Rattanurgad Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 1 Rataste suunang on ratta erinevate seadenurkadesumma mille ülesandeks on teha auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 2 Rataste suunang mõjutavab: peale pööramist rooliratta tagastumist, rehvide kulumist, pöörderaadiust, rooli pööramise raskust, rehvide haardumist ja rooliseadmete koormust. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 3 Tänapäeva autode rataste suunang on
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed & Vedrustus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi
......................................................................... 3 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele...................................3 1.2 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustussüsteemide ehitusele......................3 1.3 Vedrustuse ülesanded ja töötamine..............................................................4 2. Amotisaatorid..................................................................................................... 5 2.1 Amortisaator ja tööpõhimõte.........................................................................5 4. Rattad................................................................................................................. 9 4.1 Rehvid........................................................................................................... 9 Rehvide tähistus.................................................................................................. 9 Pöörlemissuund...................
Veermik on auto alusvanker. Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude.
vedrustus KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA www.monroe-eu.com vedrustus SISUKORD I TEHNILINE KIRJELDUS 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.1. Mis on vedrustussüsteem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . .1 1.3. Vedru . . . . . . . . . . .
Rataste suunang Rataste suunang on: - erinevate seadenurkade summa. Ülesandeks on teha auto juhtimine: - võimalikult mugavaks - võimalikult ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Rataste suunang mõjutab : - peale pööramist rooliratta tagastumist - rehvide kulumist - pöörderaadiust - rooli pööramise raskust - rehvide haardumist - rooliseadmete koormus Rataste suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: - rattakalle (camber) - pöördtelje pikikalle (caster) - pöördtelje külgkalle(KPI) - kokku-või lahkujooks ( toe-in või toe-out) - pöördtelje nihe
................................................................... 3 1.1 Keerdvedrustus..................................................................................................................3 1.2 Lehtvedrustus....................................................................................................................4 1.3 Reaktiivvedrustus..............................................................................................................4 1.4 Poolaktiivne vedrustus......................................................................................................5 1.5 Aktiivvedrustus.................................................................................................................5 1.6 Õhkvedrustus....................................................................................................................5 1.7 Sõltuv vedrustus..................................................................................................
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Auto vedrustus ................................................................................................. 3 1.1 Keerdvedrud .................................................................................................. 3 1.2 Lehtvedrustus ................................................................................................ 4 1.3 Torrosioonvedrustus ...................................................................................... 4 1.4 Õhkvedrustus ...................................
· Lukupesade, lukkude, higede ja piirajate määramine · Lõppkontroll Mootorsõiduk vähemalt 2-rattaline teel sõitmiseks valmistatud üle 25 km/h mootori jõul liikuv sõiduk. Ei kuulu rööbastel ja traktorid. Auto sõitjate või veoste veoks, vähemalt 4-rattaline mootorsõiduk (25 km/h) Sõiduauto projekteeritud ja ehitatud kuni 9 sõitja kohaga sõitjate või nende pagasi vedamiseks. Võib vedada haagist. Sedaan kere kinnine, katus jäik ja paikselt kinnitatud, osa katust võib olla avatud. Salongis 4 või enam istekohta vähemalt 2 reas. 2 või 4 külgust. Võib olla luugiga pagasiruum või tagauks. 4 või enam külgakent. Paeton katuseta auto. Limusiin kere kinnine, esi ja taga istmed eraldatud seinaga. Katus jäik, paikselt kinnitatud, osa võib olla avatud. Salongis üle 4 istekoha vähemalt 2 reas. Tagaistmete ees võivad olla kokkupandavad istmed. 4 või 6 külgust
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19
liugurid. Liugureid nihutab käigukang kas vahetult või sidevarraste kaudu. Vedavad sillad. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks ja kahekordseteks. Kasutatavad kardaanülekanded jagunevad liigendi tüübi järgi: · Muutkiirusliigendiga · Püsikiirusliigendiga Esimesel juhul kasutatkse kardaaniristidega kardaane, ülekantav nurk ja nurkkiirus muutub. Sellist kardaanülekannet kasutatakse pöörlemise edastamiseks käigukastilt veosillale, mille asend kere suhtes tee ebatasasuse tõttu muutub. Kardaanvõllid tasakaalustatakse. Kardaanvõlli koostamisel tuleb jälgida paigaldusmärke. Kardaanülekanded autodel on ühe- või kahe võlliga. Ühevõlliline kardaanülekanne koosneb õõnsast võllist ja kahest liigendist. Liigendid võimaldavad nurga muutmist, pikenemist võimaldab kardaanvõlli nuutotsak. Pikad kardaanülekanded koosnevad kahest võllist, mida ühendab kolmas liigend. Üks võll toetub sellisel juhul vahelaagrile. Peaülekanne.
