Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Joseph II". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keiser, rooma, theresia, friedrich, preisimaairik, impeerium, austrias, 1741, valitsejad, stephan, 1765, rangelteeleks, 1781, juutidel, tsensuur, valgustusideede, reformidoostaja, laid, ingrid, paggi, maadeavastused, reformatsioon, tõuke, avanes, väärtustele, rajanev, maailmapilt, benedikt, ertshertsog, tuntuks, 1760, oktoobris, 1763, voltaireJoshep II Magnus Kruusing 8D Elukäik Elas 17411790 Oli esimene Rooma Keiser ja Austria Hertsog Vanemad olid Franz I Stephan ja Maria Theresia Abielu kohta Joseph II abiellus 1760. aasta oktoobris Infanta Isabellaga Isabellaga Parmast suri 1763 aastal Ta oli väga vastu uuesti abiellumisele, kuid poliitlistel põhjustel abiellus ta Maria Josephaga Baierimaalt ,kes suri 1767. aastal Rohkem ta ei abiellunud kunagi Valitsemine Temast sai SaksaRooma keiser kui tema isa, Franz I Stephan suri 1765. aastal Samal aastal, 1765, mil Josephist sai Saksa
nägi Montesquieu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatut kohtuvõimu. Voltaire: Francois-Marie Arouet Voltaire (1694-1778) oli prantsuse filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta oli pärit jõuka kodanlase perekonnast ning pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt. Voltaire uskus valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire külastas Preisimaa kuninga Friedrich II õukonda ning oli kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Rousseau: Jean-Jacques Rousseau (1717-1778) sündis Genfis kellassepa pojana. Ta ema suri sünnitusel. Rousseau elas suurema osa elust Prantsusmaal. Arendades edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepet
· U. 950.a. paiku abiellus Otto Adelaide'ga (esimene naine oli 946.a. surnud) · Kahe naisega kokku oli Ottol vähemalt 7 last. · Otto I haud Madeburgi katedraalis- suri 973 · Tähtsus: keisrivõimu taastamine, paavstivõimu allutamine, Saksamaale rahu ja julgeoleku tagamine. Otto kriinomine keisriks. · 962.a. krooniti Otto keisriks · Otto I peetakse keisrivõimu taastajaks- Saksa-Rooma keisrite aeg (962-1806) · Otto kandis ka Itaalia kuninga tiitlit. Püha Rooma keisririik · Keisrile allusid : Saksamaa, Põhja- ja Kesk-Itaalia, Burgundia (Prantsuse kaguosa), Tsehhimaa. · Keisrid rahvuselt sakslased · Ennekõike Saksamaa kuningad · Keisriks saamiseks pidi minema Itaaliasse ning seal kroonis paavst ametlikult keisriks. · Otto I allusid paavstid keisrile, hiljema enam mitte Saksa-Rooma keiser · Talle allusid vasallidena riigivürstid, kelle arv läbi ajaloo oli äärmiselt muutlik,
Tunduvalt edukamalt asus absolutistlikke ja muid reforme ellu viima Peeter I, kes võitis Rootsit Põhjasõjas, tagades sellega oma riigile suurriigi staatuse, ning püüdis Venemaad euroopastada. Peeter polnud valgustatud, küll aga ilmselt euroopalikus mõttes absoluutne monarh, eriti seetõttu, et enamikule tema reformidest oli eeskujuks Rootsi. Tema surma järel algasid riigis taas sisesegadused, nõndanimetatud paleepöörete ajajärk, kus valitsejad vahetusid suhteliselt kiiresti ja enamasti mängis sealjuures pearolli Kaardivägi. Olud stabiliseerusid alles Peetri tütre Jelizaveta Petrovna ajal (valitses 17411762), kuid temagi sõltus Kaardiväest ega omanud absoluutset võimu. *Katariina II 1762 tõusis Venemaa troonile keiser Peeter III, kes oli tegelikult sakslane Holstein-Gottorpi dünastiast ja Venemaa valitsusringkondades ebapopulaarne. Iseäranis oli neile vastumeelne tsaari ülemäärane
