Vietnam,Poola,Rumeenia,Saksadv,Tsehosslovakkia,Ungari, Bulgaaria,Kuuba,Mongoolia.Riigid,mida NSV toetas rahaliselt ja majanduslikult nim. sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. Plaanimajandus-tootmine erinevates ametkondades plaanide alusel.Pearõhk oli sõjatööstusel.Varssavi pakt(vlo).Stalin suri 1953.Tema kohta tahtsid valitsusjuht Malenko,siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustov.Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaaviaga ja lääneriikidega. Beria vastu organiseeriti vandenõu 1953 aasta juunis,sest ta mõju kasv hakkas ohustama kaaslaste võimupositsiooni. Hrustovi valitsus aega nim. sulaajaks.Bresneri ajal poliitikas, majanduses ja mujal seisak.1944 taastati nõukogude võim Eestis. Jutiv koht oli kommunistlikul parteil.Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm.1950 Karotamm vabastati ja ta asemele pandi Johannes Käbin.1978 asendati Käbin Karl Vainoga.Aastatel
Kes olid, mida tegid? ● J. Stalin – NSVL riigi- ja parteijuht, omas ainuvõimu NSVL-is ● L.Beria – NSVL-i juht, normaliseeris suhteid Lääneriikide ja Jugoslaaviaga ● N.Hruštšov – NSVL-i juht, lõpetas massilise vägivalla ja arendas majandust ● L.Brežnev – NSVL-i juht, toimus stagnatsioon ● A.Sahharov – vene üüsik ja ühiskonnategelane, dissident, osales vesinikpommi väljatöötamises ● A.Solženitsõn – üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente, pälvis Nobeli kirjanduspreemia ● J.Andropov – NSVl-i poliitik ja NSVL-i Riikliku Julgeoleku Komitee pikaaegne juht ● K
Stalin · 2MS võit ei muutnud NSVL sisepolit olukorras miskit · Stalin valitses kogu riiki oma kitsa lähikondlaste riigiga · Kuna Stalin vananes ja tema tervis halvenes, kerkis esile järglase küsimus · 3 kandidaati Georgi Malenkov, Lavrenti Beria, Nikita Hrustsov · Stalini plaanitud uus terrorilaine jääb tulemata tema surma tõttu 05.03.1953 Beria · Esimesena saavutas liidri postisiooni L. Beria · Tema juhtimisel parandati suhteid lääne riikide ja Jugoslaaviaga, pehmendati vägivalla poliitikat · Malenkov ja Hrustsov organiseerivad Beria-vastase vandenõu 1953 juunis ning kõrvaldavad ta võimult Stalini aegsetes kuritegudes süüdistades Hrustsov · 1953 sept saab paretijuhiks ja tõrjub varsti kõrvale ka Malenkovi · 1956 pidas partei XX kongressil ettekande stanilismi kuritegudest · H. valitsemisaega kutsutakse ka sulaajaks · Ta lootis, et 50ndate majanduse tõus jätkub ja kommunism saavutatakse kiirelt.
albaania, Ungari, ida- saksamaa. Aasia sots. Riigid: Hiina RV, Mongoolia, põhja vietnam, põhja-korea, Lõna ameerika: Kuuba (Fidel Castro) Esmalt nimetati moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks. 1950 astast aga sotsialismimaadeks. Koos nõukogude liiduga moodustasid need maad sotsialismi leeri. SOTSIALISTLIKU SÕPRUSÜHENDUSE MAAD kõik sotsialismileeri kuuluvad maad ei olnud kuulekad käsutäitjad.juba 1948 tekkisid moskval konfliktid jugoslaaviaga. Jugoslaavia liider Tito isepäine käitumine ja kooskõlastamatta välispoliitika ajamie teravdasid suhteid NSVL ja jugoslaavia vahel äärmusteni. Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Pärats Stalini surma leppis NSVL jugoslaavia sõltumatusega sotsialismileeris. Ka teised idaploki riigid nt. Saksa dem. Vabariik(1953) Poola ja Ungari(1956) Tsehhoslovakkia(1968) tegid vastupanukatseid Moskva mudeli juurutamisele. 1960 aastatel kujunes vastasseis ka Hiinaga
keskkomitee poliitbüroo Stalini surm 5. märts 1953 · Stalin valmistas ette juutide ulatuslikumat represseerimist, samuti vabanemist Beriast · surm saabus ootamatult · selget järglast Stalinile ei määratud · suurim võim läks julgeolekut juhtinud Lavrenti Beria kätte Lavrenti Beria uuendused · vabastati hulk Stalini ajal vangistatud isikuid · piirati julgeolekuorganite omavoli · astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega · alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga · üritati stalinistide asemel Kesk-ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid · liiduvabariikidele anti rohkem õigusi Sulaperiood · kujunes Beria vastane vandenõu: Beria arreteeriti 26. juunil 1953 ja lasti sama aasta detsembris maha · järk-järgult käks võim Nikita Hrustsovi kätte ·NLKP XX kongressil 1956 .a. veebruaris mõistis Hrustsov hukka isikukultuse · püüdis normaliseerida suhteid lääneriikidega · Ungari ülestõusu mahasurumine jahendas
