Ristiusu kiriku teke ja levik Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid.Ristiusu tunnistas Roomas Constatinus Suur.Aastal 381 kuulutatti kristlus Rooma riigiusuks.Esialgu olid kristluse keskusteks linnad.Suurt osa edendasid usukuulutajad e.misionärid.Kokku kestis ristiusustamisele üle tuhande aasta.Katoliku kiriku ja vaimulikkonna kujunemine-Piiskopid olid kiriku ülevaatajad.Linnas asus jumalakoda ehk katedraal.Piiskopi ülesandeks oli preestrite ametissepühitsemine.Sinod olid piiskopide tähtis koosolek vaimulikega.Kristlaste hingetöid tegi preester.Tal oli õigus pühitseda armulauda ning jagada sakramente.Katoliku kiriku õpetus-Rajanes piiblil.Esimene osa oli vana testament ja teine oli uus testament.Katoliku kiriku õpetust arendanud olid Augustinus ja Hieronymus.Augustinuse teos oli ,,Jumalariigist".Sakramendid-Rituaalsed toimingud mida võis läbi viia ainult preester
Rikkad õpetasid lapsi kodus pedagoogi käe all.Tähtsal kohal olid homerose eeposed.Hariduse hulka kuulus ka gümnastika.18-20.a veetsid poisid priiteenistuses ja said sõjalise ettevalmistuse.Pärast seda olid noormehed täiskasvanudHaridustase piirdus enamikel kodanikel väheste kooliaastatega.Templid:Kreeka pühamu keskpunkt oli altar.See oli madal enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid.Altar paiknes lageda taeva all.Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumalakoda ehk tempel.Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised.Templis hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli.Templi sisemus oli vähemoluline kui välimus.Oraaklid:Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid.Kreekas olid ka spetsiaalsed pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt.Neid kohti minetati oraakliteks.Kuulsaim Delfi oraakel.Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei
Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle kogu euroopa. Piiskoppide ül. preestrite ametisse pühitsemine, leeritamine, kirikute õnnistamine. Kateeder jumalakoda. Katedraal piiskopikirik. Piiskop katoliku kiriku ülevaataja. Kaanon vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel piiskopi nõuandevkogu. Sinod piiskopkonna koosolek. Visitatsioon piiskop käis kirikuid üle vaatamas. Preester tegi kristalste hingehoiutööd. Kümnis maamaks 1/10 saagist. Patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Kaanonik toomhärra. Katoliku õpetuse seisukohad pattude lunastamine, kristuse ülestõusmine, kõik kristuse ees võrdsed
Suur. Sellega lõppes kristlaste kauaaegne tagakiusamine. Juba 381. aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Katoliku õpetuse põhituumaks on usk Kristuse ülestõusu, pattude lunastusse ning igavesse ellu. Kristlus levis kiiresti, eriti alades, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu ristiusu riigiusuks kuulutamise ajal. ( nt. Hispaania ja Gallia) Algselt oli kristluse keskusteks linnad, kus paiknes jumalakoda. Ajapikku tekkisid kirikud ja kloostrid ka maale. Vaimulikud olid väga tähtsad kultuuri edasikandjad ning mängisid suurt osa hariduse jagamisel keskajal. Inimesed, kes soovisid osa saada haridusest ja teadusest, pidid ühinema kloostriga või astuma mingil muul viisil kiriku teenistusse. Vaimulike põhiülesanneteks oli oma hinge eest hoolitsemine, pattude andekspalumine ning hauataguseks eluks valmistumine. Vaimulikke peeti ülal nende piiskopkonnast,annetustest või
üle tunti üleolekutunnet 2.Kust on pärit olümpiamängude traditsioon? Zeusi auks, Vana-Kreekast 3.Nimeta kreeka kunsti 3 perioodi. Kirjuta juurde ka sajandid! Arhailine ehk vana aeg- 600-400eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30pKr 4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on saledad ja kõrged, ülaosas on taime motiivid 6.Mida tähendab sõnade ühendus-konstruktiivne loogika.