Tunduvalt edukamalt asus absolutistlikke ja muid reforme ellu viima Peeter I, kes võitis Rootsit Põhjasõjas, tagades sellega oma riigile suurriigi staatuse, ning püüdis Venemaad euroopastada. Peeter polnud valgustatud, küll aga ilmselt euroopalikus mõttes absoluutne monarh, eriti seetõttu, et enamikule tema reformidest oli eeskujuks Rootsi. Tema surma järel algasid riigis taas sisesegadused, nõndanimetatud paleepöörete ajajärk, kus valitsejad vahetusid suhteliselt kiiresti ja enamasti mängis sealjuures pearolli Kaardivägi. Olud stabiliseerusid alles Peetri tütre Jelizaveta Petrovna ajal (valitses 17411762), kuid temagi sõltus Kaardiväest ega omanud absoluutset võimu. *Katariina II 1762 tõusis Venemaa troonile keiser Peeter III, kes oli tegelikult sakslane Holstein-Gottorpi dünastiast ja Venemaa valitsusringkondades ebapopulaarne. Iseäranis oli neile vastumeelne tsaari ülemäärane
ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda taheti ka järgmiseks Saksa-Rooma keisriks valida. Ent enamik Saksa riike polnud sellega käimasoleva sõja tõttu nõus ja nii sai 1742. aastal keisriks hoopis Baieri valitseja Karl VII nime all, kes oli vallutanud vahepeal ka Böömimaa ning Praha ja end Böömi kuningaks lasknud kroonida. Preisimaa oli samal ajal oma uue kuninga Friedrich II juhtimisel vallutanud Sileesia ning peale pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. Nii õnnestus Preisimaa sõjast välja saada ning ülejäänud vastastega tuli Austria tänu nende vahel tekkinud eriameelsustega juba üpris lihtsalt toime. Peale Sileesia Austria midagi ei kaotanud ning François'st sai 1745. aastal uus keiser Franz I Stephani nime all.
Euroopa köögikunst palju Päikesekuninga õukonnale Valgustatud Absolutism Preisimaal Preisimaa omariikluse ajalugu algab aastast 1525, mil reformatsiooni käigus ilmalikuks muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik esimene protestantlik riik Euroopas. · Alates 17. Sajandi algusest kuulus Preisimaa Brandenburgi kuurvürstide võimu alla. · 1701. Aastal kroonis Friedrich III end Friedrich I nime all kuningaks · Kuningas Friedrich Wilhelm I oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on läinud ta äärmusliku merkantilismi esindajana · Õukonda asendas kuninga lähikondlastest n-ö tubakakolleegium · Valdav osa riigi sissetulekust kulutati sõjaväele, kokkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutitega, kes vabal ajal hankisid elatist põllutöödega. · Preisimaa armee oli kuninga valitsusaja lõpuks 80 000 meest (4% elanikest), tavalise
,,Maria Theresia" Heinz Rieder Maria Theresia oli tema vanemate Elisabeth Christine ja Karl VI esimene tütar. Ta ei olnud küll nende päris esimene laps, paar aastat enne Maria Theresiat oli ilmavalgust näinud poeglaps Leopold aga ta suri elujõuetuse tõttu. Järgnevatel aastatel sündisidki vanematele 3 tütart, kellest vanim oli 13. mail 1717. aastal sündinud Maria Theresia. Teda ei kasvatatud kui troonipärijat, ta sai kehvapoolse hariduse ning teda hoiti eemal riigiasjadest ja õukonnapidustustest. Hea hariduse sai ta vaid keelte vallas: emakeel oli küll hooletuses aga teadmisi oli tal prantsuse, ladina, itaalia ning hispaania keeles. 31. jaanuaril 1736. aastal palus Franz Stephan, kes oli ilmunud mõne aasta eest kohalikku õukoda ja oli Karl VI'le juba poja eest, ametlikult Maria Theresia kätt. Naine pidi kinnitama, et keisrile järeltulija sünnitamise
Austria impeerium M. Theresia suutis tsentraliseerida Austria valduste valitsemist. 18. sajandi jooksul sai Austriast paljurahvuseline suurriik. Naisterahvana ei saanud M. Theresia Saksa Rooma keisririigi trooni, kuid jätkas Habsburgide põhivalduste valitsemist. Austria sisuliselt eraldus Saksa Keisririigist ja ei olnud enam juhtiv jõud Saksamaal. MARIA THERESIA (1740-1780) Maria Theresia oli Elisabeth Christine ja Carlos VI tütar. Oma iseloomust ja välimusest oli ta palju pärinud emalt: kindel, vaimukas, aus. Vanematel ei olnud meessoost pärijat, kuigi lootus teda saada püsis viimase hetkeni. Seetõttu ei valmistatud M.Theresiat ka riigijuhi rolliks ette ja koos oma õdedega sai ta hädapärase hariduse. Siiski oli Karl VI teinud oma valitsusaja algul korralduse, et poegade puudumisel pärivad trooni tütred ja pärijate puudusel Joseph I ja tema järglased.