Moskva toel nind sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias,Bulgaarias,Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati võimu Ida-Saksamaale. ( Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea) Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid, 1950. a võti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Vastuoluline sõprusühendus 1948. aastal tekkis konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josep Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogule Liidu ja Jugoslaavia suhteid äärmusteni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam sotsialistliku riigina. Teised idabloki riigid ei leppinud samuti Moskva mudeli juurutamisega ja lootedi üles ehitada inimnäoga sotslialism. Moskva suutis kõik
4) Mao Zedong- Hiina Kommunistliku Partei liider 5) J. Nehru- India liider, üks 3. maailma riikide mitteühinemisliikumise eestvedajaid 6) Charles de Gaulle- Prantsuse liider 6. Millised olid Usa ja NSV Liidu saavutused võidurelvastumise vallas? Tuumapomm- USA 1945, NSV Liit 1949 Vesinikupomm- USA 1952, NSV Liit 1953 7. Milliseid ümberkorraldusi kavandas L.Beria Nõukogude Liidu sise- ja välispoliitikas? Välispoliitikas- alustati suhete normaliseerimist lääneriikide ja Jugoslaaviaga ning üritati stalinistide asemel Kesk- ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid. Saksa Dvs soovitas katkestada sotsialismi ülesehituse. Sisepoliitikas- liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õiguse liiduvabariikidele. Hakati nõudma, et Venemaalt liiduvabariikidesse komandeeritud juhtiv "kaader" õpiks suhtlema kohalikus keeles. 8. Mida kujutas endast metsavendlus?
· 1960.-1970. aastatel lisandusid - Kuuba, Afganistan - Kongo, Etioopia, Somaalia, Mosambiik, Angola, Madagaskar; Roheneemesaared, ... · koostöö: VMN - arendamaks majanduslikku koostööd - vastukaaluks Marshalli plaanile - vastastikune abi USA abi asemel VLO - sotsialismileeri ühendav sõjaline ja poliitiline jõud - ajend: SLV võeti NATO liikmeks · lahkhelisid - vastuhakud (Ungari, Praha; 1953 Ida-Berliin) - erimeelsused (nt Jugoslaaviaga, Hiinaga) · tunnused: 1) võim ühel parteil, parteijuht ka riigipea - NB! nt Poola Ühendatud Töölispartei; Saksa Demokraatlik Vabariik - NB! nt SDV-s, Poolas mitu parteid 2) partei kontrollis kõike - nt kultuur, teadus, usk - julgeolekuorganid 3) majandus riigistatud - eraomand puudus, see mõjutas mentaliteeti - plaanimajandus (NSV Liidus alates 1928 viisaastakud) 4) suur rõhk sõjaväele - nt 1980. a. USA-s, Inglismaal ca 0,8%
· GULAG-i arhipelaag · Terror · Stalin kogu võimutäius KP juht ja Ministrite Nõukogu esimees · Ülemnõukogu dekoratiivne roll · ÜK(b)P Poliitbüroo · Kohtuprotsessid, arstide süüasi · 5. Märts 1953 Stalini surm Lavrenti Beria · Võimuvõitlus peale Stalini surma · Ministrite Nõukogu Georgi Malenkov · Siseasjade ja julgeolekuorganisatsioonid Lavrenti Beria · Parteiaparaat Nikita Hrustsov · Üllatavad reformid · Suhete parandamine Jugoslaaviaga · Loobumine Ida-Saksamaast · Rahvusliku Kaadri osakaalu suurendamine liiduvabariikides · Ulatuslik amnestia, ei laienenud poliitvangidele · Beriavastane vandenõu Beria hukkamine dets. 1953 Sulaaeg · Ilja Ehrenburg · 1956 veebruar NLKP XX Kongress isikukultusest ja selle tagajärgedest · Stalini kuritegude avalikustamine · 1957 esimene katse Hrustsovi võimult tõrjumine · Hrustsovi reformid: uudismaade kampaania (hiigelsuurte põldude rajamine), mais
- nõukogude "tuumaprojekt" - võitlus kosmopolitismiga - võimustruktuuri reorganiseerimine 1952 ÜK(b)P - sõjatööstuskompleksi - vaenlase kuju loomine Külm sõda NLKP, RKN Ministrite Nõukogu väljakujunemine - nõukogude patriotism Idabloki kujunemine, lõhe Jugoslaaviaga - repressioonide uus laine - kaardisüsteemi kaotamine - Stalini preemiad - võimuvõitluse ägenemine: vana kaardiväe - põllumajanduse allakäik 1948-49 Berliini kriis taandumine areenilt Araabia-Israeli sõda
Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956. aastal: Diktaatorita jäänud NSV Liidu võimutipus valitsesid segased suhted. 25. veebr. 1956 NLKP XX kongressi N.Hrustsovi kõne: mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. Stalinismi hukkamõistmine vaputas kommuniste, eriti tugeva surve alla sattusid NSV Liidu satelliitriikide komparteid. NSV Liit oli sunnitud tegema järelandmisi: normaliseeriti suhteid Jugoslaaviaga ning 1955. a viidi Nõukogude väed Austriast välja. See tekitas Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastes uut lootust. 1956. a juuni algasid Poolas streigid, mis aug. kasvasid üles rahutusteks ning meeleavaldajate pihta avati tuli. Meeleavalduste hulk kasvas ning Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. NSV Liidu juhtkond aga valmistus sõjaväeliseks interventsiooniks(sekkumine teise riigi siseasjadesse relvadega).
Küüditamised Piirati julgeolekuorganite omavoli Liiduvabariikide õigusi asuti kärpima Vangilaagrite võrgustik GULAG Pingelõdvendus lääneriikidega Stalinistlikku terrorit ei olnud võimalik taastada Peamised ressursid tööstusesse, eeskätt Alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga Seisak ehk stagnatsioon sõjatööstusesse, majanduslikult kurnatud Üritati stalinistide asemel Kesk-ja Ida-Euroopas 1965 majandusreform ettevõtete iseseisvuse suurendamiseks, Rahva elatustase madal, esmatarbekaupade võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid likvideeriti rahvamajandusnõukogud ja taastati majanduse
tänavatele toodi tankid. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Rahulolematus jäi aga tuha all hõõguma. 1956. aastaks oli olukord Kesk-ja Ida-Euroopas kujunenud plahvatusohtlikuks. N. Hruštsov pidas kõne, kus mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. See vapustas kommuniste kogu maailmas. Suure surve alla sattus NSV Liit ning nad olid sunnitud tegema järelandmisi – normaliseeriti suhted Jugoslaaviaga ning nõukogude väed viidi Austriast välja. 1956. aasta juunis algasid Poolas streigid, mille maharahustamiseks toodi välja sõjavägi ning avati tuli. Tulemuseks oli meeleavalduste plahvatuslik kasv. 1956. aasta oktoobris toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Politsei- ja julgeolekuüksused avasid rahva pihta tule ning selle tõttu puhkesid tänavatel lahingud. 1956. aastal riigistati inglastele kuulunud Suessi kanal, mis tõi kaasa
iseseisvuse eest. 28. veebruar 1998 albaanlased tapsid kaks serbia politseinikku, Jugoslaavia presidendiks saanud Milosevic andis politseile ja armeele käsu Kosovo ,,rahustada", mis seisnes külade massilises hävitamises. NATO sekkus konflikti lahendamisse sõjalise tegevusega 23. märtsil 1999, et takistada tsiviilisikute edasist hukkumist. Ka Eesti Kaitsevägi osales 1999 aastal mitmetel missioonidel Kosovos. Peale 77 päeva kestnud õhurünnakuid saavutati Jugoslaaviaga kokkulepe vägede väljaviimiseks piirkonnast. Samal ajal asendati NATO tegevus ÜRO mandaadi alusel tegutseva KFORi rahuvalvemissiooniga. Kosovo kuulutas ennast 17. veebruaril 2008 iseseisvaks Kosovo Vabariigiks. Samal päeval kogunes Kosovo parlament eriistungile, mis ühehäälselt toetas iseseisvusdeklaratsiooni. Kosovo iseseisvusdeklaratsioon kinnitab uue riigi soovi asuda tegema reforme, et kunagi taotleda NATO ja EL-i täielikku liikmelisust.
Välispoliitika Hruštšov soovis parandada suhteid Jugoslaaviaga, mis olid halvenenud Stalini ajal. Tito, Jugoslaavia juht, polnud suhete parandamisest erilises vaimustuses ja 1955. aastal sõitis Hruštšov ilma Molotovita, kes oli tol ajal välisminister, Belgradi. Hruštšov tahtis liita Jugoslaaviga Moskvaga, aga Tito ei olnud sellest huvitatud. Salajase kõne tagajärjel algasid rahutused Poolas ja Ungaris 1956. aastal.
Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. 1960-1970.