Richard Karming, Are Enok, Ayron Alliksaar LABORATOORSED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-41 Juhendaja: lektor Margus Villau Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn: 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
juhtrattast. Sõltuvalt turbiinide arvust liigitatakse hüdrotrafosid ühe-, kahe- ja kolmeastmeliseks. Hüdrostaatilise muunduriga jõuülekannet nimetatakse mahthüdrauliliseks. Põhiosad on pump ja hüdromootor. Elektromehaaniline jõuülekanne koosneb sisepõlemismootorist, alalis- ja vahelduvvoolu generaatorist. Traktorid ja liikurmasinad. Vedavad sillad ja kardaanülekanded. Vedavaks sillaks ehk veosillaks nimetatakse traktori või auto sellist silda, mlle rattad veavad. Sild ise on jäik tala, temasse on monteeritud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Veosild võib olla kokku ehitatud käigukastiga, sel juhul veorataste ajamid on eraldi keredes. Traktoritel on tagasildade kered malmist või terasest. Roomiktraktori veosilla kooseisu kuuluvad: köigukastm peaülekanne ja pööramismehhanism. Käigukast võib olla ka eraldi. Peaülekandeid võib olla ka kaks. Üldmõisted vedavate sildade mehhanismidest.
Joonis nr. 2 Kardaanvõll 4. Paeülekanne ja differentsiaal Peaülekande ülesandeks on pöördemomendi ülekandmine täisnurga all asuvatele pooltelgedele ja rataste veojõu suurendamine. Peaülekanne kujutab endast kahest koonilisest hammasrattast hüpoidülekannet. Hüpoidülekandes paikneb vedava hammasratta telg veetava hammasratta teljest madalamal. Seetõttu paikneb kardaanvõll madalamal ja tunneli kõrgus kere põrandal on väiksem. Hüpoidülekande eelised on hammasrataste sujuv hambumine ja nende suurem vastupidavus. Ta nõuab aga spetsiaalse õli (suure kleepumisvõimega) kasutamist. Hariliku transmissiooniõliga õlitamisel läheb hüpoidülekanne rikki mõnetunnise töötamise järel. Peaülekande karter täidetakse õliga, kusjuures täiteava määrab ühtlasi õli nivoo, õlitäiteava ja väljalaske ava asuvad veosilla karteris ning on suletud kruvikorkidega.
ning ratastega. Siia kuulub ka esi- ja tagavedrustus ning Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb silindris sirgjooneliselt inuud lisaseadised (rataste porikaitsmed, sadulad, jalatoen- edasi-tagasi. Piirseise, milles kolb muudab oma liikumis- dld jt.). suunda, nimetatakse surnud seisudeks. Kolvi kaugeimat J uh t seadised on rool ja pidurid. Rooli abil muude - piirseisu väntvõllist nimetatakse ülemiseks surnud takse mootorratta liikumissuunda, piduritega vähendatakse seisuks -- lühendatult ü. s. s. -- ja lähimat piirseisu liikumiskiirust kuni peatumiseni. Roolikangil paiknevad alumiseks- surnud seisuks -- lühendatult a. s. s. mitmesugused seadised mootori ja teiste mehhanismide (joon. 3,5).