aastal. Ivan IV soovil otsustas kirikukogu teha preestrite õpetamise kohustuslikuks.Nagu Lääne-Euroopas, nii ka toimus Venemaal võitlus kloostrimaade pärast. Ivan tuli välja väitega, et need mungad, kes on siit ilmast lahkunud, ei saa enam maaomanikud olla, kuid metropoliit Makari pidas seda jumalavallatuks. Lõpuks lepiti kokku, et kirikud võisid omaks pidada neid maid mis nad olid saanud enne Ivani troonile tulekut. Hariduse poole pealt pakuti Ivanile, et vene noored läheksid õppima Rooma ladina keelt ja teadusi ning et nad ise õpetaksid teistele vene keelt, kuid Ivan keeldus öeldes, et need tooksid Venemaale naastes vabamõtlemist, korralagedust ja Lääne-Euroopa kombeid (ka rõivamoe). PEETER I: 1672-1725 (valitses 1682-1725) Peeter I kaotas 17.s. lõpul Bojaaride Duuma tähtsuse ja asutas 1711 kõrgeima riigiasutuse Senati. Alustati uute keskasutuste kollegiumide loomist.Seda juhtis president, kelle abiliseks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid
parlament on seaduste andjaks. · Võimulahususe idee seadusandlus, täidesaatev ja kohtuvõim olgu iseseisev ja mitte seotud. Nii tagataksegi õiguse ja vabaduse kaitse. b) Francois Marie Voltaire (1694-1778) · Ei uskunud demokraatiasse "Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema/tegutsema hukkub kõik." · Ideaal valgustatud absolutism piiramatu võimuga valitseja, kes peab eeskätt silmas üldsuse huve (olid valg, abs Friedrich II, Maria Theresa, Joseph II, Katariina II) · Oli Friedrich II õukonnas. · Oluliseks pidas võitlust katoliku kirikuga üleskutse "Purustage koletis." c) Jean-Jaques Rousseau (1712-1778) · Vasakpoolse suuna tuntuim esindaja. · Ühiskonna arenguga langeb kõlblus. · Arvas, et tuleb tagasi pöörduda aega, kus puudus eraomand, elatakse võrdselt ja õnnelikult. · "Tagasi loodusesse" üleskutse
5. Täiskasvanuaastad…………………………………………………………6 1.6. Huvitavad faktid…………………………………………………………...7 2. Kar XII, Rootsi kuningas (1682-1718)……………………………………………8 2.1. Dünastia……………………………………………………………………8 2.2. Elulugu ja saavutused……………………………………………………...8 3. Maria Theresia, Austria hertsoginna ja Ungari kuninganna (1717-1780)………..10 3.1. Dünastia…………………………………………………………………..10 3.2. Elulugu ja saavutused…………………………………………………….11 4. Louis XIV ehk Päikesekuningas, Prantsusmaa kuningas (1638-1715)…………..13 4.1. Dünastia…………………………………………………………………..13 4.2
Uusaeg umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni. Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld
Kuningavõimu nõrgenemine ja parlamentarismi areng toimus kuninganna Anne´i ajal. Valitsemist jätkas saksa päritoluga Hannoveri dünastia. Nende valitsusajal muutus Salanõukogu kuningast sõltumatuks Ministrite Kabinetiks. Inglise parlamentarism oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. 9. SAKSAMAA RIIKLIK KORRALDUS 17.-18. SAJANDIL. PREISI TÕUS. Valitsejaks oli eluks ajaks valitud keiser. Esindusorgan Riigipäev koosned kolmest kuuriast: Kuurvürstide kuuria, Vürstide kuuria ja Linnade kuuria. Riigipäeva tähtsust vähendas aga Vestfaali rahu, millega oli tunnustatud üksikute Saksa riikide suveräänsus. 1415. aastal tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik. Selle peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm. Ta arendas paljusid majandusharusid. 1701. aastal krooniti Friedrich III ja temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Brandenburgi kuurvürstiriik
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7
- Kat. kiriku juhtkonnas domineerisid Lõuna-Euroopast pärit vaimulikud Olulised Kriitikud: Rotterdami Erasmus (1466-1536) - Kriitiline Renessanssihumanist (Antiikkirjanduse spetsialist ja preester) algkristluse taastamine - Avaldas uue testamendi kreekakeelse tekstikriitilise väljaande (1516) ! - Narruse kiitus (1517a.) (20 000 eksemplaari) - Kuulus tõsikristlike eluideaalide ja sisemise usuelu pooldaja, kes taunis silmakirjalikust. sallivus! Moraal. - Ei soovinud katkestada suhteid rooma kirikuga, kuldne kesktee Martin Luther (1483-1546) - Saksamaa reformatsiooni suurkuju ja luteri kiriku rajaja. - Munk ja Wittenbergi ülikooli teoloogia professor piibli tõlgendamine alal (1512) - Usuline veendumus: inimene saab õndsaks vaid jumala armust - Suurepärane piibliekspert - Iseloomult konservatiivne (taunis kapitalismi ja ühiskond.mässe) - Reis Rooma (1510-1511) - 1517 Naelutas Wittenbergi lossikabeli uksele 95 ladinakeelset teesi, milles taunis patukustutuskirjade müüki
