Tehnilise joonestamise põhimõisted (0)

Tehnilise joonestamise põhimõisted

Tehnilise joonestamise põhimoisted

Tehnohoolduse põhimõisted

AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 1 riho rästas Tehnohoolduse põhimõisted Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Mida mõeldakse tehnilise hoolduse all ja mis seda protsessi iseloomustab? ( tuua näiteid auto tehnohooldust silmas pidades!) Auto tehniline hooldus sisaldab regulaarseid plaanilisi operatsioone, mis viiakse läbi arvestades auto margi eripära, tema eripära ja väljalaske aastat.Autoteeninduses EDROC teostatakse tehnilist hoolet kõikidele autodele. Tuleb arvestada, et õigeaegne vigade avastamine ja kõrvaldamine annab võimaluse hoida ära palju tõsisemad rikked. Auto, mis on läbinud õigeaegse hoolduse ja diagnostika, omab palju pikemat kasutusaega..Auto tehniline hool näeb ette: õlivahetust ja töövedelike vahetust, filtrite vahetust; veermiku, mootori ja kere kontrolli/reguleerimist; pidurisüsteemi osade vahetust;

Tehnohoolduse põhimõisted

AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 1 riho rästas Tehnohoolduse põhimõisted Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Mida mõeldakse tehnilise hoolduse all ja mis seda protsessi iseloomustab? ( tuua näiteid auto tehnohooldust silmas pidades!) Auto tehniline hooldus sisaldab regulaarseid plaanilisi operatsioone, mis viiakse läbi arvestades auto margi eripära, tema eripära ja väljalaske aastat.Autoteeninduses EDROC teostatakse tehnilist hoolet kõikidele autodele. Tuleb arvestada, et õigeaegne vigade avastamine ja kõrvaldamine annab võimaluse hoida ära palju tõsisemad rikked. Auto, mis on läbinud õigeaegse hoolduse ja diagnostika, omab palju pikemat kasutusaega..Auto tehniline hool näeb ette: õlivahetust ja töövedelike vahetust, filtrite vahetust; veermiku, mootori ja kere kontrolli/reguleerimist; pidurisüsteemi osade vahetust;

Insenerigraafika spikker

Tsentreerimismärgid ­ u 0,5 mm jämedused jooned, mis algavad formaatjoonest ja mis tõmmatakse üle raamjoone joonise pinnale ligikaudu 5 mm ulatuses ja aitavad joonise asendit kopeerimisel ja mikrofilmimisel paremini fikseerida, need tehakse joonise iga nelja külje keskele. Mõõtsuhe ­ näitab eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda, loomulikku suurust peegeldab mõõtsuhe 1:1. masinaehituslikel õppejoonistel kasuta- takse vähendavaist mõõtsuhetest 1:2, 1:5, 1:10, suurendavaist: 2:1, 5:1, 10:1. Põhiline mõõtsuhe kirjutatakse kirjanurka, teised ümarsulgudesse pealkirjas. Joonisele kirjutatakse tegelikud mõõtmed. Jäme- ja peenjooned ­ nende suhe peab olema vähemalt 2:1. Jämeduse valikul juhindutakse joonise suurusest ja kasutatavate kujutiste keerukuse astmest. Reeglid: 1) kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga 2) ringjoone tsentrit tähis- tatakse lõikuvate kriipsudega 3) ümaräärikul, silindriotspinnal jms kohtades asuvate avade tsentrid määrab

Masinaehitus

MASINAEHITUS REFERAAT Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2010  Tallinna Tehnikakõrgkool Sisukord  Tallinna Tehnikakõrgkool 1 SISSEJUHATUS Masinaehitus on omaette ja pikkade traditsioonidega tööstusharu. Üks esimesest masinaehitajatest oli juba tuntud 1020­1101 AD. See oli hiina insener Su Song, kes parandas oma astronoomia kellad (vt. [1]). Masinaehitus on väga oluline teaduste haru, kuna varustab kõiki teisi tööstusharusid konstruktsioonide, seadmete, mehhanismide jm tööstuslike lahendustega, ta avaldab üldist mõju ka teiste majandusharude arengule. Selles referadis kirjeldatakse masinaehituse eriala lõpetajate töökohad ja uuritakse nende töökohade tööülesanded ja nõudmised kandidaadile. Referaadi alusel on selle eriala TTK lõpetajate töökohtade analüüs (vt

ArcGIS juhendmaterjal EESTI KEELES

ESRI® ArcGIS Desktop Juhendmaterjal ©ALPHAGIS 2007 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1.1 A RCGIS KASUTAJALIIDES 3 1.1.1 ArcMap 4 1.1.2 ArcCatalog 4 1.1.3 ArcToolbox 5 1.1.4 Command Line 6 1.1.5 ArcGISi töövahendid 6 2 ANDMETE KUVAMINE JA NAVIGEERIMINE ARCMAP`IS 8 2.1 K AARDIKIHT 10 2.2 A NDMEFREIM 10 2.3 K AARDIKIHTIDE JA ANDMEFREIMIDE HALDAMINE ­ KIHIHALDUR (TOC) 11 2.4 K AARDIDOKUMENDI LOOMINE JA AVAMINE

Ettevõtluse aluste kordamisküsimused 2016 ja eksamiküsimused

Kordamisküsimused aines Ettevõtluse alused + lisasin konspekti lõppu 2016. aastal eksamis olnud 20 küsimust. 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001): ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võima