Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtimine. Kordamisküsimused kt nr.2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, juhtimistasand, mõjuvõim, juhtimisulatus, coach, coachi, sõltuvus, delegeerida, otsustus, coaching, muudatuste, hool, tasandite, karisma, paindlikkus, staap, juhtimistasandite, etappe, coachingu, suurenda, millistel, inimsuhete, isiksuseomadused, intelligentsus, suhtlemine, mõjutamine, etappi, ford, rikastamine, liidristiilidosale. Näide: Henry Fordi tööjaotuse kontseptsioon: igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, korduv tööülesanne. Lahutades tööväikestesse standardiseeritud tööülesannetesse, mida sooritati korduvalt, oli Ford võimeline tootma ühe auto iga 10 sekundi järel, samal ajal kasutades töötajaid, kellel olid suhteliselt piiratud oskused 5. Mida nimetatakse tööde rotatsiooniks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Tööde rotatsiooniks nimetatakse töötaja ajutist töötamist erinevates allüksustes ja ametikohtadel, mille käigus saab ta vajalikke töökogemusi tööspetsiifika kohta antud kohtadel. Selliselt arendamist kasutatakse sageli juhtide puhul. 6. Mida nimetatakse töö laiendamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö laiendamine - suurendatakse töötajatele antud ülesannete arvu. 7. Mida nimetatakse töö rikastamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide.
etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. NT: Selline olukord tekib kõige tihedamine konveierliinil, nt autotööstuses kus kõik teevad oma väikest spetsiifilist osa(korduv tööülesanne), nende oskused on piiratud kuna oskavad vaid oma ülesannet 5. Mida nimetatakse tööde rotatsiooniks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Tööde rotatsiooni korral liiguvad töötajad süstemaatiliselt ühelt töökohalt teisele. Töö vaheldumine e rotatsioon- töötaja ajutine töötamine erinevates allüksustes ja ametikohtadel, mille käigus saab ta vajalikke töökogemusi tööspetsiifika kohta antud kohtadel. Selliselt arendamist kasutatakse enam juhtide puhul NT. 6. Mida nimetatakse töö laiendamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Tööülesannete lisamist ametikohale. Kui töö on kitsalt spetsialiseeritud, näiteks tootmisliinil. Üks võimalusi spetsialiseerimisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on
minimaalselt. 9. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Juhid õpivad ise oma igapäevses töös kasutama coachingu meetodeid ja vahendeid selleks, et toetada oma töötajate arengut ja tõsta tööefektiivsust. Coachivat juhtumisstiili kasutav juht kasvatab töötajates eneseusku, motivatsiooni ning inimesi toetades ja neisse uskudes on ta ka ise seeläbi parem juht. Coachivaid juhtimismeetodeid saab õppida nii enda isikliku coachi abil kui ka spetsiaalsetes väljaõpetes. 10. Selgitage SWOT analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki? Strenghts tugevused Weaknesses nõrkused Oppurtunities võimalused Threats ohud Eesmärk on võimaluste ja ohtude väljaselgitamine, org.-ni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs, tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. 11. Mida selgitab M.Porteri Viie konkurentsijõu mudel?
