..5 1.1 Mida teeb juht oma töös ja kuidas on see seotud psühholoogiaga . . . . . . . . . ....5 1.2 Juhi rollide analüüs . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....5 1.3 Eesmärgitee mudel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...6 2. Juhtide vajalikud oskused ja omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...6 3. Juhtimisstiilid ja nende uurimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...7 4. Juhtimisvõrk (Managerial Grid) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ... 8 5. Juht ja organisatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...10 5.1 Juhtimine kui tugi- ja põhitegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...10
J. Roetlisberger esmase eksperimendi, milles jälgiti inimkäitumise seaduspärasusi tööl. Oma tööd alsutasid nad samuti prduktiivsuse ja töötingimuste seoste selgitamisest. Hiljem lisati uuritava muutujana sotsiaalne seadumus. Nad näitasid, et grupist tulenev moraal ja motivatsioon on tähtsamad kui tööruumi valgustus ja ventilatsioon. Uurimisgrupi arvates olid nendeks grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisoskused ja sotsiaalsed suhted. (Vadi, 2000: 18, 19) 1950. aastate alul hoogustus käitumisteaduste rakendamine juhtimise analüüsimisel. Tähelepanu keskpunkti tõusid isiksuse vajadused ja osalemist mõjutav juhtimine. Vaadeldi inimkäitumise eri aspektide koosmõju inimtegevusele. Ühena esimestest hakkasid käitumisteadusi juhtimisele kohandama Douglas McGregor ja Rensis Likert. Eriti hoogustus see 1960
kes omab juhivõimu. (Kotkas 1999: 165) 1.1 Juhi ja liidri erinevus Juht täidab eelkõige administratiivseid ja kontrolli funktsioone: ressursside hankimine ja jaotamine, igapäevase tegevuse korraldamine, inimressursside rakendamine. Liider tegeleb pikaajaliste eesmärkidega, mis on oma olemuselt uudsed ja muutustele orienteeritud: organisatsiooni visiooni väljatöötamine, võimustamise strateegiate rakendamine, väärtuste, hoiakute ja käitumise muutmine. Kui juhil on alluvad, siis liidril on järgijad. Liidri tegevus toimub alati vastastikuses mõjutuses oma järgijatega, nii nagu liider kujundab oma järgijate käitumist, on liidri käitumine mõjutatud järgijate käitumise poolt. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri. Liidrite käitumine peab peegeldama organisatsiooni väärtusi ehk eestvedamine peab olema väärtuspõhine. (Randmann 2011: 16,17) EMT juhatuse esimehe Peep Aaviksoo arvates on juhil ja liidril vahe. ''Usun, et liidril
töötajatega. Diplomand uuris läbiviidud küsitluses: millised on töötajate suhted juhtkonnaga; kas töötajad on motiveeritud; kas töötajad on rahul ettevõtte juhtimisega; kas töötajad peavad ettevõtte juhte oma liidriteks; millist liidristiili kasutatakse ettevõttes. Küsitluse tulemusi ning vestlustes kogutud infot on analüüsitud eestvedamise teooria põhjal. Teoreetilises osas toetus diplomand põhiliselt järgmistele autoritele nagu Kulno Türk, Maie Kotkas, Maaja Vadi, James A. Belasco ja Ralph C. Stayer, S. Winston, Peter R. Scholtes ning ajakirja Äripäev Juhtimise eriväljaannete artikleid. 6 1. Eestvedamine ja liidriks olemine 1.1 Liidri mõiste ja eestvedamise olemus Eestvedamist on püütud defineerida mitmeti. Kulno Türk arvab, et eestvedamine ehk leadership on dünaamiline juhtimistegevus, mis motiveerib ja mõjutab töötajate (järgijate) tegevust
muutuste läbiviimisele organisatsioonides. Juht pühendub oma tegevusega organisatsiooni visioonile (tuleviku nägemus,kuhu tahetakse jõuda) ja missioonile (mis kasu saab tarbija). Hoolitseb töötajate eest, delegeerib ülesandeid ja suunab töötajate pidevat õppimist. Motiveerib ja innustab töötajaid. Selline stiil on vastupidine transaktsionaalsele, mis keskendub eelkõige sotsiaalsetele suhetele juhi ja järgijate vahel. (Marquis ja Huston 2006). Juhtimisstiil ei sõltu ainult juhi isiksuseomadustest, vaid ka alluvatest ning situatsioonist, kus tegutsetakse.(Leimann 2003:255) Juhi erinevad rollid 6 2. STRATEGELINE JUHTIMINE JA JUHI ROLLID STRATEEGILISES JUHTIMISES Strateegiliseks juhtimiseks nimetatakse laiahaardelist protsessi, mille eesmärk on tagada efektiivsete strateegiate koostamine ja elluviimine. Strateegilises juhtimises jagatakse juhtide
· Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. · Suhtlemine inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Erinevad selle poolest, et juhtimistasandid on laiem mõiste, aga juhtimisvaldkonnad on kitsam mõiste. Juhtimistasandite ( tippjuhid, keskastme juhid, esmatasandi juhid ) alla kuuluvad erinevad juhtimisvaldkonnad (finants, turundus, personali, haldus, jne). 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Väikefirmajuhil on tähtsad kõik oskused, kuid eriti tehnilised oskused, kuna tal pole palju alluvaid ning ta peab palju ise ära tegema, ta ei saa palju delegeerida, kuid suurettevõtte juhil peab olema võime näha tervikpilti, mõelda raamistikes ja tegeleda
5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimisvaldkonnad: Finantsjuhid, Turundusjuhid, Tootmisjuhid, Personalijuhid, Kvaliteedijuhid, Haldusjuhid jne. Juhtimistasandid: 1. Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) Ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. 2. Keskastme juhid. Ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine. 3. Esmatasandi juhid (esmasjuhid) Ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine. 6
määramine); · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). Juhtide liigid, rollid ja oskused Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: · tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad); · keskastme juhid; · esmatasandi juhid. Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Keskastme juhtide ülesandeks on tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Esmatasandi juhtide ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil
Töötajaid tuleb hoolega valida 3. töötajaid tuleb hästi treenida ning nendega koostööd teha, eesmärk on luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks 4. töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust 3. Douglas McGregor eristas 2 juhtimiskontseptsiooni, (teooriad X ja Y). Mis olid 2 kontseptsiooni põhiomadused? ´ Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest inimestesse, valivad juhid oma juhtimisstiilid ja -võtted. McGregri järgi X-tüüpi juhid arvavad, et inimesed on loomult laisad, neid tuleb pidevalt kontrollida, käskida ja karistada. Y-tüüpi juhid peavad aga töötajaid loomingulisteks, vastutusvõimelisteks ja aktiivseteks. X teooria Y teooria Enamik inimesi on laisad ja võimaluse korral Töö on inimese jaoks loomulik tegevus nagu väldivad tööd. puhkus või mäng. Inimesi tuleb vahetult suunata
Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säiitamine, arendamine. Suhtlemine inimese ideede, arvamuse edastamine teistele, et luua neis mingis asjas arusaam. Kõiki neid tegevusi seob, et need on suunatud org-i töötajatele ning aitavad juhti. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimistasandid on: tippjuhid, keskastme juhid ja esmatasandi juhid ning neil on kõigil erinevad ülesanded. Juhtimisvaldkonnad on ntks finants-, turundus-, tootmis- ja personalijuhid jne. Juhtimisvaldkonna juhid on keskastme juhid ehk nende ülesanne on spetsialistide tegevuse suunamine. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väikefirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht?
käigus omandada nagunii, seda kontrollivad kontrolltööd ja eksam. Referaadi roll on suunata tudengeid iseseisvalt otsima teemakohast lisakirjandust (teaduslikud ja populaarteaduslikud raamatud, konverentsikogumikud, ajakirjad raamatukogudes ja andmebaasides näit. EBSCO, Emerald Fulltext jt.). Konspekti koostamisel lähtutakse peamiselt järgmistest TÜ kirjastuse poolt välja antud õpikutest: Kulno Türk ,,Eestvedamine," ,,Inimressursi juhtimine" (varasemate aastakäikude puhul pealkirjaga ,,Personalijuhtimine"), Kulno Türk ja Aino Siimon ,,Juhtimine", Maaja Vadi ,,Organisatsioonikäitumine", Ruth Alas ,,Strateegiline juhtimine". Vajalike teadmiste omandamisele peaks kaasa aitama ja õppimise protsessi lihtsustama see, et iga peatüki lõpus on välja toodud õpiku peatükid, mis tuleb läbi töötada. Teretulemast juhtimismaailma! 4 1
Juhtimise põhitegevused: Planeerimine = eesmärkide püstitamine ja saavutamine Organiseerimine = org kujundamine Eestvedamine = töötajate motiveerimine Kontrollimine =reeglistiku kehtestamine, tulemuste hindamine Juhtimistasandid: Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdire, asetäitjad) Teg üldine ja põhim suunamine ja kooskõlastamine Keskastme juhid Strat lähtuvalt kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja tulemuste kokkuvõtmine. Suunamine ja kontrollimine Esmastasandi juhid Üksiktoimingute elluviimine- tehniliste töötajate kontrollimine ja suunamine Juhi rollid (Minzberg): SUHTLUSROLL INFOGA SEOTUD ROLL OTSUSTAMISE ROLL
· Asjade juhtimine on seotud tehnoloogilise susteemiga, vastab kusimusele mida? · Inimeste juhtimine on seotud struktuuri ja sotsiaalse susteemi juhtimisega (kellega?) · Enesejuhtimine ehk ajajuhtimine endale korralduste andmine, oma aja planeerimine. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtide jaotus juhtimistasandite jargi- · Tippjuhid ....ulesandeks on firma tegevuse uldine ja pohimotteline suunamine · Keskastme juhid ....ulesandeks on Spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid ...ulesandeks on juhendada uksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade jargi- · Finantsjuhid · Turundusjuhid · Tootmisjuhid · Personalijuhid · Kvaliteedijuhid · Haldusjuhid 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht?
Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp Juhtimise teooriad Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, organisatsioon täidaks oma eesmärgid. Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Koolkondade ajalist järgnevust arvesse võttes jaotatakse juhtimisteooriad klassikalisteks ning nüüdisaegseteks teooriateks (Bateman, Snell, 1996: 31). Klassikalised teooriad · teaduslik juhtimine · bürokraatia koolkond · administratiivne juhtimine Nüüdisaegsed teooriad · inimsuhete koolkond · organisatsioonikäitumine · süsteemi koolkond · olukorraline koolkond · pii
Sõnastage näide Autokraatlikus juhtimisstiilis on üks juht, kes teeb iseseisvalt otsuseid ega arvesta oluliselt alluvate arvamusega. Selline juht võib tekitada protesti tugevates ja pädevates alluvates, kuna nende otsustusvabadust on liialt piiratud. Sellist juhtimisstiili kasutatakse kriisisituatsioonis, kus aruteluks aega ei ole ning juht vastutab ainuisikuliselt tulemuse eest. Steve Jobs alustas kui mittesekkuv juht ja Apple tõusis tippu. Siis sai temast autokraatlik juht ning Apple juhatus palus tal tagasi astuda. Ta ei hakanud vastu ning tegi seda. 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. Demokraatlikkus juhtimisstiilis saavad töötajad osaleda otsustusprotsessis ja otsused lepitakse kokku häälteenamusega. Suheldakse mõlemas suunas (ülalt alla ja alt üles). Kasutatakse, kui otsuste tegemiseks on vaja erinevate spetsialistide teadmisi, kuid juhtkonnal pole neid piisavalt
Juhtimise alused Ruth Alas Eessõna Juhtimise osad: 1) töö ülesandega 2) töö inimestega Juhile väga oluline on tervikliku pildi nägemise oskus ja võime tuleviku arengusuundi võimalikult varakult ette näha. 1 Sissejuhatus juhtimisse - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja
2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3.5 Organisatsiooniteooria mõiste, teooriate mitmekesisus ja seos teiste teadustega 38 3.6 Organisatsioon ja keskkond 39 3.6.1 Organisatsiooni väliskeskkond 39 3.6.1
Eristatakse neljasugust organisatsiooni iseloomu: Võimule suunatud organisatsioon püüab valitseda oma ümbruse üle ja võita igasuguse vastuseisu. Rollile suunatud organisatsiooni taotlus on olla nii otstarbekas ja korralik kui võimalik. Ülesandele suunatud organisatsioon peab kõige tähtsamaks mingi eesmärgi saavutamist. Inimesele suunatud organisatsioon teenib eeskätt liikmete huve ja arvestab nende vajadusi. Elujõulisemad on organisatsioonid, mille suunitlused peegeldavad nii oma liikmete ootusi ja lootusi kui ka teiste organisatsioonide vajadusi ja nõudeid. Organisatsioonide hulka kuuluvad nii era- kui ka riigiettevõtted, ametlikud kui ka mitteametlikud asutused. Järgnevas tabelis on välja toodud mõningad organisatsioonide tüübid. (Loetelu ei ole niivõrd põhjalik, kuivõrd näitlik). Tabel 1. Organisatsioonitüübid (Alas, 2004) Kasusaajad Näited Põhiline
10 [email protected] Hinne: Arvestus= max 70p Iseseisev töö: max 30p Kodutöö ettekandmine= 10 boonuspunkti Kodutööde ettekandmisel ehk seminaril osalemine= 5 boonuspunkti Kodutöö ülesehitus Font 10p, ca 2lk Pealkiri, nimi Juhtimisalane arutelu/analüüs/essee Tuleks rakendada koolis õpitut, lisada näiteid meid ümbritsevast elust, lugeda valitud teemal lisamaterjale jne. PRAKTILINE TÖÖ Tähtaeg: 03.10.2014 Teemad: Karismaatiline juht Erineva kultuuriga ettevõtted Rahvusvaheline juhtimine- miks teatud riigis mingid mudelid toimivad, mujal mitte, millised on kultuurilised/rahvusvahelised/usulised erinevused Motivatsioonisüsteemid organisatsioonides- Mida peale palga veel inimestele pakutakse, et nad õnnelikud oleksid? Väärtused eesti organisatsioonides- Tegutsemise põhimõtted: ausus, usaldusväärsus, kliendikesksus
Bürokraatia koolkonna ideede elluviimiseks on organisatsioonis vaja: · selget tööjaotust, · selget hierarhiat, · formaalseid reegleid ja protseduure, · reeglite sõltumatust isikust, kes sellel töötab · tulemuste hindamiste alustel toimuv edutamissüsteem. 8. Millised on vastavalt Douglas McGregori teooriale X ja Y inimese omadused? x-teeoria on autoritaarne juhtimisstiil. (enamik inimesi on laisad, võimaluse korral väldivad töö tegemist, neid tuleb vahetult suunata, need inimesed väldivad vastutust, neil puuduvad ambitsioonid) y-teooria on kaasav juhtimisstiil (töö on inimesele loomulik tegevus, on võimelised loominguks ja loovaks tööd. X-teooria inimeste täielik vastand) 9. Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused?
uurisid organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust /juhtimispõhimõtteid. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthornei eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Eesmärk: tööviljakuse muutmine Tõestas, et tööd mõjutab motivatsioon ja kui juhtkond tunneb oma alluvate vastu huvi - siis inimesed töötavad palju paremini kui nende vajadused on rahuldatud. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X- hirm, et alluvad ei taha tööd teha, neid tuleb kontrollida Y- töötajad motiveeritud, tahavad tööd teha, kontroll võib just motivatsiooni pärssida. Juht annab ka tagasisidet alluva senise edu kohta. 11. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Organisatsioonid toimuvad avatud süsteemis. Sise- ja väliskeskkond. Mikro- ja makrokeskkond. 12. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. Orgnisatsioonid ei saa neid ise mõjutada
Motiveeriva keskkonna loomine organisatsioonis 4 1. MOTIVATSIOON VERSUS VÕIM ,, ,,Ma panen Sind tegema seda, mida mina tahan, nii et see Sulle endalegi meeldib. Ja kui ei meeldi, teed ikkagi ja nii, nagu mina nõuan." Just niiviisi mõistavad paljud juhid motivatsiooni, mis on viisakam sõna võimu õige kasutamise tähistamiseks. Ma usun, et juhtivtöötaja üks kõige suuremaid võimeid on panna oma alluvad tööd tegema, ilma et tuleks kasutada võimu, mida ülemuse koht talle annab. Ma tean, et mul see võim on ja ma võin seda alati kasutada, kui ma teisiti ei saa. Kuid kas ei ole minu võim just niisama tugev, kui ma seda ei kasuta? Kas ei tähenda võimu kasutamine seda, et olen lootusetus olukorras ja võimetu lahendama probleeme ilma võimu abita? Kahtlemata on kasutamata võim omamoodi tagavara". (Belker 1996: 104) 1.1. Mis on motivatsioon
kuid võtab arvesse ka alluvate arvamusi. Peab oluliseks teada saada alluvate arvamust. Juht peab ennast rohkem nagu kohtunikuks alluvate vahel, kellel on otsustamisõigus. Õigused on laiali jagatud. Juht usaldab oma alluvaid. 12. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage ‘näide. Töötajatel on lubatud lasta oma ideid ja loovust rakendada oma konkreetses valdkonnas. Juht on rohkem mentori kui juhi rollis. 13. Selgitage meeskonda loovat juhtimisstiil? 14. Selgitage Blake ja Moutoni Juhtimise võrkmudeli rakendamise põhimõtet. Mudel, mille x teljestikul on töö prioriteet ( 1 kuni 9 punkti ) ja y teljestikul on inimsuhted 1 kuni 9. Vastavalt liidrite juhtimise analüüsile on võimalik antud teooria põhjal välja tuua 5 põhilist juhtimisstiili: 1/1 – juht ei tunne huvi, hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale: parandamist vajav juhtimine 9/1 – juht orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta: tulemustele suunatud juhtimine
Üldise töörahulolu osad: Selle tulemused: · Töötasu Suurem tööjõudlus, kõrgem kvaliteet, firma truudus, lojaalasus · Töötingimused Tööga rahulolev inimene · Ülemuse isiksus, juhtimisstiil · Töötab jõudsamalt- töörekordid · Taotleb kõrget kvaliteeti Alluva töötulemuslikkus on osade juhtide arvates otseses sõltuvuses tema · Teenindab klienti ettenähtust enam töörahulolust. Tegelikkuses võib rahulolevate töötajate töötulemuslikkus olla
8. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? Grupis toimuvate protsesside tundmine, oskus operatiivselt mõelda, kõne- ja keeleoskus. 9. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Enesekindlus, domineerimine, pindlik rollide valdamine, endast mulje kujundamine, isiklik veetlus, külgetõmme. 10. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi kaitumist. Sonastage naide Autokraatlik juhtimisstiil- käskiv ja kontrolliv. Eesmärgiks on inimesi "õigele teele" suunata ja neid õpetada. 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi kaitumist. Sonastage naide. Demokraatlik juhtimisstiil- juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. 12. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi kaitumist. Sonastage naide. Passiivne juhtimisstiil- juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendvad end
3. Suhtlemine on vastastikune ja mõjutamine toimub vertikaalselt kui ka horisontaalselt. 4. Teadmised on jaotunud üle kogu organisatsiooni. 11. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid? Juhtimisulatus on ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes otseselt peavad talle aru andma. Juhtimisulatust mõjutavad tegurid: · Organisatsioonisisesed protseduurid. · Alluvate kompetentsus - mida kompetentsemad alluvad, seda rohkem võib neid olla. · Eesmärkide standardsus - kui eesmärgid on kõigile teada ja organisatsioon sõltub väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid. · Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. · Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus. 12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid?
tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhid peavad looma strateegia ja kujundama organisatsiooni selle rakendamiseks. On tasandipõhised juhid: tipp, keskastme, esmatasandi. Valdkonna: finants, turundus, personal jne. Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt. Nt tippjuhid enamik aja organiseerivad. Juht omab suhtlusrolle: esindaja, eestvedaja, sidepidaja. Inforolle: vastuvõtja, jagaja, kõneleja. Otsustusrolle: uuendaja, ressurside jagaja, läbirääkija ja oskuseid: tehnilisi, suhtlusalaseid ja kontseptuaalseid. Juhil peab olema emotsionaalne intelligents: eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, suhtekorraldus, empaatia
tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhid peavad looma strateegia ja kujundama organisatsiooni selle rakendamiseks. On tasandipõhised juhid: tipp, keskastme, esmatasandi. Valdkonna: finants, turundus, personal jne. Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt. Nt tippjuhid enamik aja organiseerivad. Juht omab suhtlusrolle: esindaja, eestvedaja, sidepidaja. Inforolle: vastuvõtja, jagaja, kõneleja. Otsustusrolle: uuendaja, ressurside jagaja, läbirääkija ja oskuseid: tehnilisi, suhtlusalaseid ja kontseptuaalseid. Juhil peab olema emotsionaalne intelligents: eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, suhtekorraldus, empaatia
Sissejuhatus -Kus me juhtimist kohtame? -Ettevõtted, organisatsioonid -Sõjavägi -Sport -Kunstid -Kodanikualgatused -Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus • Inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend
44. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; · Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; · Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 45. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide Juht ei suuda oma tegevust plaanida; · Juht kardab, et alluvad teevad midagi temast paremini; · Juht ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös; · Alluv kardab vastutust ja läbikukkumist; · Alluv kardab, et lisavastutust ei kompenseerita piisavalt. 46. Mida nimetatakse koordineerimiseks? Koordineerimine on organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse
kasumi teenimisest ning selle saavutamise viis on neil suuremal või vähemal määral enda otsustada. ( Koch 2005 ) Kuna avalikus sektoris on kõik avalik, tuleb otsuseid vastu võttes arvestada kodanike huvidega. Ettevõtted on ajakirjanduse teravdatud tähelepanu all: riigi rahaga toimetamine tõmbab lugeja kui selle raha omaniku tähelepanu rohkem kui erasektoris toimuv. Seega tuleb iga sammu kaaluda ka sellest vaatenurgast, mis saab siis, kui laiem avalikkus sellest otsusest kuuleb. ( Alas 2006, lk. 21 ) Kaaluda tuleb põhjalikult, sest avaliku sektori organisatsioonidel on väga erinevad sihtgrupid. Nad peavad arvestama kõigi ühiskonna gruppide huve ning looma võimalused, et kõigile inimestele oleks tagatud võrdsed õigused. 2. AVALIKU SEKTORI JA ÄRIÜHINGU ORGANISATSIOONIDE KESKKOND Viimasel ajal on järjest suuremat tähelepanu hakatud pöörama organisatsiooni keskkonnale. Kui varasematel aegadel tegelesid teoreetikud peamiselt
1. Planeerimine, millega juht määrab tegevuskäigu ja otsused. 2. Organiseerimine, millega määratakse ülesanded ja võimusuhted. Selle osategevusega luuakse masinate, materjalide ja inimeste niisugune kombinatsioon, mis tagab planeeritud tegevuse. 3. Käsutamine. Juhid peavad tagama alluvatega kahepoolse suhtlemise, pidevalt hindama organisatsiooni struktuuri ja oma alluvate tegevust ning vajadusel tegema kõhklemata muutusi või saamatud alluvad vallandama. 4. Koordineerimine hõlmab tegevusi, mis seovad üksiktegevused tervikuks ja suunavad need üldiste eesmärkide täitmisele. 5. Kontroll tähendab tegevuse vastavuse tagamist plaaniga. Juhtimise klassikalised printsiibid Fayoli järgi: 1. Tööjaotus 2. Autoriteet . 3. Distsipliin 4. Käsutamise ühtsus. 5. Tegutsemisühtsus 6. Isiklike huvide allutamine üldistele. 7. Õiglane tasu. 8. Tsentraliseerimine. 9
Elton Mayo- keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. Hawthorne`i efekt- uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused, arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. Inimressursi koolkond: Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow`d- vajaduste hierarhia teooria: Douglas McGregor- x- teooria: uuris juhi ja alluvate omavahelisi suhteid. Arvab, et inimesed on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
