Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhatuse liikme-raamatupidaja leping". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
raamatupidaja, osanik, ärisaladus, dokumendid, aktid, juriidilist, kandjad, konkurentsikeeld, tehinguid, huvidega, hüvitamist, tagasikutsumise, intellektuaalne, 2018, isikukood, juhtimisorganite, viivitamatult, otsusest, seadustest, igapäevase, rikkumisest, töökorralduse, sõiduauto, nõusolekuta, ettevõtja, vastuolus, osaühing, konfidentsiaalsus1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Ühingu ja Juhatuse liikme vastastikused õigused, kohustused ja muud Juhatuse liikme kohustuste täitmisest tulenevad tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmisel ja konkurentsikeeld, Poolte vastutus Lepingu rikkumise eest ning Lepingu lõppemise alused ja tingimused. 1.2 Juhatuse liige kinnitab, et: (a) tema suhtes ei ole kohus vastavalt karistusseadustiku §dele 49 või 49¹ kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu; (b) tal pole keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb Ühing;
järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega. Kas kandemäärus on seaduslik? Küsimused on seotud kande tegemise ja tähendusega. Kes on FIE? FIE olemise määrab ettevõtlustegevus. Äriregistrisse kanne on informatiivse tähendusega, seega FIE ei saa isiku tähendust kandega. Kas FIE-l peab olema tegevus äriregistrisse kantuna? Ei pea, sest FIE olemisest ei teki mingeid kohustusi ja see ometi on ju ainult deklaratiivne. Kas FIE peab ennast kandma äriregistrisse? Maksuõiguslik seos (§ 3 lg 2).
5.5 Käesoleva Lepingu lõppemisel on Juhatuse liige kohustatud tagastama kõik Ühingu poolt tema kasutusse antud töövahendid- ja materjalid hiljemalt Lepingu lõppemise päeval, kui Lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Töövahendid ja -materjalid tuleb tagastada samas seisundis, milles Juhatuse liige need sai, arvestades kasutamisest tingitud tavalist kulumist. 6. Konfidentsiaalsus ja konkurentsikeeld 6.1 Juhatuse liikmel on keelatud töötada Ühingu konkurentide juures töölepingu alusel, osutada neile püsivalt juhtimisteenuseid käsundus- või mõne muu võlaõigusliku lepingu alusel, kuuluda nende juhtorganisse või olla nende prokurist, samuti tegutseda Ühinguga samal tegevusalal füüsilisest isikust ettevõtjana. 6.2 Käesoleva Lepingu tähenduses loetakse Ühingu konkurentideks Alpinist OÜ
neil kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus, juhul kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma - see on garantii kolmanda isiku huvides (ÄS § 34 lg 3). Erinormi kohaselt omandavad kohtu poolt tavalises tsiviilprotsessis tehtud otsustes sisalduvad registrisse kantavad asjaolud õigusliku tähenduse alates kohtuotsuse jõustumisest. 6 Äriregistri kanded on avalikud, samuti ka need dokumendid, mida ettevõtja vastavalt seadusele enda kohta äriregistrile esitama peab (§ 28 lg 1). Seadus näeb ette ka olulisemate kannete avaldamise „Ametlikes Teadaannetes”. Tehniliselt koosneb äriregister kolmest sisulisest osast: 1) Registrikartoteek (Registrikartoteek jaguneb erinevate kaardivormidega A-osaks ja B-osaks; 2) äritoimikud; 3) registritoimikud. Registrikartoteek Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart. Registrikaardid moodustavad
... Põhikirjaliste eesmärkidega vastuolus olev tegevus võib olla aluseks sundlõpetamisele (SAS § 46 lg 1 p 2; MTÜS § 40 lg 1 p 3). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime on eesmärgiga seotud! ... Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga (TsÜS § 25 lg 4) Juriidilise isiku teovõime Teovõime: Juriidilise isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid ... Selleks vajalik organite olemasolu, kes kujundavad juriidilise isiku tahte ... Juht- või esindusorgan: Juhatus ja nõukogu = seaduslik esindaja ... Muud organid: üldkoosolek · Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5) ... Tehing peab olema tehtud kehtiva esindusõiguse alusel (ei ole piiratud ühisesinduse kaudu); ... Tehing on tehtud juriidilise isiku nimel
