Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

6. klassi kordamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju jäi tal raha järele?
  • Kui pikk on kolmnurga külg?
  • Kui pikk on ringi diameeter kui raadius on 1 5 cm 2 7 cm 3 3 cm 4 mm 4 83m?
  • Kui pikk on ringi raadius kui diameeter on 1 8 cm 2 12 dm 3 128 cm 4 22 m?
  • Mitu meetrit läbib ratas ühe pöördega?
  • Mitu sentimeetrit on ratta raadius?
  • Kui suure ringi läbib vaaterattal sõitja kui ratta raadius on 8 m?
  • Kui kõrgelt saab vaaterattal sõitja alla vaadata?
6 KLASS KORDAMINE
  • Arvuta.
  • Arvuta. Kirjuta peale tehetejärjekord.
  • Ema maksis juurvilja eest 54 krooni, mis oli kaasasolnud rahast. Seejärel ostis ema veel 2,5 kg õunu 8 krooni kilogramm . Kui palju jäi tal raha järele?
    Lahendus:
    Emal oli raha kaasas krooni. Ta ostis poest lisaks juurviljadele veel 2,5 kg õunu hinnaga 8 krooni kilogramm. Õunad maksid seega 2,5 . 8 = 20 krooni.
    Kokku maksis ema poes juuriljade eest 54 krooni ja õunte eest 20 krooni ehk 54 + 20 = 74 krooni. Kaasasolnud rahast jäi emale alles 360 – 74 = 286 krooni.
    Vastus: Emal jäi raha 286 krooni alles.
  • Kristeli isa võitis saates „Kes tahab saada miljonäriks?” 125 000 krooni. Sellest rahast pani ta kõrvale oma laste õpingute toetuseks , ülejäänud rahast lisas auto ostuks kogutud rahale. Kui palju jäi tal võidetud rahast veel järele?
    Lahendus:
    Kristeli isa pani võidetud rahast kõrvale laste õpingute jaoks ehk krooni. Alles jäi veel 125 000 – 31 250 = 93 750 krooni. Ülejäänud rahast ehk 93 750 kroonist lisas auto ostuks kogutud rahale s.o. krooni. Järgi jäi nüüd 93 750 – 62 500 = 31 250 krooni.
    Vastus: Võidetud rahast jäi järgi 31 250 krooni.
  • Võrdkülgse kolmnurga ümbermõõt on cm. Kui pikk on kolmnurga külg?
    Lahendus:

    Võrdkülgsel kolmnuegal on kõik küljed ühepikkused. Kui selle kolmnurga ümbermõõt on cm, siis külje pikkus on
    cm.
    Kontroll:

    Olgu võrdkülgse kolmnurga külje pikkus cm, siis ümbermõõt on
    cm.
    Vastus: Kolmnurga külg on cm pikk.
  • Kolmnurga ABC ümbermõõt on 10 cm, külg BC = cm ning küljed AB ja AC on võrdsed. Kui pikad on need küljed?
    Lahendus:
    Kolmnurga ABC ümbermõõt on 10 cm ja külg BC = cm. Küljed AB ja AC on võrdsed. Saame
    (cm).
    (cm).
    Kontroll:

    Kolmnurga küljed on cm, cm ja cm. Ümbermõõt on cm. Vastab ülesande tingimustele.
    Vastus: Küljed AB ja AC on cm pikad.
  • Põllult, mille suurus oli , saadi tonni kartuleid . Kui palju kartuleid saadi keskmiselt 1 ha kohta?
    Lahendus:
    Kui suuruselt põllult saadi tonni kartuleid, siis 1 ha pealt saab kartuleid
    Kontroll:
    Ühelt hektarilt põllult saab tonni kartuleid. Kui aga põllu suurus oleks , siis saaks kartuleid
    tonni.
    Vastus: Ühelt hektarilt saab keskmiselt tonni kartuleid.
  • Reasta arvud suuruse järgi, alates kõige väiksemast.

