Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
organisatsioon, stress, töötaja, tasud, meeskond, muudatuste, juhtimisstiil, coachi, konkurents, otsustus, coaching, motivatsioon, saavutusvajadus, suhtlemisvajadus, valivus, komponent, dissonants, osapoole, konformism, eestvedamine, nägemus, jagaja, isiksuseomadused, efektiivsust, tehnoloogia, coachingu, ümbritsevast, küsib, saavutuste, tunnetaminetõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. Tulemuste hindamine ja tagasiside 5. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 6. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage eluline/praktiline näide. Positsioonist tulenev võim: o Tasu o Karistus Sundus Isiksusest tulenev võim: o Asjatundlikkus o Karismaatilisus 7. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine
• Shared values – originally called superordinate goals; the guiding concepts and principles of the organization – values and aspirations, often unwritten – that go beyond the conventional statements of corporate objectives; the fundamental ideas around which a business is built; the things that influence a group to work together for a common aim. 13. Millised on eduka liidri peamised isiksuseomadused? Intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motivatsioon ja hoiak inimsuhetele, osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus, oskus kaastöötajaid hinnata ja motiveerida, meeskonna- ja koostöö oskused, suhtmise ja sh kuulamisoskused, oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus, otsustus- ja vastutusvõime, tasakaalukus kriitilises olukorras. 14. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Enesekindlus, domineerimine, paindlik rollide valdamine, endast mulje kujundamine, isiklik veetlus ja külgetõmme. 15
raske olukord kodus ja palju kohustusi tööl ning tööülesanne on läinud ajutiselt üle aja. Juht on vastutulev ja alternatiive pakkuv, mitte agressiivne ja pealesuruv 9. Selgitage loogilist järeldamist kui tajumehhanismi. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel. Näiteks arvestades varasemat kogemust ja töötaja teadmisi, saab talle delegeerida tööülesandeid. 10. Selgitage haloefekti kui tajumehhanismi. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna • Positiivne ja negatiivne halo • Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme selle põhjal otsuseid inimese kohta tervikuna. Näiteks kui inimene on sümpaatne, oletatakse, et ta on ka usaldusväärne. 11. Selgitage, läbi oma kogemuse, JOHAR´i akna põhimõtet. 1
5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või kasvatuse põhjal. Taju on subjektiivne ja valiv. 6. Selgitage taju valivust. Taju on valiv. Valivus sõltub: • välistest faktoritest • tajuja sisemistest teguritest Taju valivus on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. 7. Selgitage tajuetalone (stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. ▪ Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus) ▪ Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust) ▪ Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma
Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või kasvatuse põhjal. Taju on subjektiivne ja valiv. 6. Selgitage taju valivust. Taju on valiv. Valivus sõltub: - välistest faktoritest - tajuja sisemistest teguritest Taju valivus on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. 7. Selgitage tajuetalone(stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus) Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust)
tema endi kätes (seejuures on motiveeritum, pühendunum). Väline kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või organisatsioon ehk nö saatus on ette määratud (vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni, kus inimesele antakse ülesanne ja see tuleb tal täita). 5. Mida nimetatakse tajuks? psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma 6. Selgitage taju valivust Valivus sõltub välistest faktoritest ja inimese sisemistest teguritest; teatud nähtuste või esemete eristumist teiste hulgast eraldab taju talle sobivama informatsiooni, nt valib taju mõndade kujundite puhul mõnikord ühe siis aga teise tõlgenduse ja objekti 7. Selgitage tajuetalone(stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide Tajuetalon on teise inimese tõlgendamine ühiskonnas üldlevinud tüüpskeemide alusel. Nt. blond naine ei
kontrollkeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org, siis on ta välise kontrollkeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Taju on subjektiivne ja valiv: välised faktorid, tajuja sisemised tegurid. 6. Selgitage taju valivust. Taju valivus sõltub välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. Näiteks on hea tuua erinevad pildid, kus on võimalik näha erinevaid asju (näiteks nägu või tänav) ning inimene võib näha ühte või teist nendest. 7. Selgitage tajuetalone (stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Inimesed tajuvad teisi inimesi keskendudes nende vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja järgi. Näiteks tuleb tööle kandideerima ülikonnas
võimalused ja meetodid? • Oma töötajad kutsuvad firmasse uusi töötajaid; • Individuaalsed töölepakkujad; • Tööbürood; • Töölaadad; • Personaliotsingufirmad; • Töötajate liidud ja ühendused; • Koolid ja ülikoolid. 34. Millised on org.ni sisesed personali värbamise võimalused ja meetodid? • Edutamine; • Üleviimine; • Otsepakkumine; • Potentsiaalsete töötajate reservi ülevaatamine 35. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? • Isiklikud huvid; • Info puudulikkus; • Hirm ebaõnnestumise ees; • Kaaslaste surve; • Kultuurilised eripärad; • Isiksustevahelised konfliktid; • Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid. 36. Mida nimetatakse personali valikuks? Millised on personali valiku meetodid? Personali valik- on protsess, kus valitakse vakantsele positsioonile välja sobivaim kandidaat ehk „õige inimene õigele kohale“.