sajandist ilmet võtma hakanud turumajandus, oli merkantilism. Merkantilistid lähtusid arusaamast, et jõukuse mõõduks on raha ning sellest tulenevalt samastasid nad rikkusegi rahaga. Peamiseks raha hankimise mooduseks oli nende arvates aktiivne kaubandusbilanss. Riik saab rikkaks siis, kui välismaal võimalikult vähe kaupu sisse tuua ja samal ajal palju saadusi välja vedada. Merkantilismi hilisemal arenguetapil asusid ettenägelikud valitsejad ja riigimehed seisukohale, et sisseveo vähendamiseks tuleb ise rohkem toota. Tuntuim riigimees, kes üritas järgida merkantilistlikku majandusõpetust, oli Colbert, kes piiras mitmete välismaa kaupade sissevedu, kehtestas teistele kõrged sisseveotollid ning keelas tooraine väljaveo. Ta maksis preemiaid neile, kes ehitasid laevu, nähes selles võimalust väliskaubanduse hoogustamiseks. Tootmise edendamiseks rajas ta riiklikke manufaktuure. ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL
· Võimule sai Henry IV (ehk Henry Navarrast, Bourbon ja seega hugenott), kes võttis hiljem vastu katoliikluse, kuna ta väitis, et kuningas peab olema rahvaga sama usku ning muidu ei tunnistatud teda kuningana · 1598 Nantes'i edikt usurahu, hugenottide tegevus lubatud teatud aladel KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA: · 1618-1648 · Tsehhi aadlikud heidavad kaks kuninga saadikut ja sekretäri aknast välja · Tsehhide eestvõttel valitakse Prahas uus kuningas Friedrich V lahkulöömine Habsburgide võimu alt · Keiser Ferdinand II asub protestante maha suruma, võidab neid · Protestante toetas Taani kuningas Hollandi ja Inglismaa rahalisel toetusel · Katoliiklased (keisri poolel) laastasid maad "sõda toitku sõda" · Gustav II Adolf astus protestantide poolel sõtta, soovis kindlustada võimu Läänemerel, purustati katoliiklaste väed, lõpuks Gustav II Adolf suri · Prantsusmaa sõdis protestantide poolel
Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuninglikule omavolile), millest kujunesid hiljem erakonnad.1679 isikuvabaduse akt- keelas inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Parlament 18. saj. : William III ega ka järgmised valitsejad ei astunud samme kuningavõimu taastamiseks. 1714. tuli võimule Hannoveri dünastia, kelle esimene esindaja oli George I (1714-1727)- oskas vaevu inglise keelt, eelistas olla pigem Hannoveri kuurvürst. Parlamentarismi aitas kindlustada ka viigide ülekaal parlamendi alamkojas. Peaministritena läksid ajalukku:-Robert Walpole: 1721-1742, kindlustusid parlamentlikud traditsioonid- William Pitt vanem: 1756-1761, saatis edu Seitsmeaastases sõjas (1756-1763), mis aitas kaasa
Ajaloo eksami kordamine 1) Keskaja algus ja lõpp 5.-16.sajand. Keskaja algus: 476. a. viimane Lääne-Rooma keiser kõrvaldati võimult = Lääne-Rooma riigi lõpp Keskaja lõpp:1) Konstatinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 aastal 2) Ameerika avastamist 1492 aastal 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 aastal. 2) Keskaja tunnused Feodalism; Kristlus (Kuradi ja Jumala võitlus); Naturaalmajandus varakeskajal; Konflikt ilmaliku (keisri) ja vaimuliku (paavsti) vahel kõrgkeskajal; Ristisõjad; Linade ja kaubanduse
Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamine 6)kiriku pea ei olnud paavst, vaid riigivalitseja