vajadusel õli lisamine. 9. Hüdroekskavaatori rataskäiguosa ehitus, töö põhimõte. Esisild, vahendvõllid, hammasmuhvid, käigukast, tagasild. Käiguosa vedavale sillale antakse ülekanne väikese momendiga aksiaalkolbhüdromootorilt kaheastmelise käigukasti ja hammasmuhvide abil. 10. Kopp- laaduri juhtimissüsteemi valiku põhimõtted. 2-ratta roolimissüsteem rooliga pööratakse vaid esimesi rattaid,tuleb kasutada üldkasutatavatel teedel. 4-ratta roolimissüsteem pööratakse esirattaid ühes suunas ja tagarattaid teises suunas, tagab minimaalse pöörderaadiuse. Külgroolimissüsteem pöörab nii esi- kui tagarattaid ühes suunas, suurendab masina manööverdamisvõimet ruumiliselt piiratud töökohas. 11. Kopp- laaduri rattaveo valiklüliti kasutamise põhimõtted. 3-positsiooniline pöördlüliti võimaldab valida süsteemi vedru pidurdamise olekut
• Keskmisteks (50 – 60hj, hõlma pikkus 300-360 cm) • Rasketeks (60 – 140hj, hõlma pikkus 360-450 cm) Teehöövli hõlma kõrgus on keskmiselt 50-55cm. Autogreideri põhielemendid on: • mootor • kabiin • pearaam • tööraam • hõlm • hõlma pöördemehhanism • hõlma tõstesilindrid • hõlma küljele väljaviigu silinder • tagasilla balansiirid ja tagarattad, esisilla rattad Peale põhitööorgani võib autogreider olla varustatud lisa tööorganitega: • kobesti • vanade katete lõhkuja, mis paigutatakse kas esisillast ette või tahapoole • buldooseri hõlm, mis kinnitatakse reeglina esisilla ette. Liigitatakse: 1. Raami konstruktsioonilt: a) jäiga raamiga b) šarniir- liigendraamiga 2. Transmissiooni tüübilt: a) mehhaaniline, astmeline b) power shift tüüpi 3. Läbivuselt ja manööverdusvõimelt:
3.3. Juhtimisseadmed Juhtimisseadmete hulka kuuluvad pidurdussüsteem ja rooliseade. Pidureid on traktoritel kaks: sõidupidur ja seisupidur. Sõidupiduriga pidurdatakse veoratta võlli ja seisupiduriga jõuülekande võlle. Klassikalisel traktoritel ei paikne vedava ratta pidurdusseadised ratta juures, vaid ratta võllil enne lõppülekannet. Traktoritel tavaliselt esisilla rattaid ei pidurdata (liigendraamiga traktoritel pidurdatakse kõiki rattaid). Osadel traktoritel on sõidupidur ja seisupidur ühendatud, juhitakse vaid eraldi hoobadega. Seisupiduri hoob on fikseeritav. Sõidupiduripedaale on traktoril kaks: üks parempoolse teine vasakpoolse veoratta pidurdamiseks. Pidurisüsteem on sellepärast selline, et piduritega oleks võimalik traktorit pöörata ja seisata. Transporttöödel
asemel on madalpingevooluringis transistorlüliti. Seda lülitit, mis asub juhtplokis, juhib andur. Viimane paikneb koos jaoturiga ühises seadises, mida nimetatakse andurjaoturiks. Anduri rootori pöörlemisel mõjutab pooli muutuva tugevusega magnetväli, poolis tekib sel hetkel, kui rootori harud mööduvad staatori harudest, vahelduv elektromotoorjõud. Rootoril on mootori silindritega ühepalju harusid. Transistorlüliti ühendatakse madalpingevooluringi süütepooli ja kere vahele. Poolis pinge tekke hetkel transistor sulgub, ei juhi enam voolu, seega madalpingevooluring katkeb ning süütepooli sekundaarmähises indutseerub kõrgepinge samaamoodi nagu lihtsüütesüsteemis. 2) Halli anduriga transistorsüsteem sarnaneb ehituselt induktiivandursüsteemiga, erinevus on ainult anduris. Selle põhiosa on halli element, mille töö põhineb Halli efektil (see üldine efekt avaldub märgatavalt just teatud pooljuhtmaaterjalides). Kui läbi sellisest materjalist
Lülitatav nelivedu Tänu vahekastile mis saab ülekande käigukastist. Ülekandest sõltuvalt toimub pöördemomendi ülekandmine esi- ja tagaveovillale. Üldiselt kantakse veojõud üle tagasillale. Esisild on aktiveeritud ainult siis, kui vaja. Diferentsiaalid võivad olla varustatud lukkudega. Keskdiferentsiaali puudumisel ei ole võimalik esivedu kuiva teega sisse lülitada. Esisilla vabajooksuga rattarumm vabastab rattad veovõllidest sõltuvalt rattapöördenurgast. Joonis 7:Vabajooksuga rattarumm Hübriidülekanne Ühendada hübriid ülekandega sõidukis kahe eri mootorite võimsus nagu sisepõlemis- mootor asula välisel teekonnal ja saastevaba elektrimootor linnas sõites (joonis 8). Saadaval vajalikud elektripatareid, mis on laetavad 220V vooluvõrgu kaudu või osaliselt reisi ajal koos sisepõlemis mootoriga. Siin elektrimootorina tegutseb generaator. Kerge
Peatuma. 1. Mida tähistab joonisel kujutatud märgis, ruutudest koosnev teekättemärgis? Jalakäijate ülekäigurada. Fooriga ülekäigurada. Jalgrattatee ristumist sõiduteega. 3. Mis eesmärgil tohib liiklusmärgi "Parkimise keeld" mõjupiirkonnas seisma jääda? Kiire sisseostu sooritamiseks. Sõitjate sisenemiseks või väljumiseks. Koorma peale- või mahalaadimiseks. 5. Mida põhjustab vesiliug? Rool muutub raskeks. Sõiduk võib kaotada juhitavuse. Pidurdusteekond pikeneb. 7. Mida näitavad need märgid? Ees on tõkkepuuga raudteeülesõidukoht. Rööpapaare on raudteeülesõidukohal kolm. Ees on tõkkepuuta raudteeülesõidukoht. 8. Te olete tiheda liiklusega teel vasakpöördeks ümber reastunud. Ristmikul avastate, et tahtsite tegelikult hoopis paremale pöörata. Kuidas käitute? Te hoiatate teisi liiklejaid ja pöörate seejärel paremale.
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
Teoreetiline tootlikkus on see vedeliku hulk ,mida pump peaks andma arvutuste järgi vastavalt oma mõõtmetele ja töökiirusele. Tegelik tootlikkus on teoreetilisest alati väiksem pumba sisemiste ja väliste lekete (kadude ) võrra. Välised lekked võivad tekkida: - Läbi pumba tihendite, - Läbi ebatihedate toruühenduste. Välised lekked olenevad pumba tehnilisest korrasolekust ja on tavaliselt väikesed või peaksid puuduma üldse. Sisemised lekked esinevad pumba tööorgani ja kere vahel ( ka klappide vahel). Nende lekete suurus sõltub pumba tüübist ja tööparameetritest. Sisemise lekete suurust iseloomustab pumba mahuline kasutegur ( 0 või v). 0 = Gteg/ Gteor = Qteg/ Qteor. Pumba imemiskõrgus ja kavitatsioon. (vaata loengus antud joonist) Pumba imemine on vedeliku surumine pumpa atmosfäri rõhu mõjul , kui pump tekitab pumba imitorus ja pumba sees hõrenduse.. Seega imemine on seotud atmosfäri rõhoga (760 mmHg ). Kui puudub atmosfäär ,siis
..25 tonni, ja kaevejõud on 15 t, otsekopa maht 1,2 m3, samasuguse kopaga laadur kaalub vaid 2...3 tonni. Levinud on ka traktoritele monteeritavad frontaallaadurid. Laadurite kasutusomadused sõltuvad baasmasinate tehnilistest näitajatest. Üldjuhul nende tootlikkus ja manööverdamisomadused jäävad alla spetsiaalmasinatele. Põhjuseks mehaaniline transmissioon, hüdropumba ebapiisav jõudlus, roomikmasinatel roomikuhambad, mis purustavad liikumispinda, vedrustus, mis halvendab püsivust jne. Samuti on puudulikum kopavarre ehitus võib puududa rööpkülikukujuline kopa kinnitus mis tagab kopa asendi muutumatuse noole liigutamisel. Eelised on liikuvus võrreldes roomikutega ekskavaatoriga. Frontaalkopaga on parem pinnast koorida, planeerida ning ühest kohast teise pinnast vedada. Kopp on suurem ja pealelaadimisel ei pea tronsport sõitma kohe selle juurde vaid selle traktor sõidab ise transpordi juurde.