Intervjuu Koostöö ülesanded, grupitööd Individuaalsed tööd Testid Käitumisülesanded Tasutauuring 46. Selgitage kaasava juhtimise põhimõtet. Juhtimispraktika, mis on oluline meie meeskondades, organistasioonides kui ka perekonnas. See lähtub eeldusest, et lahenduste leidmiseks on oluline inimesed kokku tuua kui inimeste vahel tekib dialoog, võtavad nad vastutuse ning viivad soovitud ideed ellu. 47. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. 1) Organistasiooni ,,ülessulatamine": paigaloleku tasakaalu rikkumine. Selle saavutamise võimalused: mõjujõu suurendamine, muutmaks inimeste käitumist; tasakaalust väljaminekut takistavate jõudude kõrvaldamine ja kahe meetodi kombineerimine. 2) Muutmine, et saavutada uut seisundit 3) ,,taaskülmutamine", et endine olukord ei taastuks. 48. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks?
Intervjuu Koostöö ülesanded, grupitööd Individuaalsed tööd Testid Käitumisülesanded Tasutauuring 46. Selgitage kaasava juhtimise põhimõtet. Juhtimispraktika, mis on oluline meie meeskondades, organistasioonides kui ka perekonnas. See lähtub eeldusest, et lahenduste leidmiseks on oluline inimesed kokku tuua kui inimeste vahel tekib dialoog, võtavad nad vastutuse ning viivad soovitud ideed ellu. 47. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. 1) Organistasiooni ,,ülessulatamine": paigaloleku tasakaalu rikkumine. Selle saavutamise võimalused: mõjujõu suurendamine, muutmaks inimeste käitumist; tasakaalust väljaminekut takistavate jõudude kõrvaldamine ja kahe meetodi kombineerimine. 2) Muutmine, et saavutada uut seisundit 3) ,,taaskülmutamine", et endine olukord ei taastuks. 48. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks?
• Tehtud õigeaegselt. • Paindlik, st. kui on vaja, peab olema võimalik otsust muuta või selles korrektiivi teha. • Lihtne, loogiline, täpne, asjalik. • Täpselt adresseeritud, peab olema ära näidatud täitja, täitmise tähtaeg, kes mille eest vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 28. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? - Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim: • Tasu • Karistus • Sundus Isiksusest tulenev võim: • Asjatundlikkus • Karismaatilisus 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus
Tehtud õigeaegselt. Paindlik, st. kui on vaja, peab olema võimalik otsust muuta või selles korrektiivi teha. Lihtne, loogiline, täpne, asjalik. Täpselt adresseeritud, peab olema ära näidatud täitja, täitmise tähtaeg, kes mille eest vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 28. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim: · Tasu · Karistus · Sundus Mõjutamise taktikta nt: seaduse kaudu, koalitsioonid, surve taktika Isiksusest tulenev võim: · Asjatundlikkus · Karismaatilisus Mõjutamise taktikta nt: teadmiste kaudu juhtimine, ratsionaalne veenmine, isiklik eeskuju, inspireerimine, meelitamine 30
Järgija: kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi, võib olla isegi liidrist võimekam Käskiv e autokraatlik stiil Liider: jagab juhiseid ja kontrollib tegevust Järgija: puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vähe motiveeritud. Osalev e toetav stiil Liider: Jagab ideid ja haarab järgijaid otsustusprotsessi Järgija: ebakindel üksi ülesande täitmisel või vähene motivatsioon töötada hästi/kiiresti. Selgitav e konsulteeriv stiil Liider: selgitab otsuseid ja pakub võimalust saada selgitust, liider valib koos järgijaga eesmärkide saavutamise teed; 16. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? ● ülesande (projekti) olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht; ● • otsese juhi liidristiilid; ● • rühmanormid; ● • kontrolli ulatus;
osale. Näide: Henry Fordi tööjaotuse kontseptsioon: igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, korduv tööülesanne. Lahutades tööväikestesse standardiseeritud tööülesannetesse, mida sooritati korduvalt, oli Ford võimeline tootma ühe auto iga 10 sekundi järel, samal ajal kasutades töötajaid, kellel olid suhteliselt piiratud oskused 5. Mida nimetatakse tööde rotatsiooniks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Tööde rotatsiooniks nimetatakse töötaja ajutist töötamist erinevates allüksustes ja ametikohtadel, mille käigus saab ta vajalikke töökogemusi tööspetsiifika kohta antud kohtadel. Selliselt arendamist kasutatakse sageli juhtide puhul. 6. Mida nimetatakse töö laiendamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö laiendamine - suurendatakse töötajatele antud ülesannete arvu. 7. Mida nimetatakse töö rikastamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide.