Rikkad õpetasid lapsi kodus pedagoogi käe all.Tähtsal kohal olid homerose eeposed.Hariduse hulka kuulus ka gümnastika.18-20.a veetsid poisid priiteenistuses ja said sõjalise ettevalmistuse.Pärast seda olid noormehed täiskasvanudHaridustase piirdus enamikel kodanikel väheste kooliaastatega.Templid:Kreeka pühamu keskpunkt oli altar.See oli madal enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid.Altar paiknes lageda taeva all.Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumalakoda ehk tempel.Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised.Templis hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli.Templi sisemus oli vähemoluline kui välimus.Oraaklid:Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid.Kreekas olid ka spetsiaalsed pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt.Neid kohti minetati oraakliteks.Kuulsaim Delfi oraakel.Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei
Üldjoontes on romaani kirik lihtne,väheste kaunistustega.Varsti vajati uhkemaid kirikuid ja tekkis gooti stiil. Üks uuendusi oli teravkaar,millel oli eelis ümarkaare ees,sest ta suutis kanda suuremat raskust.Teravkaarelised olid võlvid,dekoor jm.Teravkaar saigi gooti kiriku põhitunnuseks.Roidvõlv oli lagede raskuse ähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid omakorda sammastele ja seintele langevat lagede raskust.Gooti meistreid ei huvitanud ainult rahvamahtuvus,vaid ka kõrgus,jumalakoda pidi olema taevale lähedal.Sammastele liideti külge poolsambaid.Aknaid katsid tihti vitraazid.Väljaspoolt on gooti kirik romaaniga võrreldes tornide vaesem.Tähtis oli ka skulptuur,see pidi olema jutustav ja ilmekas,andma edasi kujutava sisu.
Teravkaar saigi gooti kirikute põhitunnusteks; näiteks Eesti gooti kirikud ehitati enamasti ilma roidvõlvideta ja mitte ühelgi neist pole tugikaart. Roidvõlv oli raskuse vähendamiseks suurepärane leiutis. Lakke ehitati kõigepeale tugevad roided, mis võtsid nende vahele laotud võlvisiilude raskuse enda peale. Tugikaar ja tugipiit kergendasid omakorda sammaste ja seintele langevat raskust. Gooti meistreid ei huvitanud mitte ainult uute kirikute mahutavus, vaid ka kõrgus jumalakoda pidi olema võimalikult lähemal taevale. Vitraazid. Kui romaani kirik oli kitsaste akende tõttu hämar, siis gooti kiriku laiadest akendest voogas valgust kõikidesse nurkadesse. Tihti katsid aknaid vitraazid ja siis tulvas kirikusse salapärast mitmevärvilist valgust see oli nagu tõeline jumalaime. Väljastpoolt on gooti kirik romaani kirikuga võrreldes vaesem tornide poolest. Hilisgootika. Aja jooksul, kui ühiskonna jõukus veelgi kasvas, hakati kirikuid üha rohkem kaunistama
tekstiga ning hiljem kirjutasid heliloojad teoseks. Need viis laulu on KYRIE ELEISON (ISSAND HALASTA), GLORIA IN EXCELSIS DEO (AU OLGU JUMALALE KÕRGES), CREDO IN UNUM DEUM (MINA USUN AINSASSE IUMALASSE), SANCTUS/BENEDICTUS (PÜHA/KIIDETUD OLGU), AGNUS DEI /JUMALA TALL). Lisaks neile lauldi hulk teisi laule, mis olid seotud selle päevaga. Ja tolleaegset laulmisviisi nim. gregooriuse lauluks, sest selle on välja arendanud paavst Gregorius I Suur. Kirik - (kr.,kyriakon, jumala maja), Jumalakoda, hoone, kus toimetada armulauda, euharistiat ja kiriklike sakramente. Koht, kus pidada liturgiaid kogukonna ja koguduse jaoks. Kirikulaul - hümn, antifoon, laulutüüp, mida laulavad vastamisi kaks häält või kaks koori, harilikult liturgiline kiituslaul; kasvanud välja salmilaulust; hümn, laul Jumala kiituseks, tunnistuslaul, võrreldav piibli salmidega ja cantigaga; inglihümn, inglilaul, kõrem palve Jumala auks Rooma liturgias, doksoloogia, milleks on Gloria in Excelsis.