Sõnastage eluline/praktiline näide. PDCA ring/tsükkel - plan, do, check, act Meetod, mida kasutatakse äritegevuses protsesside ja toodete kontrollimiseks ja pidevaks täiustamiseks. Plan - tee mingi plaan, analüüsi jne Do - pane see plaan käiku Check - Vaata nd tagasisidet, kuda su plaan toimis jne Act - vaata kas midagi tuleks muuta, et plaan paremaks muuta Nt prg on meil vabrikus tööl 3 inimest selle jooksva lindi asja peal (konveieri, hanna). Mõistlik oleks äkki neljas ka töötaja ka palgata, kuna siis saaks rohkem tooteid valmistada sama aja jooksul. Davai võtame neljanda venna. Davai vaatame, kas see vend meile reaalset kasu ka tõi. Davai jätame selle laheda venna, kuna saime rohkem tooteid tehtud ayyy 13. Selgitage mõistet organiseerimine kui juhtimistegevus. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon on ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine. Tulemuseks: organisatsiooni struktuur. 14
Sõnastage eluline/praktiline näide. PDCA ring/tsükkel - plan, do, check, act Meetod, mida kasutatakse äritegevuses protsesside ja toodete kontrollimiseks ja pidevaks täiustamiseks. Plan - tee mingi plaan, analüüsi jne Do - pane see plaan käiku Check - Vaata nd tagasisidet, kuda su plaan toimis jne Act - vaata kas midagi tuleks muuta, et plaan paremaks muuta Nt prg on meil vabrikus tööl 3 inimest selle jooksva lindi asja peal (konveieri, hanna). Mõistlik oleks äkki neljas ka töötaja ka palgata, kuna siis saaks rohkem tooteid valmistada sama aja jooksul. Davai võtame neljanda venna. Davai vaatame, kas see vend meile reaalset kasu ka tõi. Davai jätame selle laheda venna, kuna saime rohkem tooteid tehtud ayyy 13. Selgitage mõistet organiseerimine kui juhtimistegevus. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon on ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine. Tulemuseks: organisatsiooni struktuur. 14
Sõnastage eluline/praktiline näide. PDCA ring/tsükkel - plan, do, check, act Meetod, mida kasutatakse äritegevuses protsesside ja toodete kontrollimiseks ja pidevaks täiustamiseks. Plan - tee mingi plaan, analüüsi jne Do - pane see plaan käiku Check - Vaata nd tagasisidet, kuda su plaan toimis jne Act - vaata kas midagi tuleks muuta, et plaan paremaks muuta Nt prg on meil vabrikus tööl 3 inimest selle jooksva lindi asja peal (konveieri, hanna). Mõistlik oleks äkki neljas ka töötaja ka palgata, kuna siis saaks rohkem tooteid valmistada sama aja jooksul. Davai võtame neljanda venna. Davai vaatame, kas see vend meile reaalset kasu ka tõi. Davai jätame selle laheda venna, kuna saime rohkem tooteid tehtud ayyy 13. Selgitage mõistet organiseerimine kui juhtimistegevus. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon on ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine. Tulemuseks: organisatsiooni struktuur. 14
on kitsam mõiste. Juhtimistasandite ( tippjuhid, keskastme juhid, esmatasandi juhid ) alla kuuluvad erinevad juhtimisvaldkonnad (finants, turundus, personali, haldus, jne). 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Väikefirmajuhil on tähtsad kõik oskused, kuid eriti tehnilised oskused, kuna tal pole palju alluvaid ning ta peab palju ise ära tegema, ta ei saa palju delegeerida, kuid suurettevõtte juhil peab olema võime näha tervikpilti, mõelda raamistikes ja tegeleda ideedega. Esmatasandijuhil on tähtsamad ja vajalikumad oskused just tehnilised oskused, kuid tippjuhil on põhiliselt kontseptuaalseid oskusi kõige enam vaja. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F.Taylor (tüki ja tunnitöö), Henry Ford (masssüsteemi loomine,konveieri), Henry Gantt (töötulemustel põhinevat palga- ja preemiasüsteeme).
4. Selgitav e konsulteeriv e veenmine 16. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? Liidristiili efektiivsust mõjutavad: · ülesande (projekti) olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht; · otsese juhi liidristiilid; · rühmanormid; · kontrolli ulatus; · Välised ohud ja surve; · organisatsioonikultuur. 17. Mida nimetatakse coachinguks? Coachingu mõiste pärineb spordist juhendaja. · Coaching päästab valla inimese sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele toimida parimal võimalikul viisil. · Coachimine annab juhile tegeliku, mitte illusoorse kontrolli, ning alluvale tegeliku, mitte illusoorse vastutuse. · Coaching on suunatud vestlus, kus juhendatav teadvustab ja püstitab endale eesmärgid ja ühiselt leitakse võimalused, kuidas need ellu viia. 18. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu.
· Tootmisjuhid · Personalijuhid · Kvaliteedijuhid · Haldusjuhid 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Esmatasandijuhil on tähtsamad - tehnilised oskused, kuid tippjuhil on põhiliselt kontseptuaalseid oskusi kõige enam vaja. Väikefirmajuhil on tähtsad kõik oskused, kuid eriti tehnilised oskused, kuna tal pole palju alluvaid ning ta peab palju ise ära tegema, ta ei saa palju delegeerida, kuid suurettevõtte juhil on tähtsaimad - kontseptuaalsed oskused. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4
Esmatasandi juhid (esmasjuhid) ...ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F. Taylor, 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? 9
teooriate põhimõttest? Liidristiili efektiivsust mõjutavad: ülesande (projekti) olemus: selle liik, komplektssus, tehnoloogia ja maht; otsese juhi liidristiilid; rühmanormid; kontrolli ulatus; välisohud ja surve ja organisatsioonikultuur. 17. Mida nimetatakse coachinguks? See mõiste pärineb spordist. Verb ,,coach" tähendab- juhendama, treenima, suunavaid vihjeid andma, vajaliku informatsiooniga varustama. Coaching päästab valla inimese sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele toimida parimal võimalikul viisil. 18. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Selle mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige efektiivsemal viisil ja aidata tal võtta oma võimetest maksimum. 19. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Emotsionaalne intelligentsus Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast
teooriate põhimõttest? Liidristiili efektiivsust mõjutavad: ülesande (projekti) olemus: selle liik, komplektssus, tehnoloogia ja maht; otsese juhi liidristiilid; rühmanormid; kontrolli ulatus; välisohud ja surve ja organisatsioonikultuur. 17. Mida nimetatakse coachinguks? See mõiste pärineb spordist. Verb ,,coach" tähendab- juhendama, treenima, suunavaid vihjeid andma, vajaliku informatsiooniga varustama. Coaching päästab valla inimese sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele toimida parimal võimalikul viisil. 18. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Selle mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige efektiivsemal viisil ja aidata tal võtta oma võimetest maksimum. 19. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Emotsionaalne intelligentsus Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast
18. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. • Coachimise käigus juhi küsimustele vastates saab alluv teadlikuks ülesande igast aspektist ja tegevusest, mida ülesande täitmiseks vaja. • Coachiv juht saab alluva vastuseid kuulates aimu mitte ainuüksi tegevusplaanist, vaid ka selleni viinud mõttekäigust. • Coachimine annab juhile tegeliku, mitte illusoorse kontrolli, ning alluvale tegeliku, mitte illusoorse vastutuse. • Coaching on suunatud vestlus, kus juhendatav teadvustab ja püstitab endale eesmärgid ja ühiselt leitakse võimalused, kuidas need ellu viia. 19. Millised on tulemusliku coachi eeldused? • Emotsionaalne intelligentsus. • Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. • On väga aus ja eetiline. • Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast
16. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? Liidristiili efektiivsust mõjutavad: • ülesande (projekti) olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht; • otsese juhi liidristiilid; • rühmanormid; • kontrolli ulatus; • Välised ohud ja surve; • organisatsioonikultuur. 17. Mida nimetatakse coachinguks? Coachingu mõiste pärineb spordist. Coaching päästab valla inimese sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele toimida parimal võimalikul viisil. Küsimus on õppida aitamises, mitte õpetamises. Juhendamine on esmajoones lühiajaline sekkumine eesmärgiga parendada töösooritusi või on suunatud mingi kindla kompetentsi arendamiseks (Clutterbuck, 2003) Juhendamine on vestlus- aga väga spetsiifiline vestlus (Vickers jt 2005), Juhendamine on kunst käivitada teises inimeses
rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad- 4 F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. (Raamatus The Principles of Scientific Management (1911)) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. (Taylor jagas töö osadeks ja üksikuteks operatsioonideks ning soovitas tööd normeerida.