  • Tõmba segaarvudele ring ümber, liigmurdudele joon alla, kümnendmurdudele laineline joon alla. Harilik murd jäta märkimata.
    Lahendus:
  • Kui pikk on ringi diameeter , kui raadius on 1) 5 cm; 2) 7 cm 3) 3 cm 4 mm; 4) 8,3m?
    Lahendus:
    Ringi diameeter võrdub kahekordne ringi raadius. d = 2r
    1) r = 5 cm; d = 2 . 5 = 10 cm
    2) r = 7 cm; d = 2 . 7 = 14 cm
    3) r = 3 cm 4 mm; d = 2 . 3 cm 4 mm = 6 cm 8 mm
    4) r = 8,3 m; d = 2 . 8,3 = 16,6 m
  • Kui pikk on ringi raadius, kui diameeter on 1) 8 cm; 2) 12 dm; 3) 12,8 cm; 4) 22 m?
    Lahendus:
    Ringi diameeter võrdub kahekordne ringi raadius. d = 2r
    1) d = 8 cm; r = 8 : 2 = 4 cm
    2) d = 12 dm; r = 12 : 2 = 6 dm
    3) d = 12,8 cm; r = 12,8 : 2 = 6,4 cm
    4) d = 22 m; r = 22 : 2 = 11 m
  • Tee vajalikud mõõtmised ja arvuta ringjoone pikkused.
    Ringjoone pikkuse valem: .
    a) ringi diameeter d = 4 cm ehk raadius r = 2 cm. Ringjoone pikkus on cm.
    b) ringi diameeter d = 2 cm ehk raadius r = 1 cm. Ringjoone pikkus on cm.
  • 5 pöördega läbib ratas 15,7m. Mitu meetrit läbib ratas ühe pöördega? Mitu sentimeetrit on ratta raadius?
    Lahendus:
    Kui ratas läbib viie pöördega 15,7 m, siis ühe pöördega läbib
    15,7 : 5 = 3,14 m.
    Arvutame ratta raadiuse. Enne joonistame ratta.
    Eelnevalt saime, et ühe pöördega läbib ratas 3,14 m ehk see on ratta ümbermõõt c = 3,14 m. Ringi ümbermõõdu valem oli . Meil on vaja teada ratta raadiust.
    Antud on c = 3,14 m ja teame, et . Asendades arvud valemisse, saame
    3,14 = 2 . 3,14 . r;
    m.
    Vastus: Ratta raadius on 0,5 m.
  • Kui suure ringi läbib vaaterattal sõitja, kui ratta raadius on 8 m? Ümarda vastus ühelisteni. Kui kõrgelt saab ta alla vaadata?
    Lahendus:
    Joonestame vaateratta.
    Leiame, kui suure ringi läbib vaaterattal sõitja ehk leiame ringi ümbermõõdu. Valem oli .
    Kui kõrgelt saab vaaterattal sõitja alla vaadata?
    2 . 8 = 16 m kõrguselt (Jätame arvestamata selle, et harilikult on vaateratas maast natuke kõrgemal.)
    5
  • 6-klassi kordamine #1 6-klassi kordamine #2 6-klassi kordamine #3 6-klassi kordamine #4 6-klassi kordamine #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 231165 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    6 klassi tasemetõõ kordamine
    5
    doc

    6.klassi tasemetõõ kordamine

    6 KLASS KORDAMINE 1. Arvuta. (2 (2 (5 5 3 (3 10 + 9 19 7 3 1 6 -5 1 1) 7 +6 = 13 = 13 = 14 6) 3 -1 =2 =2 6 4 12 12 12 5 2 10 10 (2 2 2 9 2 9-2 7 3 2 3+4 7 7) 16 - 7 = 9 - = 8 - = 8 =8 2) 14 + = 14 = 14 10 5 10 10 9 9 9 9 9 9 (5 (9 (5 (7 1 2 5 + 18 23

    Matemaatika
    Geomeetria Planimeetria-
    20
    pdf

    Geomeetria/Planimeetria.

    KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VI teema Geomeetria PLANIMEETRIA Tasandilised kujundid ja nendega seotud valemid. Ristkülik d b S  ab P  2a  b  d  a2  b2 a a Ruut d S  a2 a P  4a d a 2 Rööpkülik d1  S  ah  ab sin  h b P  2a  b  d2      180 0 d1  d 2  2a 2  b 2  a

    Geomeetria
    Planimeetria 3
    5
    doc

    Planimeetria 3

    PLANIMEETRIA III 1.Leida täisnurkse kolmnurga küljed, kui kolmnurga ümbermõõt on 12 cm ja kaatetite vahe on 1 cm. 2. Arvutada täisnurkse kolmnurga kaatetid, kui täisnurga poolitaja jaotab hüpotenuusi lõikudeks, mille pikkusedon 15 cm ja 20 cm. 3.Täisnurkse kolmnurga kaatetid suhtuvad nagu 5:6 ja hüpotenuus on 122 cm. Arvuta lõigud, milleks kõrgus jaotab hüpotenuusi. 4. Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 8 cm ja 6 cm. Täisnurga tipust on tõmmatud ristlõik hüpotenuusile, leia selle pikkus. 5. Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 16 cm ja 12 cm. Arvutada sise- ja ümberringjoone raadius. 6. Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 15 dm ja 20 dm. Arvutada siseringjoone keskpunkti kaugus hüpotenuusioe joonestatud kõrgusest. 7. Täisnurkse kolmnurga üks kaatet on 15 cm ja siseringjoone raadius 3 cm. Leia selle kolmnurga pindala. 8. Täisnurkse kolmnurga siseringjoon jaotab puutepunktis hüpotenuusi osadeks 5 cm ja 12 cm. Arvutada kolmnurga kaatetid