Iseloomulik: Teravkaar. Suudab kanda suuremat raskust kui ümarkaar, sai gooti kiriku põhitunnuseks. Roidvõlv lagede raskuse vähendamiseks suurepärane leiutis. Võtsid võlvisiilude raskuse enda peale. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Gooti kiriku külgfassaadid nägid välja nagu skeletid, aga seestpoolt oli väga stiilne ja suursugune. Gooti meistritele oli tähtis kiriku mahutavus kui ka kõrgus jumalakoda pidi olema võimalikult lähedal taevale. Seda muljet püüt tugevdada teravkaarega, skulptuuriga, pinnakaunistustega. Sammastele liideti külge poolsambaid. Gooti kirikud olid paremini valgustatud, Gooti aknad olid laiad, neid katsid tihti virtaazid. Mitmevärviline valgus oli kui jumalaime. Nt Notre-Dame katedraali roosaken. Gooti kirikul on vähem torne kui romaani omal(1 v 2 suurt torni). Pinnakaunistusi on aga rohkem skulptuure, ehistornikesi, roosaken. Hilisgootika
4. Kas teate, kes olid Esmeralda ja Quasimodo? Millise prantsuse kirikuga oli nende saatus seotud? Esmeralda- mustlasneiu ja Quasimodo- kellalööja Victor Hugo romaanis " Jumalaema kirik Pariisis". Tegevus on seotud Pariisi Notre-Dame kirikuga. 5. See on Vana Tallinna pilt. Pildi keskel asub kõrge kirikutorn. Mis kirik see on? Mis legend on sellega seotud? Oleviste kirik. Oleviste kirik oli omal ajal Euroopa kõrgeim ehitus. Rajama hakati seda imelist taevasse sirutuvat jumalakoda 1267. aastal ning ehitus vältas tervelt sada aastat. Kaasaegsetele tundus, otsekui oleks töid takistanud Vana Kuri ise. Lootusrikkalt kirikule nurgakivi pannud ehitusmeister kukkus tellingutelt surnuks. Ei läinud paremini ka järgmisel kuuel mehel, kes end suursuguse hoone rajamisega sidusid. Alles kaheksas ehitusmeister, kelle nimi oli Olev, suutis tööd lõpule viia. Ent ei jätkunud elupäevi pikemalt ka temal. Ehituse lõpetamist tähistavat pärga kirikutorni viies kuulis Olev,
säilitamine ja jumalatega heade suhete hoidmine. Selleks et hoida jumalatega häid suhteid ehitati suursuguseid templeid. Iga asula keskmeks oli ühele või mitmele jumalusele pühendatud tempel. Selles referaadis tutvustan ma erinevaid Egiptuse templeid ja üldisemalt ka nende ehitust. Templid Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Templikompleks oli jumalakoda ning sümboliseeris ühtlasi universumit. Arhitektuuris kajastusid põhielemendid: vesi, päikesepaiste, tähed, metsad ja templi sisemuses- pimedus. Egiptlaste uskumuste kohaselt võisid jumalad asuda kõikjal, kuid nad soovisid kindlaid varjupaiku- templeid, kus inimesed nende eest pidevalt hoolt kannaksid. Templitel olid maavaldused, koolid ja töökojad ning nad etendasid majanduses olulist osa. Pika aja jooksul oli suurem osa maast ligikaudu
Kokku kestis Euroopa ristiusustaine üle tuhande aasta . Viimasena ristiti Leedulased 1385 Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piiskopidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Esimeseks rooma piiskopiks loetakse apostel peetrust Kuna kirikud paiknesid algselt enamik linnades siis kogunes ka vaimulikkond sinna. Linnas asus ka jumalakoda, kus oli piiskopi jutustamistool Kateeder Sellest on tulnudpiiskopikiriku nimetus katedraal Aja joolsul tõusid piiskoppide etteotsa peapiiskopid Maale kogudusekirikute rajamine kaasnes ristiusustamisega Esimesed neist ehitati 5. saj Jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalate astmete vaimulikke , kes olid kantud selle linna vimulikkonna nimekirja kaanonisse