Juriidilise isiku peamised tunnused on järgmised: 1) täielik õigusvõime, st võime omada tsiviilõigusi ja kanda 2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis. juhatus või seda asendav organ loetakse TsÜS § 34 lg 1 kohaselt suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks, - see tähendab, et juhatuse liikme õigus juriidilise isiku nimel tehinguid teha tuleneb asjaolust, et ta on juhatuse liige ning talle ei pea väljastama mingit volikirja (mis seondub tehingulise esindusega nõukogu on oma olemuselt juhatuse tegevust kontrolliv organ. üldkoosolek, mis on juriidilise isiku kõrgeim organ (kuid ei ole juhtorgan), koosneb juriidilise isiku osanikest või aktsionäridest (mittetulundusühingu puhul liikmetest), juhatuse ja nõukogu liikmed aga ei pea ise olema osanike või aktsionäride ringi kuuluvad isikud;
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: tarbijate või muude hüvede kasutajatena hankijatena tööpanuse kaudu teenuste kasutamise kaudu mõnel muul sarnasel viisil Tulundusühistu asutamine toimub tulundusühistuseaduses sätestatud korras. Tulundusühistu võib asutada vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut. Asutamiskoosolek võtab vastu põhikirja, valib juhatuse ja revisjonikomisjoni. Ühistu võib asutada vähemalt viis isikut. Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik. Ühistu asutajaid võib olla vähem, kui neist vähemalt kolm on ühistud. Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu, milles tuleb märkida: asutava ühistu ärinimi, asukoht ja aadress; ühistu eesmärk; asutajate nimed ja elu- või asukohad; osakapitali
tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega Eestis on näiteks: Eesti Haigekassa, Tallinna Tehnikaülikool. Avalik-õiguslikud korporatsioonid Notarid,Eesti advokatuur kohaliku omavalitsuse üksused, näiteks Tallinna linn Avalik-õiguslikud asutused Eesti Raadio, Eesti Televisioon,RahvaRaamatukogu, Töötukassa 7. Riik ja kohalikud omavalitsused ettevõtluses. Avalik õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline
11, 67), krediidiasutuse seadus (RT I 2005, 8, 32; 2008, 59, 330). ÄS ei reguleeri näiteks kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivakss tegutseks, ning seaduses sätestatud äriühing (ÄS §1). Seega on ettevõtjad õiguste ja kohustuste kandjad, kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (st isikud). Mõistet ettevõte kasutatakse seadusesobjekti tähenduses, st ta on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara, sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olla lepingu objektis, mida saab osta, müüa, rentida jne. Ettevõte ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Kahe sisuliselt lähedase mõiste erastamine omab kaubandusõiguses suurt
a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega. Kas kandemäärus on seaduslik? Küsimused on seotud kande tegemise ja tähendusega. Kes on FIE? FIE olemise määrab ettevõtlustegevus. Äriregistrisse kanne on informatiivse tähendusega, seega FIE ei saa isiku tähendust kandega. Kas FIE-l peab olema tegevus äriregistrisse kantuna? Ei pea, sest FIE olemisest ei teki mingeid kohustusi ja see ometi on ju ainult deklaratiivne. Kas FIE peab ennast kandma äriregistrisse? Maksuõiguslik seos (§ 3 lg 2).
a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega. Kas kandemäärus on seaduslik? Küsimused on seotud kande tegemise ja tähendusega. Kes on FIE? FIE olemise määrab ettevõtlustegevus. Äriregistrisse kanne on informatiivse tähendusega, seega FIE ei saa isiku tähendust kandega. Kas FIE-l peab olema tegevus äriregistrisse kantuna? Ei pea, sest FIE olemisest ei teki mingeid kohustusi ja see ometi on ju ainult deklaratiivne. Kas FIE peab ennast kandma äriregistrisse? Maksuõiguslik seos (§ 3 lg 2).
