Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jumal kas olemas või teda pole – Blaise Pascal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jumalaga, filosoof, pascal, filosoofid, üritan, arvavad, agape, uskuda, enamat, galaktika, iseend, blaise, sajandeid, tegelenud, meelte, tajuda, tunneme, otsime, temalt, leiagi, jumalaks, jumalatega, juudid, kristlased, esmatähtis, kõht, väitega, millestki, igavene, kutsuvad, isasid, jumalale, armastab, pascali, defineerimine, paradiis, anselmveendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud veel Anselm Canterburyst, kelle nimega seostubki eelkõige termin ontoloogialine jumalatõestus (kr ontos `tõeliselt olev'). Anselmi ontoloogialine jumalatõestus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta olemas olema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul ta ju poleks "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda". Algpõhjuse argument Kõik maailmas toimuv on omavahel põhjuslikult seotud. Miski, mille põhjustab miski muu, saab omakorda põhjuseks millelegi muule. Miski ei saa olla iseenese põhjus, sest siis eelneks ta iseendale, mis oleks aga absurdne
Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? Kes või mis on jumal? Kas tema olemust on võimalik määratleda? Miks on maailmas kurjus
(eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast ■ pro et contra- eel-kristlik filosoof ■ eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri ■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik,
PRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism). Terminit pragmaatiline usk (sks pragmatischer Glaube) võib kohata juba saksa filosoofil
Lõpus lõi William Ockham kahe tõe teooria, mille kohaselt filosoofia tegeleb loomulike asjadega ja tugineb mõistusele ja teoloogia tegeleb üleloomulike asjadega ja põhineb ilmutusel. Renessansiajal hakati seda nimetama õpetuseks kahest raamatust, milleks olid Piible ja loodus. Piibel annab kõlbluse ja Looduse raamat teaduse ning filosoofia tõed. Kuna loodus oli Jumala loodud, siis peeti mõlemat raamatut tema looduks. Keskajal ei arendanud filosoofiat mitte elukutselised filosoofid, vaid teoloogid ja mungad. Kui sellist liitu poleks olnud, oleks filosoofia ilmselt sellel ajastul üldse kõrvale jäänud, sest valitses ju kristlik mõte. 2.Retrospektiivsus valitses veendumus, et mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam ja mida algupärasem ja ehtsam, seda tõesem. Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede kogumikuks, mis on inimesele antud igaveseks ajaks. Eksgeedid mõtestasid piiblitõdesid lahti. Mida varasem eksgeet, seda tõesem
pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism • Deism (ld. k. deus) on õpetus, mille järgi igavene ja kõikvõimas Jumal on küll maailma loonud, kuid edasi ta maailma asjadesse ei sekku ega ilmuta end. (Pole mõtet palvetada.) Maailm kulgeb omasoodu. Deism ei välista inimese surmajärgset elu. • Ateism tähendab jumalate ja muude üleloomulike olendite olemasolu eitamist või arusaama, et meil pole alust neisse uskuda. Üldjuhul eitab või ei usu ateist ka surmajärgset elu. 2 • Panteism (kr. k. pan – ‘kõik’) on vaade, mille järgi ebaisikuline ainujumal ja maailm on identsed. Jumala omadused (1) • isik • vaba toimija • mittemateriaalne • paratamatult eksisteeriv • igavene (ajatu) • muutumatu • lihtne Jumala omadused (2) • kõiketeadev (omnistsientne) • kõigeväeline (omnipotentne) • üleloomulik, teispoolne (transtsendentne)
