Viljandi Kaare Kool Julius Kuperjanov Referaat Koostas: Ardo Tammoja Viljandi 2009 Sisukord Kasutatud kirjanuds - ...................2 Julius Kuperjanov ............................3 Sõjamehekarjäär..................... 3 - 4 Teenistuskäik..................... 5 Teenetemärgid....................... 5 Kui Kuperjanov tuli................ 5 - 8 Abikaasa saatus............................ 8 Paju lahing ja leitnant Kuperjanovi langemine.......................... 9 Paju lahingu mälestuse jäädvustamine............................. 9 - 10 Põrandaalune Tartumaa kaitseliit....................................... 10 - 11 Kuperjanovi partisanide pataljon................................... 11 - 14 Kuperjanovi viimane lahing............................................... 14 - 15 Kasutatud kirjanuds
Referaat Julius Kuperjanov Sissejuhatus Julius Kuperjanov on üks Eesti Vabadussõja tuntumaid kangelasi, kellest sai legend juba eluajal. Tema elu oli küll väga lühike, kõigest 24 aastat ning töö Eesti riigi loomisel ja kaitsmisel oli vaid 15 kuud. Selle ajaga sai ta aga legendaarseks. Ta aitas Eesti Vabariiki, kui ta töötas Eesti tagavarapataljoni ülema abina, Tartu kaitseliidu ülemana ning partisanipataljoni ülemana. Ta oli üks kahest Eesti ohvitserist, kelle nimi omistati tema poolt juhitud väeosale ja
Julius Kuperjanov referaat Koostas: KOOSTAJA KLASS Valga AASTA Sisukord Sissejuhatus Ükski rahvas ei ole saanud seni vabaks ja ise-seisvaks teisiti kui relvade abil. Ükski rahvas ei ole suutnud oma iseseisvust kaitsta teisiti kui relvastatud jõu varal. Ka eesti rahvas sai vabaks ja iseseisvaks relvade abil ja peab, kui ta tahab jääda vabaks, lootma kõigepealt omaenda jõule. Seda mõistis selgesti Julius Kuperjanov (pildil) ja pühendas, kui saabus kohane aeg, kogu oma noore jõu selle idee teostamisele ning langes selle idee eest.1 -2- -3- Lühike Julius Kuperjanovi elukäik Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894.2 aastal Pihkva kubermangus Duhnova vallas Novorzevi kreisis. Tema esivanemad olid Venemaale põgenenud mõisniku omavoli eest. Kuna Venemaal vaevas Kuperjanoveid suur koduigatsus, samuti oli oht venestuda, siis 1904
jaanuaril, 1919. aastal Valgamaal, tolleaegse Luhde Grosshofi (ehk Paju mõisa) maadel, praegusest Valga linnast 6 km Tartu poole. Lahingu peamiseks põhjuseks oli Valga linna vabastamine Punaarmee rüütlite, lätlaste käest. Lahingus võitlesid omavahel Tartu-Valga grupp ja Läti punased kütid. Paju mõis oli viimane kaitsepositsioon Punaarmeele Valga all ning seda kaitses 1200 läti punast kütti Emils Vitolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong. Eestlased võitlesid 693 mehepojaga (partisanide pataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel ja Soome vabatahtlikud Põhja Pojad) ning eestlastel oli 22 kuulipildujat ja 6 suurtükki. Eesti väed ründasid mõisa. Ühe päeva jooksul tõrjuti nende rünnakud tagasi, hämariku ajal tungisid Eesti väeosad aga mõisa ning vallutasid selle käsitsivõitluses. Lahing oli üks Eesti Vabadussõja verisemaid. Eestlaste poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156 (nende hulgas