Omane suurte jumalate austamine. Kybele jumalanna, keda austasid kreeklased 5. saj eKr. Kolm ajajärku. Mükeene periood olulised rituaalsed keskused olid lossidel. Kõige tähtsam Knossos. Kaksikkirves poliitiline sümbol. Potnija ehk emand. Arhailine periood rituaale tuli järgida ja jumala solvamine oli keelatud. Kreeka kogukond ehk polis (linnriik). Sokrates mõisteti hukka, sest solvas jumalaid. Ekklesia rahvakoosolek kristlikku kirikut tähistav termin. Tempel ehk jumalakoda. Ohvritoomine oli põhiline rituaal. Oraakel ehk õpetlus. Delfis jumalanna, kelle suu läbi kõneles Apollon. Kreeklaste ettekujutus peale surma: tavapärane Odüsseiast versioon sünge sfäär maa all, jõgi, surnu suhu pandi münt. MESOPOTAAMIA Vanimad tekstid (Sumerite teksid) 3500 eKr. Tsikuraat astmik torn, nö kunstlik mägi. Akkad semiidi linnriik. Võeti üle kiilkiri, usunditest osa, arhidektuur, keeleks sai akkadi keel. Polüteistlik kultusreligioon
andsid Verdile palju. Temast oli saanud professionaalne helilooja ning itaalia kultuurilis- poliitilise liikumise agar pooldaja. Intriigidest ja jälitamistest hoolimata täitis Verdi endale võetud kohustusi tervelt kolm aastat. Ta organiseeris Bussetos ja selle lähikonnas kontserte, dirigeeris, õpetas lauljaid ja orkestrante. Kuna kiriku oreli kasutamine oli talle keelatud esines Verdi mõnikord frantsiskaanlaste kloostri tillukeses kirikus, ning polnud imestada, kui Busseto jumalakoda ajuti inimtühjaks jäi, väike kloostrikirik aga noore muusiku austajaid mahutada ei suutnud. Orelikontsertide kõrval oli loobunud Verdi ka pianistitegevusest. 1836. a. kevadel leidis Giuseppe Verdi elus aset õnneküllane sündmus. Ta abiellus Barezzi kauni ja targa tütre Margheritaga. Vana ärimees ja muusikaentusiast võttis vaese, ent andeka noormehe meelsasti oma majja ning filharmooniaühing tähistas noore maestro pulmapäeva väärilise pidulikkusega.
Peaaegu kõik oli kaetud marmorkihi või klaasmosaiigiga. Isegi sambad olid valmistatud erineva mustriga kiviplokkidest ning mosaiigid laoti tuhandetest värvilistest klaasi- ja kullatükkidest. Vajalik materjal veeti kohale laevadega, vaid mõnda materjali leidus neil omal. Väljast saabus suurtes kogustes punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini. Kiriku kaunistamisel kasutati ka palju lillat tooni. Jumalakoda kiiskas kullast, hõbedast ning vääriskividest ning sisepühamusse võisid siseneda vaid vaimulikud ja keiser, sest neid loeti ainsateks kristuse asemikeks maapeal. Kiriku vägevusest ja uhkest sisekujundusest on kirja pandud imelugusid. Kõik, sealhulgas ka ukselingid ja klambrid, olnud puhtast hõbedast, mitte lihtsalt rauast. Püha altarit ääristanud raamitud kuldplaadid ning lühtrid rippunud hõbekettide otsas. Eriliselt imetleti Anthemiose
· Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani said poisid sõjalise ettevalmistuse, seejärel said kodanikeks. Religioon · Jumalad olid inimeste sarnased ja neid eristas inimestest vägi ja surematus. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli palju ja nad hoolitsesid erinevate tegevusvaldkondade eest. · Pühamute keskpunkt oli altar, kus ohverdati jumalatele. Tavaliselt asus altar lageda taeva all. Tähtsamates pühamutes oli tempel ehk jumalakoda. Templis hoiti jumala kuju, kui tavainimesed pääsesid templisse harva, seetõttu oli templi välisilme tähtsam. · Igaüks võis jumalatele ohverdada ja oma palveid esitada. · Tähtsaim rituaal oli vereohver. Loomad tapeti altaril, loomaliha söödi ära, altar määriti verega ja sellele süüdatud ohvritules põletati söögiks kõlbmatud kehatükid. · Iga aasta toimusid ka usupidustused, kus võttis osa terve elanikkond.