1 Sest meile iseenesest teada olevaks nimetatakse seda, mille tundmine on meile loomupäraselt omane, nagu on ilmne algprintsiipide puhul. Aga nagu ütleb Johannes Damaskusest oma raamatu alguses [ De fide orthodoxa I, 1, 3], Jumala olemasolemise teadmine on kõikidesse loomupäraselt sisse pandud. Järelikult on see, et Jumal on, iseenesest teada. Peale selle, iseenesest teada olevateks nimetatakse neid asju, mida teatakse kohe, kui saadakse aru terminitest; mida filosoof ([ Aristoteles ]) raamatus Teine analüütika I [3] omistab tõestamise algprintsiipidele: nimelt teades, mis on tervik ja mis on osa, teatakse kohe, et iga tervik on oma osast suurem. Aga olles aru saanud, mida tähistab see nimi “Jumal”, leitakse kohe, et Jumal on. Selle nimega tähistatakse ju seda, millest suuremat tähistada ei saa, ent see, mis on asjas ja arus, on suurem kui see, mis on ainult arus, millest seetõttu, et kui sellest nimest on aru saadud, on ta kohe arus,
komplekssed ja abstraktsed filosoofia koolkonnad vähe lohutust; inimesed hakkasid filosoofias midagi maisemat otsima; nad tahtsid filosoofiat, mis käsitleks igapäevaelu probleeme. Peamine küsimus filosoofias ei olnud enam ,,mis on füüsilise, käegakatsutava reaalsuse olemus?" või ,,mida ning kuidas võivad inimesed mõista ning teada?", vaid pigem ,,kuidas on kõige parem elada?" või ,,mis on hea elu olemus või tuum?" või ,,mis on seda väärt, et sellesse uskuda?". Vastused nendele viimastele küsimustele peitusid järgnevalt tekkinud filosoofiliste koolkondade - skeptikute, küünikute, epikuurlaste, stoitsistide ning viimaks kristlaste seisukohtades. Skeptitisism ja künism Mõlemad mainitud suunad nii skeptitsism kui ka künism olid kriitilised teiste filosoofiliste lähenemiste suhtes, väites, et nood olid kas täielikult valed või ebaolulised inimeste vajaduste selgitamise mõttes
Kuigi kogu ajalugu on allutatud Jumala tahtele ja päästeplaanile, kujutab ajalugu endast maailma loomishetkest alates pidevat võitlust mõlema "olemisvaldkonna", usu ja uskmatuse vahel, mis peab viimaks lõppema civitas Dei üleva võiduga. Jumala kogukonna (civitas Dei) liikmeks saab uskudes Jumalasse. Nii tõuseb ka poliitilises mõtlemises esikohale credo (mina usun...). Poliitiliste arutluste keskmes pole enam inimeste omavahelised suhted, vaid esikohal on inimeste suhted Jumalaga. Omavahel kokkupõimunud civitas Dei ja civitas terrena eristamisel pole seega oluline teha vahet riigi- või valitsusvormide vahel, vaid hoopis eristada inimesi: ühed, kes on Jumala poolel, ja teised, kes on Jumalast eemaldunud ja oma ihade, aga ka deemonlike jõudude meelevallas. Civitas terrena on sisemiselt alati konfliktis ja selles valitseb tegelikult permanentne sõjaolukord. Seetõttu on "maine rahu" (pax terrena),
uni või tegelikkus. Kuid samas see, mida me unes näeme, on justnagu maalid, mida ei ole saadud vormida tõeliste asjade samasteks. Descartes on aga kindel selles, et aritmeetika, geomeetria ja teised taolised, mis käsitlevad midagi kindlat ja kaheldamatut, et need on tõesed. Sest olgu me ärkvel või unes, kaks pluss kolm on ikka viis ja ruudul ei ole rohkem külgi, kui neli. Ta usub ka, et on olemas kõikvõimas Jumal, kes on loonud inimese. Samas leidub neidki, kes eitavad Jumalat, arvavad, et kõik tema kohta öeldu on väljamõeldis ja sellele ei oska Descartes midagi vastu öelda ning ta võttiski endale pähe uue mõtte, et Jumal on hoopis üks paha vaim, kes eksitab inimesi. Ja kuigi ta jäi sel hetkel kindlaks oma uuele meditatsioonile, siis ta arvas, et see on raske, kuna inimene kipub ikka vanade harjumuste juurde naasema ning arvab, et ka tema lõpuks. Esimese meditatsiooni suurimaks probleemiks kujuneb minu arust see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed
1. KESKAJA FILOSOOFIA Irenaeus(u 125-202) 1. Millal oli keskaeg? V: 476-1492 2. Kas Irenaeus on keskaja või keskaja-eelne filosoof? V: keskaja-eelne filosoof 3. Kus Irenaeus sündis? V: Väike-Aasias (tänapäeva Türgi alal, kus tollal elasid kreeklased) 4. Keda käis Irenaeus poisina koos vanematega Smürnas (tänapäeva Türgi alal, kus siis elasid kreeklased) kuulamas? V: piiskop Polykarpost, apostel Johannese õpilast 5. Mis sajandil Irenaeus põhiliselt elas? V: 2. sajandil 6. Kuhu asus Irenaeus noore mehena? V: Galliasse (Prantsusmaale) 7. Mis linna piiskop oli Irenaeus Prantsusmaal? V: Kagu-Prantsusmaa linna Lyoni piiskop 8
· Aktiivne intellekt on osa hingest ja ühtlasi ebafilosoofiline keel. Nii kuulub ta järgnevad 10 vormivaks printsiibiks inimeses. aastat manilaste kogudusse. · Ta on inimestes individuaalselt erinev, kuid · Juba siis huvitub ta kurjuse eksistentsist. jumaliku loomingu väljavooluna kõiges olemasolev. · Manilased õpetasid, et kurjus on Jumalaga võrdne · Ta võimaldab samas üldist objektiivset tunnetust. iseseisev jõud. (dualism) · Hing · Elu ja otsingud · Hing on tervik, sisaldades mitmesuguseid jõude. · Ta õpetab Kartaagos ja Thagastas. · Hingel on vegetatiivne, sensitiivne ja ratsionaalne · Tüdinenuna Põhja-Aafrikast läheb ta 383 a. võime. Rooma ja siis Milanosse
ei ole võimalik ilma Jumala abita tagasi pöörata. Tänapäeva luterlikus teoloogias ei käsitleta inimese jumalanäolisust enam ontoloogilistes kategooriates. Pigem saab jumalanäolisust mõista üksnes Jeesuse Kristuse põhjal, ta võttis endale vastutuse, kannatas ja ja suri ristil kaasinimeste huvides ning seda tehes ilmutas, milleks armastus on võimeline. Seega näeme temas jumalanäolisuse tegelikku sisu. See ei ole inimesele kuuluv ontoloogiline omadus. Pigem seisneb see võimes luua Jumalaga usaldussuhe, mis väljendab inimeste väärilist suhtumist Jumalasse ning annab neile vabaduse keskenduda ligimese vajadustele. Seega aitab ainult usk Jeesusesse Kristusesse inimestel elada sellises olukorras, milleks nad on loodud. Lutheri arusaam inimeste olukorrast on realistlik, kuna mõistab täielikult patu jõudu ja inimese sõltuvust Jumala eluandvast armust. See ei ole pessimistlik ega toeta allaandmist. Inimesed on Jumala loodud ja on kõigil juhtudel Jumala ettehoolduse all
Kurjuse ja ka patu tekkimise ajalugu on meile teadmata. Ka Piibel ei ütle, miks, kus ja kuidas esimene kurjus või ebatäiuslikkus tekkis. Samas võime aimu saada selle algusest selle loomuse põhjal. Kurjus pidi tekkima seal, kus oli valik - teha head või kurja. Sellega jõuame taas selle juurde, et vaba valik on inimesel, seega inimene on valinud teha kurja. Peab tunnistama, et vaba valik on meil inimestena tõepoolest olemas. Kui uskuda, et me olem Jumala loodud olendid, siis ilmselt pidi Jumal andma inimestele selle 3 Elmar Salumaa "Süstemaatilise teoloogia käsiraamat" võimaluse valida ka muud teed kui tema tahet, vastasel juhul ei eksisteeriks vaba tahet ja valikuvabadust ja ilmselt ei oleks meie praegune maailma selline nagu ta on. Niisiis, kristlase jaoks võib üheks kurjuse olemasolu seletuseks olla see, et igasuguse kurjuse tekkimiseks on vajalik vaba tahe ja kuna inimesed on vaba tahtega olendid, on
KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed.
