Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel" Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939- 1940 aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14juunil 1941aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50000 inimest, sealhulgas üle 10000 eestlase. Holokaust Väga vägivaldselt käitusid natsid juutidega. Juutide tagakiusamine sai Saksamaal alguse kohe pärast Hitleri võimuletulekut ning mõni
Totalitaarsetele riikidele iseloomulikud tunnused (Nõukogude riik ja Saksamaa) 1. Juhikultus ehk isikukultus kõik positiivne ja õnnestunud kirjutatakse juhi arvele ja ebaõnnestumisest vaikitakse. Juhist kirjutatakse laule, luuletusi, joonistatakse pilte, saavad preemiaid. Juhikultust näitab ka see, kui elavale inimesele püstitatakse ausammas. Nt. Stalini ja Hitleri kultus. 2. Riigi huvid seatakse kõrgemale üksikisiku huvidest. Oluline on mass mitte, mitte 1 inimene ja oluline on riigi huvi mitte inimeste huvi. 3. Suur sõjaväestatudaste 4. Riigi suured kulutused sõjaliseks otstarbeks 5. Sõjavägi ei allu riiklikule juhtimisele 6. Pidev valmistumine sõjaks 7. Pidev vaenlaste otsimine Nõukogude riigi vaenlased olid kõik kapitalistlikud riigid. Saksamaa vaenlasteks olid juudid ja kommunistid. 8. Demokraatlike- ja inimõiguste piiramine või puudumine. Saksamaal oli juutidel ära võetud kõik inimõigused ja Nõukogude riigis rikuti pidevalt i...
hävitamine riikliku poliitika osa, NSVLis tehti seda mitteametlikult. Kommunistliku riigimasina ametlikeks vaenlasteks kuulutati esialgu kõik varakad inimesed, kes tuli hävitada, et nad kehtivat korda ei ohustaks. Kui nendega oli lõpetatud, hakati hukkama, surmalaagritesse saatma ning küüditama kõiki, keda vähegi taheti. Põhimõttega hoida rahvast pideva hirmu all. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsaid sala- ja julgeolekuteenistused (näiteks Saksamaal Gestapo, NSVL-is GPU, hiljem NKVD). Totalitaarsetel riikidel oligi iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Selleks seati sisse erilised ametid, nagu näiteks haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga Saksamaal. 6. Mõisted: domioon Briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament valitsus kohtusüsteem ja seadusandlus.
TOTAALNE SÕDA Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsistliku korra. Kuue aasta jooksul vangistati, tapeti või saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. 8 miljonit inimest eri riikidest viidi Saksamaale sunnitööle. Alamrasside rahvad pidi hävitama, massiliselt mõrvati ka poolakaid, venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi jt. Koonduslaagrites sai surma vähemalt miljonit inimest. NSV Liidu okupeeritud aladel vägivallatsesid Nõukogude julgeolekuteenistused. Baltimaades hukati, vangistati ning küditati esialgu mõjukaid ühiskonnategelasi, hiljem ka teiste rahvakihtide esindajaid. 14. juunil 1941. a korraldati Baltimaades suurküüditamine, kus saadeti Siberisse umbes 50000 inimest. Holokaust Pärast Hitleri võimuletulekut hakati juute taga kiusama, hiljem tapeti neid massiliselt. Teise Maailmasõja ajal muutus olkourd veelgi halvemaks. SS asus hävitama juute ka teistes riikides. Esialgu eraldati neid getodesse
tegevust soodustasid just pettumine demokraatias ja majanduse halb seisukord. Natsionaalsotsialistid ja kommunistid erinesid selle poolest, et natsid ülistasid oma rahvust kuid kommunistid tähtsustasid töölisrahvast. Kaks riiki, natsi Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit olid siiski väga sarnaste tunnustega. Nendes riikides pidi juhti ülistama, juht toetus ainsale lubatud parteile, hirmutati vaenlastega, saadeti inimesi surmalaagritesse, küüditati või tapeti, tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused ( Saksamaal Gestapo, Nõukogude Liidus GPU) . Diktatuur tundub väga jõhker valitsemisvorm, seejuures demokraatia aga leebem ja parem. Demokraatlikes riikides tohtis rahvas avaldada arvamust, sai osaleda riigi juhtimises(valimiste kaudu), riigis võib olla mitu parteid jne. See on kõik see, mida diktatuuriga riikides esineda ei tohi. Demokraatia on minu arust igati parem kui diktatuur ja loodan, et mina ei pea elama
Diktatuurid Lääne-Euroopas DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS Kalle Pärt Mis on diktatuur? • DIKTATUUR - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on otsuste tegemisel piiramatu võim. Olukord peale Esimest maailmasõda • Paljud rahvad lootsid, et demokraatia tagab ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. • Paraku seda ei tule ja levib demokraatia kriis. • Hakkavad levima mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistavad hädades demokraatiat ja … • … nõuavad diktatuuri, mis hävitaks arengut pidurdavad vaenlased ja viiks majandusliku õitsenguni. Diktatuuride tekkepõhjused I 1) Muutused ühiskonnas • Uued valijad - töölisklass ja naised, • neid kergem mõjutada ja nende rahulolematust suutsid diktaatorid edukalt ära kasutada. 2) Sõja mõju • Sõja ajal inimesed harjusid, et riigis oli nö karm käsi, kes nende eest otsustas. Olenemata sõjakoledustest oli selline valitsemine sõ...
· Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. o Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei o Itaalias fasistlik partei o Nõukogude Liidus kommunistlik partei · Rahva allutamiseks oma tahtele hirmutati pidevalt ümbritsevate vaenlastega. o Kui tegelikku ohtu polnud, mõeldi see välja o Välisvaenlasteks teised riigid o Sisevaenlasteks teised rahvused (juudid, mustlased või slaavlased) · Vastupanu mahasurumiseks võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. o Saksamaal Gestapo o Nõukogude Liidus GPU, hiljem NKVD · Puudus mitmeparteisüsteem või võimude lahususe põhimõte. ULATUSLIK PROPAGANDA Totalitaarne riik · Võimul üks partei ja üks ideoloogia. · Rahva hirmutamine sise- ja välisvaenlasega. · Suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. · Propaganda ja tsensuur. · Majandus riigi kontrolli all. · Valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamine.
DIKTATUUR 1. Diktatuuride tekke põhjused: · Et majanduslikest raskusteset välja tulla · Versailles'i rahulepingu ebaõiglus · Ebastabiilsus riigis · Demokraatia nõrkus nendes riikides 2. Dikratuur - jaguneb totalitaarseks ja autoritaarseks diktatuuriks. Mõlemas ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ja partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Piirati kodanikuvabadusi ja inimõigusi. Riik kuulutati terve ühiskonna heaolu ja helge tuleviku kindlustajaks ning tagajaks. 3. Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? Pariisi rahukonverentsil suhtusid teised riigid Itaaliasse üleolevalt, see solvas Itaaliat ja Itaalia otsustas muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Pealegi oli Itaalias keskvalitsus nõrk ja riigis olid segadused. Tuli fasistide partei nimega Rahvuslik Fasistlik Partei, mille esimees oli ...
Diktatuur on riigikord, kus valitseb väike rühm inimesi või üks kindel juht e diktaator. Diktatuuril on 7 peamist tunnust: 1) võimul on ainult üks ideoloogia ja üks partei 2) juhikultus, 3)piiratakse demokraatlike õigusi ja vabadusi, 4) riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest, 5) rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega, 6) valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks, 7) väljaspoool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala-ja julgeolekuteenistused. Itaalias oli maailmasõjajärgsel aastal olukord keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, parteid ei suutnud erimeelsuste tõttu otsuseid langetda mistõttu suurenes tööpuudus ja rahutused. Tekkis võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelased ja töötud ning neid hakati kutsuma fasistideks, sest fascio tähendab itaaliakeeles liitu. Rühmitus muutus Fasistlikuks parteiks mida juhtis Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil palju toetajaid, sest usuti, et ta suudab Itaalias korra majja lüüa
Põllumajanduses toimus KOLLEKTIVISEERIMINE. Eraomadid ühendati ühismajanditesse ehk KOLHOOSIDESSE. Sellega kasnes ulatuslik vägivald, mille käigus likvideeriti rikkad talupojad omaette klassi. rikkaid talupoegi saadeti oma kodudest välja, eelkõige riigi põhjapiirkonda. Venemaa muutus agraarmaast kiirelt tööstusriigiks. Majanduselus toimis väga range plaanimajandus. Paljud talupojad pidid maalt lahkuma ja linnadesse tööle asuma. Vägivallapoliitikat viisid ellu sala- ja julgeolekuteenistused. Loodi vangilaagrite süsteem. Stalin arvas, et vägivald on kommunistliku riigi loomulik koostisosa, mis aitab ühiskonda võimu all hoida. Stalin oli ka veendunud et Punaarmee abiga on võimalik maailm konmmunistlikuks muuta. 1930. aastatel hakkabki enneolematu punaarmee ettevalmistamine pealetungsõjaks.
inimesed või need ,kes ei soovinud innukalt võimumehi teenida. Natsi-Saksamaal oli juutide tagakiusamine ning hävitamine riikliku poliitika osa, Nõukogude liidus tehti seda mitteametlikult .Nõukogude Liidus karistati ilmsüütuid inimesi ,et tekitada hirmu võimude ees ning umbusku riigialamate endi vahel(inimesi hakati hukkama, küüditama ja surmalaagritesse saatma). Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. Need organisatsioonid tegutsesid väljaspool avalikkuse kontrolli ja igasuguseid seadusi . Võrdlus demokraatiaga Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte, mis aga olid iseloomulikud demokraatiale. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva osalemine riigi juhtimises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. KOMMUNISTLIK VENEMAA Miks puhkes Venemaal kodusõda?
Diktatuur erines demokraatiast üsnagi palju. Diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Diktatuuriga piirati kodanikuvabadusi ja inimõigusi. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli ülistada. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala-ja julgeolekuteenistused, mis tegelesid väljaspool avalikkuse kontrolli ja seadusi. Poliitiline olukord enne teise maailmasõja algust oli üsna kaootiline ja mitte väga korras. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Saksamaa proovis esimese maailmasõja järel tehtud probleemi likvideerida. See kõik aitas kaasa teise maailmasõja algusele.
5. riik kuulutati hiskonna heaolu tagajaks 6. inimese eeskujuks pidi olem juht, keda imetleti igatpidi. tema ajalugu rhutati,(oli prit vaesest perest, lks varakult tle, osales sjas jne) 7. juht toetus valitsetavale vi ainsale lubatud parteile 8. rahvast hoiti pidevalt hirmu all oma tahtele allutamiseks 9. kui ei oht puudus tekitati oht vi meldi see vlja, kditati ja saadedi surmalaagritesse, hukatati, hirmutati juutidega jne .. 10. igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused 11. propaganda - uudised, teave ja kihutust, mille eesmrgiks on panna inimsed omaks vtma mingit kindalt arvamust
Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga. · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli Natsionaalsotsialistlik, Itaalias fasistlik. 3. NSVL 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL), mis
kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Kehtib võimude lahususe põhimõte ja rahvas valib oma esindajad. Diktatuurides on võim koondunud ühe isiku või rühma kätte, seadusi muudetakse oma tahtmise järgi ning rahvas ei osale riigi juhtimises. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, kes toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused, totalitaarsetele riikidele oli iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline: keskvalitsus oli nõrk, pidevalt vahetuvad valitsused koosnesid mitme erakonna esindajatest. Parteidevaheliste erimeelsuste oli neil raske otsuseid langetada ning nad ei püsinud koos rohkem kui aasta. Itaalia linnades suurenes ka tööpuudus, mis omakorda tekitas rahutusi ja tööliskond sattus üha
