Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtimise 2. kt kordamisküsimused-vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, coach, coachi, coaching, sõltuvus, juhtimisstiil, coachingu, rakendamise, otsustus, mõjuvõim, muudatuste, eestvedamine, isiksuseomadused, liidristiili, kontrollita, bürokraatlik, etappe, allikaid, kardabalikuksastuseisu, teistega, suhtlemisega, eestvedaja, infoga, jagaja, põhilistaldamine, liidristiilid, efektiivsust, arendamiseksülespoole 5. Selgitage infoga seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage näide. ● Info vastuvõtja roll ● Info jagaja roll ● Kõneleja roll 6. Selgitage otsustamisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage näide. ● Ettevõtja roll • ● Ressursside jagaja roll • ● Arusaamatuste lahendaja roll • ● Läbirääkija roll 7. Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja rakendamise põhimõtet. Teooria võtab kokku iga organistastiooni juhtimise 7 põhilist aspekti, millega iga juht igapäevaselt tegeleb. Mudeli visuaalne kujund on kuusnurk, mille tipudeks on (alustades ülevalt paremale kellaosuti suunas): 1.struktuur, 2. süsteemid, 3.stiil, 4. töötajad (staff ), 5. oskused (skills), 6. strateegia. Kuusnurga keskel on nn 7. jagatud väärtused (shared values). Kuusnurga ülemine osa (strateegia, struktuur, süsteemid ) on nn hard S´d ehk jäigad S´d
sidepidaja. 5. Selgitage infoga seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage näide. Infoga seotud rollid: info vastuvõtja roll; info jagaja roll; kõneleja roll. 6. Selgitage otsustamisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage näide. Otsustamisega seotud rollid: ettevõtja roll; ressursside jagaja roll; arusaamatuste lahendaja roll; läbirääkija roll 7. Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja rakendamise põhimõtet. See teooria võtab kokku iga organisatsiooni juhtimise 7 põhilist aspekti, millega iga juht igapäevaselt tegeleb. Mudel on visuaalselt kuusnurkne. Tipud, alates ülevalt paremast, liikudes kellaosuti suunas: 1. struktuur; 2.süsteemid; 3. stiil; 4.töötajad; 5. oskused; 6. strateegia. Kuusnurga keskel on nn 7. jagatud väärtused. Kuusnurga ülemine osa (1.2.6.) on nn hard S'd ehk jäigad S'd. Need on 3 põhilist aspekti, millega tegeleb manager tüüpi juht
sidepidaja. 5. Selgitage infoga seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage näide. Infoga seotud rollid: info vastuvõtja roll; info jagaja roll; kõneleja roll. 6. Selgitage otsustamisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage näide. Otsustamisega seotud rollid: ettevõtja roll; ressursside jagaja roll; arusaamatuste lahendaja roll; läbirääkija roll 7. Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja rakendamise põhimõtet. See teooria võtab kokku iga organisatsiooni juhtimise 7 põhilist aspekti, millega iga juht igapäevaselt tegeleb. Mudel on visuaalselt kuusnurkne. Tipud, alates ülevalt paremast, liikudes kellaosuti suunas: 1. struktuur; 2.süsteemid; 3. stiil; 4.töötajad; 5. oskused; 6. strateegia. Kuusnurga keskel on nn 7. jagatud väärtused. Kuusnurga ülemine osa (1.2.6.) on nn hard S'd ehk jäigad S'd. Need on 3 põhilist aspekti, millega tegeleb manager tüüpi juht
ei allu tavapärastele lahendusviisidele. Ebatavalised olukorrad võivad olla seotud organisatsioonisiseste arusaamatustega, samuti klientide maksujõuetusega, lepingute rikkujatega ja järskude keskkonnamuutustega. · Läbirääkija roll Läbirääkija rollis sõlmib juht lepinguid, püüab organisatsioonile saavutada paremaid tingimusi, peab kõnelusi valitsusorganite ja ametiühingutega, klientide ja hankijatega. 7. Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja rakendamise põhimõtet. Jagatud väärtused- mis on mudeli südameks olev keskne element. Elemendid McKinsey mudelis jagunevad ,,pehmeteks" ja ,,kõvadeks" elementideks. Kõvad elemendid Strateegia Struktuur Süsteemid Pehmed elemendid Jagatud väärtused Oskused ja võimed Stiil Personal ,,Kõvad" elemendid on kergemini tajutavad ning juhtkond saab neid otseselt mõjutada.