Võib eristada kolm sotsialistlike riikide rühma- I rühm: nn. sotsialistlik sõprusühendus (10 riiki) need olid kõige kuulekamad NSV Liidule: NSV Liit, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Kuuba, Mongoolia, Vietnam. II rühm: väljaspool sotsialistlikku sõprusühendust olevad sotsialistlikud riigid, mis olid vähem kuulekad NSV Liidule: Hiina, Jugoslaavia, Põhja-Korea, Albaania, 1975 lisandus Laos. 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josip Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhted äärmuseni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Alles Stalini surma järel normaliseerusid Moskva ja Belgradi suhted. Nõukogude Liit leppis Jugoslaavia sõltumatuse ning eripärase arenguga sotsialismileeris. Terav vastasseis kujunes 1960
järk-järgult ülemvõimu. Moskva/sõjaväe/julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari), hiljem laiendas oma mõju SDVle, Hiinale, Mongooliale, Põhja-Vietnamile, Põhja-Koreale ning Kuubale. Esialgu kutsuti Moskva kontrollitavaid riike rahvademokraatiamaadeks, hiljem sotsialismimaadeks. 1948. aastal konflikt Jugoslaaviaga, kes võttis Marshalli plaani raames abi vastu ja ei kooskõlastanud välispoliitikat Moskvaga. Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui sotisalistlikku riiki. Moskava surus liikumised maha ka SDVs, Poolas, Ungaris ja Tsehhoslovakkias. 1960. aastatel terav vastasseis ka NLi ja Hiina vahel, see kasvas isegi relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes jäid Moskvale kuulekaks hakkas Moskva nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks (NL, Vietnam, Poola, Rumeenia, SDV,
inimesteni. Represseerimine Surveavaldamine, kellegi mahasurumine, karistamine. Raudne eesriie NSVL-I katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. 40 kiri 40 avaliku elu tegelase avaldatud arvamused valitsevast võimust. 1. Millised vastuolud ilmnesid Nõukogude Liidu ja selle ,,sõprusühenduse" riikide vahel? Too näited vastuoludest. Kõik riigid ei olnud kuulekad Moskva käsutäitjad. 1948 konflikt Jugoslaaviaga Jugoslaavia liider võttis vastu USA Marshalli plaani, NSVL ei tunnustanud enam Jugoslaaviat kui sotsialistlikku riiki. Tsehhoslovakkia 1968, Ungari 1956. Kuidas Nõukogude Liit need vastuolud lahendas? Jugoslaaviat ei tunnustanud enam kui riiki, Ungari ja Tsehhoslovakkia puhul sekkus sõjaliselt. 2. Millistesse piirkondades soovis NL peale Euroopa oma mõju laiendada? Nimeta riike, mis sattusid NL-i mõju alla. Mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis
o Põllumajandus oli kollektiviseeritud (välja arvatud Poolas ja Ungaris) o Levinum majandussüsteem oli Plaani- ja Käsumajandus o „Ühiskonna kõrge sõjaväestatus“ <– Dovganil kirjas nii Kommunistlike riikide omavahelised suhted. Kommunistlikud riigid olid sõltuvad NSVL-st. o Vastastiku Abinõu Nõukogu – 1949 (VMN) o Varssavi Lepingu Organisatsioon – 1955 (VLO) Konflikt Jugoslaaviaga – 1948. o Diktaator Josip Broz Tito (1892 – 1980) keeldus allumast Stalinile o Tal oli idee luua Doonau riikide föderatsioon ja säilitada poliitiline sõltumatus o Võttis vastu majandusabi Marshalli plaaniga o Tito oli muidu lahe. 1984. aastal osales ka LA-s olümpiamängudel. Konflikt Hiina RDV-ga – Pärast Stalini surma kuni 70. alguseni. o Peale 1953
Meeleavaldused aeti jõuga laiali, vastuhakkajate poolt üle võetud asutused vallutati tagasi. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Lõplikult ei õnnestunud NSV Liidul olukorda Kesk- Ja Ida-Euroopas siiski muuta. Poola kriis-põhjus: N.Hrushsov mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. See vapustas kommuniste kogu maailmas, eriti tugeva surve alla sattusid NSV Liidu sateliitriikide komparteid- normaliseeriti suhted Jugoslaaviaga ja 1955. viidi NSVL armee Austriast välja. See tekitas Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastes uut lootust. 1956.a. Algasid Poolas ulatuslikud streigid. Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mis suruti maha relvajõududega. Tulemus: meeleavalduste plahvatuslik kasv, mille survel Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. Tagajärg: NSVL poolt algasid sõjalised ettevalmistused sõjaliseks interventsiooniks, kuid Poolakad