too oli sunnitud tunnistama, et tegelikult ta ikkagi ei tea midagi. 7. Milles seisnes Sokratese maieutika? Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste küsimuste esitamisega suutis Sokrates inimeste uutele ideedele tulemise palju hõlpsamaks muuta. Seepärast kutsuski Sokrates seda meetodit maieutikaks ehk ämmaemandakunstiks. (Ta aitas uusi ideid ilmale tuua). 8. Sokratese arvates pole põhjust surma karta. Inimesed arvavad, et see on suurim pahe, aga täpselt ei tea keegi. Veel arvas Sokrates, et filosoofil on õige surma soovida, kuna keha põhjustab ainult kannatusi, kehast vabanedes neid aga poleks enam. Ta ütles, et oleks nõus mitu korda surema, kui pärast surma tõsimeeli saaks vestelda juba varem manalateed läinud inimestega (nt. Homeros). 9. Selgitage Platoni seisukohta, et on olemas tõeline olemine ja mittetõeline olemine. Tooge näiteid. Tõeline olemine on see, kui miski mitte kunagi ei hävi
7. Milles seisnes Sokratese maieutika? Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste küsimuste esitamisega suutis Sokrates inimeste uutele ideedele tulemise palju hõlpsamaks muuta. Seepärast kutsuski Sokrates seda meetodit maieutikaks ehk ämmaemandakunstiks. (Ta aitas uusi ideid ilmale tuua). 8. Sokratese arvates pole põhjust surma karta. Inimesed arvavad, et see on suurim pahe, aga täpselt ei tea keegi. Veel arvas Sokrates, et filosoofil on õige surma soovida, kuna keha põhjustab ainult kannatusi, kehast vabanedes neid aga poleks enam. Ta ütles, et oleks nõus mitu korda surema, kui pärast surma tõsimeeli saaks vestelda juba varem manalateed läinud inimestega (nt. Homeros). 9. Selgitage Platoni seisukohta, et on olemas tõeline olemine ja mittetõeline olemine. Tooge näiteid.
eeldused rikutuseks on loodud. Edasi arutleb Augustinus, et kurjus on rikutud või moonutatud headus. Moonutamiseks ja rikkumiseks annab omakorda võimaluse Jumala poolt inimesele (ja inglitele) antud vaba tahte and. Sedasorti arutlusi on populariseerinud eesti keeles saadaval kujul Lewis. Niisiis vaba tahte kuritarvitamine põhjustab kurjust. See on tänaseni paljudele mõistlik lahendus tundunud. Kurjuse probleem on vana ja põline, sageli seostatakse seda Jumalaga. Kui Jumal hoolitseks kõigi eest, siis poleks maailmas kurjust - see väide on omane eelkõige skeptikutele, kes jumala olemasolus kahtlevad, kuid ei väida ka, et teda ei ole. Ateistid ehk jumalaeitajad selgitavad, et jumalat pole olemas, kuna eksisteerib kurjus. Epikuros aga arvas, et jumalad on olemas (Vana-Kreeka usundis oli jumalaid palju) aga nende asi pole maapealsesse elusse sekkuda. Olgu kuidas on, kuid selge on see, et läbi
saamist üldiseks seaduseks sa saad soovida. Inimene peaks moraali enda seest otsima ja see peaks ka teistele kehtima, sa peaksid selles veendunud olema. Teised ei pea seda järgima, aga see peaks olema võimalik. Moraal on üldkehtiv- see võib sulle piiranguid seada ja ebameeldiv olla. nt. Kui sul on kõht tühi, siis lähed poodi ja võtad saia. Kõigil on see võimalus, aga me arvatavasti ei taha, et kõik seda teeks. Filosoofid (millised on antud filosoofi põhiseisukohad) B.Pascal- visandab pildi inimesest, kes seisab kahe lõputuse vahel (suur ja väike). Mõistus suudab haarata seda, mis on lõplik, ja AINULT süda seda, mis on lõpmatu. Tal on 2 mõtteviisi: 1) mõistusest lähtuv geomeetriavaim- kuidas inimene tajub matemaatikat, definitsioone jne. 2) lõplik ja peenetundelisuse vaim juhitud südamest ja võib tajuda asju lõpmatuses.