Liider on isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda. 5. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? Intelligentsus; Osavõtlikkus; Inimlikkus; Usaldusväärsus; Oskus kaastöötajaid hinnata ja motiveerida; Suhtlemise ja kuulamisoskused; Otsustus-ja vastutusvõime; Tasakaalukus kriitilises olukorras. 6. Mida nimetatakse coachinguks? Coaching on tulevikule ja tulemusele orienteeritud. Selle eesmärk on aidata inimesi teadvustama oma eesmärke, kuidas neid saavutada ning võtta vastutus nende saavutamise eest. 7. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Nimetage mõned Eesti tuntud coachid. Emotsionaalne intelligentsus; Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast; On väga aus ja eetiline; Hoolib teistest inimestest; Tunneb oma võimete piire;
etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. NT: Selline olukord tekib kõige tihedamine konveierliinil, nt autotööstuses kus kõik teevad oma väikest spetsiifilist osa(korduv tööülesanne), nende oskused on piiratud kuna oskavad vaid oma ülesannet 5. Mida nimetatakse tööde rotatsiooniks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Tööde rotatsiooni korral liiguvad töötajad süstemaatiliselt ühelt töökohalt teisele. Töö vaheldumine e rotatsioon- töötaja ajutine töötamine erinevates allüksustes ja ametikohtadel, mille käigus saab ta vajalikke töökogemusi tööspetsiifika kohta antud kohtadel. Selliselt arendamist kasutatakse enam juhtide puhul NT. 6. Mida nimetatakse töö laiendamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Tööülesannete lisamist ametikohale. Kui töö on kitsalt spetsialiseeritud, näiteks tootmisliinil. Üks võimalusi spetsialiseerimisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on
osale. Näide: Henry Fordi tööjaotuse kontseptsioon: igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, korduv tööülesanne. Lahutades tööväikestesse standardiseeritud tööülesannetesse, mida sooritati korduvalt, oli Ford võimeline tootma ühe auto iga 10 sekundi järel, samal ajal kasutades töötajaid, kellel olid suhteliselt piiratud oskused 5. Mida nimetatakse tööde rotatsiooniks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Tööde rotatsiooniks nimetatakse töötaja ajutist töötamist erinevates allüksustes ja ametikohtadel, mille käigus saab ta vajalikke töökogemusi tööspetsiifika kohta antud kohtadel. Selliselt arendamist kasutatakse sageli juhtide puhul. 6. Mida nimetatakse töö laiendamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö laiendamine - suurendatakse töötajatele antud ülesannete arvu. 7. Mida nimetatakse töö rikastamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide.
Nt eelarve koostamine. Arusaamatuste lahendaja roll- juhid lahendavad probleeme, mis ei allu tavapärastele lahendusviisidele. Klientide maksujõuetus, lepingute rikkujad jne. Läbirääkija roll- juht sõlmid lepinguid, püüab saaavutada firmale paremaid tingimusi, peab künelusi valitsusorganite ja ametiühingutega, klientide ja hankijatega. 7. Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja rakendamise pohimotet. Teooria võtab kokku iga organisatsiooni juhtimise 7 põhilist aspekti, millega iga juht igapäevaselt tegeleb. Kuusnurga ülemine osa(strateegia, struktuur, süsteemid) on hard S'id ehk 3 põhilist aspekti, millega tegeleb manager tüüpi juht. Kuusnurga alumina osa(oskused,personal, stiil) ja jagatud väärtused on soft S'id. Iga tipu juurest väljuvad jooned, mis seovad selle konkreetse aspekti teistega. 8
rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad- 4 F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. (Raamatus The Principles of Scientific Management (1911)) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. (Taylor jagas töö osadeks ja üksikuteks operatsioonideks ning soovitas tööd normeerida.