    Geomeetria
    planimeetria-3 AnnaAbi
    5
    doc

    planimeetria-3 AnnaAbi

    PLANIMEETRIA III 1.Leida täisnurkse kolmnurga küljed, kui kolmnurga ümbermõõt on 12 cm ja kaatetite vahe on 1 cm. 2. Arvutada täisnurkse kolmnurga kaatetid, kui täisnurga poolitaja jaotab hüpotenuusi lõikudeks, mille pikkusedon 15 cm ja 20 cm. 3.Täisnurkse kolmnurga kaatetid suhtuvad nagu 5:6 ja hüpotenuus on 122 cm. Arvuta lõigud, milleks kõrgus jaotab hüpotenuusi. 4. Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 8 cm ja 6 cm. Täisnurga tipust on tõmmatud ristlõik hüpotenuusile, leia selle pikkus. 5. Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 16 cm ja 12 cm. Arvutada sise- ja ümberringjoone raadius. 6. Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 15 dm ja 20 dm. Arvutada siseringjoone keskpunkti kaugus hüpotenuusioe joonestatud kõrgusest. 7. Täisnurkse kolmnurga üks kaatet on 15 cm ja siseringjoone raadius 3 cm. Leia selle kolmnurga pindala. 8. Täisnurkse kolmnurga siseringjoon jaotab puutepunktis hüpotenuusi osadeks 5 cm ja 12 cm. Arvutada kolmnurga kaatetid

    Kategoriseerimata
    Matemaatika 6 klassi valemid ja seadused
    5
    doc

    Matemaatika 6 klassi valemid ja seadused

    Matemaatika valemid ja seadused. Ringjoon ­ Ringjoone kõik punktid asetsevad ühel ja samal kaugusel ringjoone keskpunktist. Ringjoone pikkus on tema diameetrist (3,14) korda suurem. Ringjoone pikkuse arvutamise valemid: 1) Arvutame ringjoone pikkuse, kui tema diameeter d = 10 cm. Valem: C = d. C 10 ; C 31,4 cm 2) Arvutame ringjoone pikkuse, kui tema raadius r = 8 cm. Valem: C = 2r. C 2 3,14 8; C 50,24 cm. Ring ­ Ring on rinjoonega piiratud tasandi osa koos seda piirava ringjoonega. Ringi pindala ­ Selleks, et arvutada ringi pindala, tuleb korrutada raadiuse ruuduga. Valem: S = r² Ruut ­ Ümbermõõt: P = 4 a Pindala: S = a² (vastus alati .. cm² !) Ristkülik - Ümbermõõt: P = 2 (a+b) Pindala: S = a b Kolmnurk ­ Iga kolmnurkade nurkade summa on 180° Ümbermõõt: P = kl + lm + km (küljed). Pindala: Täisnurkse kolmnurga pindala võrdub kaatetite poole korrutisega: S ABC = a b : 2. Seadus

    Matemaatika
    Põhikooli matemaatika kordamine
    63
    doc

    Põhikooli matemaatika kordamine

    Ruutfunktsioon Sissejuhatav kordamine 1. Teosta tehted. Vastustes vabane negatiivsetest astendajatest. 3 1 2 3 1 a) 2 a b c 3 Lahendus: ; 1 4 2 s 3 t b) 4 5 3 4 s t Lahendus: . 2. Lihtsusta avaldis. a) xy(x + 3y) + (x + y)(x2 ­ 2xy ­ y2) Lahendus: xy(x + 3y) + (x + y)(x2 ­ 2xy ­ y2) =

    Matemaatika
    8-klassi raudvara-PTK 6
    18
    pdf

    8. klassi raudvara: PTK 6

    6.ptk Ruutvõrrand 8.klass Õpitulemused Näited 1.Arvu ruut - kahe võrdse teguri korrutis Ül.1262,1263 2 a a=a ; mistahes ratsionaalarvu ruut on Leida arvu ruut taskuarvuti abil. mittenegatiivne 2 2 2 2 15 =225; 28 =784; 41 =1681; 57 =3249 Lihtsustada avaldis ja arvutada. 2 2 2 2 2,4 2 =(2,4 2) =4,8 =23,04 NB ruutjuure pöördtehe; saab kasutada 2 näiteks ruudu ja ringi pindala arvutamisel =3,5 =12,25 2 2 2 2 2 (-4,5) 4 -8 (-1,5) =(-4,5 4) -(-8

    Matemaatika
    Geomeetria stereomeetria
    34
    pdf

    Geomeetria stereomeetria

    STEREOMEETRIA Risttahukas S  2ab  bc  ac  c V  S p  H  abc d d  a2  b2  c2 b a Kuup S  6a 2 d a V  a3 d a 3 a a Püstprisma S t  2S p  S k H= l Kü lg pindala S k  P  H V  Sp  H A B C Kaldprisma S t  2S p  S k Ris

    Geomeetria




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun