Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis Jugoslaavia: · Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. · Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) · Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus: · 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. · Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel.
Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis http://www.ciee.org/highschool/host-schools/lessonplans/images/mapyugoslavia479x484.gif Jugoslaavia Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel.
Ühendriikidel lüüa Iraagi armee enne, kui need jõudsid lagingusse astudagi. Veebruaris 1991 vabastasid liitlasväed Kuveidi ning jätkasid sõda Iraagi alal. Iraagis aga algas rahvaülestõus Husseini diktatuuri vastu, mida omakorda õhutas Ameerika president Bush. Husseini reziim oli langemas, kuid siis sundis araabia riikide ja Euroopa liitlaste surve ameeriklasi vaherahu sõlmima (28 veebruar 1991). BALKANI TRAGÖÖDIA 1989 aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kui Serbias tuli võimule endine kommunistlik liider Milosevic. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvasse mitte sekkuda, kuid tunnistasid siiski selle osade enesemääramisõigust. Lääne ebakindel poliitika andis aga Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. 1991 aastal iseseisvus esimesena Sloveenia. Serbia vastas sellele kohe sõjaga, kuid kuna
12.märts 1940 sõlmiti vaherahu Saksamaa pealetung Läänes 9.aprill 1940 vallutati Taani 9.04-10.06 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V.Quislingi valitsus 10.mai alustas Saksamaa suurpealetungi Lääne-Euroopas Vallutati: Luksemburg Holland Belgia Selleks kulus 2 nädalat Eesmärk tungidda Prantsusmaale läbi Belgia Dunkerque 1940 14 juuni 1940 Pariisi langemine Prantsusmaa alistumine 22 juuni 1940 Prantsusmaa sõlmib relvarahu Vichy valitsus- Petain, valitsuse juht 1941 vallutas Saksamaa Jugoslaavia ja Kreeka Maailmasõja laienemine Barbarossa plaan- saksamaa sõjaplaan NSVL vastu 21.juuni 1941 Saksamaa ja NSVL sõja algus Saksamaa liitlased: rumeenia, itaalia, ungari, slovakkia, soome (jätkusõda) Saksa vägede kiire edasitung kestab kuni sügiseni 6.dets 1941 algas Moskva lahing- Saksa armee sai lüüa Curchill, Roosevelt- lepivad kahe riigi eesmärgid sõjas kokku Atlandi harta 14.august 1941 kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja
Eesmärk tungida Prantsusmaale läbi Belgia. Maginot’i liin Dunkerque 1940 14.06.1940 Pariisi langemine Prantsusmaa alistumine 22.06.1940 Prantsusmaa sõlmib relvarahu. Petain- Vichy valitsuse juht MAAILMASÕJA LAIENEMINE 5.dets.2017 Kolmikpakt 1940 SM; Itaalia; Jaapan Hiljem ühinesid: Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Slovakkia, Horvaatia TELJERIIGID 1941. kevad Saksamaa vallutas Kreeka ja Jugoslaavia Rudolf Hess Barbarossa plaan SM ja NSVL sõja algus Saksamaa liitlased Rumeenia Itaalia Unagri Slovakkia Soome (jätkusõda) Leningardi blokaad ● Saksa vägede kiire edasitung kestis kuni sügiseni ● 6.detsembril 1941 algas Moskva lahing - Saksa armee sai lüüa 1941 august Atlandi harta ● 14.aug 1941 kirjutasid F.D. Roosevelt ja W
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline j
Tema aega jääb ka külma sõja uus ägenemine. USA boikoteeris Moskva olümpiamänge. Inglismaa Sarnaselt USAle oli Inglismaa võitjariik ja polnud okupatsiooni talunud II maailmasõja ajal. II ms järgsel perioodil jäi ta ilma oma koloniaalimpeeriumist. India- Aasia kolooniate iseseisvumine. Kõige suurem kahju oligi India iseseisvumine. 1950-60 toimus Aafrika iseseisvumine ja 60/70 iseseisvusid kolooniad Kesk-Ameerikas ja Okeaanias. Lagunemine oli rahumeelne. Osad täielik sõltumatus ja osadel vaid riigipeaga side veel alles. Kuuluvad Briti rahvaste ühendusse. Sai Marshalli plaaniga seoses USAlt abi, kuid sellest loobuti, kuna jõuti seisukohale, et see tähendas USA mõjuvõimu tugevnemist ja seda taheti vältida. Riigistati palju olulisi majandussissetulekuid nt kaevandused, terasetööstus, elektri tootmine ja raudtee. Prantsusmaa Vabanes Saksamaa okupatsioonist 1944. Pärast seda, kuni 1946. aastani, oli võimul
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
Kõik kommentaarid