Kreeka jumalatest lühidalt (0)

Kreeka jumalad
Aphrodite lad. Venus : ilu-, armastuse- ja viljakusjumalanna , Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Aphrodite annetab ilu ja omaenda ilu pärast olid surelikud mehed temast võlutud ning täitsid igat ta käsku.
Apollon lad. Apollo : kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Üks tähtsamaid jumalusi , kes oli Delfi oraakli kaitsja ning kes valitses ka katku ja näriliste üle. Peale sella on teda peetud einevatel aegadel ja paikades eri jumalaks .
Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga . Aphrodite kallim. Ta oli julm, hävingut ja kannatusi toov jumal, keda ei armastatud ega kummardatud.
Artemis lad. Diana : jahi- ja loodusejumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks ning nimetati ka kuujumalaks ja amatsoonide jumalannaks, mille tõttu ta kaitses nii neid kui ka nümfe. Artemis vihastas kergesti ja vihas oli ta ohtlik.
Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva : tarkuse ja kudumise jumalanna. Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Ta oli ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon
Demeter lad. Ceres : maa- ja viljakusjumalanna. Põld ja rehealune olid Demeteri templid. Tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris, kord iga viie aasta tagant ning kestis üheksa päeva.
Eros lad. Amor: armastuse jumal, Aphrodie ja Arese poeg. Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord ka seotud silmadega .
ephaistos lad. Vulcanos: sepatöö, vulkaanilise tegevuse ja tulejumal . Seppade kaitsja ning Aphrodite abikaasa, kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik, kes oli ka lonkur .
Hera lad. Juno : kõrgeim jumalanna ning lausa taevakuninganna. Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev . Oli ka alati tohutult armukade , kuna Zeus polnud just truuduse eeskuju.
Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio: kaupmeeste ja varaste jumal ning ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, sest Kerberos lasi ta ainukesena läbi. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi.
Hestia lad. Vesta: koldetule- ja kodurahujumalanna, kes oli kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Ta oli tagasihoidlik , lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Igal kodusel ohverdamisel ohverdati Hestiale esimesena.
Poseidon lad. Neptunus : merejumal, Zeusi vend, vete valitseja. peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema element on tormine meri. Ta kandis võimast kolmharki, millega ta suutis tekitada hetkega ootamatu tormihoo, seda möllama pannes.
Zeus lad. Jupiter : peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Zeusi müüt: Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada . Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama . Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.