Esmatasandi juhid (esmasjuhid) ...ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F. Taylor, 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? 9
- Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Teaduslik- tähelepanu all tööviljakuse tõstmine Administratiivne. uurisid organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust /juhtimispõhimõtteid. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthornei eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Eesmärk: tööviljakuse muutmine Tõestas, et tööd mõjutab motivatsioon ja kui juhtkond tunneb oma alluvate vastu huvi - siis inimesed töötavad palju paremini kui nende vajadused on rahuldatud. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X- hirm, et alluvad ei taha tööd teha, neid tuleb kontrollida Y- töötajad motiveeritud, tahavad tööd teha, kontroll võib just motivatsiooni pärssida. Juht annab ka tagasisidet alluva senise edu kohta. 11. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all
põhiliselt kontseptuaalseid oskusi kõige enam vaja. Väikefirmajuhil on tähtsad kõik oskused, kuid eriti tehnilised oskused, kuna tal pole palju alluvaid ning ta peab palju ise ära tegema, ta ei saa palju delegeerida, kuid suurettevõtte juhil on tähtsaimad - kontseptuaalsed oskused. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast?
tippjuhil on põhiliselt kontseptuaalseid oskusi kõige enam vaja. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F.Taylor (tüki ja tunnitöö), Henry Ford (masssüsteemi loomine,konveieri), Henry Gantt (töötulemustel põhinevat palga- ja preemiasüsteeme). Teadusliku juhtimise 4 põhiprintsiipi: Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Administratiivse juhtimise koolkonnas oli ideid, mida teaduslikus koolkonnas polnud,
etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. NT: Selline olukord tekib kõige tihedamine konveierliinil, nt autotööstuses kus kõik teevad oma väikest spetsiifilist osa(korduv tööülesanne), nende oskused on piiratud kuna oskavad vaid oma ülesannet 5. Mida nimetatakse tööde rotatsiooniks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Tööde rotatsiooni korral liiguvad töötajad süstemaatiliselt ühelt töökohalt teisele. Töö vaheldumine e rotatsioon- töötaja ajutine töötamine erinevates allüksustes ja ametikohtadel, mille käigus saab ta vajalikke töökogemusi tööspetsiifika kohta antud kohtadel. Selliselt arendamist kasutatakse enam juhtide puhul NT. 6. Mida nimetatakse töö laiendamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Tööülesannete lisamist ametikohale. Kui töö on kitsalt spetsialiseeritud, näiteks tootmisliinil. Üks võimalusi spetsialiseerimisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on
võimalus välja tuua koolituse käigus tekkinud tugevused ja murekohad. Tekib arutelu ja tehakse ettepanekuid muudatusteks, parendusteks ning neid arvestatakse juba uue õppeaasta kursuste planeerimisel. 13. Selgitage mõistet organiseerimine kui juhtimistegevus. Organiseerimine- juhtimisfunktsioon on töö korraldamise ja struktuuri loomise protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 14. Millised on juhi tegevused organiseerimisel? Töö ratsionaalne jaotamine Iga töötaja töö selge piiritlemine Töö täitjate valik Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine Juhi volituste delegeerimine Juhil on õigus anda korraldusi temale allutatud töötajatele. Töötajatele arusaadavate ja täidetavate ülesannete andmine. Korraldamise ühtsus. Töötajate väljaõpe. Töötajate toetamine. 15. Kuidas on planeerimine (kavandamine) ja organiseerimine kui juhtimistegevused omavahel seotud?
rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad- 4 F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. (Raamatus The Principles of Scientific Management (1911)) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. (Taylor jagas töö osadeks ja üksikuteks operatsioonideks ning soovitas tööd normeerida.