Nukkseibide kokkupuutepinnad on tugevdatud. Nukkvõlli kaelad on keemiliselt tugevdatud. Nukkvõll saab liikumise väntvõllilt läbi hammasrataste ahtripoolsest otsast. Ahtripoolne nukkvõlli ots (ainult A poole nukkvõlli) on varustatud maksimumpöörete kaitsmega, aksiaallaagriga ja 45o hammasülekandega mis ühendab nukkvõlli masina (eraldi peatükk tagapool). Nukvõlli vööripoolsesse otsa (ainult A poole nukkvõlli) on paigutatud pikendus lisanukkseibiga, mis on ette nähtud käivitusõhu jagaja tööks. 2.3. Peamasinat teenindavad süsteemid Kütusesüsteem Laeval kasutatakse peamasinate kütusena raskekütust. Saab kasutada ka diiselkütust. Diiselkütusele üleminek toimub diiselkütuse klapi avamisega ning raskekütuseklapi sulgemisega, kütuste segunemine algab kütusetorustikus. Peamasinate tagasivool juhitakse buusterjaama deaeratsioonipaaki, kus toimub
Kaasaegsetel masinatel, millel seda peetakse vajalikuks, toimub diferentsiaali blokeerimine automaatselt, sõltuvalt rataste haardetegurist toetuspinnaga. 64-Kuidas liigitatakse tööpõhimõtte järgi hüdraulilised trandmissioonid? a) mahulisteks e hüdrostaatilisteks ja b) hüdrodünaamilisteks. 65-Nimetage hüdrodünaamiliste transmissioonide tüüpilised kompaktsed koostud? 1 peasidur , 2 hüdropump, 3 süsteemi juhtimisaparatuur , 4 hüdromootorid, 5 vedavad rattad 66-Nimetage mõned enamlevinud kombineeritud transmissioonid. Kombineeritud transmissioonid saadakse eelloetletud transmissioonide kombineerimisega omavahel. Näiteks on üks levinumaid iseliikuvatel masinatel kasutatavaid transmissioone hüdro-mehhaaniline transmissioon, mille koostusse kuulub kas hüdrosidur või hüdrotransformaator või kui hüdrostaatilises transmissioonis on näiteks hüdromootori ja käitatava elemendi vahele paigaldatud mehhaaniline reduktor
ahtris. mitmevõllilised seadmed on harilikult jäämurdjatel ja süstikparv-laevadel, mis peavad tihti manööverdama ja muutma liikumissuunda edasikäigult tagasikäigule. Kuid sõukruvi kasutamine sellega ei piirdu. Tänapäeval kasutatakse suunavasse düüsi paigutatud sõukruvi ja 3600 ümber vertikaaltelje pööratavaid sõukruvisid, mis spetsiaalseid ülesandeid täitvatele laevadele annavad nõutavad manööverdus-võimalused. sõurattaga laevad, millel rattad olid kas parrastel mõlemal pool või üks ratas ahtris, olid kasutusel aurumasina ilmumise aegadel. Tänapäeval on sisevetelaevanduses uuesti hakatud huvi tundma selle käituritüübi vastu. õhus töötava propelleriga pannakse liikuma kiirekäigulisi laevu ja ka selliseid, mis peavad liikuma väga risustatud vees, kus vees paiknev käitur ummistuks või saaks vigastatud; tiivikratas on kasutusel laevadel, mis peavad sagedasti muutma liikumise ja veojõu
sõukruvid laeva ahtris. mitmevõllilised seadmed on harilikult jäämurdjatel ja süstikparv-laevadel, mis peavad tihti manööverdama ja muutma liikumissuunda edasikäigult tagasikäigule. Kuid sõukruvi kasutamine sellega ei piirdu. Tänapäeval kasutatakse suunavasse düüsi paigutatud sõukruvi ja 3600 ümber vertikaaltelje pööratavaid sõukruvisid, mis spetsiaalseid ülesandeid täitvatele laevadele annavad nõutavad manööverdus-võimalused. sõurattaga laevad, millel rattad olid kas parrastel mõlemal pool või üks ratas ahtris, olid kasutusel aurumasina ilmumise aegadel. Tänapäeval on sisevetelaevanduses uuesti hakatud huvi tundma selle käituritüübi vastu. õhus töötava propelleriga pannakse liikuma kiirekäigulisi laevu ja ka selliseid, mis peavad liikuma väga risustatud vees, kus vees paiknev käitur ummistuks või saaks vigastatud; tiivikratas on kasutusel laevadel, mis peavad sagedasti muutma liikumise ja
sõukruvid laeva ahtris. mitmevõllilised seadmed on harilikult jäämurdjatel ja süstikparv-laevadel, mis peavad tihti manööverdama ja muutma liikumissuunda edasikäigult tagasikäigule. Kuid sõukruvi kasutamine sellega ei piirdu. Tänapäeval kasutatakse suunavasse düüsi paigutatud sõukruvi ja 3600 ümber vertikaaltelje pööratavaid sõukruvisid, mis spetsiaalseid ülesandeid täitvatele laevadele annavad nõutavad manööverdus-võimalused. sõurattaga laevad, millel rattad olid kas parrastel mõlemal pool või üks ratas ahtris, olid kasutusel aurumasina ilmumise aegadel. Tänapäeval on sisevetelaevanduses uuesti hakatud huvi tundma selle käituritüübi vastu. õhus töötava propelleriga pannakse liikuma kiirekäigulisi laevu ja ka selliseid, mis peavad liikuma väga risustatud vees, kus vees paiknev käitur ummistuks või saaks vigastatud; tiivikratas on kasutusel laevadel, mis peavad sagedasti muutma liikumise ja
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