oleneb ta suuresti rühmast. Rühmaliikmed arendavad ennast ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Juhi roll on minimaalne. Sellise stiili puhul võib rühm hakata tegutsema vastupidiselt organisatsiooni eesmärkidele. Juht jätab tavaliselt kogu vastutuse rühma õlgadele. Näide: Juht juhib töötajaid läbi vabaduse, andes neile vastutuse ja sekkudes nende töösse minimaalselt. 9. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Juhid õpivad ise oma igapäevses töös kasutama coachingu meetodeid ja vahendeid selleks, et toetada oma töötajate arengut ja tõsta tööefektiivsust. Coachivat juhtumisstiili kasutav juht kasvatab töötajates eneseusku, motivatsiooni ning inimesi toetades ja neisse uskudes on ta ka ise seeläbi parem juht. Coachivaid juhtimismeetodeid saab õppida nii enda isikliku coachi abil kui ka spetsiaalsetes väljaõpetes. 10. Selgitage SWOT analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki?
põhiliselt kontseptuaalseid oskusi kõige enam vaja. Väikefirmajuhil on tähtsad kõik oskused, kuid eriti tehnilised oskused, kuna tal pole palju alluvaid ning ta peab palju ise ära tegema, ta ei saa palju delegeerida, kuid suurettevõtte juhil on tähtsaimad - kontseptuaalsed oskused. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast?
tippjuhil on põhiliselt kontseptuaalseid oskusi kõige enam vaja. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F.Taylor (tüki ja tunnitöö), Henry Ford (masssüsteemi loomine,konveieri), Henry Gantt (töötulemustel põhinevat palga- ja preemiasüsteeme). Teadusliku juhtimise 4 põhiprintsiipi: Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Administratiivse juhtimise koolkonnas oli ideid, mida teaduslikus koolkonnas polnud,
Sõnastage eluline/praktiline näide. Väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni üle. Liidri roll on minimaalne. Eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast. Näide: Juht juhib töötajaid läbi vabaduse, andes neile vastutuse ja sekkudes nende töösse minimaalselt. Sobib rohkem eelmisesse sajandisse. 9. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Coachingu ehk juhendamise üldine eesmärk on pakkuda abi ja toetust inimestele,kelle soov on enda pidev arendamine, et tulla toime üha kasvavas konkurentsis ja üldise maailma arengu surves. Coach on koostööpartner, kes töötab koos juhendatavatega, et aidata saavutada eesmärke, lahendada probleeme, õppida ja arendada. Coachingu mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige efektiivsemal viisil ja aidata tal võtta oma võimetest maksimum
Sõnastage eluline/praktiline näide. Väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni üle. Liidri roll on minimaalne. Eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast. Näide: Juht juhib töötajaid läbi vabaduse, andes neile vastutuse ja sekkudes nende töösse minimaalselt. Sobib rohkem eelmisesse sajandisse. 9. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Coachingu ehk juhendamise üldine eesmärk on pakkuda abi ja toetust inimestele,kelle soov on enda pidev arendamine, et tulla toime üha kasvavas konkurentsis ja üldise maailma arengu surves. Coach on koostööpartner, kes töötab koos juhendatavatega, et aidata saavutada eesmärke, lahendada probleeme, õppida ja arendada. Coachingu mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige efektiivsemal viisil ja aidata tal võtta oma võimetest maksimum
Sõnastage eluline/praktiline näide. Väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni üle. Liidri roll on minimaalne. Eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast. Näide: Juht juhib töötajaid läbi vabaduse, andes neile vastutuse ja sekkudes nende töösse minimaalselt. Sobib rohkem eelmisesse sajandisse. 9. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Coachingu ehk juhendamise üldine eesmärk on pakkuda abi ja toetust inimestele,kelle soov on enda pidev arendamine, et tulla toime üha kasvavas konkurentsis ja üldise maailma arengu surves. Coach on koostööpartner, kes töötab koos juhendatavatega, et aidata saavutada eesmärke, lahendada probleeme, õppida ja arendada. Coachingu mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige efektiivsemal viisil ja aidata tal võtta oma võimetest maksimum
Kõige harvem uendaja rolli Tippjuhtide jaoks on olulised kontseptuaalsed oskused ja vähem tähtsad tehilised uskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed: kes olid kookonna rajajad? Rajajad: F.Taylor, H.Ford, H.Gantt. Teadusliku juhtimise põhiideed: töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad. Tööliste ja juhtkonna vaheline koostöö. Konkreetne tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Administratiivse juhtimise koolkond keskendus organisatsioonisisestele seostele ja ülesehitusele ning rõhutas et juhtimisprintsiibid on universaalsed ja toimivad kõikides organisatsioonides, kui teadusliku juhtimise koolkond
