Jõulutraditsioonid (2)

Traditsioonid
Jõulud on Hispaanias väga pühalikud. Ametlikult algavad jõulud Hispaanias 8. detsembril. Seda päeva tähistatakse igal aastal suure gooti katedraali ees, mis asub Sevillas . Tseremooniat kutsutakse los Seises mis tähendab tõlkes kuue inimese tantsu mida tantsitakse Neitsi Maarja auks. Nimest hoolimata tantsib seda tantsu 10 kostümeeritud poissi. Tants koosneb mitmestest täpsetest liigutustest ja žestidest.
Kuid tõeline märk jõulude algusest on Hispaania rahvusvaheline loterii mis toimub 22.detsembril. El Gordo loterii auhinnafond ulatub miljarditesse eurodesse. Loosimine toimub kogu hommiku ja terve rahvas vaatab numbrite loosimist. Numbrid loositakse suurest kuldsest kausist. Loterii pilet võib maksta kuni 200€, tihti koguvad paljud inimesed raha kokku, et osta üks pilet. Loosimine on moment millal jõulud jõuavad Hispaaniasse.
Kui loterii on loositud võivad tõelised pidustused alata.
Põhja Hispaanias kaunistavad perekonnad oma rõdud värviliste vaipade, lippude ja lilledega ning akendele pannakse põlevad küünlad.
Hispaanias tähistatakse jõule väga pidulikult. Jõululaupäev on Õnnistatud õhtu, kui tähed hakkavad paistma, süütavad inimesed väljakutele ja kirikute juurde tuled. Kodudes pannakse ukse peale põlev küünal. Pärast kesköist jumalateenistust ning õhtusööki täituvad tänavad tantsijate ja pealtvaatajatega.
Jõulude jaoks on olemas spetsiaalne tants mida kutsutakse Jota mille muusika ja sõnad on säilinud juba sadu aastaid. Tantsitakse kitarride ja kastanjettide saatel. El Gordo pilet
Hispaanias on üks traditsioon mida ei peeta kusagil mujal. See on üle lõkke hüppamine, mis kaitseb haiguste vastu.
Jõulud on aeg mil pere ning sugulased tulevad koos pidutsema. Perekonnad kogunevad ümber jõulupuu. Pereliikmed vahtavad omavahel kingitusi.Lapsed saavad sellel päeval väikesed kingitused. Mõned pered lisavad rõõmu Saatuse Urniga. See on traditsioon kus kirjutatakse nimed paberile ja pannakse paberid ühte kaussi, korraga võetakse kausist kaks nime ning need inimesed üksteise sõbrad kogu aasta. Pidu lõpeb tavaliselt kas baaris või diskosaalis kuhu kõik pered kogunevad kui tähistamine on lõppenud.
25.detsember on vaikne päev kus poed on kinni ning perekonnad käivad jalutamas ja veedavad mõnusalt aega.
Vahetult pärast jõule, 28.detsembril on veel üks unikaalne pidu, mis sarnaneb 1.Aprillile kuid see on palju suurem. Ajalehed prindivad naeruväärseid jutte kuhu isegi tuntud poliitikud sisse pannakse. Sellel päeval ei tohi kunagi uskuda mida te kuulete või näete.
31.detsembril tähistatakse uue aasta saabumist, see on suur pidu üle terve riigi kus inimesed pidutsevad tänavatel või klubides. Kuni keskööni on inimesed kodus ja kui kell lööb 12, tuleb traditsioonide kohaselt süüa ära 12 viinamarja. Iga viinamari igal kellalöögil, et tuua õnne järgmiseks aastaks.
Lapsed usuvad, et kolmekuninga päeva õhtul, 5. Jaanuaril, sõidavad kolm Kolm Kuningat(mõnede allikate kohaselt ka Kolm Tarka meest) läbi Hispaania. Sellel õhtul täidavad lapsed enda kingad kõrtega ning panevad need välja. Kõrred on kolme kuninga kaamlitele. Kui laps on hea olnud leiab ta enda kinga seest hulga kingitusi, kui aga laps on halb olnud on kinga sees söetükk.
Mõnedes kohtades marsivad lapsed 6. Jaanuaril läbi linnaväravate koos spetsiaalselt Kolmele Kuningale tehtud kookide ja teiste toitudega. Lapsed loodavad kohata Kolme Kuningat teel Pühale Maale. Kuid kahjuks peavad lapsed alati pettuma ning söövad oma toodud toidud ise ära.
6.jaanuar märgib ka jõulude lõppu, kus inimesed jätkavad oma igapäevase eluga.
Söögid
Jõululaupäev on kõige tähtsam päev Hispaanias jõulude ajal ning sellel päeval tehakse kõige suurem õhtusöök terve aasta jooksul. Paljud inimesed ei hakka sööma enne keskööd, kui öeldakse ”Esta noche es Noche Buena, y no es de dormir”, mis tähendab: ”See öö on hea öö ja pole mõeldud magamiseks”.
Erinevates piirkondades on mitmesuguseid erinevaid toite mida jõulude ajal süüakse. Kuid eelroaks on tavaliselt mereandid või külma liha tükid, millele järgneb supp ja peale selle veel üks kalaroog . Traditsiooniline on ’’Besugo”, mis on küpsetatud latikas, kuid on ka homaare, krabi , lõhe jne. Seejärel pearoog , mis on tavaliselt lamba- või sealiha . Kuigi ka part ja kalkun on muutumas järjest populaarsemaks . Magustoidud on traditsiooniliselt erinev valik maiustusi ja kooke martsipanist, kuivatatud puuviljad ja pähklid.Laual on ka kandik millel on turron (kristalliseerunud pähklimass mida vanasti tehti meest ja mandlitest), polvorone (väga kuiv murenev küpsis), peladillas (suhkruga kaetud pähklid) ning palju muud. Söögi kõrvale juuakse Cavat, mis on Hispaania šampanja, ning veini.
Jõulutraditsioonidega seostuvad sõnad:
Nochebuena – Jõululaupäev
Día de navidad – Esimene jõulupüha
regalo de navidad – jõulukink
la comida de Navidad – õhtusöök jõulude ajal
Árbol de navidad – jõulupuu
los Reyes Magos – Kolm Kuningat(Tarka meest)
Kasutatud kirjandus:
http://spanish-history.suite101.com/article.cfm/christmas_in_spain
http://christmas.howstuffworks.com/traditions/christmas-traditions-around-the-world-ga10.ht m
http://www.californiamall.com/holidaytraditions/traditions-spain.ht m
http://www.hub-uk.com/interesting02/spanish-christmas.ht m
http://www.spain4uk.co.uk/three_kings_day.ht m
” Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ”