1 . kolmikliit (saksamaa,itaalia,austria-ungari) 1904 sõlmisid prantsusmaa ja inglismaa sõjalise liidu antantiks(hiljem liitus venemaa-1907) Lepingu järgi jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Teoreetiliselt pidid sõjalised plokid ära hoidma sõja.(Reaalselt tekkisid eeldused esimese maailmasõja tekkeks). Raudtee areng soodustas armee kiiret ümberpaigutamist ühest piirkonnast teise, ja raudtee areng oli üsna kiire. Kolmikliidu eesmärgid:(Saksamaa oli juhtriik) 1 . Uute kolooniate saamine-väga tähtis eluliselt. 2 . Saksamaa soovis kehtestada suuremat mõjuvõime euroopas. 3 . Austria-ungari soovis tugevdada positsioone Balkani poolsaarel. 4 . Itaalia oli kolmikliidu nõrgim lüli.Soovis kaitsta end Prantsusmaa rünnakute eest. Antanti eesmärgid:(juhtriik Prantsusmaa) 1. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa ülemvõimu euroopas. 2. Venemaa soovis vallutada Türgi ja Konstantinoopoli. 3
teke, kiri unustati Hakkasid kujunema linnad ning Kujunes kaks võimukeskust: 336-323 eKr- vallutas Pärsia ja lossikultuur, rikas ja suursugust päritolu Lõuna- Kreeka linnriike koondav selle mõjualused piirkonnad. Knossose Hetiitidelt võeti üle Ülemkiht Peloponnesose Liit, juhtriik Vallutused panid aluse palee, oskus sulatada rauda Sparta idamaiste mõjutustega kreeka Mükeene 8. sajandil sai alguse Kreeka linnriikide hiilgeaeg 480- kultuuri levikule kogu Väljaränne Väike- kolonisatsioon, mis hõlmas 431eKr tolleaegses maailmas; kujunes
tootmine 1897-1913 koguni 81,8 %. Teadus arenes kõrvuti majandusega ning tänu uutele leiutistele, mis leidsid laialdast kasutamist tööstuses, aitas see samuti kaasa majanduskasvule. 20. sajandi algusele on ka iseloomulik teiste riikide koosseisus olevate väikerahvaste eneseteadvuse tõus ja eraldumine senistest riikidest. 8. Kirjeldage kahe sõjalise bloki suurriikide huve ja nimetage piirkonnad. 1. Esimest blokki nimetati kolmikliiduks, mille moodustas Saksamaa( juhtriik) ja sellele liitus 1879 a. Austria- Ungari. Ka Itaali liitus 1882 a. Nende soov oli maailma ümber jagada. 2. Teine blokk kandis nimetust antant, kuhu kuulus Venemaa ja Prantsusmaa, kes liitus 1893 a. Prantsusmaaga liitus 1904 a. Suurbritannia, kes ühtlasi oli ka juhtriik ja 1907 a. Lisandus nende riikide hulka ka Venemaa. Nende sooviks oli senise maailma jagamise kaitsmine. 9. Leidke vastuolud, mis tegid Balkani ps n.ö püssirohutünni. Mil määral olid need vastuolud lahendatavad
Väike osa inimesi sai suurema osa tuludes ja ülejäänul neist ei olnud piisavalt raha kaupade ostmiseks. Kui riik oleks, aga sekkunud ja kehtestanud rikastele suuremad maksud, oleks saanud saadud raha kasutada vaesemate aitamiseks. Nii ei oleks ka ületootmist tekkinud, kuna vaesemate ostujõud oleks suurenenud. Kriisiga kaasnes ka enneolematult suur tööpuudus, nälg, mässude oht ning muud sotsiaalsed probleemid. 1920. aastal USA-st maailmamajanduse juhtriik. Kuna Ameerika astus Esimesse maailmasõtta hiljem, olid tema kahjud minimaalsed. Ameeriklased müüsid sõdivatele riikidele sõjavarustust ning andsid laene, nii muutus ta eurooplaste võlausaldajaks, olles varem nende võlglane. 1929. aastal puhkes majanduskriis USAs, seoses krahhiga New Yorgi bösil 24. oktoobril 1929. aastal. Kuna riik oli otsustanud suurendada laenuprotsente, oli väärtpaberite pakkujaid palju ja väärtpaberite hinnad kukkusid järsult
uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. 6. VÕRDLE PR. ING. JA USA ARENGUT KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. RIIGIKORD: ING põhiseaduslik monarhia PR ja USA vabariik POLIITILINE ELU: ING kaheparteisüsteem(Tööerakond ja konservatiivid) PR palju parteisid, u 2 valitust aastas USA kaheparteisüsteem(Vabariiklik ja Demokraatlik partei). Maffia. Kongress, president valiti 4ks aastaks MAJANDUS: ING ei olnud enam maailma juhtriik, majanduskriis mõjut *ING ei olnud enam maailma juhtriik, majanduskriis mõjutas kõige vähem PR tõusis võimsaks tööstusriigiks, majanduskriis mõjutas suhteliselt vähe(Elsass-Loring, reparatsioonid) USA majandustõus oli kõige suurem, majanduskriis mõjus kõige raskemalt; hulgitootmine VÄLISPOLIITIKA: ING võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuoluli
Elsass-Lotringi ülevõtmisele.Suurbritannial sellist õnne ei olnud.Kuigi seal lahinguid ei toimunud,jäi suurbritannia areng USA-t ja Saksamaast maha juba enne esimest maailmasõda.Ameerika ühendriigid said sõjast isegi kasu, kuna nende aladel sõdu ei peetud ja nad tarisid sõdivatele riikidele sõjavarustust ning andsid laene.USA-st sai eurooplaste võlausaldaja.1920.aastatel sai USA-st maailma majanduse juhtriik,kellest sõltus ka teiste riikide majanduslik käekäik. Seoses konveierite laialdase kasutusele võtmisega kasvas toodang.Rahvas oli ostuvõimeline ja uskus riigi majandusse.Iga ameeriklane lootis peagi osta endale korteri,külmkapi ja sõiduauto Ford T.Paraku oli 1920.aastate majandusedu näiline.Sissetulekud olid väiksed ja rahapuudust korvati laenudega.Raha laenati nii kaupade ostmiseks kui ka äri alustamiseks.Üliagar laenamine maksis hiljem valusasti kätte. 1929
masinate ja tooraine ostmiseks tööjõu palkamiseks c) Palgatööliste olemasolu : inimesed, kes elatusid enda tööjõu müümisest tänu masinate kasutamisele sai vaba tööjõudu käsitööliste ja talupoegade hulgast d) Turu olemasolu, mis mõjutas tootmist: vajalik oli nõudlus kaupade järele e) Konkurents tootjate vahel: sellest olenes kaupade kvaliteet ja hind f) Tooraine olemasolu kaupade valmistamiseks 2. Inglismaa tööstusrevolutsiooni juhtriik a) Inglise kodusõda kaotas feodaalsed takistused majanduses b) Tähtsamateks majandusharudeks kujunesid söe- ja tekstiilitööstus: süsi kui energiaallikas rauasulatuses söekaevandused ja sellega seotud tehnika (masinad vee väljapumpamiseks, ohutu kaevurilamp jm.) ketrus ja kudumismasinate leiutamine tekstiilieksport kasvas mitusada korda c) Aurumasin kui uus energiaallikas: seni vee- ja tuuleenergia 1765 James WATT'i aurumasin 3
Makartismi käigus hakati taga kiusama ka vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi ning selle liikumine vaibus 1950. aastate algul. Riigis esines ka rassilist diskrimineerimist. 1950.-1960. aastatel oli selle eesotsas pastor Martin Luther King, kes pooldas vägivallatu võitluse taktikat. Külma sõja ajal oli USA, tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940. aastast teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas. USA oli NATO ja teiste riikide sõjalispoliitiliste liitude liiderriik. Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult. Ühendriigid suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandus, mille tulemuseks oli majanduse kiire areng ning elutaseme tõus. Välispoliitikas asusid Ühendriigid
lahendada, suurriigid ei ole valmis suureks sõjaks. 30-aastatel-ei ole kasu enam, suurriigid on valmis sõjaks, kriis tegi asja veel hullemaks. 3. Euroopa riigid said kannatada. Prantsusmaa sai jalad alla kõige ennem, tänu Saksamaa maksudele. Suurbritannia kaotas maailmse juhtpositsiooni. Ei oldud enam maailma valitsejad. USA ei saanud kahju üldse (purustusi polnud), ta pigem võitis selle sõjaga- ta sai sellest kasumit. Teamst sai juhtriik. Saksamaa oli omadega täitsa maas (purustused, maksud, pärast lisandus ka kriis). Suur Depressioon tekkis 1929-34 aastatel. Tekkis ületootmise, ebamajandusliku käitumise tõttu. Lisaks riik ei sekkunud majanduse juhtmisele. Kontrollimatu laenamine- ei suudetud tagasi maksta; bõrsikrahh. USA majandus oli seotud tihedalt seotud Euroopaga, paljud ettevõtted pankrotistusid, inimesed jäid töötuks. Kriisist
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduse kahe maailmasõja vahel? Pärast esimest maailmasõda 1920. aastatel oli USA majanduses õitsev aeg: kasutusele tulid konveierid, toodeti massiliselt kiiresti asju, paljud inimesed hakkasid börsil kauplema jne. USA- st oli saanud maailmamajanduse juhtriik. See aeg kestis kahjuks vaid 1929. aastani kui terves maailmas puhkes suur majanduskriis. 24. novembril 1929 otsustas USA riigivõim suurendada laenuprotsente ning selle pärast hakkasid börsil kauplejad kartma ja püüdsid kiiremas korras oma aktsiad maha müüa. Müüjaid oli korraga palju, mistõttu langesid ka väärtpaberite hinnad. Väärtpaberiturgu tabas kokkuvarisemine ehk krahh, millele järgnes suur majanduskriis. Veel peale selle olid USA majanduskriisi põhjusteks
Paljud inimesed olid saanud sõjas haavata ja surma.Enamus linnad seisis varemeis.Tuhanded vabrikud ja tehased olid hävinud, allesjäänud muudeti sõjatehasteks, kus toodeti sõjavarustust ja relvastust. Antandi juhtriigi Prantsusmaa territooriumil toimus sõja ajal võimsaid lahinguid, mis põhjustasid suuri purustusi.Prantsusmaa taastas kõige kiiremini oma majanduse ,sest Saksamaa maksis reparatsiooonimakseid ning nad said tagasi Elsass Lotringi piirkonna. Teine antandi juhtriik Suurbritannia taastus aeglasemalt, kuigi riigi aladel ei toimunud sõja tegevust.Aga Suurbritannia areng jäi juba enne maailmasõda USA-le ja Saksamaale alla , ning nüüd kaotas Suurbritannia lõplikult oma kunagise juhtpositsiooni maailma majanduses. 1929.aasta oktoobris tabas USA majandust suur tagasilöök. Algamas oli majanduskriis,milles süüdistati majanduskriisi alguses eurooplasi kuna nemad ei suutnud Ameerika majandustõusuga kaasas käia ja ei suutnud osta Ameerika tootetud
5. Rahvusvahelised-, sõjalised organisatsioonid ( NATO, VLO ) ning erinevad majanduskoostöö plaanid. · Külma sõja alguseks loetakse Berliini blokaadi (1948-1949). · Küla sõja lõpuks võib nimetada Berliini müüri langemist 1989 a. , Saksa maade taasühinemist 1990 a. , NSVL lagunemist 1991 a. Külma sõja ajal jagunes maailm kaheks pooluseks (osalt kolmeks pooluseks): 1. Kapitalistlik ja demokraatlik läänemaailm (juhtriik USA). · Eesmärk: kommunismi levikut pidurdada ja tagasi tõrjuda. · Sinna kuuluvad: Suurbritannia, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa liitvabariik. · Kuulub ka sõjalisorganisatsiooni NATO (loodi 4. apr. 1949 a.), Marshalli plaan. · Turumajandus. 2. Kommunistlik idablokk ebademokraatlik / totalitaarne kommunistlik diktatuur. Võimule tänu vägivallale. · Eesmärk: kommunistlik maailmarevolutsioon.
Mazarin- Richelieu järglane. · Pärast Mazarini surma 1661.a. otsustas 23-aastaseks saanud Louis XIV hakata ise valitsema ja riigiasju ajama. Ta luges end Jumala poolt ametisse seatuks. · Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi, kus suure osa tööst tegid ära intendandid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratavad ja tagandatavad ametnikud. · Kaotas usuvabaduse 1685. aastal. · Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik- rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. · Ajalukku on läinud Louis XIV ütlus ,,Riik- see olen mina." · Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Päikesekuninga õukond · Louis XIV-d hakati tema välise hiilguse ja värvika õukonnaelu järgi kutsuma Päikesekuningaks. · Kuninga käsul asus õukond Pariisi lähedale Vrsailles'sse, see sai kuulsaks üle kogu Euroopa
st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala esindaja maa peal ja ei olnud ühegi inimese ees aruandekohustuslik. Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. Päikesekuninga õukond Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse, sellest sai absolutismi keskpunkt ja eeskuju teistele Euroopa monarhidele. Õukonnelu keskpunktis asus Louis XIV ise, keda tema välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. Louis XIV toredusearmastus andis tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele
Missugune oli maailmamajandus peale esimest maailmasõda? 1920. aastate esimesel poolel korraldasid maailma juhtivad riigid oma majanduse põhjalikult ümber. Mindi üle konveiersüsteemile millega sai alguse tarbekaupade hulgitootmine. USA-s, Prantsusmaal ja Põhjamaades suudeti oma majandus kiiremini ümberhäälestada ning nendes maades algas majanduslik tõus, mis kestis 1929.aastani. Suurbritannias ei toimunud majanduse areng sama kiiresti. USA-st sai maailmamajanduse juhtriik. Saksamaa ja teised kaotajariigid olid oma majandusega hädas. Saksamaal toimus inflatsioon, sest ta printis pidevalt välja raha selleks, et ta jõuaks maksta Prantsusmaale reperatsioonimakse. Majanduslik õitsenguperiood ei kestnud kaua. USA-s tekkis börsil 1929.aastal must päev. USA riigivõim otsustas tõsta laenuprotsente, mistõttu hakkasid aktsionärid oma aktsiaid kiiresti ja madala hinnaga maha müüma, et vältida veel suuremaid kaotusi. Ettevõtted hakkasid minema pankrotti ja
miljonit, karjade keskmine suurus on 1200 lammast. Seega iga Uus-Meremaa elaniku kohta on saarel 12 lammast. Uus-Meremaa on maailma suurim tugeva villa (crossbred) tootja, andes 25% maailma kogutoodangust. See on kaks ja pool korda rohkem kui toodang Hiinast. Tugevat villa kasutatakse peamiselt kodutekstiilide- vaipade, mööbliriiete, voodikatete valmistamiseks. Samuti kasutatakse seda villa kudumites ja tekkides. Uus-Meremaa on maailma juhtriik põllumajandusliku uurimistöö ja nõustamisteenuste osas, seega lammaste kasvatuse ja villa ning nahkade töötlemise alased oskused on seal maailma parimal tasemel. Põllumajandamine eluviisina on Uus-Meremaal väga levinud – Põhjasaarel peamiselt lihaveiste ja piimakarja kasvatus, mägises osas lambad. Lõunasaar on lammaste päralt. Kari kasvab peamiselt vabalt rohumaadel, talvel antakse loomadele vähesel määral lisatoiduks heina ja silo
Kuigi Nantes’i edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali saavutati seeläbi Prantsusmaa usuline ühtsus. Louis XIV-„Riik- see olen mina“ Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi(ametnikud), kus suure osa tööst tegid ära intendaadid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratud ja tagandavad ametnikud Kaotas usuvabaduse- (1685 kaotas Nantes’i edikti) Tema ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee (palga) ja arenenud diplomaatiaga. Edukat Seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim kuuluvad kõik ühele kuningale ÕUKOND Põhieesmärk oli saada kuningasoositus. SUURBRITANNIA Aluse paneb James I. Stuartite dünastia. Alguses üritab valitseda absolutistlikult (tõsata makse ilma parlamendi nõusolekuta). Algab kuninga võitlus parlamendiga. Charles I jätkab isa poliitikat, saadab parlamendi laiali. Jälitas valjult puritaane,
Kordamisküsimused: külma sõja ajastu 1947-1991 Külm sõda. Pt 1-4, 16. 1. Millised olid külma sõja põhjused, millistes valdkondades see toimus, kui kaua kestis? Külma sõja põhjusteks olid: a) Uus olukord maailmapoliitikas - Euroopa suurriikide (Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa) roll maailmapoliitikas vähenes. Riigid olid sõjas kanntada saanud. b) USA roll maailmapoliitikas tõusis. USAst sai läänemaailma juhtriik, ta oli majanduslikult ja sõjaliselt kindlustatud ning hakkas Euroopale laene andma. c) NSV Liidu mõju suurenes oma territooriumi suurendamise ning kommunistide võimuletuleku aitamise näol. d) USA valitsuse tegevus Külm sõda toimus sõja, poliitika, majanduse, ideoloogia ja kultuuri valdkonnas ning kestis 1947-1991. 2. Millal tekkisid NATO ja VLO ning millised olid nende eesmärgid, millised riigid sinna kuulusid?
Välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katdetamiseks. Kodusõda lõppes 1939 aasta kevadel vabariiklasete lüüasaamisega. Riigis kehtestati Franco diktatuur. 6. Maailmamajandus 1920. aastatel. Ülemineks sõjaolukorralt rahuaja majandamisele oli vaevaline ja pikaldane. Tänu saksamaa reparatsioonimaksudele dai Prantsusmaa kiiremini jalad alal kui teised riigid. Britid kaotasid juhtpositsiooni. USAle tõi sõda aga majanduslikult kasu ning 1920 oli ta maailmamajanduses juhtriik. Ameeriklased tarnisid sõdivatele riikidele sõjavarustust ning andsid laene ja muutus ka võlausaldajateks. USAst sõltus ka teiste riikide majanduslik käekäik. Jõudsalt arenes autode, elektri ning keemiakaupade tootmine. Tehastes hakkati laialdaset kasutama konveiereid. Elanikkonna tulud jaotusid ebaühtlaselt. Vaesemad inimesed ei suutnud osta kõike neile vajalikke asju ning seda hakkati korvama laenudega mis aga hiljem valusalt kätte maksis. 7. Suur majanduskriis
[ Wilhelm II oli vaid sada päeva keisrina valitsenud Friedrich III poeg ja esimene Saksa keisri Wilhelm I pojapoeg. Wilhelm II oli inglise kuninganna Victoria vanim lapselaps. Tema üks käsi oli sünnitrauma tagajärjel äärmiselt nõrk, Wilhelm jaksas seda vaevu tõsta,kuid teine käsi oli seevastu väga tugev. Wilhelm tavatses sõrmust kanda nii,et selle kivi oli sissepoole pööratud ja kätlemisel teretatava ihusse tungis. -SEEGA TORE MEES] I Maailmasõjas oli Saksamaa Keskriikide juhtriik. Tema liitlased olid Austria-Ungari,Bulgaaria ja Türgi. 8.jaanuaril 1918. aastal tegi USA tollane president W.Wilson teatavaks oma nn ,,Wilsoni 14. Punkti'' millega Saksamaale pakuti võimalust lõpetada sõda ilma reparatsioonimakseteta. Tol hetkel Saksamaa Keisririik loobus ning jätkas Ida-Euroopas pealetungi. 24.veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti vabariik, 25.veebruaril 1918 jõudsid Saksa väed aga Tallinnasse ja Eestis algas esimene Saksa okupatsioon
vabrikute rajamiseks ? masinate ja tooraine ostmiseks ? tööjõu palkamiseks c) Palgatööliste olemasolu : ? inimesed, kes elatusid enda tööjõu müümisest ? tänu masinate kasutamisele sai vaba tööjõudu käsitööliste ja talupoegade hulgast d) Turu olemasolu, mis mõjutas tootmist: ? vajalik oli nõudlus kaupade järele e) Konkurents tootjate vahel: ? sellest olenes kaupade kvaliteet ja hind f) Tooraine olemasolu kaupade valmistamiseks 2. Inglismaa tööstusrevolutsiooni juhtriik a) Inglise kodusõda kaotas feodaalsed takistused majanduses b) Tähtsamateks majandusharudeks kujunesid söe- ja tekstiilitööstus: ? süsi kui energiaallikas rauasulatuses ? söekaevandused ja sellega seotud tehnika (masinad vee väljapumpamiseks, ohutu kaevurilamp jm.) ? ketrus ja kudumismasinate leiutamine ? tekstiilieksport kasvas mitusada korda c) Aurumasin kui uus energiaallikas: ? seni vee- ja tuuleenergia ? 1765 James WATTi aurumasin 3
elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/naftareostus 2 http://uudised.err.ee/index.php?0547198 Rahvusvahelised Läänemere kaitse organisatsioonid HELCOM Helsinki Commission ehk HELCOM on valitsustevaheline organ millega on liitunud Taani, Eesti, Soome, Läti, Leedu, Saksamaa, Poola, Venemaa, Rootsi ning Euroopa Liit. HELCOM on tähtsaim Läänemere kaitse organisatsioon mis loodi 1974. aastal ning eesti liitus konventsiooniga 1992. aastal. Komisjoni juhtriik vahetub iga 2 aasta järel. Komisjoni asukohamaa on Soome HELCOMi eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat Läänemere kaitseks, vahetada keskkonna-alast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides. 1 Helcomi ülesanneteks on kordineerida läänemere seiret, hinnata Läänemere olukorda ning koguda
PR Peale I MS olid suured kaotused, aga taastus ruttu tänu Elsass-Lotringile ja SM reparatsioonidele. ING Aeglane areng. Oli juhtpositsiooni majanduses kaotanud juba enne I MS. SM kaubanduspartnerina oli nõrgestatud. Kriis avaldas vähem mõju, sest ING oli palju temast sõltuvaid riike. SM Katastroofiline olukord reparatsioonide pärast. 1923 hüperinflatsioon. 1924 Dawesi plaan USA abi ja laenud SM-le. Majanduse elavnemine oli seotud sõjaks valmistumisega. USA Juhtriik majanduses ja kogu maailmas, EUR oli võlgu. 1920 parim ajastu, majandusbuum. 1913 konveiermeetod(Henry Ford). Majanduselu oli tegelikult petlik 2/3 tuludest oli 1% inimeste(rikaste) käes. Võeti palju laene ja osteti väärtpabereid. USAs sai kriis alguse. 10. SUURE ÜLEMAAILMSE MAJANDUSKRIISI PÕHJUSED, MILLISEID MEETMEID KASUTATI ERINEVATES RIIKIDES KRIISIST VÄLJUMISEKS? - ületootmine. Inimesed ei jaksanud toodetud kaupu piisavalt osta. Raha kaupade tootmiseks oli juba
riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala esindaja maa peal ja ei olnud ühegi inimese ees aruandekohustuslik. Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. *Päikesekuninga õukond Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse, sellest sai absolutismi keskpunkt ja eeskuju teistele Euroopa monarhidele. Õukonnelu keskpunktis asus Louis XIV ise, keda tema välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. Louis XIV toredusearmastus andis tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele
riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala esindaja maa peal ja ei olnud ühegi inimese ees aruandekohustuslik. Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. *Päikesekuninga õukond Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse, sellest sai absolutismi keskpunkt ja eeskuju teistele Euroopa monarhidele. Õukonnelu keskpunktis asus Louis XIV ise, keda tema välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. Louis XIV toredusearmastus andis tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele
Mil viisil püüti takistada Jaapani agressiooni Kaug-Idas? S 3. Millised olid natside nõudmised Versailles’ rahulepingu suhtes? SEE PTK LÕPETADA! 2. Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel Õpik 1. Mis aitas kaasa Prantsuse majanduse kiirele taastumisele pärast esimest maailmasõda? Suureks toeks olid Saksamaa reparatsioonimaksed ning rikka Elsass-Lotringi piirkonna ülevõtmine 2. Miks sai USA-st 1920. Aastatel maailmamajanduse juhtriik? Juhtriik sai temast sellepärast, kuna nad andsid eurooplastele võlglaene ja muutus nende võlausaldajaks. 3. Milliste abinõudega peatati inflatsioon Saksamaa? Hakati paberraha juurde trükkima. Töötajatele maksti palka kaks korda päevas. 4. Milles seisnes majanduslik õitseng USA-s? 2 Oluliseks muutus tarbekaupade tootmine. Arenes autode-, elektri- ja keemiakaupade tootmine. Võeti kasutusele konveierid. 5
Katoliiklastest prantslased kadestasid hugenotte, kes tänu oma religioonile elasid paremini. See kadedus andis kuningale laiemad põhjused hugenottide karistamiseks. Kirikud suleti, vallandati riigiametitest, tõsteti makse jne. 17. sajandi lõpul tõstsid hugenotid mässu. See suruti maha ja 200 000 hugenotti lahkus Saksamaale, Madalmaadesse, Inglismaale, arendades nende maade ühiskonda ja majandust. Prantsusmaast sai mandri Euroopa juhtriik. Suurima rahvaarvuga, tugevaima sõjaväe ja majandusega ning omas kolooniaid. Louis XIV elas hiilgavat õukonnaelu. See leidis aset peamiselt Versailles`i lossis, 18 km kaugusel Pariisist, sest nagu juba öeldud pealinn talle ei meeldinud. Sealne loss oli väike, ainult 20 tuba ja 1669. aastal algas uue lossi ehitus. 1682. aastal alustati kolimist Pariisist Versailles`sse. Järgmisel sajandil ehitus jätkus.
Riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Itaalia kuulub sellistesse organisatsioonidesse nagu nendeks on EL, G10, NATO, O£CD ja OSCE. Autotööstus-masinatööstus Perekonnaettevõtete on Itaalia erasektori selgroog. Üks sellised on ka Fiat, mille valdkonda kuuluvad lennukimootorid, telesidevahendid, biotehnoloogia ja autod. Väga suure konkurentsivõimega, uuendusaltid väikse ja keskmise suurusega ettevõtted. Maailma juhtriik tööstuslikku ja toodekujunduse alal ning tekstiili- ja kodumasinate tootmise poolest. Paljude uuendusaldiste firmade seas on ka Fiat (autod), Montedison (plasttooted), Oliretti (arvutid) ja Benetton (mood).(Vaata Lisa 3, foto 5) 6 Linnad Linnas elab 67% rahvast ja maal elab 33% rahvast. Piirkonnad Milano Itaalias suuruselt teine linn on samuti peamine tööstus- ja kaubanduskeskus. Moe-,
üritus skandaali uurimise takistamine ja kinni mätsimine Nixon astus ise tagasi Terror - kaubanduskeskuses, Oklahoma linnavalitsuse juures autopomm, Atlanta olümpiamängudel naelpomm 11. september islamiterroristid Maailma Kaubanduskeskus New Yorgis, väidetavalt kukkus üks lennuk ka Pentagonile. USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA, tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. USA oli NATO ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavat sõljalispoliitiliste liitude liiderriik. Trumani doktriiniga lubas abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas kommunism Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult USA osales Korea sõjas, tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada L-K USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja
üritus skandaali uurimise takistamine ja kinni mätsimine → Nixon astus ise tagasi Terror - kaubanduskeskuses, Oklahoma linnavalitsuse juures autopomm, Atlanta olümpiamängudel naelpomm → 11. september islamiterroristid Maailma Kaubanduskeskus New Yorgis, väidetavalt kukkus üks lennuk ka Pentagonile. USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA, tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. USA oli NATO ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavat sõljalispoliitiliste liitude liiderriik. Trumani doktriiniga lubas abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas kommunism Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult USA osales Korea sõjas, tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada L-K USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu → tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja
a.- islamiterroristid ründavad lennukitega Maailma kaubanduskeskust New Yorgis. Hukkus üle 3000 inimese (osad lennukis, mis oli terroristide poolt kaaperdatud ning lasti USA õhujõudude poolt alla). Väidetavalt kukkus üks lennukitest ka Pentagonile (USA kaitseministeeriumi hoone). Peep Reimer 1.3. USA välispoliitika: · Külma sõja ajal oli USA , tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940-ndate teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas: USA oli NATO (1949.a.) ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavate sõjalis- poliitiliste liitude liiderriik. Marshalli plaaniga (1948.a.-1952.a.) Lääne-Euroopa riikide majanduslik toetamine Trumani doktriin (1947.a.), millega lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardab
kohal, umbes 24 400ha maad on kokaiinikasvatuse all. Kuritegevus on suur uimastiäriga tegelevates linnades nt.Santa Cruzis. Pealinn:Brasilia Rahvaarv: 190 mln Rahaühik: reaal Riigikeel: portugali keel Pindala: 8456510km2 Iseseisvus 1822a. Brasiilias on 26 osariiki Lipul on portugali keeles kirjas "Kord ja progress" Majanduse tugevad küljed: Kohalik tööstus on hästi arenenud, tänu sellele on Brasiilia piirkonna juhtriik Tohutud loodusvarad Maailma suurim kohvi ja sojaubade tootja, üks suurimaid suhkru ja apelsinimahla eksportijaid Suured hõbeda, kulla ja rauamaagivarud Maailma peamisi terasetootjaid Majanduse nõrgad küljed: Osariikide korrastamata rahastamine ähvardab riigi majanduslikku tasakaalu Välisinvestoreid peletab korruptsioon, majandusreformide haprus ja riiklike kompaniide müümisel Brasiilia kompaniide eelistamine Hoiuste ja investeeringute intressid on
Stabiilne turumajandus, stabiilne demokraatia ja vähemuste austamine ning riigi võimelisus oma territooriumil rakendada EL-i seadusandlust (acquis). Euroopa liidu juhtorganid. EL Ülemkogu koosneb liikmesmaade tippjuhtidest.Presidendid, peaministrid. Kõige tähtsam tööorgan, mis paneb paika liidu üldise tegevusstrateegia. Kogunevad vähemalt 2 korda aastas, aga sageli tihedamini(kohustuslikud on juunis ja detsember). Ülemkogu tööd ja kogu EL tegevust kontrollib juhtriik(juhtriik vahetub iga kuu kuu tagant). EL Ministrite Nõukogu töötab välja liidu tegevustaktika konkreetses küsimuses ja see koosneb erinevate alade ministritest. Koosseis muutub vastavalt päevakorras olevale küsimusele. Euroopa Komisjon asukohaga Brüsselis.täidesaatev organ. koosneb eurovolinikest. igal riigil on komisjonis vähemalt üks koht. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees(hetkel Portogali esindaja Jose Manuel Barroso).
· Eesti jätkab osalust Bosnia-Hertsegoviinas EL poolt juhitud operatsioonis ALTHEA kolme staabiohvitseriga; · ÜRO missioonil Lähis-Idas (UNTSO) jätkatakse sõjaliste vaatlejate roteerimist, 2008. aastal on seal kaks Eesti sõjalist vaatlejat; · Ühtlasi valmistub Eesti koos Läti ja Leeduga panustama 2010. aasta esimesel poolel NRFi maaväekomponendi koosseisu ühise mehhaniseeritud jalaväepataljoni (BALTBAT). NRFi maaväekomponendi juhtriik on sel ajal Taani. Eesti osaleb ühispataljonis kompanii(+) suuruse üksusega; · Eesti osaleb koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugrupis, mis on valmisolekus 2008. aasta esimesel poolel. Eesti panuseks lahingugruppi on staabikaitserühm, lähikaitsemeeskond, meedikud ja staabiohvitserid, kokku kuni 55 kaitseväelast. Samal ajal on valmisolekus ka Hispaania juhitav
11.septembril 2001 ründasid arvatavad islamiterroristid reisilennukitega Maailma Kaubanduskeskust New Yorgis. Hukkus üle 3000 inimese (osad lennukis, mis oli terroristide poolt kaaperdatud ning mis lasti USA õhujõudude poolt alla). Väidetavalt kukkus üks lennukitest ametlikel andmetel ka Pentagonile (USA kaitseministeeriumi hoone). USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA , tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940.aastate teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas: USA oli NATO (1949) ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavate sõjalis- poliitiliste liitude liiderriik. Trumani doktriiniga (1947) lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas oht sattuda kommunistliku NSV Liidu rünnaku alla.
Kuigi Nantes’i edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali saavutati seeläbi Prantsusmaa usuline ühtsus. Louis XIV-„Riik- see olen mina“ Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi(ametnikud), kus suure osa tööst tegid ära intendaadid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratud ja tagandavad ametnikud Kaotas usuvabaduse- (1685 kaotas Nantes’i edikti) Tema ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee (palga) ja arenenud diplomaatiaga. Edukat Seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim kuuluvad kõik ühele kuningale ÕUKOND Põhieesmärk oli saada kuningasoositus. SUURBRITANNIA Aluse paneb James I. Stuartite dünastia. Alguses üritab valitseda absolutistlikult (tõsata makse ilma parlamendi nõusolekuta). Algab kuninga võitlus parlamendiga. Charles I jätkab isa poliitikat, saadab parlamendi laiali
See tähendas, et USA hakkab välja töötama uusi raketitõrjesüsteeme, milles kasutatakse laserit ja mis peaksid osaliselt baseeruma kosmoses, nn tähesõdade programm Suhete uus teravnemine · külma sõja taasägenemine oli seotud kommunismi positsioonide nõrgenemisega 1970. aastate lõpul, mis võimaldas USA-l oma suhtumist Moskvasse jäigemaks muuta · NSV Liidu kohmakas interventsioon Afganistani näitas selgelt, et kommunistliku leeri juhtriik ei ole enam suuteline kiiresti ja edukalt haarama oma mõjuvõimu alla uusi alasid · 1980- 1981 puhkesid rahutused Poolas, mis oli samuti Nõukogude süsteemi nõrgenemise ilming · Reagani administratsioon otsustas teha panuse kallitele sõjalistele programmidele, nn ,,tähesõdadele", lootes, et NSV Liit soovib igale Lääne sammule vastata samaga, lihtsalt jookseb selles relvastumise võidujooksus ennast tühjaks
Katoliku kirikule kuulunud maa. Sisult sarnanes anglikaani kirik Luteri kirikuga. Väliselt jäi jumalateenistus katoliku kiriku sarnaselt toretsevaks. Henry 8’dal oli 6 naist. 27. VASTUREFORMATSIOON Vastureformatsiooniks nimetatakse katoliku kiriku püüet taastada kaotatud positsiooni ja end reformida. Vastureformatsioon oli tugev seal, kus feodaalide võim tugev oli. Vastureformatsiooni juhtriik oli Hispaania - Elavnes inkvisitsiooni tegevus: püüti välja selgitada teisitimõtlejaid ja neid muuta. - Loodi jesuiitide mungaordu. Loojaks oli Baskimaalt pärit Ignatius Logola. 1540’dal aastal loodi ning see on vastureformatsiooni algusaasta. Ordu liikmed pidi olema hea välimusega ja vaimselt võimekad. Nad püüdlesid troonipärijate kasvatajateks- õpetajateks, et nende maailmapilti juba varases nooruses muuta. Nad ei pidanud
kaitseväelast; Eesti jätkab osalust Bosnia-Hertsegoviinas EL poolt juhitud operatsioonis ALTHEA kolme staabiohvitseriga; ÜRO missioonil Lähis-Idas (UNTSO) jätkatakse sõjaliste vaatlejate roteerimist, 2008. aastal on seal kaks Eesti sõjalist vaatlejat; Ühtlasi valmistub Eesti koos Läti ja Leeduga panustama 2010. aasta esimesel poolel NRFi maaväekomponendi koosseisu ühise mehhaniseeritud jalaväepataljoni (BALTBAT). NRFi maaväekomponendi juhtriik on sel ajal Taani. Eesti osaleb ühispataljonis kompanii(+) suuruse üksusega; Eesti osaleb koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugrupis, mis on valmisolekus 2008. aasta esimesel poolel. Eesti panuseks lahingugruppi on staabikaitserühm, lähikaitsemeeskond, meedikud ja staabiohvitserid, kokku kuni 55 kaitseväelast. Samal ajal on valmisolekus ka Hispaania juhitav lahingugrupp, kus osalevad veel Prantsusmaa, Saksamaa ja Portugal.
poolel alustas Türgi pealetungi ka KeskEuroopale, kuid see suruti maha. 18. sajand algas kahe suure sõjaga, mille tulemusena vahetus nii LääneEuroopas kui ka Põhja ja IdaEuroopas ülemvõimu kandja riik. LääneEuroopas toimus 17011713 Hispaania pärilussõda. Selle sõja tulemusena Prantsusmaa asemel liiderriigiks LääneEuroopas tõusis Inglismaa ning Inglismaa sai endale olulise territooriumi, mis võimaldas tal valitseda Vahemerd Gibraltar. Põhja ja IdaEuroopas vahetus juhtriik Põhjasõja tulemusena 17001721. Rootsi asemel sai liiderriigiks Venemaa. Venemaa juhtimisel Rootsivastase koalitsiooni moodustasid Poola, Taani ja Venemaa, sest neile oli vastuvõtmatu Rootsi liigne võim + nad tahtsid saada tagasi alasid, mida Rootsi nendelt röövinud oli. 18. sajandisse jääb ka Preisi kuningriigi teke. See sai alguse väikesest vürstiriigist nimega Brandenburg. Aja jooksul oli ta saanud endale juurde teatud alasid Preisi hertsogkond (keskajal Saksa orduriik)
Ülemvõimu aktiga algas anglikaani kiriku kujunemine. Sisuline õpetuslik pool muutus, aga väline toretsev jumalateenistuste pool jäi samaks nagu oli olnud katoliku kiriku ajal. 27. VASTUREFORMATSIOON Vastureformatsioon Katoliku kiriku püüe oma kaotatud positsiooni taastada ja ka ennast reformida. Selle edu oli eeskätt nendel feodaalaladel, kus veel feodaalide võim tugev oli. Vastureformatsiooni juhtriik oli Hispaania. Vastureformatsioon seisnes selles: 1. Elavnes inkvisitsioonitegevus - Inkvisitsioon püüdis teisitimõtlejaid välja selgitada, panna neid seda tunnistama ja siis neid katoliku kiriku põhimõtteid uskuma panna. 2. Loodi Jesuiitide ordu Selle ordu loojaks oli aadlik Loyola. See ordu rajati 1540. aastal. Mõnikord ongi seda aastat peetud reformatsiooni algusaastaks. Selle ordu eesmärgiks oligi nii
Sotsialismileeri saab juurde arvata 14 riiki. Sotsialismileer ei olnud NSVL alati 100% kuuletuv. Neid riike, mis olid täiesti kuulekad, nimetati Sotsialistlikuks Sõprusühenduseks. Siit jäävad välja Jugoslaavia, Albaania, Hiina ja Põhja-Korea. Soovimatus alluda NSVL, mis tuli välja juba seoses Marshalli plaaniga. Hiina puhul, eriti just 50ndate lõpul tuli ilmsiks soovimatus alluda NSVL, nimelt Hiina arvates siiski tema oleks pidanud Aasias olema see juhtriik, aga mitte NSVL. Hiina puhul hakkas oma rolli mängima destailiniseerimine, mille üheks osaks oli Staili isikukultuse hukkamõistmine, Hiina jaoks oli vastuvõtmatu, sest Hiinas oli tegemist Mao Zedungi isikukultusega. Destaliniseerimine oli ka Albaania ja Põhja-Korea suhtes vastuvõtmatu, eriti isikukultuse hukkamõistmine, sest neil olid oma värgid. Abi kommunistliku korra ülesehitamiseks ei vajanud, vähemalt arvasid seda, et tulevad iseendaga toime. Tegelikult nii Põhja-Korea
VII KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA JA VESTFAALI RAHU Kolmekümne aastase sõja tagajärjel nurjusid lõplikult Habsburgide hegemoniaalsed taotlused luua Euroopas universaalne impeerium ja Euroopas kujunes välja uus rahvusvaheliste suhete süsteem, mis põhines: a) tugevatel tsentraliseeritud riikidel (läänes) ja b) antihegemoniaalsel jõudu tasakaalul. 1. Prantsusmaa ja Richelieu Habsburgide vastase koalitsiooni juhtriik oli Prantsusmaa, kus sajandi algupoolel valitses kuningas Louis XIII, riigi poliitika tegelikuks juhiks oli aga kardinal Richelieu (Armand Emanuel du Plessis, 1585-1642). Richelieu viis lõpule Prantsusmaa muutmise tsentraliseeritud monarhiaks. 1628 vallutas hugenottide tähtsaima kindluse La Rochelle’i, kuid jättis neile usuvabaduse. Piiras aadli võimu ja iseseisvust. Kirjutas ‘Poliitilise testamendi.’ Richelieu sõnul peab riiki valitsema printsiibi raison d’état
renessanss neisse maadesse puhtal kujul, vaid lisandus palju neile maadele iseloomulikku. Portugal oli mõjutatud kontaktidest läänemaailmaga, avaldusid ka Kaug-Ida mõjud. Hispaania sai idapoolseid mõjusid, ka mauridelt. Saksamaa, Austria, Madalmaad olid kõik pindalalt väikesed, neis maades toimus aastatel 1618-1648 30-aastane sõda ning mitmed väiksemad ususõjad; sõja ajal aianduse areng seiskus, kuid jätkus uurimistöö (koguti taimi, kirjutati teoseid). Tolleaegne Saksamaa oli siis juhtriik. Hollandi peaprobleemiks tol ajal oli vabanemine Hispaania võimu alt. Mõttevabadus oli Hollandis suhteliselt suur, ka kujundused olid väga vabad ja fantaasiarikkad, maastikud maalilised ja materialistlikud. Kõigi põhjapoolsemate alade probleemiks maastikukujunduses oli, et kuidas aklimatiseerida taimi. Inglismaa oli hoopis omaette seisus: Inglismaa oli saareriik, maastikupilti ilmestas laineline reljeef ja Thamesi jõgi,
annaabi.ee 