Kõige harvem uendaja rolli Tippjuhtide jaoks on olulised kontseptuaalsed oskused ja vähem tähtsad tehilised uskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed: kes olid kookonna rajajad? Rajajad: F.Taylor, H.Ford, H.Gantt. Teadusliku juhtimise põhiideed: töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad. Tööliste ja juhtkonna vaheline koostöö. Konkreetne tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Administratiivse juhtimise koolkond keskendus organisatsioonisisestele seostele ja ülesehitusele ning rõhutas et juhtimisprintsiibid on universaalsed ja toimivad kõikides organisatsioonides, kui teadusliku juhtimise koolkond
Sõnastage eluline/praktiline näide. PDCA ring/tsükkel - plan, do, check, act Meetod, mida kasutatakse äritegevuses protsesside ja toodete kontrollimiseks ja pidevaks täiustamiseks. Plan - tee mingi plaan, analüüsi jne Do - pane see plaan käiku Check - Vaata nd tagasisidet, kuda su plaan toimis jne Act - vaata kas midagi tuleks muuta, et plaan paremaks muuta Nt prg on meil vabrikus tööl 3 inimest selle jooksva lindi asja peal (konveieri, hanna). Mõistlik oleks äkki neljas ka töötaja ka palgata, kuna siis saaks rohkem tooteid valmistada sama aja jooksul. Davai võtame neljanda venna. Davai vaatame, kas see vend meile reaalset kasu ka tõi. Davai jätame selle laheda venna, kuna saime rohkem tooteid tehtud ayyy 13. Selgitage mõistet organiseerimine kui juhtimistegevus. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon on ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine. Tulemuseks: organisatsiooni struktuur. 14
Sõnastage eluline/praktiline näide. PDCA ring/tsükkel - plan, do, check, act Meetod, mida kasutatakse äritegevuses protsesside ja toodete kontrollimiseks ja pidevaks täiustamiseks. Plan - tee mingi plaan, analüüsi jne Do - pane see plaan käiku Check - Vaata nd tagasisidet, kuda su plaan toimis jne Act - vaata kas midagi tuleks muuta, et plaan paremaks muuta Nt prg on meil vabrikus tööl 3 inimest selle jooksva lindi asja peal (konveieri, hanna). Mõistlik oleks äkki neljas ka töötaja ka palgata, kuna siis saaks rohkem tooteid valmistada sama aja jooksul. Davai võtame neljanda venna. Davai vaatame, kas see vend meile reaalset kasu ka tõi. Davai jätame selle laheda venna, kuna saime rohkem tooteid tehtud ayyy 13. Selgitage mõistet organiseerimine kui juhtimistegevus. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon on ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine. Tulemuseks: organisatsiooni struktuur. 14
Sõnastage eluline/praktiline näide. PDCA ring/tsükkel - plan, do, check, act Meetod, mida kasutatakse äritegevuses protsesside ja toodete kontrollimiseks ja pidevaks täiustamiseks. Plan - tee mingi plaan, analüüsi jne Do - pane see plaan käiku Check - Vaata nd tagasisidet, kuda su plaan toimis jne Act - vaata kas midagi tuleks muuta, et plaan paremaks muuta Nt prg on meil vabrikus tööl 3 inimest selle jooksva lindi asja peal (konveieri, hanna). Mõistlik oleks äkki neljas ka töötaja ka palgata, kuna siis saaks rohkem tooteid valmistada sama aja jooksul. Davai võtame neljanda venna. Davai vaatame, kas see vend meile reaalset kasu ka tõi. Davai jätame selle laheda venna, kuna saime rohkem tooteid tehtud ayyy 13. Selgitage mõistet organiseerimine kui juhtimistegevus. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon on ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine. Tulemuseks: organisatsiooni struktuur. 14
• Ressursid ja oskused: loovate inimeste värbamine ja hoidmine, väljakutseid pakkuv töö. • Struktuur ja süsteemid: paindlik, vähesed reeglid, õiglane ja toetav töötajate hindamine. 5. Millised on indiviidi loovuse avaldumise komponendid? Selleks, et indiviidi loovus saaks organisatsioonis avalduda, on tarvis kolme olulise komponendi üheaegne koosesinemine: 1. Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused. 2. Loovmõtlemisoskus – loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3. Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon. 6. Millised on indiviidi loovmõtlemist takistavad tegureid? • Negatiivne mõtlemine • Hirm ebaõnnestumise ees (hirm näida rumalana vms) • Liigsed ja väga jäigad reeglid organisatsioonis • Stress, pinged grupis • Eelarvamus, et ei olda loovad 7. Mida nimetatakse motiiviks, mida motivatsiooniks? Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. Motiiv annab käitumisele energia ja jõu
● Struktuur ja süsteemid: paindlik, vähesed reeglid, õiglane ja toetav töötajate hindamine 5. Millised on indiviidi loovuse avaldumise komponendid? Selleks, et indiviidi loovus saaks organisatsioonis avalduda, on tarvis kolme olulise komponendi üheaegne koosesinemine: 1. Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused. 2. Loovmõtlemisoskus – loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3. Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon. Nende kolme komponendi kujunemist mõjutavad omakorda mitmed elemendid, mille mõju vahendab indiviidi isiksus kui suhteliselt püsivate tunnuste kogum. 6. Millised on indiviidi loovmõtlemist takistavad tegureid? ● Negatiivne mõtlemine ● Hirm ebaõnnestumise ees (hirm näida rumalana vms) ● Liigsed ja väga jäigad reeglid organisatsioonis ● Stress, pinged grupis ● Eelarvamus, et ei olda loovad 7. Mida nimetatakse motiiviks, mida motivatsiooniks?
mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis. Juhtimine eesmärkide kaudu sisaldab pidevat jälgimist ja tagasisidet saavutamaks eesmärke. Eesmärgi-orientatsioon, st kõige tähtsam on mingi eesmärgi saavutamine. Kindel kord ja õigused ei ole tabu , vajaduse korral neid rikutakse ja muudetakse
võimekam 2. Käskiv e. autokraatlik stiil Liider: jagab juhiseid ja kontrollib tegevust Järgija: puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vähe motiveeritud. 3. Osalev e. toetav stiil Liider: Jagab ideid ja haarab järgijaid otsustusprotsessi Järgija: ebakindel üksi ülesande täitmisel või vähene motivatsioon töötada hästi/kiiresti. 4. Selgitav e. konsulteeriv stiil Liider: selgitab otsuseid ja pakub võimalust saada selgitust, liider valib koos järgijaga eesmärkide saavutamise teed; Järgija: soov ülesannet täita, kuid oskused ei ole piisavad. 16. Millised tegurid mojutavad liidri tegevuse efektiivsust lahtuvalt Situatsiooniliste teooriate pohimottest? ülesande olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht
tähtsad tehilised oskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna pohiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F.Taylor- lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega 4 põhiprintsiipi: 1. Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida 2. Töötaja (oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad), seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. (Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest)
kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel/ abil isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. (Ümbritseva maailma osaks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid.) Taju on subjektiivne. 6. Taju on valiv. Valivus sõltub: välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. 7. Tajuetalonid/stereotüübid - inimeste jagamine tüüpideks teatud tunnuste alusel (vanus, sugu, rahvus, amet, haridus, rass). Kui oleme inimese ,,ära määranud", siis edaspidi märkame pigem seda, mis kinnitab meie liigitust. 8. Analoogiate kasutamine. Teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 9. Empaatia on sisseelamine teise inimese tundemaailma. O .
kindlustada alluvate sobilik käitumine: oleneb hierarhiast. 3. Klannikontroll ehk organisatsioonikultuurile omaste väärtuste, normide, traditsioonide, rituaalide, uskumuste ja seisukohtade järgimine: teostub indiviidi ja rühma tasandil. 50. Mõjuvõimu mõiste, mõjuvõimu allikad Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem 2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim: Tasu, Karistus, Sundus
TMO3171 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED – KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel (teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke.). Tunnused: Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
annaabi.ee 