põhjustel sel ajal sõjaväeosi polnud,jääb Narva hävitamise põhjus arusaamatuks. Keskööks oli Narva kohisev tulemeri.Kogu järgmise päeva möllas linnas tuli,põletades kõik.Järgmise päeva õhtul algas pommitamine uuseti. Tallinna maantee ümbrust ja Joala linnaosa tähistasid vaid alusmüürid.Vanalinn Vestervalli ja Suure tänava vahel ning Raekoja ümbruses,samuti Pimeaia-poolne osa oli vaid läbipääsmatu varemetehunnik.Võrdlemisi tervena seisis Jaani kirik,vana jumalakoda oma tugevate alusmüüridega pidas vastu,tuues ohvriksvaid oma kunstiväärtuslikud aknad ja osa katust. Vastasele ei andnud rahu Hermanni kindluse torn.Aprilli lõpust korraldas ta iga päev umbes tunniajalise kahuritule üksikust,eriti raskest torust.Ülirasked mürtsud jätsid Hermanni kindluse müüridele sügavad armid,torn aga püsis kogu maikuu nagu kiuste.Siis ühel juunikuu päeval tuli mürsk,mis abas ja lammutas vormituks kivipuruks poole torni.
Järk-järgult ristiusku astuma ka roomlastega kokku puutuvad barbarid. 5. saj lõpul toimus frankide ristimine. Muidu toimus ristiusu levik sageli vallutustega või misjonäride abiga.Ainsana läks rahumeelselt ristiusule üle Iirimaa 5 saj. ( piiskop Patrick). Viimastena ristiti leedulased a 1386. * Hierarhia lähtus piiskoppidest, koguduse ülevaatajad. 1. Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. * Kateeder- jumalakoda, kus asus piiskoppide jutuajamis tool. Sellest tulnud ka piiskopkiriku nim katedraal. * Preestri ül -preestrite ametissepühitsemine -ristitute leeritamine - kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine -altarite pühitsemine -kirikute ja kabelite sissõnnistamine -verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine * Sinod- piiskopkonna tähtamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. * Preesteri ül ( kristlaste hingehoiutöö)
Sel ajal pidas Jõhvi õpetaja ainult kord kuus Iisakus jumalateenistust. Kuna ei saadud ise jumalateenistusi läbi viia siis püüti lahutada Iisakut Jõhvist ning liita Iisaku koos Tudulinna kabeliga üheks uueks koguduseks, kuid tulutult. Nimelt kihelkond kartis, et ei suudeta majanduslikult toime tulla (B. Ederma, A. Jaik, 1939, lk. 77). Kuna puukirik oli väga vana ja jäi suurele kogudusele juba kitsaks, siis hakati 1845 ehitama uut kirikut. Tööga jõuti lõpule ja uus kivist jumalakoda õnnistati sisse 18 augustis 1846 Aastal, kuid ikkagi ei olnud kirikul veel oma kirikuõpetajat. Aastal 1847 palus seekordne Iisaku mõisa omanik Georg von Brevern Eestimaa rüütlikogult toetust Iisaku oma koguduse rajamiseks. Rüütlikogult saadi toetust 3000 rubla kirikumõisa hoonete ehitamiseks ja ka õpetaja palgaküsimus suudeti lahendada. Lõpuks määrati 7 Oktoobril 1864 aastal kindlaks ka koguduse piirid. Iisaku koguduse alla kuuluvaks loeti järgmised mõisad ja vallad: Iisaku,
,,Vanem Edda"-on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. Piktid-olid hõimuliit, rahvas või rahvad, kes asustasid varakeskajal Põhja-Sotimaad. Anglosaksid-germaani hõimud.Germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid,kes saabusid Suurbritanniasse ja jäid sinna elama. Milaano edikt-oli proklamatsioon,mis kehtestas ristiusu Rooma Riigis sallitud usuks. Misjonär-on kristluse levitaja. Katedral-Linnas asuv jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool-kateeder,millest ongi tulnud piiskopikiriku nimetus. Kaanon-nimekiri,kus jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke ja nad pidid olema kantud selle linna nimekirja. toomkapiitel-oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel. Sakrament-on Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud.