1. Millised on totalitaarse ühiskonna tunnused? 1)Võimul ainult üks partei ja üks ideoloogia. 2)Juhikultus. 3)Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi. 4)Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest. 5)Rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega 6)Valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks 7)Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala ja julgeolekuteenistused Kuidas need avaldusid? a) Itaalias 1) 1925. Aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine 2)Mussolinist sai duce, võimul oli ainult Benito Mussolini 3) Nt ajalooõpikuid oli ainult üks. Ajalehtedes võisid ilmuda vaid fasismi meelsed artiklid. 4)Kõik inimesed pidid teenima riiki, üksikisik ei olnud tähtis, tähtis oli vaid rahvus. Töölised jagati korporatsioonidesse
diktatuuridel palju ühiseid jooni. 1. Ei kehtinud mitmeparteisüsteem ning võimude lahusus 2. Juhikultus(juht, keda imetleti) 3. Võimul ainult üks partei ja ideoloogia 4. Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest 5. Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi 6. Rahvast hirmutatkse pidevalt sise- ja välisvaenlastega 7. Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks. 8. Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused 9. Surmalaagrid, küüditamine 10. Propaganda(uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust)
Diktaktuuri riigis oli mitmeparteisüsteem asendatud ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Piiratud oli kodanikuvabadusi ja inimõigusi ning inimese allutamist riigivõimule põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvidega üksikisiku ees. Partei liikmed said mitmesuguseid eesõigusi mitteparteilastega võrreldes. Partei ridadesse võeti ainult neid, kes tõestasid tegudega oma ustavust valitsejatele ja nende õpetusele. Olid loodud vastupanu mahasurumiseks võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. 4. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust riigi juhtimises osaleda. Enamik Euroopa diktatuure võib pidada autoritaarseks (ka. Eesti). Totalitaarset dikyatuuri iseloomustavad peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste
3) Pettumine Versailles'i süsteemis. 4) Majanduslikud raskused. 5) Terav riigisisene võimuvõitlus. 6) Valimiskünnise puudumine ehk erakondi oli liiga palju. 5. Millised on diktatuuridele iseloomulikud jooned? Riigis, kus valitses diktatuur, ei puudunud ka juhikultus ehk juhi ülistamine. Ainult üks partei toetus valitsevale juhile. Rahvast hirmutati vaenlastega, kes võisid olla ka riigijuhid. Kasutati propagandat, mille tõttu pidid inimesed omaks võtma kindla arvamuse. Tegutsesid julgeolekuteenistused, mis tegutsesid väljaspool avalikkuse kontrolli. Küüditati inimesi vangilaagritesse ja ka tapeti. Kaotati igasugune demokraatia. 6. Milline erinevus on autoritaarsel totalitaarsest diktatuurist? (lk 44) Totalitaarne diktatuur on suhteliselt sarnane autoritaarse diktatuuriga, kus on võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. Kuid erinevus totalitaarse diktatuuri puhul on see, et selle puhul on ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. 7
Führeriks, Itaalias oli Mussolini juhikultus, teda nim. duckeks. Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi Natsionaalsotsialistlikul Saksamaal kiusat i taga juute ja tapeti surmalaagrites. Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest Fasistlikus Itaalias oli kõige tähtsam rahvus. Rahvast hirmutatakse pidevalt sise-ja välisvaenlastega Saksamaal hirmutati inimes i juutidega ja kommunistidega. Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala-ja julgeolekuteenistused Saksamaal Gestapo, Nõukogude Liidus GPU, hiljem NKVP Valmistamine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks Saksamaa hakkas relvastuma kohe pärast Hitleri võimule saamist, Itaalia muutus agressiivsemaks ja tungid Etioopiale kallale.
riik oli heaolu ja helge tuleviku tagaja. levis juhikultus ja tuli imetleda juhti. juhil oli alati õigus. juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. valitseva partei liikmed said kindlaid eelõigusi ja teatud ametitesse said vaid valitseva partei liikmed. rahva allutamiseks oma tahtele tuli neid pideva hirmu all hoida (nt. Õeldi, et naaberriik on sõjaliselt väga ohtlik), ja kui reaalset ohtu ei olnud, siis mõeldi see lihtsalt välja. Loodi sala- ja julgeolekuteenistused (nt. Gestapo, GPU, hiljem NKVD) needki olid rahva hirmutamiseks. Diktatuurile on iseloomulik veel propaganda. Kommunistlik Venemaa ja Nõukogude Liit 1.Bolsevikud tulid venemaale võimule 1917 . aastal. 2.Venemaa kodusõda toimus punaste ja valgete vahel (1918. - 1920. aasta alguseni). Punased Enamlaste (e. Bolsevike) Punaarmee Valged tõrjutud parteid ja poliitilised organisatsioonid Venemaal, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA.
NT:Eesti alates 1934. aga Totalitarism on see kui diktatuuril on kontroll inimeste mõtteavalduset üle, hirm ja vägivald. Autoritarism on tegelikult väga palju parem kui totalitarism. NT: stalin NL-s alates 1922 10.totalitaarse diktatuurile iseloomulikke tunnuses ja näited ! 1 isiku e. Juhikultus. NT: Führer Hitler, Stalin. 2. Üks partei NT: kommunistlik partei, Fasistlik partei, NSDAP. 3. Üks ideoloogia NT: kommunism, Fasism, Natsism 4. Sala ja Julgeolekuteenistused NT: KGB, OVRA, Gestopo 5. Üksikisiku elu allutatud riigile 6. Propaganda NT: rahvast hirmutati pidevalt mingi välisvaenlasega
Rahvast Ametlikus vaenlaseks Välisvaenlasteks Juutide kiusamine ja hirmutatakse olid varakad inimesed olid teised riigid hävitamine oli pidevalt sise-ja ja teised rahvused poliitika osa välisvaenlastega Valmistumine sõjaks Propaganda Propaganda Propaganda ja uute territooriumide hõivamiseks Väljaspool avalikkuse GPU hiljem NKVD OVRA GESTAPO kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused 4) Võrdle tabelivormis NL ja Saksamaad NL Saksamaa Majandus/põllumajandus Suurtööstuse Sõjatööstuse vabrikud arendamine Välispoliitika Maailmarevolutsiooni Sõjakas välispoliitika. õhutamine st. NL toetas Nõudsid Versaille rahaliselt kui ka süsteemi rahulepingu
· Nende tegevust soodustasid pettumine demokraatias ja majanduse halb seisukord. Demokraatia ja diktatuurid · Natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust, kuid kommunistid tähtsustasid töölisrahvast. · Natsi Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit olid teatud määral väga sarnaste tunnustega. Mõlemas ülistati juhti, kes toetus ainsale lubatud parteile. · Inimesi hirmutati vaenlastega, neid saadeti surmalaagritesse, küüditati ja tapeti. · Tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused (Saksamaal Gestapo, Nõukogude Liidus GPU). Demokraatia säilitamine Rootsi: · Heaoluriik · Sotsiaaldemokraadid · Masinad ja tööriistad Demokraatia säilitamine Soome: · Taheti kuulutada kuningriik · 1919 vabariik · Põhiseadus · President · 1920 rahu Venemaaga · Lapua Autoritaarne riigikord · Eesti · Poola · Läti · Leedu Lapua liikumine · Kodusõda Soomes ei olnud kommunistide mõju
Sellega kasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Taotleb seda, et elu oleks ühtlustatud ja reeglitele allutatud. · diktatuuridele iseloomulikud jooned (lk 45-46). Võimul üks partei ja ideoloogia. Juhikultus, Piiratakse demokraatlike vabadusi ja inimõigusi. Riigi huvid tõstetakse kõrgemale üksikisiku huvidest. Rahvast hirmutatakse sise-ja välisvaenlasega- Valmistutakse sõjaks.Tehti propagandat, Loodi sala ja julgeolekuteenistused igasuguse vastupanu mahasurumiseks. · kaart õp. lk 44 millised riigid olid autoritaarsed, millised totalitaarsed. Autoritaarsed Eesti, Läti, Leedu, Poola, portugal, rumeenia, hispaania, juhuslaavia, austria ,hungary, bulgaaria, albaania , kreeka, türgi Totalitaarne- Itaalia, Saksamaa , Nõukogude liit. 3. Fasistlik Itaalia (lk 54-57): · milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda, Mitusada tuhat inimest sai surma, sõjakulud tekitasid töhutu välisvõla
Ühiskonna elu pidi olema pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. diktatuuridele iseloomulikud jooned (lk 45-46): Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Mitte üheski diktatuurriigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. Inimesi hoiti pidevalt hirmu all. Valitsevale korrale igasugu vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. kaart õp. lk 44 autoritaarsed: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Rumeenia, Portugal, Hispaania, Jugoslaavia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania, Türgi totalitaarsed: Saksamaa, Nõukogude Liit. 3. Fasistlik Itaalia (lk 54-57): milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda: Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Suured sõjakulud, tekkis tohutu välisvõlg. Itaalia pidi leppima lubatust palju väiksemate aladega. Pariisi
Need jagunesid autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totaliaarseks nagu kommunism, natsionaalsotsialism ja fasism. Nende juhte nimetati diktaatoriteks. Kuigi totaliaarsetel valitsemiskordadel olid erinevad ideed ja eesmärgid, võis eristada ka ühiseid jooni- juhikultus, võimul võis olla ainult üks partei ja ideoloogia, rahvast hirmutati pidevalt sise- ja välisvaenlastega, väljaspool avalikuse kontrolli tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused, piirati demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi, riigi huvid olid üksikisiku omadest kõrgemal ning hõivati uusi territooriume. 1917. aastal üritati kõigest väest nurjuda enamlaste võimuletulek Venemaal, tekitades kodusõja ning isegi välisriigid üritasid sekkuda. Siiski ei suutnud see takistada kommunismi levikut. Riigipeaks sai pärast Lenini surma Jossif Stalin, kes alustas kohe erinevate reformidega. Idee oli muuta kogu maailm kommunistlikuks. Üritati teistes riikides mässe
6.Totalitaarsele riigile iseloomulikud jooned ja näited NSVLst, Itaaliast ja Saksamaast. Juhikultus Kurvad elulood; Führer, Duce, Koba Propaganda Hirmutamine vaenlasega, mustsärklased, pruunsärklased, juutide tagakiusamine, juhi võimu näitamine. Üks partei NSDAP, kommunistlik, fasistlik Üks ideoloogia Natsionaalsotsialism, kommunism, fasism Sala ja SS, Gestapo; KGB; OVRA julgeolekuteenistused Majandus allutatud Plaanimajandus, sõjalise võimsuse tõstmine; Kollektiviseerimine ; Ettevõtteid riigile kontrollis riik, korporatsioonid. Välispoliitika Üldine väeteenistus kohustus; Maailmarevolutsioon, Rahvasteliidust välja astumine; Itaalia riik kuulutati impeeriumiks. 7.Leia põhjuseid, miks need riigid läksid peale I ms diktatuuri teed. * MUUTUSED ÜHISKONNAS
Totalitaarses riigis lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte lisandub kontroll ka inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnes inimeste pidev hirmu all hoidmine, inimõiguste rikkumine ja selle saavutamiseks küüditamine või surmalaagritesse saatmine. Millised on diktatuurile iseloomulikud jooned? 1. Juhikultus üks partei, üks ideoloogia 2. Piirati õigusi ja vabadusi 3. Juhid Hitler, Stalin ja Mussolini 4. Sala- ja julgeolekuteenistused ( GPUàNKVD , Saksamaal Gestapo) 5. Sõjaks valmistumine 6. Vaenlastega hirmutamine; küüditamine;hukkamine 7. Propaganda 8. Riik helge tuleviku tagaja Millised riigid on autoritaarsed, millised totalitaarsed? Autoritaalsed riigid: Hispaania, Portugal, Balti riigid, Poola Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Türgi jne. Totaritaalsed riigid: Saksamaa, NSV Liit Fasistlik Itaalia Milliseid probleeme tõi Itaaliale I Maailmasõda?
ainuõigusliku seisundiga. Võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või hoopis keelustatud, piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Juhti tuli igal võimalusel ülistada ( juhikultus ). Geeniusest juht pidi kõigist paremini teadma, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks. Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Loodi võimsad sala - ja julgeolekuteenistused. Kaart õp. lk. 44 millised riigid olid autoritaarsed, millised totalitaarsed Autoritaarsed riigid: Portugal, Hispaania, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Türgi. Totalitaarsed riigid: natsionaalsotsialistlik Saksamaa, kommunistlik Nõukogude Liit. FASISTLIK ITAALIA Milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda? Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad, kui
Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel". Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi. 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50000 inimest, sealhulgas üle 10000 eestlase. Holokaust Väga vägivaldselt käitusid natsid juutidega. Juutide tagakiusamine sai Saksamaal
piiratud või ühepartei süsteem. Pidevalt rikutakse Inimese vabadusi ja õigusi Rahvale on tagatud inimõigusi. piiratakse. õigused ja vabadused. Inimesi hoitakse pideva Inimesi ei hirmutata ent Inimeste järele ei nuhita hirmu all, kontrolli teostavad mõningal määral ega hirmutata neid, sala - ja julgeolekuteenistused kontrollitakse rahva puuduvad vangilaagrid. ( nt Saksamaal Gestapo ), meelsust. rajatakse vangilaagreid, massirepressioone. Mõeldakse välja sisevaenlased ( nt Saksamaal Sise vaenlasi välja ei mõelda haritlased, juudid ) Nt. Saksamaa ja NSV. Nt. Eesti, Poola, Läti, Nt. Norra, Soome, Rootsi. Leedu, Rumeenia. 3
Juhikultus(juht, keda imetleti) Võimul ainult üks partei ja ideoloogia Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi Rahvast hirmutatkse pidevalt sise- ja välisvaenlastega Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks. Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused Surmalaagrid, küüditamine Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda Propaganda(uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust) VENEMAA Sotsialistliku riigi rajaja oli Lenin. 1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased
Saksamaal oli see riikliku poliitika osa, kuid Nõukogude Liidus tehti seda mitteametlikult. Kui NL lõpetati vara-kate inimeste hukkamisega, siis saadeti kõiki, keda vähegi tahteti saata, surmalaagritesse, hukati ja küüditati. Siis valitses seal täielik kaos ja süütute karistamisel oli ainult üks eesmärk tekitada hirmu võimu ees ja umbusku riigiala- mate endi vahel. Selle tõttu loodi sala- ja julgeolekuteenistused. Need organisatsioonid, mis tegutsesid väljaspool avalikkuse kontrolli, külvasid enda ümber pidevalt hirmu. Ettear-vamatult poetatud sõna või keelevääratus võis maksta inimesele elu. Seda kõike tehti rahva nimel, kuigi ametlikult vaikiti veretöd maha ning inimesed ei teadnud kuritegu-de tegelikku ulatust. Rahvale öeldi, et karistatakse rahvavaenlasi, ning sellega saa-vutati terrorile lihtinimestele heakskiit. 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Diktatuur 3 http://et.wikipedia
isegi puudused. Juhi rasket lapsepõlve, millega püüti õigustada madalat haridustaset. 2Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal olid selleks Natsid.Partei liikmed said kindlaid eesõigusi 3Allutamaks rahvast oma tahtele hirmutati neid vaenlastega, kuid tegelikult ohtu polnud. Välis vaenlasteks olid teised riigid. Sisevaenlasteks teised rahvused nt. juudid jne . 4 Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala ja julgeolekuteenistused. Nt saksamaal Gestapo. Need organisatsioonid, mis tegelesid väljaspool avalikkuse kontrolli ja igasuguseid seadusi, külvasid enda ümber pidevat hirmu.
(nt Saksamaa ja NSVL) Diktaatorlikes riikides leidis aset juhikultus, juhti pidi igal võimalusel ülistama. Juht toetus ühele parteile (nt Itaalias fasistlik). Selleks, et rahvas oma tahtele alluks, hirmutati teda pidevalt vaenlastega. Kui vaenlast ei olnud, mõeldi ta välja. Välisvaenlasteks olid teised riigid, sisevaenlasteks teisest rahvusest pärit inimesed(nt juudid, mustlased, Natsi- Saksamaal hävitati ka juute). Vastupanu mahasurumiseks olid loodud sala- ja julgeolekuteenistused (Saksamaal Gestapo, NSV Liisud NKVD). Samuti piirati demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi (Saksamaal sunniti mujale elama). Venemaa kommunistlik. Diktaktuur kehtestati 1917. a sügisel. Välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSVL mõjuvõimu laiendamine ning tulevikus ülemaailme kommunism. Itaalia Fasistlik. Diktaktuur kehtestati 1922. aastal. Välispoliitika eesmärgiks oli Vahemere muutmine Itaalia sisemereks, nagu see oli Vana-Rooma ajal. Saksamaa Natsionaalsotsialistlik
surmalaagrid). Tolitaarses diktatuuris on ühiskonna elu täielikult reeglitele allutatud. nt natsionaalsotsialistlik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit. Diktatuuridele iseloomulikud jooned. Eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Juht toetus valitsevale parteile. Rahvast hirmutati pidevalt ümbritsevate vaenlastega, et ta tahtele alluks. Kui parajasti tegelikku ohtu ei olnud, mõeldi see välja. Loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. Tolitaarsetele riikidele oligi iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Nõukogude riigi rajamine. Nõukogude riigi loomine algas 1917. a pärast bolsevike võimuletulekut. 1917. a novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ja valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Kuid uue riikluse tegelikuks võimuorganiks kujunes oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. 1918 saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu
Neid heideti kahele Jaapani linnale- Hiroshimale ning Nagasakile. 2 sept 1945 aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. 13Koonduslaager- sunnitöö- või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati. Koonduslaagrites sai vähemalt surma 12 mlj inimest. Õnnetu oli ka NSV Liidu võimu alla sattunud elanikkonna saatus. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aasta okupeeritud alaldel.14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise:Siberisse saadeti u. 50 000 inimest, sealhulgas 10 000 eestlase. 14Nürnbergi protsessi eesmärk oli puhastada euroopa fasismist ja natsisimist.Kohut tuli mõista kurjategijate üle. Kohtualuseid süüdistati riigi reetmises ning julmade inimvastaste kuritegudes, sõjaroimades jms
väljaastumisi. Mussolini oli karismaatiline juht - tema meelest polnud üksikisikul mingit tähtsust rahvuse kõrval ja klassihuvid, teised egoistlikud püüdlused tuli alla suruda. Diktatuuri tunnused 1. võim on koondunud ühe inimese või väikese grupi kätte. 2. üheparteisüsteem 3. dem õiguste ja vabaduste puudumine 4. tsensuur 5. juhikultus 6. propaganda 7. vägivald, sala- ja julgeolekuteenistused (SS, Gestapo, NKVD) 8. sõjakus Läänemere maad Rootsi oli jäänud esimeses maailmasõjas neutraalseks ja arenes peale esimest maailmasõda üsna kiiresti. oli stabiilse sisepoliitikaga demokraatlik kuningriik. Soome oli esimese maailmasõja käigus iseseisvunud noor demokraatlik vabariik. Ta soovis pigem kuuluda põhjamaade, kui balti riikide hulka (balti liidu ebaõnnestumine).
2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga. · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli Natsionaalsotsialistlik, Itaalias fasistlik. 3. NSVL 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL), mis
Rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada Tähtsaks peetakse konservatiivseid väärtusi Ei propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena 128. 129. TOTALITAARSED Ühe partei süsteem Üks valitsev ideoloogia Isikukultus Hirmuvalitsemine – sala- ja julgeolekuteenistused Demokraatlike vabaduste puudumine Riigi tugev sekkumine majandusellu Riigi kontrolli kehtestamine inimeste meelsuse üle Eelneva seadustiku hävitamine Sõjaks valmistumine “Vaenlastega” võitlemine 130. 131. Fašistliku diktatuuri kujunemine Itaalias
annaabi.ee 