Imperatiivsus vs dispositiivsus Ühinguõiguses kehtib pigem põhimõte, et kõik on imperatiivne (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud). Kõik välissuhted on imperatiivsed, kuna välissuhetes ei ole võimalik pidada lepingulisi läbirääkimisi. Kui midagi on ühingus kokku lepitud teisti, st vastupidiselt sellele, mis seadus näeb ette, siis see peab olema nähtav. Üldisi reegleid võib muuta. Ühingu liikmeid koheldakse erinevalt: üks osanik saab kõik ja teine ei saa midagi. Kuid otsuseid tuleb teha häälteenamusega kõigi nõusolekut ei ole vaja, et midagi otsustada. Selleks peab olema vähemalt 2/3 hääli. Hääletuse tulemuseks ei tohi olla see, et kellegi õigusi rikutakse. Näide: Ettevõttel on kaks aktsionäri. Ühel on 90% aktsiaid ja teisel 10% aktsiaid. Dividende ei maksta kellelegi vastavalt enamuse häältele. Teine pool läheb kohtusse, kuna talle ei
ettevõtluse jaoks, kuna osakapitali nõue on suhteliselt madal ja juhtimisstruktuur lihtne. Eelisteks on lihtne ja kiire registeerimine ning puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, tingimusel, et asutatava osaühingu osakapital ei ole suurem kui 2500 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik. Vastukaaluks jääb osanik osaühingu ees vastutama osaühingu maksejõuetuse korral tasumata sissemakse ulatuses. Täiendavalt keelab äriseadustik kuni sissemaksete täieliku tasumiseni osaühingu osakapitali suurendamise ja vähendamise, samuti osaühingust väljamaksete tegemise. Väljamaksete all peetakse silmas omakapitalist tehtavaid väljamakseid (oma osa tagasiostmine), seega tavapärase äritegevuse käigus tehtavaid väljamakseid (töötasu, juhatuse liikme tasu jne)
[juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [teenuse osutaja esindaja nimi] (edaspidi: Raamatupidaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 2. Lepingu objekt 2.1. Raamatupidaja osutab Tellijale raamatupidamisteenust lähtudes Tellija poolt Raamatupidajale esitatavast informatsioonist ja dokumentidest ning vastavuses Eesti Vabariigi seadusandlusega. Raamatupidaja poolt Tellijale osutatav raamatupidamisteenus (edaspidi Teenus) koosneb alljärgnevast: 2.1.1. [loetleda osutatavad raamatupidamisteenused, näiteks töötasu arvestus, üksikisiku tulumaksu arvestus ja aruandlus jne] 3. Tasu 3.1
seadusest tulenevaid eeldusi TsÜS § 87. Kohtunikuabil on õigus kontrollida formaalsust (nt dokumentide kontroll), mitte materiaalsust, sest sisuline ehk asjaolude kontroll ei ole tema pädevuses (kohtunikuabi pädevus TsMS § 595). Milliseid dokumente võib kohtu registriosakond osaühingult nõuda? Ettevõtja on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud muud dokumendid, samuti allkirjanäidised. Allkirjanäidised peavad olema notariaalselt kinnitatud. Registripidaja võib ettevõtjalt nõuda ka täiendavaid dokumente, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks (ÄS § 32). 05.05.2018 seminar II 3 kaasus Kuidas tuleb määruskaebus lahendada? Esimesena tuleks tegeleda menetlusõigusega. Kaks eraldi nõudealust. Kõigepealt ühingu kõrvaldamine. Kaebeõiguse olemasolu kontroll: TsMS hagitamenetluse blokk §-st 591
sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna osakapitali nõue on suhteliselt madal (2500 eurot) ja juhtimisstruktuur lihtne. Eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine ning see, et puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, tingimusel, et asutatava osaühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik. Vastukaaluks jääb osanik osaühingu ees vastutama osaühingu maksejõuetuse korral tasumata sissemakse ulatuses. Täiendavalt keelab äriseadustik kuni sissemaksete täieliku tasumiseni osaühingu osakapitali suurendamise ja vähendamise, samuti osaühingust väljamaksete tegemise. Väljamaksete all peetakse silmas eeskätt omakapitalist tehtavaid väljamakseid (dividend, oma osa tagasiostmine jne), seega tavapärase äritegevuse käigus tehtavaid väljamakseid (töötasu, juhatuse liikme tasu jne) keeld ei hõlma.
Selgita nõukogu pädevust ja funktsiooni. Tra kontrollib juhatust ja tal pole õigust tegeleda igapäevaste tegevuste mõjutamisega. Juhatus peab osades otsustes nõukoguga kooskõlastama. Kontrolli tulemustest peab nõukogu aru andma ka üldkoosolekule. Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. 14. Milles seisneb juhtorgani liikme konkurentsikeeld? Juhtorganiks on juhatus ja nõukogu ning nende liikmed ei või olla samal alal FIE, täisosanik ega konkurendi juhtorgani liige. Ise oleks mõistlik lepingusse juurde lisada, et ei tohiks olla ka osanikuks ega aktsionäriks sarnases valdkonnas. Tegelikult ei osanik ega aktsionäride üldkoosolek pole juhtorgan ning neil ka konkurentsikeeldu pole. Kuid kui on nt 3-liikmeline osaühing, siis oleks mõistlik selles omavahel ette kokku leppida. 15. Kuidas määratakse juhatuse liikme tasu?
miinuseks aga osanike isiklik vastutus. Usaldusühing (UÜ) Usaldusühing on äriühing, mille kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses (ÄS §125 lg 1). UÜ on lähedane TÜ'le, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sissemakse ulatusega. Täis- ja usaldusühing Nii täis kui ka usaldusühingu osanikuks võib olla kas füüsiline või juriidiline isik, kuid ei või olla riik ega kohalik omavalitsus. TÄ ja UÜ asukoht on koht, kust ühingut juhitakse, või koht, kus ühing tegutseb. Asukoht tuleb näidata ühingulepingus. TÄ ja UÜ tegutsevad osanike sõlmitud ühingulepingu alusel, mille kohta ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet.
Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. 5 Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Põhikirjaga võib juhatuse esimehe määramise õiguse anda nõukogule. Juhatuse pädevus Juhatus on aktsiaseltsi/osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi/osaühingut. Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest (kehtib osaühingul, kellel on nõukogu). Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi/osaühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi/osaühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi/osaühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka
1.REGISTREERIMINE Soovides ettevõtlusega tegelemiseks asutada osaühingut, on järgmised võimalused: · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise; · Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse (24 h) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu · Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva) 1.1 Notaris registreerimine Paljudel notaribüroodel on olemas asutamiseks vajalike dokumentide variandid ning seega piisab, kui äriühingu asutajad mõtlevad punktidele, mis on nendes dokumentides vajalikud (vt OÜ asutamiseks vajalikud dokumendid)
12,75 tasu kandeavalduse registrisse kandmise eest. Asutamisel Asutamisleping ja Asutamisleping ja põhikiri Asutamisleping ja põhikiri Ühinguleping loodavad põhikiri dokumendid Varaline Aktsionär ei vastuta Osanik ei vastuta isiklikult Osanik ei vastuta isiklikult Osanikud Vähemalt üks vastutus isiklikult aktsiaseltsi osaühingu kohustuste eest; tulundusühistu kohustuste vastutavad täisosanik vastutab kohustuste eest osakapitali sissemakse eest, kui pole kokku lepitud ühingu äriühingu
MTÜ: 18 000 Täisühing: 400 Üsalduühing: 800 Seos avaliku õiguse harudega: a) Seos haldus- ja finantsõigusega (vt. Registrite ja infosüsteemide keskuse funktsioonid, tegevuslubade väljastamine ja registreeringute tegemine; väärtpaberituru järelvalve Finantsinspektsioon poolt) b) Seos riigiõigusega, vt PS § 9, 31 ja 48; RKPJKo 19.05.1996.a. otsus c) Seos karistusõigusega, juriidiline isik karistusõiguse subjektina (vt. KarS § 14, 37, 377-381.1: ärisaladus, võlausaldajate kaitse tagamine, ebaõige info andmine) d) Seos menetlusõigusega. Juriidiliste isikute allutatus kohtulikule kontrollile (vt. kannete tegemine ja vaidlustamine, sundlõpetamine (TsMS § 629), sisesuhete vaidlused: hagita menetlused; hagimenetlus: organite otsuste vaidlustamine, vaidlused organi ja juhtorgani liikmete vaidlused 1.2. Ühinguõiguse süsteem, ühingute liigid ja regulatsiooni allikad Ühindused lähtuvalt õiguslikust seisundist:
Selle põhilised tunnused on: 1. Äriregistreid peetakse maakohtute juures 2. Äriregistrid on avalikud, sinna kantud andmetega on õigus tutvuda 3. Äriregistris olevatele andmetele on võimalik õiguslikes vaidlustes tugineda 4. Äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate järelvalvet. Registritoiming sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud. Registritoimingus on ka kõik muud ettevõtja kohta käivad dokumendid. Kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. Kanded avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Täisühing ja usaldusühing. Täisühing on selline äriühingu liik, mida eristab teistest tema osanike piiramatu vastutus. See on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Kui osanik tasub oma sissemakse, läheb see üle
Äriõiguse kontrolltöö 1. Kes võivad äriühingu nimel teha tehinguid ning kuidas saame esindusõigust piirata? Esindusõigus ehk õigus siduda ühingut õiguslikult ühingu nimel tehtud tahteavalduste kaudu on reeglina igal osaühingu juhatuse liikmel. Seadus näeb ette ka mõned erandid. Üldiseks erandiks on ÄS-i§ 181 lõige 4, mille kohaselt juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Antud normi tuleks siiski
Avalik-õiguslik juriidiline isik (riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus) ei või omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud.