poolel, Eestis ja Lätis alles umbes a. 1300 Gooti stiili tekkimine tuleb esmajoones seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemisega ning rüütlikultuuriga, kuid tema levikul on tähtis osa ka mitmesugustel mungaordudel. 2 Arhitektuur Keskaja kirikliku ehituskunsti arengut mõjutas suuresti püüd varustada jumalakoda laega, mis oleks vastupidav ja sobiks võimalikult laiade ruumide katmiseks. Ka gooti ehituskunsti tekkimisel on peamist osa mänginud just see püüd. Hoone katmisel puulaega ähvardas alati tulekahju oht. Romaani ajastu silinder- ja ristserv joonvõlvide puuduseks oli see, et nad olid väga rasked. Et vältida müüride kokkuvarisemist, oldi sunnitud ehitama neid massiivsete ja paksudena. Et müüride vastupidavust mitte vähendada, ehitati
Kiri, kirjandus ja kunst. Viikingite kiri oli riinikiri, mis lähtub ladina tähestikust. Esimesed tähed on f,th,r,k ja tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad, need olid suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Lääne-euroopa ristiusukiriku kujunemine Katoliku kiriku organisatsioon ja vaimulikkonna kujunemine Piiskopid olid algselt koguduse ülevaatajad. Linnas asus ka jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool- kateeder, millest on tulnud piiskopkiriku nimetus katedraal. Kaanon- vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel- piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosoleks piiskopi eesistumisel. Visitatsioon- külastus mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist. Katoliku kiriku õpetus
misjonitöö innukamaid läbiviijaid oli saklaste ristija Püha Bonifatius ( 680-754). Viimasena ristiusustati leedulased 1386 aastal. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine. Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Esimeseks Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. Ta oli Galilea kalur, kellest sai Kristuse lemmikjünger. Suurem osa vaimulikkonnast kogunes linna, sest seal oli enamus kirikutest. Linnas asus ka see jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool kateeder, millest on tulnud piiskopikiriku nimetus katedraal. Aja jooksul tõusid suuremate piirkondade etteotsa peapiiskopid. Jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke, kes olid kantud selle linna vaimlikkonna nimekirja kaanonisse. Hiljem moodustasid kaanonikud piiskopi juurde kuuluva abistava ja nõuandva kogu toomakapiitli, mis koosnes tavaliselt 12 kanoonikust. KORDAMINE
Versailles' keskteljel, seal vihjab see suhteliselt lühikesele murutükile, mis on ääristatud tumeda taimeservaga, seda ala kasutatakse foonina skulptuuridele. telg; teljelisus kujuteldav sirgjoon (ld. axis), mille suhtes ruumi kompositsioon rühmitub üldiselt sümmeetriliselt; vastav põhimõte. tempel mittekristlike ja -islami usundite pühamu; algul usulisteks toiminguteks määratud maaala, hiljem kinnine jumalakoda. terrakota põletatud ja glasuuriga katmata võike savinõu või skulptuur. terrass aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum. Esineb ka hoonest eraldi (ingl. terrace walk). Viktoriaanlikus linnaarhitektuuris on terrass ka ridamajalaadne, tavaliselt klassitsistlik ja tihti pargiga liituv ehitiseosa.
Elasid Okeaanose kaugemal kaljupangal. Paan leiutas karjaseflöödi, varitses nümfe ning põhjustas paanilise hirmu ja paanika. Pegasos tiivuline võluhobune Nümf loodusjumalannad, veedavad aega ringtantsude ja lauludega. Kuldlõige muutumatu jaotus. Agamemmos Mükeene müütiline kuningas, Kreeka sõjaväe ülemjuhataja Trooja sõjas. 3 Graatsiat: Aglaia Sära Thaleia Õitseng Euphrosyne -Rõõmsameelsus Pühamud: -Pühamu keskpunkt oli altar. Paiknes lageda taeva all. -Jumalakoda e tempel. Hoiti jumala kuju. Põles jumala koldetuli. -Templi sisemusest olulisem oli välisilme, tavainimesed templisse ei siseneud. -Templid silmapaistvamad ehitised. Näitas kodanike jumalakartlikkust, jõukust, võimsust. -Arvukalt pühamuid. Iga pühamu kindale jumalale. -Templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. -Ristkülikukujuline, sammastest ümbritsetud, madal viilkatusega ehitis. -Kaunistatud reljeefidega. -Adyton preestriruum ,,see, kuhu ei tohi siseneda"
Muu kesklinn nägi välja hoopis tagasihoidlikum. Kitsad 4-6 m laiuste uulitsate äärde jäid paljukorruselised üürimajad, ka tänavasillutis oli vilets. 15 Hagia Spohia peakirik. Kirikutest oli kõige suurejoonelisem Hagia Sophia, ehk Jumala Püha Tarkuse peakirik. Nika ülestõusus ajal põles maha keiser Constantiniuse ajal püstitatud Sophia kirik, ning Justinianus andis käsu püstitada ahervaremete kohale veelgi suurem ja uhkem jumalakoda, millel ei oleks võistlejat kogu maailmas. Uue kiriku püstitamisel töötas 10 000 ehitajat kuus aastat. Hagia Sophia projekteerisid Kreeka arhitektid ja matemaatikud Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest. Neil tuli 32-meetrilise läbimõõduga kuppel püstitada ristkülikukujulistele müüridele nii, et kupli tipp asuks 55m kõrgusel põrandast. Kupli alumist serva übritses 40 aknast vöö. Räägitakse, et 27. detsembril aastal 537, kui keiser Justianius
Konstantinoopol paistis silma kirikute ja kloostrite rohkuse poolest, aga kõige suurejoonelisem neist oli Hagia Sophia ehk Jumala Püha Tarkuse peakirik. 532. a. puhkes Konstantinoopolis suur ülestõus keiser Justinianuse vastu, mille käigus sai pealinn tublisti kannatada ja maha põles ka keiser Constantinuse ajal püstitatud Sophia kirk. Justinianusel läks korda ülestõus lämmatada ja nii andis ta käsu ehitada kiriku ahervaremet kohale veelgi uhkem jumalakoda. Uue kiriku püstitamisel töötas 10 000 ehitajat kuus aastat. Kiriku ehitamisel ei hoitud raha kokku. Siseviimistlusel kasutati palju marmorit, mida saadi kivimurdudest ja antiikhoonetest. Riigikassa andis suurtes kogustes väärismetalle, vääriskive ja elevandiluud. Hagia Sophia projekteerisid kreeka arhitektid ja matemaatikud Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest. Kõige kaunimad olid aga just öised jumalateenistused, kui kiriku keskosa valgustas 6000 õlilampi
Võlvid, dekoor, jne. Gooti kiriku põhitunnus. · Roidvõlv lagede raskuse vähendamiseks, ehitati kõigepealt tugevad roided, mis võtsid nende vahele laotud võlvisiilude raskuse enda peale · Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja selle koha juurde, kuhu suundusid roided ning ühendati tugikaarte abil seintega. · Jumalakoda pidi olema võimalikult kõrge. Sammastele liideti poolsambad kimppiilar. Vitraazid tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maalid (Sainte-Chapelle) · Väljastpoolt on gooti kirikutel vähem torne. Dekoor on rikkalikum vitraaziga suur roosaken ja portaalide ehisviilud. · Hilisgootika Kirikute kaunistamine arenes veelgi, detailide rikkus, dekoor kattis kogu ehitist. · Tähtsamad gooti kirikud o Notre-Dame (Jumalaema kirik) Pariisis