J:ebakindel 1 ül täitmisel/v.mott töötada üksi SELGITAV E KONSULTEERIV L:pakub selgitusi/leiab koos J eesm saav. teed J:soov ül täita, kuid oskused ei ole piisavad 39. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? Ülesande olemus (komplekssus, tehnoloogia, maht), Liidristiil, rühmanormid, kontrolliulatus, välised ohud ja surve, organisatsioonikultuur 40. Mida nimetatakse coachinguks? Sind aidatakse, mitte ei õpetata. Coaching päästabvalla sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele toimda parimal võimalikul viisil. 41. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. 1. positiivsete muutuste saavutamine kõige efektiivsemal viisil 2. aitab võtta oma võimetest maksimumi 3. juhendama, treenima, suunavaid vihjeid andma 4. lühiajaline sekkumine eesmärgiga parandada töösooritust 5. kindla kompetentsi arendamine 42. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Nimetage mõned Eesti tuntud coachid
Kõige harvem uendaja rolli Tippjuhtide jaoks on olulised kontseptuaalsed oskused ja vähem tähtsad tehilised uskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed: kes olid kookonna rajajad? Rajajad: F.Taylor, H.Ford, H.Gantt. Teadusliku juhtimise põhiideed: töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad. Tööliste ja juhtkonna vaheline koostöö. Konkreetne tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Administratiivse juhtimise koolkond keskendus organisatsioonisisestele seostele ja ülesehitusele ning rõhutas et juhtimisprintsiibid on universaalsed ja toimivad kõikides organisatsioonides, kui teadusliku juhtimise koolkond
väikefirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? 1.1Teaduslik juhtimine F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. Koolkonna rajajateks olid veel ka Henry Ford - autotööstur, kes arendas
Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. Tulemuste hindamine ja tagasiside 5. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 6. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage eluline/praktiline näide. Positsioonist tulenev võim: o Tasu o Karistus Sundus Isiksusest tulenev võim: o Asjatundlikkus o Karismaatilisus 7
fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5) Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside 5. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem 2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) 6. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage eluline/praktiline näide. *Positsioonist tulenev võim - tasu, karistus, sundus *Isiksusest tulenev võim - asjatundlikkus, karismaatilisus 7. Mida nimetatakse delegeerimiseks?
Järgija: soov ülesannet täita, kuid oskused ei ole piisavad. 16. Millised tegurid mojutavad liidri tegevuse efektiivsust lahtuvalt Situatsiooniliste teooriate pohimottest? ülesande olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht otsese juhi liidristiilid rühmanormid kontrolliulatus välisohud-ja surve organisatsioonikultuur 17. Mida nimetatakse coachinguks? Coaching on juhtimise stiil, mis aitab teisel inimesel leida ja ellu viia lahendusi viisil, mis on just temale personaalselt kõige sobivam. Coachingu üldine eesmärk on pakkuda abi ja toetust inimestele, kelle soov on enda pidev arendamine, et tulla toime üha kasvavas kontkurentsis ja üldises maailma arengusurves. 18. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Lühiajaline sekkumine eesmärgiga parandada töötulemusi või on suunatud mingi
personaalselt kõige sobivam. 15.Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Juhendamise üldine eesmärk on pakkuda abi ja toetust inimestele, kelle soov on enda pidev arendamine, et tulla toime üha kasvavas konkurentsis ja üldises maailma arengusurves. Selleks on vaja: arendada oma oskusi, parandada töösooritust, maksimeerida oma potentsiaali, saada selliseks isiksuseks, kelleks soovitakse saada. 16.Millised on tulemusliku coachi eeldused? • Emotsionaalne intelligentsus. • Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. • On väga aus ja eetiline. • Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast • On uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on üle eelarvamustest. • Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja.
tähtsad tehilised oskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna pohiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F.Taylor- lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega 4 põhiprintsiipi: 1. Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida 2. Töötaja (oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad), seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. (Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest)
Juhi rollid H.Minzbergi järgi + Juhile vajalikud oskused + Klassikalised juhtimisteooriad + Neoklassikalised juhtimisteooriad + Kaasaegsed juhtimisteooriad + Kavandamise mõiste. Kavandamise vajalikkus + Kavade ja plaanide liigid + Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess + Organiseerimise mõiste, olemus + Organisatsiooni arengutsüklid - Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused + Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid + Juhtimisulatus, juhtimistasand, eelised ja puudused + Rivi- ja staabiorganisatsiooni olemus. Konfliktide põhjused + Eestvedamise mõiste. Liidri isiksuse omaduste teooria + Eestvedamise käitumisteooriad + Eestvedamise situatsiooniteooriad + Selgitage D. McClellandi Saavutustevajaduse teooria olemust ning erinevust A. Maslow Vajadustepüramiidi teooriast. - Kirjeldage S. Adamsi Võrdsuse teooria põhimõtteid. + Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria seisukohti. + Defineerige organisatsioonikultuuri olemust. +