eraomanduse kaitstus, samuti kõigi arenguks vajalike loodusressursside olemasolu Õhtumaale eelised, mis teistel tsivilisatsioonidel puudusid. Tänu sellele langes maadeavastuste ja kolonisatsiooni teostamine just Euroopa rahvastele, kes järk-järgult asustasid Ameerika mandri ning kehtestasid oma koloniaalvõimu nii Aafrika kui Aasia kontinendil. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd Läänt ja Ida, kui just Põhja ja Lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi läbi Euroopa kagust loodesse kulgev põhjapiir eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama Läänt ja Ida: kui Läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida- Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, liiklemisolude kehvuse ja
Killustatus Pärast Kolmekümneaastast sõda oli Saksa-Rooma riik niivõrd killustunud, et saksa vürstid said poliitilise iseseisvuse. Habsburgide soost keisritel ei olnud kogu Saksamaa üle enam tegelikku võimu. See säilis ainult Habsburgide pärusmaadel, mille põhiosaks oli Austria. Ülejäänud Saksamaa koosnes mitmesajast väikeriigist. Öeldi, et neid on sama palju kui aastas päevi. Suuremad neist olid Brandenburg, Saksi Baier, Hesse-Kassel. Kaheksa (hiljem üheksa) riigi valitsejad kandsid kuurvürsti tiitlit. Nende tähtsaim eesõigus oli keisri valimine ning valitu õiguste kindlaksmääramine (tegelikult piiramine). Seejuures tuli valimisel arvestada pärilikkust. Saksa riigi esindusorgan oli Riigipäev. See jagunes kolmeks kuuriaks, millest tähtsaim oli eespool mainitud kuurvürstide kuuria. Teine vürstide kuuria esindas ilmalikke ja vaimulikke vürstkondi. Kolmas kuuria oli linnade esindus, mille õigused olid tunduvalt piiratumad kui kahel esimesel
· Salanõukogu täitis valituse ülesandeid muutus Ministrite Kabinetiks · Robert Walpole seisis valituse eesotsas 1721-1742 o Walpole juhitud Ministrite Kabinet kaotas usalduse parlamendi vastu ja Walpole lahkus ametist o Lõi parlamentliku valitsemise tava parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies kooseisus Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil. Preisi tõus Saksa-Rooma keisririik · Ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik · Valitsejaks eluks ajaks valitud keiser, traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmes kuuriast: o Kuurvürstide kuuria vürstiriikide esindajad, kellel oli õigus valida keiser o Vürstide kuuria üksikud Saksa riigi esindajad o Linnade kuuria esindajad vaba- ja riigilinnast · 1663 alates sellest aastast istus koos alaline Riigipäev, enne ei olnud alaline
Sattelzeit, mis on periood 17501850. Michael Mitterauer Euroopa kiireima arengu põhjustest: Võrdleb Euroopa, Hiina ja Islami ühiskondi. Leiab, et arengu erinevuse tekitas rukki ja kaera kasvatamine Euroopas, sest see nõuab suuremaid uuendusi kui näiteks riisi kasvatamine. Põhja ja LõunaEuroopa ning Lääne ja IdaEuroopa eristamine varauusajal: Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust loodesse, eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. PõhjaEuroopas kiirem areng. Ida ja Lääne piiri eristati Elbe jõe juurest. IdaEuroopa arengu erijooned ning LääneEuroopast mahajäämuse põhjused: Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama läänt ja ida; kui läänes nähti
13 kolooniat iseseisvateks riikideks, pöhjendades rahva öigust oma saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele. Selle vöttis vastu Philadelphias kokku tulnud kontinentaalkongress 17-18 SAJ. - kirjamehed hakkasid kahtlema varasemates tõekspidamistes, ning kutsusid üles usaldama vaid omaenese mõistust. Oma teostega püüdsid nad rahvahulka harida ehk valgustada, sp nimetati 18saj. valgustussajandiks. 18. SAJ teisel poolel tekkis valitsemisviis mida nimetati valgustatud absolutismiks. Valitsejad pidasid enda ülesandeks rahva teenimist ja üldise hüveolu suurendamist. Seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks, parandati talurahva olukorda, pöörati rohkem tähelepanu rahvaharidusele. 18. saj VENEMAAL - algas suurte reformidega. Peeter1 püüdis venemaad euroopalikumaks muuta. Muudeti venemaa valitsemiskorraldust, korraldati ümber sõjavägi ja maksusüsteem PÕHJASÕJA - tulemusena saavutas venemaa väljapääsu läänemerele ja tõusis ida-euroopa võimsamaks riigiks.
Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid. Habsburgidele
Ta taunis kangelaste kummardamist ning püüdis hajutada aupaistet valuutajate ja sõdade silma paistnud valitsejate ümbert. Tema arvates tuli kasvatada võltsimatut oatriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Piibli uurimine viis H rahvaloomingu tähtsuse tunnetamisele. 2-osalises teoses "Rahvaste laulud" avaldas H ka 13 eesti rahvalaulu. VALGUSTATUD ABSOLUTISM PREISIMAAL Valgustatud valitseja oli ka Preisi kuningas Friedrich II (1740-1786), kes ajaloos sai tuntuks kui Vana Fitz. Valitsejana suhtus F eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse ning arvas,et reforme peab läbi viima valitseja, kellel selleks on täielik võim. Kuninga lähimad abilised olid 3ülemsalanõunikku. Talurahvapoliitikas pidas F vajalikuks piirata teotöö mahtu. Tavaliselt nõuti talupojalt 5-6 tööpäeva nädalas, kuninga arvates piisanuks aga 3-st.
Eesmärgiks pidi olema rahva teenimine, et saavutada üleüldine heaolu. Selle saavutamiseks peab kuningas seadusi reformima. Muutusi tuleb ellu viia kindlakäeliselt, sest rahvas ise seda ju ei tea, mis talle hea on. Preisimaa valitses dünastia nimega Hohenzollern. Seostub kuningas Freidrich II (1740-1786 valitses). Kasutatud on ka nime Suur. Austria dünastia nimeks oli Habsburg. Kaks valgustatud valitsejat: Maria Theresia (1740- 1780) tema poeg Joseph II (1780-90). Kaotati tollipiirid Põllumajandus ja talupoegade olukord: Preisimaa - kuninga juhtimisel soodustati kasutuselevõtmata maade kasutusele võttu. Asustati ümber Oderi jõe luht. Seda ikka selleks, et uut põllupinda saada. Rahvaarv oli ju kasvanud. Toimus ka soode kuivendamine. Ka need võeti esialgu karjamaadena, hiljem põllumaadena kasutusele. Rajati viljamagasid talupoeg andis igal sügisel sinna vilja (puutumatu reserv),
pärimisjärglusõigused tuli viia kooskõlla. Enamik olulisemaid sõdu puhkes troonijärgluse, dünastiliste kojaseaduste ja abielulepingute tunnustamise või tõlgendamise pärast. Et see mitte kerge polnud, näitab Austria 1712. a. ,,Pragmaatiline sanktsioon" ja 1724. a. Suktsessioonikord".Maad ei tohtinud jagada, vaid see pidi üle minema vanimale pojale jagamatult. Kui poega polnud, pidi valdus jagamatult minema lähimale naisjärglasele (Habsburgide suguvõsast keiser Karl VI tütar Maria Theresia oleks pidanud olema trooniga kindlustatud) 2 wikipeedia 3 Preisimaa kuningas Friedrich II (1712-1786) vaidlustas ,,Pragmaatilise sanktsiooni" õiguslike põhjendustega ja tungis edukalt Habsburgide pärusmaale Sileesias. Absolutistlik põhikord pole siiski tänapäevases mõttes diktatuur. Absolutism kehtis üle 200 aasta.
eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust loodesse, eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama läänt ja ida: kui läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida-Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise,
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat:
Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Kahtle kõiges. ,,Ma mõtlen, järjelikult olen olemas" 1 Voltaire Imelaps, üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. ,,Filosoofilised kirjad" Katoliku kirikuga vastuolus. Loodusõiguse teooria (loomulik õigus), mille kohaselt peab lähtuma loodusseadustest. Valgustatud absolutism Isikuvabadused ,,Purustage koletis!" (katolik usk) Katariina II ja Friedrich II Charles Montesquieu ,,Pärsia kirjad" satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. ,,Seaduste vaim" oluline roll riigiteooria kujunemises, hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks konstitutsiooniline monarhia. Seaduslik, täidesaated ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Kodanike vabaduse kaitse.
annaabi.ee 
