamiselt eestlaste lemmiklauljad ja ansamblid väga südamliku kavaga. Inimesed tulevad kokku kirikutesse, et kuulata jumalateenistust ja kindlasti ka selleks, et näha ja soovida häid soove ka tuttavatele. Usun, et see on püha, mis paneb inimesid mõtlema ja tänulik olema selle kõige eest, mis meile on antud. Eestis on kultuur väga olulisel kohal, see ühendab ja toob kokku meie rahvast. On mitmeid sündmusi, mis seda teevad, olgu need erinevad pühad või siis eestlaste saavutused. Väikene on see meie eesti riik, kuid suur on ta rahvas-on juba aastaid tagasi öeldud
noorem.Erki elas om vanndade ja õdedega Võrus väikses kahetoalises korteris.Kõik suved aga veetsid-nad,neli vanemat last-vanavanemate pool maal.Algul Kullamaal,kus vanaisa oli kirikuõpetaja,hiljem Rõuges,kui ta kodukanti tagasi tuli.Oli Erki seitsmene.Kolimine oli tal hästi meeles , kuna kui kraam oli majja tassitud, sõid nad pakendist võetud viinereid ja sinki.See oli tollal ajal haruldane kraam,vanaisa oli selle kaasa toonud Leningradist , kus ta käis kuus ingrisoomlastele jumalateenistust pidamas. Rõuges tehti tollal kaunis aktiivselt sporti. Sovhoosi spordiinstruktor oli Karin Laine nimeline naisterahvas, tõeline spordiärataja.Küll ta organiseeris võrkpalli, küll ujumist.Saime tema poegadega hea klapi, mängisime ja sportisime koos. Kui Erki nüüd mõne aasta eest seal käis rohu kasvanud palli platsi nägi hakkas kurb. 1978. aasta suvel läks Erki esimest korda õpilaste töö- ja puhkelaagrisse raha teenima
Kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus vormistati 1545.aastal. Reformatsioon Norras Taani unioonis olev, kuid tegelikult Taanile allutatud Norra ei olnud reformatsiooniks valmis. Norra vastupanu taanlastele juhtis peapiiskop, keda toetas rahvas. Et vastupanu lõpetada, likvideeriti Norra riik. Ühtlasi viidi läbi reformatsioon, Norra kiriku üle valitsemiseks seati ametisse superintendent. Siinse reformatsiooni kõige suurem puudujääk oli, et see ei toonud kaasa emakeelset jumalateenistust, vaid jumala teenistusi hakkasid pidama Taani pastorid.
Loosimine on moment millal jõulud jõuavad Hispaaniasse. Kui loterii on loositud võivad tõelised pidustused alata. Põhja Hispaanias kaunistavad perekonnad oma rõdud värviliste vaipade, lippude ja lilledega ning akendele pannakse põlevad küünlad. Hispaanias tähistatakse jõule väga pidulikult. Jõululaupäev on Õnnistatud õhtu, kui tähed hakkavad paistma, süütavad inimesed väljakutele ja kirikute juurde tuled. Kodudes pannakse ukse peale põlev küünal. Pärast kesköist jumalateenistust ning õhtusööki täituvad tänavad tantsijate ja pealtvaatajatega. Jõulude jaoks on olemas spetsiaalne tants mida kutsutakse Jota mille muusika ja sõnad on säilinud juba sadu aastaid. Tantsitakse kitarride ja kastanjettide saatel.
JOOGA Yoga Ingl. k. "yoke" ike puu, millega kaks härga omavahel kokku seoti. Jooga praktiseerija - joogi · HATHA-JOOGA (meile tuntuim joogavorm) · MANTRA-JOOGA Mantra pühad silbid või lausungid; esimene silp, kui maailm loodi "om" [aum] Meditatsioon mõttemõlgutus + mantrate kordamine Osad joogid annavad tõotusi (nt. ei maga, seisavad ainult püsti jne). · RADJA-JOOGA teadmiste tee Jumalateenistus Jumalateenistust viiakse läbi kas: · kodus · looduses Gangese jõgi · templis Ohvrid lilled, puuviljad jne. Templites käiakse palvetamas. Seal tegutsevad preestrid e. brahmaanid. Külades toimuvad peod, mille käigus on protsessioonid rongkäigud. Hinduismi peasuunad · Visnuism · Sivaism · Saktism VISNUISM e. VAISNAVISM Hinduistidest on u. 78% e. u. 580 milj. visnuistid. Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu e. Narayana, kes on maailma looja ja hävitaja.
Katoliiklased levitasid hugenottide kohta juttu ja protestandid omalt poolt hävitasid kirikuid, pilte, kujusid ja tapsid katoliiklasi. 1559. aastal lõppesid Itaalia sõjad ja Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele. 1560 sai kuningaks Charles IX, kes oli siis alles kümneaastane. Seepärast hakkas tema asemel valitsema leskkuninganna Katariina di Medici. ( Charles'i , Francois II ja Henri III ema). Ususõdade algus 1562 tungis hertsog Francois de kuise Vassey kallale jumalateenistust pidavatele hugenottidele. See põhjustas hugenottide ülestõusu, mida juhtisid prints Conde ja admiral Coligny. Algul olid kohalikud kokkupõrked, kuid siis juba sõjalised operatsioonid. Katoliiklasi toetas Hispaania ja hugenotte Inglismaa. Pärast kolmandat ususõda 1570. aastal sõlmiti Saint-Germaini rahu ja kogu riigis kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Nüüd said ka hugenotid kodanikuõigused.
Õpetus: ladinakeelne; trivium+ muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. - Usupuhastusliikumine 16. sajandil Euroopas. Sai alguse 1517.a Saksamaal Martin Lutheri eestvõttel. - inimene peab kandma isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas. Selleks oli aga vaja 1. emakeelset jumalateenistust, 2. emakeelset piiblit, 3. lugemisoskust. - Ümberkorraldused hariduses: 1) rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks kõigile olenemata seisusest ja soost. 2) õppemetoodika kohandamine lapse ealiste iseärasustega. M. Lutheri sulest ilmusid spetsiaalselt lastele kirjutatud, piltidega kaunistatud katekismused. Kogu koolikirjandus moderniseerus. 3) Oluliseks kujunes
-ladinakeelne -trivium + muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Eesmärgiks ei olnud rohked ja sügavad teadmised, vaid jumalakartlikkuse kasvatamine. Parimaks vahendiks distsipliin ja erakordne rangus. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. Martin Luther - Inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas SELLEKS OLI TARVIS: Emakeelset jumalateenistust Emakeelset piiblit Lugemisoskust Reformatsiooniaegsed ümberkorraldused hariduses: Algatajateks: Martin Luther ja Philipp Melanchthon 1) Rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost. 2) Katoliku kiriku poolt tuima ja üksluise õpetamise asemele tõi M.Luther lapsepärasuse nõude, s.t. õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega. Selleks ilmusid M.Lutheri sulest
Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-) Ususõda, liivimaa nõrgenemine, + koolide tulek, kirjaoskus. 19. Mida nõudsid reformatsiooni läbiviijad paavstile alluvalt kirikult? indulgentside(patulunastuskiri) müügi lõpetamist kiriku olemuse muutumist kirik pidi olema nö. Vaene Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus,kasinus,vooruslikkus) Piibli tõlkimist, sh. Eesti keelde Emakeelset jumalateenistust kirikutes 20. Kuidas võrrelda Eesti linnade elanike arvu keskajal ja tänapäeval (arutle) 21. Drang nach osten vabadusvõitluse põhjused; piiskop Albert Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra ; Mõõgavendade ordu Saksamaa vaimulik rüütliordu ; 22. Stensby leping - Põhja Eesti läks ametlikult Taani kuningriigi Koosseisu. ; Vakk(us) - 100 talu ; vesse viimane eestlaste eest võitleja,
Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi.) Kirik oli 41,3 meetrit pikk ja 19,6 meetrit lai ning torn 45,8 meetrit kõrge. Torn toetus esikülje müürile ja kahele sambale. Kirikusse mahtus üle 2000 inimese ja istekohti oli 800. 1900. aastal valati Tallinnas C. Jürgens ja Ko ettevõttes kiriku kell, mille helin olnud nii võimas, et kajanud ühelt poolt Leebikuni ja teiselt poolt Hummulini. Kiriku viimane altar oli barokkstiilis lihtne puutöö, pärit 19. sajandist. Eestikeelset jumalateenistust hakkas õpetaja Johannes Uustal pidama 1918. aasta jõuluõhtust. Altaril oli kaks maali: «Jeesus ristil» ja «Jeesuse ülestõusmine». Altari kohal oli ümmargune, ajahambast puretud lintklaasidega aken. Seitse Helme koguduse meest (kindralid-ministrid Jaan Soots, Paul Lill, Aleksander Jaakson, kunstimuuseumi direktor Peeter Tauk, riigi statistikabüroo direktor Albert Pullerits, riigikontrolöri abi Hans Ahven, tööstuse direktor H. Tõnisson ja gümnaasiumi direktor K
Seksuaalsus oli neile täielikult keelatud, naine oli nende arvates maailma suurim patt, neil ei olnud lubatud naistega rääkida veel vähem siis neid puudutada, sest naine pidi askeedi viima halvale teele. Sama asi oli ka noorte poistga. Naised ja noored poisid olid seksuaalselt liiga ahvatlevad ja seovad inimest liialt maailma külge. Suureks probleemiks oli askeetide jaoks ka pollutsioon. Seda üritati igati vältida, näiteks peale öist jumalateenistust ei lubatud munkadel enam magama minna. Kui see siiski juhtus oli ka karistus vastav. Väga levinud oli näiteks 50 pattukahetsus tegu. Asteegid pidid loobuma täielikult igasugusest varandusest, mis neil on. Mida vaesem munk välja nägi seda parem oli. Isikliku vara omamine oli täiesti välistatud. Nende elukohad olid nii vaesed kui vähegi võimalik, ning rahaga võisid kokku puutuda ainult need mungad, kes käisid väljaspool kloostrit eluks vajalikke asju ostmas
"Ramajana" on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel Teine eepos on "Mahabharata", selle üks osa on "Bhagavadgita", ilmselt kõige kuulsam hinduistlik kirjutis üldse Hinduistid palvetavad hinduistlikes templites; seal lauldakse, palvetatakse, tehakse annetusi ja kuulatakse õpetusi Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus seal on kodune pühamu ja seda kodust jumalateenistust nimetatakse puudzhaks, selles annetatakse jumalatele lilli, puuvilja, riisi, viirukit, piima, vett ning süüdatakse lambike, milles põleb puhastatud või ehk ghee Sünniga seoses on 16 samskara't ehk rituaali, nõu eostamiseks saadakse preestrilt, raseduse ajal loeb ema pühasid tekste, teatud vanuses raseeritakse lapse pea, et teda halvast karmast vabastada. Surma puhul viiakse läbi viimane sanskara, enne surma pannakse surija suhu mõned
"Ramajana" on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel Teine eepos on "Mahabharata", selle üks osa on "Bhagavadgita", ilmselt kõige kuulsam hinduistlik kirjutis üldse Hinduistid palvetavad hinduistlikes templites; seal lauldakse, palvetatakse, tehakse annetusi ja kuulatakse õpetusi Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus seal on kodune pühamu ja seda kodust jumalateenistust nimetatakse puudzhaks, selles annetatakse jumalatele lilli, puuvilja, riisi, viirukit, piima, vett ning süüdatakse lambike, milles põleb puhastatud või ehk ghee Sünniga seoses on 16 samskara't ehk rituaali, nõu eostamiseks saadakse preestrilt, raseduse ajal loeb ema pühasid tekste, teatud vanuses raseeritakse lapse pea, et teda halvast karmast vabastada. Surma puhul viiakse läbi viimane sanskara, enne surma pannakse surija suhu mõned
annaabi.ee 