Ainukordselt on Järvamaal kasutatud kilpkaari. Raiddetailidest on veel huvitavad seinakonsoolid inimpeadega. [1;2] Kuna kiriku torn, kui oluline arhitektuuriline detail, on ehitatud Euroopas kuni 16. sajandini valitsenud gooti stiilist märgatavalt hiljem, klassifitseeritakse see neogooti stiilina. Esimene puidust torn ehitati kirikule alles 1741. aastal, kivitorn valmis aga aastatel 18651867 arhitekt J. G. Mühlenhauseni projekteerimisel. 1941. aasta sõjasuvel jumalakoda oma torni küll kaotas, kui selle purustas Türit piiranud Saksa suurtükipatarei pommimürsk, kuna kirikutorni kasutas Punaarmee oma vaatluspunktina. Tornikiivri algne välimus taastati alles 1972. aasta lõpuks- täna ilutseb seal Eestimaa ainuke värviline tornikukk. [27] Joonis 1.1 Türi kirik 5 RENESSANSS Renessanss on Itaaliast Firenzest alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos
oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Keskaja kirikliku ehituskunsti arengut mõjutas suuresti püüd varustada jumalakoda laega, mis oleks vastupidav ja sobiks võimalikult laiade ruumide katmiseks. Ka gooti ehituskunsti tekkimisel on peamist osa mänginud just see püüd. Hoone katmisel puulaega ähvardas alati tulekahju oht. Kui varakeskaegsetel kirkutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema
muutub ta siis kui inimesed tulevad sinna palvetama, siis see on kirik. Kirikule on vaja ikoone, kunsti. Selleks, et olla meister, pidi sul olema õpilasi. Mis muutus Euroopa linnades, seoses kirikute ehitamisega? Kirikute ehitamine annab linnale kõrguse – vertikaalmõõt. Sellega anti täiesti uus dimensioon, vastavalt proportsioonidele ehitati uusi hooneid. Kes on kiriku autor, seda me vanemate kirikute juures sageli ei näe. Kui meister usub, et ta ehitab jumalakoda, siis ta ei tohigi oma nime kuhugi raiduda, sest jumal näeb seda ja vajadust oma nime fikseerida puudub. Isik, kes pani kiriku nurgakivi, pidi teadma, et tema selle kiriku valmimist kunagi ei näe. Oli vastutus, et kui nurgakivi on valesti pandud, siis kirikut ei ehitata. Ta kandis vastutust asja eest, mille valmimist ta kunagi ei näe. Kloostrites hakatakse juriste õpetama, nad olid mungad, kandsid mungarüüd jne. Kirik annab endast helidega märku – kirikukellad
kogukonnamaja, kuid pühamuks muutub ta siis kui inimesed tulevad sinna palvetama, siis see on kirik. Kirikule on vaja ikoone, kunsti. Selleks, et olla meister, pidi sul olema õpilasi. Mis muutus Euroopa linnades, seoses kirikute ehitamisega? Kirikute ehitamine annab linnale kõrguse – vertikaalmõõt. Sellega anti täiesti uus dimensioon, vastavalt proportsioonidele ehitati uusi hooneid. Kes on kiriku autor, seda me vanemate kirikute juures sageli ei näe. Kui meister usub, et ta ehitab jumalakoda, siis ta ei tohigi oma nime kuhugi raiduda, sest jumal näeb seda ja vajadust oma nime fikseerida puudub. Isik, kes pani kiriku nurgakivi, pidi teadma, et tema selle kiriku valmimist kunagi ei näe. Oli vastutus, et kui nurgakivi on valesti pandud, siis kirikut ei ehitata. Ta kandis vastutust asja eest, mille valmimist ta kunagi ei näe. Kloostrites hakatakse juriste õpetama, nad olid mungad, kandsid mungarüüd jne. Kirik annab endast helidega märku – kirikukellad
Intriigidest ja jälitamistest hoolimata täitis Verdi endale võetud kohustusi tervelt kolm aastat. Ta organiseeris Bussetos ja selle lähikonnas kontserte, dirigeeris, õpetas lauljaid ja orkestrante. Kuna kiriku oreli kasutamine oli talle keelatud esines Verdi mõnikord 5 frantsiskaanlaste kloostri tillukeses kirikus, ning polnud imestada, kui Busseto jumalakoda ajuti inimtühjaks jäi, väike kloostrikirik aga noore muusiku austajaid mahutada ei suutnud. Orelikontsertide kõrval oli loobunud Verdi ka pianistitegevusest. 1836. a. kevadel leidis Giuseppe Verdi elus aset õnneküllane sündmus. Ta abiellus Barezzi kauni ja targa tütre Margheritaga. Vana ärimees ja muusikaentusiast võttis vaese, ent andeka noormehe meelsasti oma majja ning filharmooniaühing tähistas noore maestro pulmapäeva väärilise pidulikkusega.
annaabi.ee 