lahendamisel proovib ta leida uusi ja paremaid lahendusi. Tesla, Steve Jobs RESSURSSIDE JAGAJA ROLL - otsustab, kuidas kasutatakse vaimseid ja materiaalseid ressursse firmas. Ressursside jagamine väljendub sageli eelarves. LÄBIRÄÄKIJA ROLL - sõlmib lepinguid, püüab saavutada organisatsioonile paremaid tingimusi, peab kõnelusi valitsusorganite ja ametiühingutega., klientide ja hankijatega. Peab läbirääkimisi 3. osapooltega. 31. Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja rakendamise põhimõtet. Olemus: Strateegia, struktuur, süsteemid, personal (staff), stiil, oskused (skills), jagatud väärtused (shared goals). Teooria võtab kokku iga organisatsiooni juhtimise 7 põhilist aspekti millega juht igapäevaselt tegeleb. Rakendamine: Esimesed 3 on kõvad elemendid - need on kergemini tajutavad ja neid saab otseselt mõjutada. Ülejäänud 4 on pehmed elemendid, raskemini kirjeldatavad ja juhitavad. 32. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? - osavõtlikus
Esmatasandi juhid (esmasjuhid) ...ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F. Taylor, 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? 9
Maslow Vajadustepüramiidi teooriast. - Kirjeldage S. Adamsi Võrdsuse teooria põhimõtteid. + Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria seisukohti. + Defineerige organisatsioonikultuuri olemust. + Kirjeldage organisatsioonikultuuri tegureid. + Kirjeldage organisatsioonikultuuri erinevaid tüüpe. + Kirjeldage organisatsioonikultuuri avaldumise tasandeid ja elemente. + Kontrolli mõiste. Kontrolli vajalikkus. + Kontrolli erinevad liigid. + Otsustamise mõiste. Otsustusprotsess. + Mõjuvõim, mõjuvõimu allikad + Siirmise /Delegeerimise mõiste. Siirmise /Delegeerimise sisu. + Koordineerimise mõiste. Koordineerimise sisu. + Mehitamise olemus. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus. + Personali värbamine ja valik. + Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid. + Suhtlemisbarjäärid. + Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. + Enesejuhtimise olemus. Harjumused enesejuhtimises. +
Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. Tulemuste hindamine ja tagasiside 5. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 6. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage eluline/praktiline näide. Positsioonist tulenev võim: o Tasu o Karistus Sundus Isiksusest tulenev võim: o Asjatundlikkus o Karismaatilisus 7
tähtsad tehilised oskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna pohiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F.Taylor- lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega 4 põhiprintsiipi: 1. Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida 2. Töötaja (oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad), seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. (Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest)
Sõnastage näide. Töötajad saavad osaleda otsustusprotsessis ja otsused lepitakse kokku häälteenamusega. Kasutatakse, kui otsuste tegemiseks on vaja erinevate spetsialistide teadmisi, kuid juhtkonnal pole neid piisavalt. 11.Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. Töötajatel on lubatud lasta oma ideid ja loovust rakendada oma konkreetses valdkonnas. Juht on rohkem mentori kui juhi rollis. 12.Selgitage meeskonda loovat juhtimisstiil? 13.Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? Liidri efektiivsust mõjutavad: ülesande (projekti) olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht; otsese juhi liidristiilid; rühmanormid; kontrolli ulatus; Välised ohud ja surve; organisatsioonikultuur. 14.Mida nimetatakse coachinguks? Coaching on juhtimise stiil, mis aitab teisel inimesel leida ja ellu viia lahendusi viisil, mis on just temale personaalselt kõige sobivam
juhtimise teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik organisatsioon, millele läheneti kui ,,masinale". Jagatakse kolme rühma: Teaduslik juhtimine: F. Taylor- lõi nn. teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi ( töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks/ töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada/ tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö/ tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest). Taylor jagas töö osadeks ning soovitas seda normeerida. Taylori eestvedamisel töötati välja tükitöö, sh valmistoodangul põhinevad
- võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 9. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management (1911) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 10. Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad Administratiivne koolkond uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust
korraldasmine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne. · Suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne. · Kontseptuaalsed oskused - võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas 9. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad F. Taylor . 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. Taylor jagas töö osadeks ja üksikuteks operatsioonideks ning soovitas tööd normeerida. Ta on
fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5) Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside 5. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem 2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) 6. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage eluline/praktiline näide. *Positsioonist tulenev võim - tasu, karistus, sundus *Isiksusest tulenev võim - asjatundlikkus, karismaatilisus 7. Mida nimetatakse delegeerimiseks?