1955 loodi VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon, mis oli sotsialistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon- al'a NATO. · PINGELÕDVENDUS: 1) 1950 keskpaik: 1953 vaherahu Koeras. 1954 leping, millega peatati Vietnamis sõda ( Vietnam jagati kaheks siis). 1955 NSVL ja USA kokkulepe Austria osas- okupatsioon seal lõpetati. 1955 NSVL suhtumine Soomes muutus- tunnustas Soomet, juhul kui see jääb neutraalseks riigiks. 1955 paranesid ka NSVL suhted Jugoslaaviaga, ka see riik pidi jääma neutraalseks. Kehtestati ka diplomaatilised suhted NSVL ja Saksa Liitvabariigi vahel. NSVL loobus mõttest liita Saksamaa LV Saksa DV-ga. Sula kulminatsioon oli Genfis 1955, kui kohtusid Prantsusmaa, Suurbritannia, USA ja NSVL. Räägiti rahuvahelisest koostööst ja pingelõdvendusest. Kokkupõrgete oht vähenes. 1955 arenes ka ,,kolmas maailm," kes ei tahtnud liituda ei NATO ega VLO-ga. Nn mitteühinemisliikumise eestvedajad olid Aasia ja Aafrika
Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal läi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Algul nimetati NSVL kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950.aastatel võeti kasutusele sotsialismimaad. Vastuoluline ,,sõprusühendus" Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud Moskvale kuulekad käsutäitjad. 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga , sest Jugoslaavia riigijuht Josip Broz Tito käitus isepäiselt, võttis abi Marshalli plaanilt ja ei kooskõlastanud Moskvaga välispoliitikat. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Alles pärast Stalini surma hakkasid NSVL ja Jugoslaavia suhted paranema. Saksa Demokraatlikus Vabariigis, Poolas, Ungaris ja Tsehhoslovakkias ei lepitud samuti Moskva valitsemisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism". Moskva
aastast peale kommunistide juhitud vastupanuliikumine, mis baseerus Hiinas, võitles nii prantslaste kui jaapanlaste vastu), Põhja- Korea(1948) ja Mongoolia (1924), 1975.a. peale Vietnami sõja lõppu tunnistati sotsialistlikuks ka Laos. Ameerika ainus sotsialistlik riik kuulutati välja 1959 Kuubal, peale Castro revolutsiooni. 3. konfliktid sots. maade vahel ja sotsialistlik sõprusühendus - Esimene konflikt leidis aset 1948.a. juunis Jugoslaaviaga - nimelt tahtis Tito luua Moskvale vastukaaluks Doonau riikide föderatsiooni, samuti otsustas ta vastu võtta Marshalli plaaniga pakutud abi. Selle peale heitis Stalin nii Jugoslaavia kompartei kommunistlikust liikumisest kui Jugoslaavia riigi sotsialismileerist välja. NSVL ja J lähenesid uuesti alles pärast Stalini surma, kuid ka siis säilis Jugoslaavia eriseisund. - Suhted Hiinaga - hakkasid halvenema 50.aastate lõpul, 1960 toimus esimene piirikonflikt, 1966.a
Riik oli majanduslikult kurnatud, rahvusvaheliselt isoleeritud, terrorit samas mahus jätkata polnud võimalik · Beria alustas ümberkorraldusi: vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatud isiskuid, piirati julgeolekuorganite omavoli, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Rahvusvahelisel areenil astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega, alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga, üritati Kesk-ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid. Muudatused ei meeldinud paljudele, pealegi kartsid tippstalinistid endi kõrvaldamist. Kujunes vandenõu Beria vastu · 1953 juunis arreteeriti Beria ja mõisteti surma. Järk-järgult kujunes mõjukaimaks tegelaseks Stalini teine lähedane kaastööline nikita Hrustsov. Tühistati küll osa Beria uuendusi, kuid ka Hrustsov sai aru, et alternatiivi pole. NSV Liidus algas
Mandzuuria ja kuulutab selle Madzukuo keisririigiks, mille valitsejaks saab endine Hiina keiser. 1937.a. Jaapan visati Rahvasteliidust välja. Eiras Washingtoni konverentsi nõudmisi. Itaalia · 1935-1956 sõdib Etioopiaga, mis sai Itaalia kolooniaks.Etioopia oli varem iseseisev riik ja Rahvaste Liidu liige. Sellega rikub suhted lääneriikidega ja tulevane liitlane on hoopis Saksamaa(Berliini-Rooma pakt 1936.a.) · 1937.a. astus Rahvasteliidust välja ja sõlmib Jugoslaaviaga mittekallaletungi lepingu. · 1939.a. kevadel hõivas itaalia ka Albaania. · 23.august 1939.a. Molotovi-Ribbentropi pakt NSVL ja Saksamaa vahel. Mittekallaletungi leping. Jagavad Euroopa tegelikult ära. Venemaa saab aega sõjaks ette valmistuda ja mõtleb järjekordselt maailmarevolutsioonile. Saksamaa saab selle lepingu järgi ihaldatud alad tagasi ja samuti kindlustavad nad üksteise seljatagust. Venemaale : soome,Läti,Eesti, pool Poolat ja Rumeeniat
olnud sama meelt, ei oleks reformi toimunud Hrustsov arvas, et tema otsusekindlus viis Stalini isikukultuse kukutamiseni, kuid tegelikkuses tahtis Malenkov juba 1953 aastal kokku kutsuda Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenumi Stalini isikukultuse hukkamõistmise osas. 10. Miks on hakatud Hrustsovi võimuperioodi Nõukogude Liidus nimetama sulaks? Esita näiteid ja selgita. 10.Paranesid suhted välisriikidega. Nt 1955 aastal normaliseeriti suhteid Jugoslaaviaga; Hrustsovi visiit USA'sse Represseeritute vabastamine. Nt Saksa sõjavangide vabasatamine ja küüditanute tagasipöördumine Siberist. 11. Iseloomusta Hrustsovi-aegset sisepoliitilist elu NSV Liidus. Mis olid iseloomulikud tunnused? 11. XXII kongressil võttis partei vastu uue programmi, mis lubas kommunismi saabumist 1980'ndaks aastaks Hakati nõudma parteikaadri pidevat uuendamist ning NLKP's seati valitavate, so
Selgita mõisted. Sotsialismileer- Nimetati sotsialistlikke riike, mis tegutsesid Nõukogude Liidu juhtimisel. Sotsialistlik sõprusühendus- riigid, mis järgisid moskva poliitilist joont Peatükk 23 nõukogude liit Täida lüngad. Stalin suri 5.märts 1953 a. tema kohale pretendeerisid valitsusjuht Georgi Malenkov, siseminister Lavrenti Beria ja partei keskkomitee sekretär Nikita Hruštšov. Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Lääneriikide ja Jugoslaaviaga. Beria vastu organiseeriti 1953 a juunis vandenõu, sest ta mõju oli hakanud kasvama. Beria mõisteti partei ja riigivastases tegevuses süüdi ja hukati koos kaaslastega 1953 a detsembris. 2. Võrdle nõukogude liidu majanduslike ja poliitilisi olusid kolmel perioodil Stalini aeg- poliitika- diktatuur, üheparteisüsteem, õiguste ja vabaduste puudumine, totaalne kontroll. Majandus- tööstus oli natsionaliseeritud,
Kui USA uus president Eisenhower oli endine sõjaväelane, siis Hrustsov oli talupojaperest pärit ja väga piiratud haridusega parteifunktsionäär. Seega mitte just võrdväärsed vastased, kuid nagu varem Stalin, nii oli ka Hrustsovi eeliseks tema maa absoluutne allutatus juhtkonna huvidele. Nõukogude välispoliitikat sel perioodil juhtis Molotov, jätkus põhimõtteliselt juba Stalini ajal väljakujunenud suund. Üritati kontrollida Ida-Euroopat (Jugoslaaviaga olid suhted jahedad), toetati kommunistlikke ja kommunismimeelseid liikumisi kolmadates riikides ning nähti kapitalistlikke lääneriike enda suurima vaenlasena. Juulis 1953 sai läbi Korea sõda, mis oli juba vähemalt kaks aastat olnud patiseisus. Juunis 1954 kukutasid USA toetatud riigipöörajad Guatemala seaduslikult valitud vasakpoolse presidendi, millele järgnes ulatuslik verevalamine.
o Kuulutati välja sõjaseisukord, tänavatele toodi tankid, meeleavaldused aeti jõuga laiali, hukkus tuhatkond inimest, kuid rahulolematus jäi alles Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956 o Nikita Hruštšov mõistis avalikult osaliselt hukka Stalini isikukultuse ja kuriteod – vapustas tervet maailma, tugeva surve alla sattusid NSVLi satelliitriikide komparteid o NSVL normaliseers suhted Jugoslaaviaga, väed viidi Austriast välja o See tekitas K- ja I-E rahvastes uut lootust o 1956 juunis algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis augustis kasvasid üle rahutusteks, mille mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe ning meeleavaldajate pihta avati tuli –> meeleavalduste plahvatuslik kasv, Poola kommunistid olid sunnitud järeleandmisi tegema
Ministrite Nõukogu, mille esimeheks sai Malenkov (peeti Stalini ametlikuks järglaseks), kes ühtlasi juhatas ka NLKP KK Presiidiumi (olemata küll partei liider); parteiaparaat, kus juhtpositsiooni omandas Hrustsov, kes oli esialgu üks neljast KK sekretärist, kuid keda toetas kaitseminister Bulganin. Välis- ja sisepoliitilises plaanis hakkas kohe väga aktiivselt ja enesekindalt tegutsema Beria. Tema eestvõttel algasid salajased kontaktid suhete normaliseerimiseks Jugoslaaviaga. Saksa DV suhtes arvas ta et seal tuleks momendil loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Siseriiklikult oli tavatu see, et Beria soovitas rahvusliku kaadri edutamist, venelaste ärakutsumist ning tähelepanu osutamist rahvuskeelele ja kultuurile. Beria sellise poliitika tegelik tagapõhi on paljuski selgusetu, kuid NSV Liidu äärealade kavatsetav ,,liberaliseerimine" oli tõenäoliselt seotud eesmärgiga parandada suhteid lääneriikidega. Beria tegevus jäi üürikeseks