Kuperjanovi jalaväepataljon Kuperjanovi jalaväepataljoni põhimäärus võeti vastu Kaitseministri poolt 18. detsembril 2008. aastal. Kuperjanovi jalaväepataljon (inglise keeles Kuperjanov Infantry Battalion) on kaitseväe väeüksus Lõuna Kaitseringkonna kooseisus ning asub Võrus. Pataljon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. Pataljoni koosseisu kinnitab kaitseväe juhataja, lähtudes kaitseministri poolt pataljonile kehtestatud sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude riigiteenistujate üldarvust. Pataljoni koosseisu kuulub staap, 6 õppekompaniid ning staabi-ja tagalakeskus. Partisanide pataljon asutati ametlikult 23. detsembril 1918, mil leitnant Julius Kuperjanov sai loa partisanide salga asutamiseks. Salga loomise mõte tekkis Kuperjanovil seoses
Julius Kuperjanov Eestis on selliseid inimesi, kellele peame oma vabaduse eest tänu avaldama, nii mõnigi. Üks neist on ka Julius Kuperjanov, kelle elu polnud küll pikk, see-eest aga kirev. Veelgi lühem oli Kuperjanovi sõjaline edulug u, millele ta jõudis pühenduda vaid mõned aastad. Juljus Kuperjanov sündis 11.10.1894 Ljohovos Venemaal, kust ta kümne aasta pärast perega Eestisse tagasi pöördus. Oma kooliteed alustas ta Sipe ministeeriumikoolis, 16- aastaselt jätkas õpinguid Tartu kooliõpetajate seminaris. Pärast seminari lõpetamist asus Kuperjanov tööle Kambja kihelkonnakoolis õpetajana, kus õpilased teda väga austasid. Kahjuks ei jõudnud ta oma tööd väga pikalt teha, sest juba 1915.aasta algul kutsuti ta Venemaale sõjaväeteenistusse
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Ivar Vipper KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON Keila 2009 Ajalugu Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlikuks sünnipäevaks on 23. detsember 1918. a, mil leitnant Julius Kuperjanov tookordselt 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt sai loa erilise partisanide salga moodustamiseks. Kuna vabatahtlikke oli palju, siis peatselt muutus Kuperjanovi jalaväepataljon iseseisvaks pataljoniks kõikide juurdekuuluvate komandodega ning nimetati hiljem, peale langenud juhi surma tema mälestuseks "Ülemleitnant Kuperjanovi partisanide pataljoniks".
......................................................................................... 6 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner, kes kutsus oma staabiülemaks polkovnik Jaan Sootsi. J. Laidoneri energilisel juhtimisel suudeti Eesti sõjaväge aastavahetuseks 1918/19 suurendada 13 000 meheni, neist 600 olid ohvitserid. Kõrvu mobiliseeritud väeosadega moodustati vabatahtlikest territoriaalsed kaitsepataljonid ning erialustel löögiüksused: Julius Kuperjanovi pataljon ja Sakala partisanide pataljonid, spordiseltsi Kalev liikmeist Kalevlaste Maleva ja USA eriüksuste eeskujul Scouts-rügement. Juhtimise hõlbustamiseks asutati Lõuna-Eesti vägedest 2. diviis, mille ülemaks määrati polkovnik Viktor Puskar. Samal ajal pöördus Ajutine Valitsus abipalvega Suurbritannia ja Soome poole. 5. detsembriks 1918 saabus Soomest 5000 püssi ja 20 suurtükki koos laskemoonaga. 12. detsembril jõudis Tallinna sadamasse Briti
Julius Kuperjanov Sõjamehekarjäär 1915. aasta veebruaris, mobiliseeriti Kuperjanov Vene armeesse ja paisati Esimese maailmasõja keerisesse. Pärast riviõppust Novgorodi tagavarapataljonis saadeti Kuperjanov sama aasta kevadel Petrogradi lipnikkude kooli, mille lõpetamise järel määrati 5. Kiievi grenaderipolku, mis asus Austria rindel Karpaatides. Sõjamehe ränk elukutse oli Kuperjanovile meelepärane. Temas avaldus kiire otsustusvõimega, julge ning suure organiseerimisvõimega eeskujulik ohvitser. Kangelaslikkuseni küündiva surmapõlgusega viis ta oma alluvad lahingutes võidult võidule. Luurekäikudel ei leidunud temale võrdset ja ta pälvis kiiresti ülemuste tähelepanu
Laidoneri tegevus. Enne Laidoneri saabumist valitses sõjaväe juhtimisel peataolek. Laidoneri juhtimisel loodi otstarbekas sõjaväe juhtimise struktuur. Laidoner ei hoolinud ohvitseride tsaariaegsest auastmest. Tihti määras ta kõrgetele kohtadele noori ja andekaid, kuid madala auastmega mehi. Tekkis väike kuid löögijõuline kaitsevägi, vabatahtlikud aga koondas Laidoner eriväeosadesse. Nii sündisid kuulsad löögiüksused nagu Kuperjanovi partisanide pataljon, Sakala partisanide pataljon, Kalevlaste Malev ja Skautpataljon. Erilise tähtsuse omandasid raudteed: kelle käes olid raudteeliinid, see valitses kogu olukorda. Seda taibates asus Eesti väejuhatus Tallinnas soomusronge ehitama. Soomusrongid andsid Eesti vägedele üleoleku raudteedel ja kuna venelased ei suutnud remontida Narva silda, mille nad olid taganedes 28. novembril õhku lasknud, ei pääsenud arvukad soomusrongid Eestisse. Kibeda organiseerimistöö tulemusel küündis Eesti sõjavägi 1919
Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi juhtimisel. • 14. jaan. - Eesti väed vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu linna. 17.-18. jaan. toimus Utria dessant Narva vabastamiseks, milles osalesid neli Soome vabatahtlike kompaniid (600 meest) ja Eesti dessantpataljon (400 meest). • 18. jaan. vabastati Narva • 31. jaan. toimus Paju lahing, kus võideti Läti punaseid kütte. Surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov. • 1. veebr. -Eesti väed vallutasid Valga ja Võru. • 16. veebr. - Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Algas Saaremaa töörahva ülestõus. • 22. veebr. - Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel. • Märts - enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale. Eesti väed vallutasid Petseri tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas.
Viljandit ja Pärnut 1919. aasta esimestel päevadel hakkasid Eesti üksused punaseid tagasi suruma, toimunud pööre osutus püsivaks ning sellel oli mitmeid põhjuseid: 1. Aasta vahetusel olid Tallinnasse saabunud Soome abiväed Hiljem saabus vabatahtlike ka Rootsist ja Taanist See avaldas tohutut psühholoogilist mõju. 2. Vabatahtlike väeosi moodustus ka Eestis, neist kõige kuulsamaks sai leitnant Julius Kuperjanovi partisanide pataljon, kuid suurepärase võitlusvõimuga paistis silma ka Kalevlaste Maleva, Skautpataljon jmt. Oluline osa oli rindele läinud arvukatel vabatahtlikel ja koolipoistel 3. Eestisõjaväe juhtimises pandi maksma kindel kord. Vägeisd juhtis ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner, tema staabi ülem oli Jaan Soots. 4. Neljas tegur, mis jõudude tasakaalu Eesti vägede poole kallutama hakkas, olid soomusrongid.
Referaat 2009 Eesti soomusrongide sünnist, ehitusest ja otstarbekusest Eesti soomusrongide isaks oli admiral Johan Pitka. Tema oli soomusrongide ehitamisel eestvedajaks ja organiseerijaks. Pitka eestvedamisel toodi Narva jõest välja sinna sakslaste poolt uputatud kahurid. Seejärel alustas ta soomusrongide ehitamist tavalistest raudtee kaubavagunitest Tallinna tehastes ja oma töökojas. Nende ehitamiseks pidi ta sageli kasutama ka enda raha. Soomusrongid olid soomustatud liivakottidega vagunid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Osad soomusrongid olid veel kahkordse seinaga vagunid, mille seinte vahel oli liiv, ning mõnet vagunid olid veel kaetud raudplaatidega. Rongiplatvormidel olid kahurid ning rongid olid varustatud kuulipildujatega. Esimene soomusrong valmis 27.novembril 1918. Esimene soomusrong polnud eriti kaitset pakkuv ning see tõttu järgmiseid soomusronge täiendati
sõjatüdimus ja majanduslik kriis 2) keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti 3) vastase arvuline ülekaal 4) relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus 5) kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine, seega puudus sõjaväeliste operatsioonide kordineerimine III Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. (Kangelaslikkuse näitena tuuakse tavaliselt esile 31.jaanuaril 1919 toimunud Paju lahingut Julius Kuperjanovi juhtimisel.) Eestlaste vastupanu sundis Punaarmee juhtkonda peatama pealtungi põhirindel ja suunama kõik oma reservid (ca 80 000 meest) Eesti vastu. Kuni maini käisid ägedad lahingud Lõuna-Eestis ja Petserimaal, kuid eestlastel õnnestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. Eestlaste edu põhjused: 1) vabatahtlike väeosade loomine (N: koolipoisid, spordiselts Kalevi liikmed, Kuperjanovi partisanid) 2) soomusrongide efektiivne kasutamine
olukorra veelgi keerulisemaks. 20. November 1918 jõuab Konstantin Päts vangilaagrist tagasi Tallinna ning võtab vastu otsuse minna punaste vastu Vabadussõtta. Toimuvad ägedad tulevahetused, kuid lõpuks vaenlase väed taganevad, kuid enne lahkumist õhivad Narva viivad sillad. 29. novembril vallutasid punased Narva ning seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille juhatajaks sai Jaan Anvelt. Eesti üks edukamaid ja osavamaid mehi, Julius Kuperjanov moodustab enda partisaniüksuse, mille keskuseks saab Puurmanni mõis. Mehi liitub siit ja sealt ning moodustub mitu üksust, mis üheskoos tegutsedes jätavad suurearvulise üksuse mulje. Nüüd hakkas Vabadussõjaga liituma suur hulk õpetajaid, haritlasi ja koolipoisse, kes said arvestatava treeningu ning olid valmis vabaduse eest võitlema. 1918 aasta detsembris võeti kasutusele esimene soomusrong, millel oli kõik vajalik: kahurid, kuulipildujad, köök, elamisvagun ja kaitse. 12
maha jätma. Toimunud lahingut võib pidada Vabadussõja alguseks. Narva lahinguga algas raske taandumiste ajajärk, 28. novembrist 1918 väiksemate vasturünnakutega 1919. aasta jaanuari alguseni. Taandumise tingis vastase arvuline ülekaal ja parem relvastus. 28. novembril oli Narva ja Peipsi järve vahel opereeriva Punaarmee üksustes 7 000 võitlejat 20 suurtüki ja 30 kuulipildujaga, lisaks veel soomusrong ja 2 soomusautot. Eesti poolt Narva suunda kaitsnud 1. diviisi koosseisus oli erinevatel andmetel 700 - 1100 meest, mõni kuulipilduja ja mitte ühtegi suurtükki*. Lisaks üle 700 taanduva sakslase. Niisuguste jõududega oli võimatu rinnet hoida. Lõuna-Eestis kujunes olukord samuti raskeks. Üle pihkva Eestisse tunginud Punaarmee kätte langesid Valga ja Võru ilma lahinguta- need linnad anti tänu lahkuvate saksa vägede ja punaste vahel sõlmitud kokkuleppele viimastele lihtsalt üle
Kui põhja Eesti oli vabastatud pöörati peamine tähelepanu lõuna Eesti taas vallutamisele.14.jaanuariks taheti vabastada Tartu seda taheti vabastada sellepärast et taheti teha eestlastele uusaasta kingitust kuna oli lükkatud kaks nädalat edasi ja vana kalendri järgi oli see esimene jaanuar ning see ka õnnestus. Üks vabadus sõja tuntumaid lahinguid oli Paju lahing mis toimus Valga lähistel 30.jaanuaril seelahig peeti valga vabastamiseks ning selles lahingus sai pihta leitnant Julius Kuperjanov kes oli üks nendest kes moodustas Tartumaal partisanide rühmitus 1918. Aasta novembris. 2.veebruaril ta suri ja sellepärast hakkati kutsuma tema salka kuperjanovi partisanideks .Edasi liikusid eesti väed läti territooriumile. Aga sealt tuli peale Koiva jõe juurde jõudmist taganeda sest vaenlane hakkas kiirelt tugevnema ja nende jõud kasvas. 22. Veebruaril 1919 alustas vaenlane kallaletungi Narvale .Kallaletung hakkas hommikul vara ägeda suurtüki tulega meie kaevikute ja linna pihta
Saanud selle kohta andmeid pärastlõunal kell 16.52 Soomusrongide divisjoni staabi ülema kpt. J. Poopuu otsekõne kaudu kindralstaabi ülema al.-polk J. Rinkiga, ei jätnud ülemjuhataja mitte ainult muutmata oma endist korraldust, vaid toonitas veel kord, et "sakslaste katsetele meie fronti läbi murda, peame mitte ainult tõkkeid panema, vaid vastupealetungile üle minema". Selleks otstarbeks andis ta veel täiendavalt 3.diviisi juhatuse käsutusse vahepeal Valka jõudnud 1.polgu II pataljoni. Kindral J. Laidoner toimis sel korral, nagu korduvalt varemgi, kindla tahtega ning osava ja ettenägeliku kõrgema juhina. Oma väheseid varuosi ei määranud ta mitte Võnnu all tekkinud lõhe sulgemiseks, vaid vastupealetungi läbiviimiseks, s.o. aktiivseks tegevuseks, mille eesmärk oli vaenlase hävitamine. Ülemjuhataja telegramm vastupealetungile asumise asjus sai 3. diviisi juhatusele teatavaks samal päeval kell 15.30.Kuid olukord ei
täitnud rahva ootusi. Näiteks ei jaganud nad mõisnikelt ära võetud maid talurahvale. KAITSE KORRALDAMINE. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 2 Sõja alguses ei uskunud paljud eestlased, et Eesti suudab suure Venemaaga edukalt võidelda. Eesti võitu uskusid peamiselt noored, kes astusid vabatahtlikena Eesti kaitseväkke. Vabatahtlikest moodustati hiljem Vabdussõjas kuulsaks saanud väeüksused, nagu Kuperjanovi pataljon ja Sakala pataljon. Esialgu Eesti väed siiski taganesid. Olukord sõjaväes paranes alles siis, kui sõjavägede ülemjuhatajaks sai JOHAN LAIDONER. Laidoner kehtestas vägedes kindla korra ja juhtimise. Moodustati soomusrongid. Eesti vägede vastupanu vaenlase vastu kasvas iga päevaga. VÄLISMAINE ABI - Inglismaa, Soome, Rootsi, Taani Palju vajalikku andsid Eestile Vabadussõja ajal ka mitmed välisriigid. Inglismaa saatis Läänemerele oma sõjalaevad. Need
advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette "Eesti iseseisvuse manifesti".Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Järve koos üliõpilase,hilisema kauaaegse Pärnu linnapea Oskar Kase jt kaasvõitlejatega korraldada iseseisvuse proklameerimise auks sõjaväe-paraad, et iseseisvuse väljakuulutamist veelgi rohkem esile tõsta ja tugevamalt rõhutada. 22. veebruaril teatas Pärnus paiknenud Eesti pataljoni ülem Tannenbaum oma päeva-käsus, et pataljon võtab koos omakaitse üksustega võimu Pärnu linnas ja maakonnas üle. 23. veebruaril andis pataljoni ülem välja uue päevakäsu.Teade toimuvast paraadist levisid kiiresti kogu linnas. Järgmisel keskpäeval tuli Endla ette suur rahvahulk, kus pataljoni üksuste kõrval seisid kohalikud organisatsioonid, koolide esindused ja hulgaliselt uudishimulikke linnakodanikke. Kogu linn oli lipuehtes
10 Oct 2003 Hellar Grabbi See oli aastal 1936, kui tuntud kirjanik Albert Kivikas avaldas mahuka romaani ,,Nimed marmortahvlil". Sellest sai Gailiti ,,Isade maa" kõrval teine Vabadussõja ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis ,,Nimed marmortahvlil" on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja ohvriterikast Paju lahingut. Tartu Kommertskooli õpilane, 20-aastane Albert Kivikas tegi selle sõjakäigu ise kaasa.
ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis „Nimed marmortahvlil“ on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja ohvriterikast Paju lahingut. Tartu Kommertskooli õpilane, 20-aastane Albert Kivikas tegi selle sõjakäigu ise kaasa. Tartu Vabatahtliku Pataljoni suuruseks oli umbes 110–120 meest, neist sadakond Treffneri gümnaasiumi ja Tartu kommertskooli poissi. Raamatus
Seega oli Eesti jagunenud kaheks. Lääneosas kehtis Eesti Vabariik, idaosas kehtestati Nõukogude võim ja seda juhtis Kommuuninõukogu eesotsas Jaan Anveltiga. Võitluseks kommunistlike vägedega olid Eestis moodustatud rahvusväeosad mille ülem juhatajaks oli Johan Laidoner. Ettevalmistusi uute rahvusväeosade loomiseks alustati kohe peale sakslaste lahkumist. Esimene mobilisatsioon. Laidoneri juhtimisel loodi sellised löögijõulised väeüksused nagu Kalevi malev, sakala malev, Kuperjanovi pataljon jt. Alanud sõjas abistas Eestit inglismaa, kes saatis Soome lahte oma laevastiku ning varustas eestlasi ka relvadega. Tänu inglise laevastikule ei saanud vene laevastik merel operatsioone ette võtta. Soomest ja ka teistest põhjamaadest tuli Eestile appi vabatahtlike. Eesti rahvusvägede peale tung algas 2. jaanuaril 1919. Tungiti kahes suunas Narva ja Tartu. Juba 14. jaanuaril vabastati Narva ja mõne aja pärast ka Tartu. seejärel jätkusid juba Lõuna - Eestis
novembrist tegid kaasa seal puhkenud lahingud. Osa kooliõpilasi jäidki Narvas asunud 4. polgu koosseisu, tehes koos sellega kaasa kõik hilisemad taandumislahingud. Kui sõjategevus kandus Narva alt sisemaale, muutus rahva meeleolu enamlaste kihutustöö tulemusel Tallinnas ärevaks. Julgeoleku tagamiseks linnas oli vaja kindlameelset väeosa ja 15. detsembril 1918 asutati pea- ja sõjaministri K. Pätsi korraldusel selleks kooliõpilaste rood, kuhu olid kohustatud astuma kõigi gümnaasiumide kolme ja kaubanduskoolide kahe viimase klassi õpilased, aga samuti kõik tehnika-, põllutöö- ja kunstikoolide õpilased. Rood allutati sisekaitse ülemale kindral E. Põdderile Roodus oli formeerimise hetkel ligi 300 õppursõdurit. 23. jaanuariks 1919 oli roodus juba üle 400 õpilase ja sisekaitse ülema korraldusel moodustati sellest Tallinna Kooliõpilaste Pataljon. Pataljoni ülemaks määrati alamaleitnant E. Leithammel.
2) keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti 3) vastase arvuline ülekaal 4) relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus 5) kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine, seega puudus sõjaväeliste operatsioonide Kordineerimine III Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. (Kangelaslikkuse näitena tuuakse tavaliselt esile 31.jaanuaril 1919 toimunud Paju lahingut Julius Kuperjanovi juhtimisel.) Eestlaste vastupanu sundis Punaarmee juhtkonda peatama pealtungi põhirindel ja suunama kõik oma reservid Eesti vastu. Kuni maini käisid ägedad lahingud Lõuna-Eestis ja Petserimaal, kuid eestlastel õnnestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. Eestlaste edu põhjused: 1) vabatahtlike väeosade loomine (N: koolipoisid, Kuperjanovi partisanid) 2) soomusrongide efektiivne kasutamine 3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine > vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner
pärastlõunal kell 1652 Soomusrongide divisjoni staabi ülema kpt J Poopuu otsekõne kaudu kindralstaabi ülema al-polk J Rinkiga, ei jätnud ülemjuhataja mitte ainult muutmata oma endist korraldust, vaid toonitas veel kord, et sakslaste katsetele meie fronti läbi murda, peame mitte ainult tõkkeid panema, vaid vastupealetungile üle minema Selleks otstarbeks andis ta veel täiendavalt 3diviisi juhatuse käsutusse vahepeal Valka jõudnud 1polgu II pataljoni Kindral J Laidoner toimis sel korral, nagu korduvalt varemgi, kindla tahtega ning osava ja ettenägeliku kõrgema juhina Oma väheseid varuosi ei määranud ta mitte Võnnu all tekkinud lõhe sulgemiseks, vaid vastupealetungi läbiviimiseks, so aktiivseks tegevuseks, mille eesmärk oli vaenlase hävitamine Ülemjuhataja telegramm vastupealetungile asumise asjus sai 3 diviisi juhatusele teatavaks samal päeval kell 1530Kuid olukord ei
Vabadussõda: 28.11.1918 Punaarmee ründab Narvat Eesti Töörahva Kommuun Juht Jaan Anvelt See oli Narvas välja kuulutatud riigi sarnane moodustis. Kutsus ennast Nõukogude Vabariigiks. Kestis alla 2 kuu. Eestlaste ebaedu põhjused sõja algul punaarmee ülekaal, rahva sõjavastased meeleolud, rahvaväe nõrkus ja organiseerimatus(väljaõppe puudumine, probleemid varustusega, mobilisatsiooni läbikukkumine) Paju lahing *31. jaan 1919 *Vabadussõja veriseim lahing *Seal hukkus Julius Kuperjanov *Võideldi paju mõisa üle *Pärast rasket lahingut suudeti vaenlased välja lüüa ja järgneval päeval ilma vastupanuta Valga tagasi võtta Eestlaste edu põhjused 1919. aasta algul- vabatahtlike üksuste loomine (spordiseltsid, Kuperjanovi vabatahtlikud), välisabi saabumine(Briti laevastik; vabatahtlikud Soomest, Rootsist ja Taanist; vajaliku varustuse saamine), rahvaväe ümberorganiseerimine (sõjaväe ülemjuhataja Johan Laidoner; staabiülemaks Jaan
väeosadest laiali. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid. Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Kooliõpilased etendasid kogu Vabadussõja käigus suurt rolli, kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Vaikselt kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine. Sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning abiks tulid ka välisriigid. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele
Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine. Teadmine, et võitluses Nõukogude Venemaa vastu ei olda enam üksi, tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Laiarööpmelised soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanisalk vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati pärast verist Paju lahingut Valga ja 3. veebruaril Võru. Paanikat Punaarmee tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 sõjavangi ja said saagiks üle 40 suurtüki.
*Dets möödus sellegipoolest punaväe pideva pealetungi tähe all. *üksteise järel langesid Võru, Valga, Jõhvi, Rakvere, Tartu ja Tapa. *17.dets oli koolipoiste patrull sunnitud Raekoja platsil rahvahulga pihta tule avama *1919.a esimesetel päevadel hakkasid Eesti üksused punaseid tagasi suruma. * aastavahetusel olid Tlna-sse saabunud Soome abiväed, hiljem tuli vabatahtlikke ka Rootsist ja Taanist. *vabatahtlike väeosi moodustus ka Eestis, neist kõige kuulsamaks sai leitnant Julius Kuperjanovi partisanide pataljon *oluline osa oli arvukatel vabatahlikult rindele läinud koolipoistel ehk õppursõduritel. *Eesti sõjaväe juhtumises pandi maksma kindel kord. Vägesid juhtis kindralmajor Johan Laidoner *soomusrongid hakkasid jõudude tasakaalu kallutama Eesti vägede poole *7.jaan andis Laidoner käsu vastpealetungiks, mis kulges edukdalt. Juba võeti tagasi Tapa, Rakvere ja Narva. *relvastuse puhul mängis suurt osa punastelt võetud sõjasaak.
Pööre sõja käigus; pidev punaväe pealtung:Inglise eskaadri saabumine Tallinnasse, kuid olukord pealinnas jäi ärevaks ja enamlased valmistusid mässuks 17. detsemberil oli koolipoiste patrull sunnitud raekoja platsil rhavahulga pihta tule avama.1919 aasta esimestel päevadel hakkasid Eesti üksused punaseid tagasi suruma. Toimunud pööre osutus püsivaks, ja sellel oli mitmeid põhjusi. Soome abiväed saabusid;hiljem taanist ja rootsist;vabatahtlikud väeosad tekkisid: Julius Kuperjanovi partisanide pataljon,Skautpataljon jne.õppursõdurid;johan Laidoner;Soomsurongid. 7 jaanuaril andis Laidoner käsu vastupealetungiks, mis kulges edukalt. Tagasi võeti Tapa, siis Rakvere ja 19 jaan. Ootamatu löögiga Narva;.meeleolu tõusis; Paju lahing(ohvrite rohke lahing;langes kuperjanov;punaväed said lüüa;);riik oli vaenuvägedest puhas: Kevadised kaitselahingud ja pealetung; väike eesti osutuks punaarmeele kõvaks pähkliks;punaarmee
pealinnast oldi vaid 30 kilomeetri kaugusel. Ka teised linnad olid hädaohus. Ülemjuhataja võimu loomisega pandi suurem vaenlase edasitung seisma ja Eesti väeosad alustasid üldist pealetungi. Mere poolt saadi Tallinnale kindlat kaitset inglastelt. Kõige ägedamaks võitluseks Vabadussõja algperioodil kujunes Paju lahing. See heitlus toimus Valga vabastamiseks Paju mõisa all 29.-31. jaanuarini, kus langes raskelt haavatuna üks Eesti vahvamaid väejuhte leitnant Kuperjanov. Ka Soome vabatahtlikud võtsid Paju lahingust osa ja kandsid väga raskeid kaotusi. Peale Paju lahingut oli vastase selgroog murtud. 1. veebruaril vabastati Valga, samal ajal juba Võru ja siis 4. veebruaril Petseri, kus langes A. Õunapuu. Punavägi alustas veel tugevamat pealetungi, et kaotatud maad tagasi võita. Löödi palju ägedaid lahinguid kuni sõja lõpuni Petseri, Irboska ja Pihkva ümbruses. Narva liinil seisid Eesti väed aga
See jäigi Punaarmee ülima edu hetkeks. 1919. a esimestel päevadel hakkasid eestlased punaseid tagasi suruma. Toimunud pööre osutus püsivaks, sest: 1) aastavahetusel olid Tallinnasse saabunud Soome abiväed, hiljem tuli vabatahtlik ka Rootsist ja Taanist. See avaldas tohutut psühholoogilist mõju. Siiani: tilluke Eesti, nüüd: miski ei tundu võimatu. 2) vabatahtlike väeosasid moodustus ka Eestis. Neist kõige kuulsamaks sai Julius Kuperjanovi partisanide pataljon. Suurepärase võitlusvõimega paistsid silma ka Kalevlaste Malev, Skautpataljon jmt. Oluline osa oli arvukatel vabatahtlikult rindele läinud koolipoistel ehk õppursõduritel. 3) Eesti sõjaväe juhtimises pandi maksma kindel kord. Vägesid juhtis ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner, tema staabiülem oli Jaan Soots. 4) soomusrongid 5) punaväge hakkasid tõsiselt häirima Johan Pitka ja sündiva Eesti mereväe julged dessandid. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