Pööras tähelepanu org. tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Reeglid ei tohi sõltuda ametikohal töötavast isikust, vaid peavad tulenema org.-ni spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. 34. Weber esitas bürokraatliku organisatsiooni tunnused, s.t. org.-ni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 35. 12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad 36. Hugo Münsterberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: 37. 1.Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. 38. 2.Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. 39. 3
teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik (formal) organisatsioon, millele läheneti kui "masinale". 1.1 Teaduslik juhtimine F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management (1911) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 1.2 Administratiivne koolkond ...uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust.
miinused). Juht peab firma konkurentsipositsiooni parandamiseks kontrollima omahinda, parandama kvaliteeti, ja looma eristava kompetentsi mis põhineb ressurssidel ja võimetel. Leiab aset detsentraliseerimine ; isejuhtivate meeskondade loomine ; ettevõtete kokkutõmbumine töötajate arvu vähenemiseks ; väikeettevõtete arvu kasv ; ümberstruktureerimised. Tähtis on inimese ja organisatsiooni kokkusobitamine. Tootlikkus kui palju suudab 1 töötaja organisatsiooni tootele või teenusele väärtust lisada. Suureks ohuks on ajude väljavool konkuredi juurde. Töötajate ebakindlus töökoha säilimise suhtes. Kõik eelnev on eelduseks personalijuhtimise arengule ja selle osakaalu suurenemisele organisatsiooni juhtimisel. 11. Strateegiline personalijuhtimine Personalijuhtimise ja juhtimise oluliseim tegevus luua firmale konkurentsieelis inimeste ja protsesside näol.
Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. "Juhtimine on eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks,eesmärgile suunatud tootlikuks grupiks" P.Drucker Juhtimine peab olema kellegi või millegi teenistuses ta ei ole eesmärk omaette. Juhtimine on organisatsiooni töö planeerimise, organiseerimise, juhendamise, motiveerimise ja kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise Juhtimisstiil juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud osategevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad menetlused, viisid ja võtted Juhtimiskultuur võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist Juhi ülesanded: 1) tööde planeerimine ja jaotamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine 2) alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine
Liidritel on teistega võrreldes rohkem mõjujõudu. Liidri omadused K. Davis: Intelligentsus üldine arukus ja taibukus. Sotsiaalne küpsus liidri emotsionaalne tasakaalukus. Sisemine motivatsioon tavalisest suurem vastutustunne, soov saavutada häid tulemusi. Hoiak inimsuhetele olla tähelepanu keskpunktis. 27. Eestvedamise käitumisteooriad Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: Autokraatlik juhtimisstiil Demokraatlik juhtimisstiil Passiivne ehk mittevahelesegav juhtimisstiil 28. Eestvedamise situatsiooniteooriad eesmärk, leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid. Liidristiili mõjutajad ülesannete olemusja selle liik, kompleksus, tehnoloogia, maht, otsese juhi liidristiilid, rühmanormid, kontrolli ulatus, välisohud ja surve, organisatsioonikultuur. 29. Töömotivatsiooni olemus, erinevad klassikalised teooriad
3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8. finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; 9. juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; 10. sotsiaalsed eesmärgid - õiglane töötasustamissüsteem; head töötingimused; 4. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamine läbi nelja erineva
Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; sotsiaalsed eesmärgid - õiglane töötasustamissüsteem; head töötingimused 4. Mida nimetatakse juhtimiseks? K. Bartol, D. Martin organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni: planeerimine organiseerimine - korraldamine eestvedamine (vahetu juhtimine) kõrvaltegevused mehitamine, motiveerimine kontrollimine ilma kontrollita ei tea kas tulemus on saavutatud
annaabi.ee 