1941.aastast peale kommunistide juhitud vastupanuliikumine, mis baseerus Hiinas, võitles nii prantslaste kui jaapanlaste vastu), Põhja-Korea(1948) ja Mongoolia (1924), 1975.a. peale Vietnami sõja lõppu tunnistati sotsialistlikuks ka Laos. Ameerika ainus sotsialistlik riik kuulutati välja 1959 Kuubal, peale Castro revolutsiooni. 3. konfliktid sots. maade vahel ja sotsialistlik sõprusühendus - Esimene konflikt leidis aset 1948.a. juunis Jugoslaaviaga - nimelt tahtis Tito luua Moskvale vastukaaluks Doonau riikide föderatsiooni. Selle peale heitis Stalin nii Jugoslaavia kompartei kommunistlikust liikumisest kui Jugoslaavia riigi sotsialismileerist välja. NSVL ja Jugoslaavia lähenesid uuesti alles pärast Stalini surma, kuid ka siis säilis Jugoslaavia eriseisund. 4. sotsialismileeri blokid VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) - 1949 - kuulusid Euroopa sotsmaad (v.a. Jugoslaavia
8 Balti riigid, Ida-Poola, Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina oleksid jäänud Nõukogude Liidule; Poola pidi saama kompensatsioone Saksamaa arvelt ning nihutama oma piiri lääne poole; Tsehhoslovakkia riik tuli taastada ning Sudeedimaa ja osa Ungarist temaga liita; Ungari pidi Rumeeniale tagastama Transilvaania. Stalini kava nägi ette veel Austria, Albaania ja Kreeka riikide taastamise, senini Itaaliale kuulunud Trieste piirkonna liitmise Jugoslaaviaga ning Reinimaa ja soovitavalt ka Baieri lahutamise Saksamaast. Salaprotokolli järgi oleks Euroopas tekitatud Nõukogude Liidu ja Suurbritannia mõjusfäärid. Nõukogude Liit saanuks õiguse rajada sõjaväebaasid Rumeeniasse ja Soome ning Suurbritannia Prantsusmaale ja Põhjamaadesse. Ettepanek käis risti vastu Atlandi harta põhimõtetele. Võtmeküsimuseks oli Kremli jaoks MRP-järgse Nõukogude Liidu piiri tunnustamine, mida Moskva pidas sedavõrd tähtsaks, et ähvardas
elanikud koonduslaagritesse. Loodi Bosnia-Hertsegoviina Serbia Vabariik, mille pealinnaks nimetati Sarajevo lähedal asuv Pale linn. Uue riigi esimeseks presidendiks sai endine psühhiaater Radovan Karadzic. [---] Serblaste eesmärk oli luua võimalikult lai koridor läbi Ida- ja Põhja-Bosnia, mille ühes otsas oleks Belgrad ja teises Krajina. [---] Soovitud koridori on serblased 1993. aasta keskel peaaegu loonud. Püüdu ühendada Knini ja Banja Luka serblasi ülejäänud Jugoslaaviaga (Serbia ja Montenegro) on põhjendatud ohuga, et moslemid ja horvaadid võivad neid represseerida. Et seda takistada, tuleb luua Suur-Serbia riik. Ideoloogiliseks põhjenduseks on võetud Serbia Teaduste Akadeemia memorandum 1986. aastast, milles väideti, et Serbia oli kauaaegne Tito poliitika ohver ja praegu toimuv seega ajaloolise ebaõigluse heastamine."3 Ent samas väidab Taavet Liias 1996. a. 13. juuni Postimehes, et serblastel puudus juba
üldnimetus ja Gulag on üldmõistena saanud laiemalt tuntuks eelkõige pärast Aleksandr Solženitsõni teose "Gulagi arhipelaag" ilmumist 1973. aastal. Elu pärast Stalini surma Võim läks Beria kätte, vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatuid, NSV Liit, piirati julgeoleku organite omavoli, astuti samme lääneriikidega pingete lõdvendamiseks, taheti parandada suhteid Jugoslaaviaga, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria vastu tehti vandenõu uuenduste pärast Järgmisena tuli võimule Nikita Hruštšov, tühistanud suures osas Beria uuendusi, mõistis ta siiski, et alternatiivi pole, algas ühiskonna teatav liberaliseerimine. Lavrenti Beria Julgeoleku oluline töötaja NSV Liidus, Stalini lähikondlane, pretendent