raske olukord kodus ja palju kohustusi tööl ning tööülesanne on läinud ajutiselt üle aja. Juht on vastutulev ja alternatiive pakkuv, mitte agressiivne ja pealesuruv 9. Selgitage loogilist järeldamist kui tajumehhanismi. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel. Näiteks arvestades varasemat kogemust ja töötaja teadmisi, saab talle delegeerida tööülesandeid. 10. Selgitage haloefekti kui tajumehhanismi. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna • Positiivne ja negatiivne halo • Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme selle põhjal otsuseid inimese kohta tervikuna. Näiteks kui inimene on sümpaatne, oletatakse, et ta on ka usaldusväärne. 11. Selgitage, läbi oma kogemuse, JOHAR´i akna põhimõtet. 1
nimetatakse motivaatoriteks) ja tööga rahulolematuse teguritest (keskkonnast tulenevad, nimetatakse hügieeni- ehk keskkonnateguriteks). Keskkonnategurid seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. Motivatsioonitegurite (saavutused, töö huvitavus või tähtsus, ametialane tõus, arenguperspektiivid) olemasolul võib töötaja muutuda rahulolevaks. 11. Milliseid tasusid saab nimetada sisemisteks tasudeks? Sisemised tasud: iga inimene annab endale tasu teatud tegevuse sooritamise eest. Nendeks võivad olla näiteks saavutamise tunne, enesekiitus, rahulolu tööst, sisemine arenemine. 12. Milliseid tasusid saab nimetada välisteks tasudeks? Kuidas jagunevad välised tasud? Sõnastage eluline/praktiline näide. Välised tasud antakse inimesele kellegi teise (üldjuhul organisatsiooni) poolt. Jagunevad:
teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik (formal) organisatsioon, millele läheneti kui "masinale". 1.1 Teaduslik juhtimine F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management (1911) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 1.2 Administratiivne koolkond ...uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust.
juhtimise teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik organisatsioon, millele läheneti kui ,,masinale". Jagatakse kolme rühma: Teaduslik juhtimine: F. Taylor- lõi nn. teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi ( töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks/ töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada/ tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö/ tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest). Taylor jagas töö osadeks ning soovitas seda normeerida. Taylori eestvedamisel töötati välja tükitöö, sh valmistoodangul põhinevad
Tööd defineeritakse selliselt, et oleks ruumi muutusteks. Suhtlemine on vastastikune, mõjutamine toimub vertikaalselt ja horisontaalselt. Teadmised on jaotunud üle kogu organisatsiooni. Mehhaanilised organisatsioonid: Spetsialistid on teistest isoleeritud. Täpne ja isegi pedantne meetodite ja kohustuste kirjeldamine. Suhtlemine ja vastastikune mõjutamine toimub juhtide hulgas vertikaalselt. Valitsev on personaalne käitumine. 24. Juhtimisulatus, juhtimistasand, eelised ja puudused Juhtimisulatus: Mida laiem on juhtimisulatus, seda väiksem on juhtimistasand ja vastupidi. Pikk ja lame struktuur ning kitsas ja lai juhtimisulatus. Organisatsioonisisesed protseduurid. Alluvate kompetentsus mida kompetentsemad seda rohkem saab neid olla. Eesmärkide standardsus kui eesmärgid on kõigile teada ja organisatsioon sõltub väliskeskonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid.
- võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 9. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management (1911) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 10. Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad Administratiivne koolkond uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust
Pööras tähelepanu org. tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Reeglid ei tohi sõltuda ametikohal töötavast isikust, vaid peavad tulenema org.-ni spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. 34. Weber esitas bürokraatliku organisatsiooni tunnused, s.t. org.-ni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 35. 12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad 36. Hugo Münsterberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: 37. 1.Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. 38. 2.Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. 39. 3
ära tegema. Suurfirmajuhil on palju alluvaid juhte, kes selle töö tema eest ära teevad. Esmatasandi juhid peavad ellu viima tipptaseme juhtide seatud eesmärke. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna rajajaks oli F. Taylor. Tema 4 printsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast?
ametikohtade moodustamine ja allüksusteks koondamine, alluvusvahekordade määratlemine. Eestvedamine – püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevust eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt standarditele ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine. Otsustamine – kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine – allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine – isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. Suhtlemine – inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi
annaabi.ee 