Ke sk a ja fi l os oofi a s eotus rel i gi ooni ga Esimesed katsed kasutada filosoofiat religiooni teenistuses tegi juudi filosoof Philon Aleksandriast (u 25 e.m.a 50 m.a.j), kes püüdis järjekindlalt kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena ning tõestusena. Viimased löögid filosoofia ja teoloogia ebavõrdsele liidule andis inglise filosoof William Ockham (u 12851349), kelle nimega seostatakse kahe tõe teooria lõplikku mõjulepääsu. Selle õpetuse järgi on teoloogia ja filosoofia (teaduse) tõed teineteisest sõltumatud: filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb mõistusele, teoloogia aga üleloomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb ilmutusele. Ke sk a ja fi l os oofi a re tros pe k ti i vs us Keskajal hinnati iidset ja algupärast. See, mis oli enne, näis õigem ja tõesem. Inimeste
kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia
kui läheb asi liiga vabaks siis ei suuda kiireid otsuseid teha "Kes ei tee halba sel pole vajadust seaduse järele" inimene kes ei riku seadusi ei vaja ka neid "Kui ma pean kas ise halba tegema või laskma endale halba teha siis eelistaksin lasta endale halba teha" "Nauding on kohutav kiusatus" "Kui ma midagi ei tea siis ma ei väida end seda teadvat" tegeleme asjadega mida oskame Platoni õpetus On idealistlik filosoof, Maailm meie ümber ei ole tõeline, seda ei eksisteeri Tegelikult eksisteerivad eidosed ehk ideed, millele võlgnevad oma olemasolu meeltega tajutavad asjad On mittemateriaalsed vormid, muutumatud, surematud ja igavesed, saame tajuda üksnes mõistusega Iga materiaalne asjade liik vastab vastavale ideele Ideed olid juba enne asju olemas ja nad on inimmõistusest sõltumatud, ideest kõrgeim idee on hüveidee=saab samastuda üksnes jumalusega
Järelikult asub paradiis kuskil maa peal. Jumal ei kirjelda ise kusagil oma välimust. Moosesele ütleb ta:" Ma olen see, kes Ma olen." (2 Mo 3-14) Enamasti kujutatakse Teda tõesti pika habeme ja kergelt kiilanevate vanemate meestena. Võib-olla tuleb see sellest, et selliste meeste ees tunti mingit aukartust ja seetõttu neid sellistena kujutatigi. Hilisemad kunstnikud lihtsalt jätkasid alustatud traditsiooni. Kreeklaste Zeus ja Skandinaavia Odis on ju Jumalaga küllalt sarnased. Järelikult, kui ta näeb välja nagu inimene, siis on tal vajadused nagu inimesel ja ta elab Paradiisis. Selline järeldus oleks vast kõige lihtsam. Samas, kui ta on nagu vaim, siis elab ta kõikjal. Kui me vaatleme kahe-raamatu- käsitlust, siis sellest tuleneb, et üks raamat (Pühakiri) on tunduvalt hilisem Looduse raamatust. Uku Masing kirjutab ,,Üldises usundiloos", et:" ülijumaluse idee pole sündinud kaasa
Filosoofia ,,sambad" * Filosoofial on niinimetatud sambad: -) Vana-Kreeka alus. *) Kreeklasi huvitab ,,KOSMOS" ehk kõik, mis kordub ja on ilus ning selle kõige harmoonia. -) Religioone alus (alustekstiks piibel). *) Piiblit huvitab vaid see, mis on erakordne ning mis enam ei kordu. -) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus). * Filosoofia küsimused tekkisid uudishimust ning küsimused jagunevad: -) Joonia koolkond: ,,Mis on mingi asja põhjus?" *) Algsed filosoofid olid kaupmehed. -) Sofistide koolkond: uuris inimestega seotud asju: ,,Mis on inimese elu mõte?" * 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia hakkas veidi hääbuma, kuid tänapäeval pole nii tugevad ka need teadused ise, sest inimesed ei ole ikka veel õnnelikud. * Filosoofia põhiküsimused, mille sõnastas Platon: -) 1. Mis on tõene? -) 2. Mis on hea? (eetika ja moraali küsimused) -) 3. Mis on ilus? (esteetika)
Liis Liström 12b ANTIKRISTUS Friedrich Nietzsche Raamatut kätte võttes ning selle eessõna lugedes, ehmusin. Nii otsekohest ning mõtlemapanevat eessõna pole ma iial ühesgi teoses kohanud. Filosoof kirjeldas seda, kellele on raamat mõeldud ning kes peavad tema lugejad olema. Tsteerides mõningaid lauseid, kõlaks see nii: "See raamat on mõeldud vähestele. Võibolla mõni neist vähestest pole veel sündinudki. Tingimusi, mis on minu mõistmiseks paratamatult vajalikud, tunnen liigagi hästi." Autor selgitab teoses seda, et elus pole vaja esitada iga asja kohta küsimusi, tuleb olla ükskõiksem. Inimesed ei tohiks karta keelatud vilju.
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari
a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes
· miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega. · teadmistega varustatuna saab võimaluste piires muuta loodust, kuid ei saa rikkuda loodusseadusi. Vanad roomlased uskusid, et Neptunusele ohverdamine päästab mereõnnetustest, kuigi mõnikord hukkusid merel ka ohvreid toonud inimesed. Baconi arvates tähendas see, et · inimestel on kalduvus mitte märgata fakte, mis nende seisukohtadele vastu räägivad. · inimestel on kalduvus uskuda jumalatesse, kes ähvardavad, mitte aga Jumalasse, kes armastab. · mõnikord ohverdati valesti või hoopis valele jumalale. Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud. See tähendab, et · miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega. · miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka kasutada. · teadmistega varustatuna saame võimaluste piirides muuta loodust, kuid ei saa
Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega. Pütaagorlased PÜTHAGORAS u 570 (582)-490 Sündis Samose saarel. Tegeles matemaatika, astronoomia ja filosoofiaga. Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse. Ta rajab lõpuks Krotonis, Alam Itaalias oma usulise salaühingu. Enne seda oli ta lahkunud oma kodumaalt. Tetractys diagramm. Arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. Ta on esimene kreeka filosoof, kes asetab olemuse loodusest sealpoolsusesse. Puht aineline printsiip asendub vaimsega. See on uus samm filosoofia ajaloos. Maailma sisene ja liikumapanev vastuolu seisneb paaritute arvude vastuolus. Paaris ja paaritute arvude vastuolus. Paaris arvud on jagatavad ja seetõttu ebatäiuslikud. Paaritud arvud on täiuslikud. Phütagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid ürgseaduses nimelt muutumatutes arvulistes suhetes. ELEAADID
jääb klassikaliseks filosoofiliseks probleemiks. Uusaegne teaduste areng võttis üle ratsionalismilt range deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment). Spinoza: "Substantsi all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi." Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. Samuti samastab Spinoza substantsi Jumalaga (panteism -- samastab jumala ja looduse), millega vihastab kirikut. Kuna maailm sisaldub substantsis, valitseb maailmas Spinoza järgi täielik determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. .Leibniz: oluline panus loogikasse ja matemaatikasse. Rajab oma metafüüsika süsteemi monaadidele, vaimsetele punktidele (substantsid), mida on lõpmatult palju. Asuvad ettemääratud harmoonias ja on ulatuvuseta, vastasmõjuta ning jagamatud. Sõnastas ka küllaldase aluse printsiibi
ebatäiuslikkust(näiteks kahtleb või kurvastab). Pealegi leiab Descartes, et tema mõistuslik loomus erineb kehalisest, st ta koosneb kahest loomusest, mis on samuti ebatäiuslikkuseks. Minu arust ei peaks kaasama Jumalat, kes ise on juba kaheldav,seletama meie endi, maailma ja meie sisu olemust, eksistentsi ja tõelisust. Ma arvan, et kõik see mis meis on, seda saame me ise kujundada, arendada ja määrata ning seda ei tuleks seostada jumalaga. 7.Autori arust ei suuda paljud inimesed tunnetada Jumalat või isegi hinge sellepärast, et nad ei suuda mõelda kaugemalt kui meelelistest asjadest, mida me näeme, kuuleme. Kõik see mida ei ole võimalik kujutada on ka tavainimese põhjuseks, miks on Jumala uskumine võimatu. Descartes väidab, et inimesed usuvad ainult kujutletavatesse asjadesse, mida on lihtne mõista. Kõik muu jääb näib meile mittemõistetavana.
inimese elu horisont see,e t elu lõppes surmaga ja pärast on nõme, et kogu õnne pead ära saama elu jooksul :D Kristluses lükatakse eluhorisont edasi, et pärast surma on ka hea elu, et isegi võib-olla parem, et pärast surma võib igaüks jõuda jumala juurde, et see kuidas sa elad, käitud mõjutab seda, mis saab sinust edasi. Kristliku moraali alus on armastus? · Isikliku osalemist religioonis pakkus- iga inimene saab ise jumalaga suhelda, selleks ei pea olema preester, selleks ei pea ohverdama, piisab sellest kui inimene räägib jumalaga. · Kõik inimesed on võrdsed jumala ees. Et no näiteks jumala silmas pole keegi ori. Aastal 313 saab kristlus lubatud usundiks, siis on keisriks Konstantiinus Suur- esimene ristiusku pöördunud keiser. : Nägi ilmutust, et taevast tekib mingi lahingu lipp ja saavutabki võidu. 361-362 on jälle tagakiusatud religioon, sest siis mingi valitseja suke
>> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma
annaabi.ee 