õigust eksisteerida kapitalistliku riigina, kui seda tingimusel, et Soome jääb alati neutraalseks · muutus NSVL Jugoslaavia-poliitika. See riik oli NSVL n-ö ainsaks möödalaskmiseks sotsialismileeri ülesehitamisel. NSVL abiga võimu haaranud Josip Broz Tito kommunistlik valitsus keeldus allumast Moskva diktaadile nii sise- kui ka välispoliitikas. Nõukogude propaganda kuulutas Jugoslaavia juhtkonna reeturiteks ja imperialismi agentide jõuguks, 1955 muutusid suhted Jugoslaaviaga normaalsemaks ning NSVL tunnustas selle sotsialistliku riigi õigust eksisteerida neutraalse puhverriigina Nõukogude bloki ja NATO vahel · kehtestati diplomaatilised suhted Saksa liitvabariigi ja NSVL vahel. NSVL tunnustas Lääne- Saksamaa õigust olla iseseisev riik ja loobus kavast liita see SDV-ga · sula kulminatsiooniks rahvusvahelistes suhetes oli USA, NSVL, Suurbritannia ja Prantsusmaa valitsusjuhtide kohtumine 1955. aastal Genfis
Majandusühenduse (EEC) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom). Eesmärk oli suurem majanduslik integratsioon. Edaspidi need kolm organisatsiooni (ECSC, EEC ja Euratom) süvendasid pidevalt koostööd, kuni 1967 jõuti Euroopa Ühenduse (EC) ja 1993 Euroopa Liidu (EU) loomiseni. Erhard jätkas Adenaueri välispoliitikat, kuid Kiesinger asus tegema järelandmisi Hallsteini dooktriinile, taastades diplomaatilised suhted Tsehhoslovakkia, Rumeenia ja Jugoslaaviaga. Kiesingeri välisminister Brandt pooldas tihedamat läbikäimist sotsialismimaadega ja oli valmis Hallsteini doktriinist loobuma, mis tal ka õnnestus teoks teha 1969 kantsleriks saades. Brandt muutis täielikult senist Saksamaa LV poliitikat sotsialismimaade suhtes, tunnustades erinevates lepingutes (1970 Moskva leping ja Varssavi leping, 1971 Berliini küsimust puudutav leping ning 1972 kahe Saksamaa suhteid reguleeriv leping) Oderi-Neisse liini Saksamaa idapiirina ning Saksa DV olemasolu
Kolmas partei oli vabad demokraadid ehk koosneb riigiamenike ja väikepankurite partei, kes korjab valimistel 4-9% ja on liberaalid. Sm sai oma välisp õigused kätte 1955. Adenauer oli 55-ni välisminister. poliitilisele areenile Hallsteini doktriiniga. kuna areenil oli korraga saksa riiki, siis kolmandad riigid saavad suhteid luua ainult ühe saksamaaga, kas lääne või ida saksamaaga, ja kui keegi üritas valida mõlemat, siis saksamaa katkestab suhted, esimene keiss oli jugoslaaviaga, mis hiljem ümber hinnati. Hiljem Hallsteini doktriinist lobouti. 55. käis Adenauer Moskvas ja saavutas NVL vanglas sakstlaste vabastamise ja kodumaale tagastmaise. Probleemiks oli saksamaal tööjõu puudus. 61. aastal sõlmiti erileping SM ja Türgi vahel, millega nähti Türklaste ajutise tööleasumise tagamine Saksamaale, mis muutus pikaajaliseks hiljem. Türgi sellepärast, et: ühtne saksa riik 1871 tekkis, hiljem pantsusmaa inglismaa ja porgtugal olid
tegeldi nende sisseimbumise vastu. Valmistati ette 1950. alguses suuri protsesse. Avastati vandenõu, milles süüdistati arste ja osalt ka juute. 5.03 1953 suri Stalin (täna on 5.03). kolmeks kuuks läks võim L. Beria kätte. Ta ei olnud keskkomitee peasekretär, ta oli siseministeeriumi ja ka julgeolekuministeeriumi juht. Neid kolme kuud käsitletakse kui üritust läbi viia uusi muutusi. Parandas suhteid Jugoslaaviaga, pidas oluliseks rahvuskaardi loomist. Peaksid ikka juhtima kohalikud kommunistid. Spekuleeritud on ka selle üle, et võib-olla ta soovis anda Eestile, Lätile, Leedule anda samasugust staatust nagu oli Poolal, Tsehhoslovakkias ja SDV-s. Kulagist vabastati 1,1 miljonit vangi. Arreteeriti suvel vandenõu tulemusel ja tema üle korraldati kohtuprotsess, mille otsus oli süüdi kui riigireetur. Pärast teda sai võimule N. Hrustsov (1953-64). Iseloomustab tema
välispol, kultuuri, maj-ga. Seetõttu uuele kursile annab tegeliku sisu paljuski Beria tegevus. Ümberkorraldused siseministeeriumis, oluline see, mida laiemalt NL sisepoliitikas hakkab ette võtma ning kolmandaks tema välispoliitiline tegevus. Ümberkorraldused majanduses Välispoliitilised uuendused- kõige olulisemaks on kaks Beriast lähtunud initsiatiivi- tema oli see, kes kiirkorras hakkas suhteid parandama Jugoslaaviaga. Sellega seotud on laiemalt suhtumine Ida-Eur-sse ja eriti SDV-sse. Sm puhul tuli Beria välja seisukohaga, et tegelikult NL jaoks oleks kõige mõistlikum ja sobilikum variant, kui 2 Sm-d ühineksid. Võeti kurss, et SDV-s sotsialismi forsseerimine on vale, tuleb asju muuta, hakati toetama inimesi, kes olid julgeolekuametkonnaga seotud. SDV juhtkonnas ei suudetud kohe otsustada, kuidas edasi minna, lisandus veel üks teistlaadne tegur- forsseeritud sotsialismi
annaabi.ee 