ERAÕIGUS - a) TSIVIILÕIGUS – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus b) KAUBANDUS-JA MAJANDUSÕIGUS – ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga-ja börsiõigus, autoriõigus, konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani-germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Neid väljendusvorme nimetatakse õiguse allikaks: tavaõigus, kohtu- ja halduspretsedent, õigusteadus e juristide arvamus, leping, õigusakt Eesti õiguskorra õiguse allikaks on õigustloovad aktid. 2
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena (PS § 147). Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 a. Kohtuniku sõltumatus Kohtute sõltumatus Kohtunike personaalne sõltumatus Ametite ühitamatus (PS § 147 lg 3) Kohtuniku ametikitsendused Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtuniku immuniteet Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtuniku ametisse nimetamine Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel (Kohtute seaduse § 53).
Juhtima õigustatud osanikud võivad täisühingu juhtimise õiguse anda ka kolmandale isikule. Otsuste vastuvõtmine täisühingus toimub häälteenamusega: osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole kõigi osanike häältest, kui seaduse või ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Täisühingu esindamise õigus kõigis õigustoimingutes on kõikidel täisühingu osanikel, eeldusel, et ühingulepinguga pole ette nähtud teisiti. Iga osanik võib täisühingut esindada üksinda, ühingulepinguga võib ette näha ka nõude, et esindada võivad mõned või kõik osanikud ühiselt. Täisühingut võib esindada ka prokurist, kelle määravad kõik juhtima õigustatud osanikud ühiselt. Prokuurat tühistada võib aga iga juhtima õigustatud osanik. 9. Täisühingu lõpetamine ja likvideerimine. Täisühingu lõpetamine Täisühingu lõpetamise alused (ÄS § 103): osanike otsus; kohtumäärus;
Ettevõtluse alused Äriühingud Füüsiline isik vs juriidiline isik · Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Selleks oled Sina, Sinu vanemad, sõbrad, tuttavad jne. · Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. · Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid. · Eestis on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Ning piiratud teovõime on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Üldiselt lahterdatakse äriühinguid: · vastutuse · loomise kiiruse · kapitali vajaduse · ettevõtte juhtimise järgi. Äriühingute tegevust reguleerib äriseadustik
· Piiramatu vastutus, kõikide võlgade ja kohustuste eest vastutavad osanikud kogu oma varaga. Osaühing ja aktsiaselts Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingut reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu
tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? Vastus: Vastavalt ÄS §33 lg-le 6 registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. On loetletud ÄS §-s 251. Lähtudes sellest paragrahvist andmed rahalise/mitterahalise tegemise kohta ei ole vaja esitada registripidajale aktsiaseltsi registreerimisel. Seega, antud juhul registripidaja on kohustatud tegema kanne. Seadus näeb võimalusi ette sooritada tehinguid asutatava äriühingu nimel enne registrisse kandmist (ÄS § 253), kuid asja tehioludest ei saa kindlalt öelda, kas tehingud on kehtivad,
õigused ja kohustused. Neid õigusi ja kohustusi võib muuta või lõpetada ainult selle osaniku nõusolekul. Äriregistrisse kandmise avalduses märgitakse nimetatud andmed. Avaldusele kirjutavad alla kõik osanikud. Avaldusele lisatakse täisühingut esindama volitatud osanike allkirjade näidised ning täisühingu sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid. Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla ühingut esindama õigustatud osanik. Kui osanikud on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik ühingut ühiselt esindama õigustatud osanikud. Kui äriregistrile esitatava avaldusega taotletakse kande muutmist või uue kande tegemist, tuleb avaldusele lisada vastav osanike otsus. Uue osaniku registrisse kandmise ja registrist kustutamise korral peab registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama ka see osanik, välja arvatud juhul, kui ta on ühingust välja arvatud või surnud
· Ringhäälinguseadus (ETV ja ER) Äriühingute üldiseloomustus · FIE- asutaja iga inimene, registreerimine maksuametis, kapital sätestamata, väärtpabereid pole, vastutab kogu varaga, on ettevõtja · Täisühing ja usaldusühing- asutaja kaks või enam omanikku, tegutsemine notariaalselt tõestatud ühinguleping ja äriregister, kapital osanike sissemaksed, väärtpabereid pole, juhivad kõik osanikud · Kapitaliühingud- asutaja üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut (OÜ osanik, AS aktsionär), tegutsemine notariaalselt tõestatud asutamisleping, põhikiri ja äriregister; kapital OÜ min 100 kr/ 40 000 kr; AS min 100 kr/ 400 000 kr; väärtpaberid (OÜ ei ole; AS nimelised aktsiad); vastutab sissemakse ulatuses, juhib (OÜ- osanike koosolek, (Nõukogu), Juhatus/ AS- Üldkoosolek, Nõukogu, Juhatus) · Filiaal- asutab välisfirma, tegutseb äriregister, kapitali ja väärtpabereid ei ole,
annaabi.ee 
