50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-03-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
r1chard
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Joonestamisse Eseme joonis on dokument, mille järgi saab eset valmistada. Räägitakse, et joonis on tehnika keel. Ka kõige detailsem sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. Joonised sisaldavad vajalikke andmeid toodete komplekteerimiseks, koostamiseks ja kontrollimiseks. Eskiis ehk vabakäe joonis, mis on valmistatud vabakäel silmamõõdu järgi. Sisult on eskiis samaväärne mistahes joonisega. Eskiis tehakse põhiliselt uute toodete ja nende kavandamisel. Nad on aluseks joonise valmistamisel. Eskiisi valmistamiseks läheb vaja paberit, pehmemat pliiatsit ja kustukummi. Õpilastel on eskiisimiseks soovitatav kasutada ruudulist paberit, millel on horisontaalseid ja vertikaalseid jooni lihtsam tõmmata. Proportsioonide osas lubatakse eskiisidel mõningaid kõrvalekaldumisi, sest vabakäel silmamõõdu järgi joonestamisel on eksimised proportsioonides paratamatud. Muus osas peab aga eskiis olema korrektne ja kooskõlas jooni
liigitada vaadeteks, ristlõigeteks ja lõigeteks. Vaade ·Vaade on kujutis vaatleja poolt paistvatest eseme pinnaosadest. Mitme vaatega kujutist saame ühest esemest? Põhilised vaated. a - põhilised vaate suunad; b - põhiliste vaadete paigaldus; 1 - eestvaade; 2 - pealtvaade; 3 - vasakultvaade; 4 - paremaltvaade; 5 - altvaade; 6 - tagandvaade. Eseme kolmvaate saamine Kolmvaate joonestamise etapid Kaksvaate järgi kolmvaate tuletamine Lõige tehnilisel joonisel ·Keeruliste detailide puhul kohtades mida ei ole võimalik näidata välise vaatega kasutatakse lõikeid. Lõikamise viisid ·Kasutusel on mitmesuguseid detailide lõikamise viise. ·Tavaliselt lõigatakse detaili mõtteliselt tasapinnaga. · Mõttelise tasapinnaga lõikamise tulemusena saadakse, kas ekraaniga kokkupuutuva osa, mida nimetatakse ristlõikeks või kogu lõikamisest
rühmades. Õppematerjali sisu on kooskõlas Rahvusvahelise Standardiseerimise Organisatsiooni (ISO) standardite nõuetega. Kutseõppeasutuses on joonestamine oluline õppeaine üld-erihariduslikust tsüklist. Selles õppeaines saadud teadmised on aluseks ka teistele tehnilistele ainetele ja reaalainetele, nagu nt lukksepatööd, elektritööd, keevitamistööd, masinaehitusmaterjalid ning üldainetele, nagu matemaatika, füüsika jne. Suur rõhk on asetatud ruumilise mõtlemise arendamisele. Aines õpitakse tundma ISO ja Eesti standardeid. Mistahes tootmine, hooldus, teenindamine ei ole tänapäeval mõeldav jooniste ja skeemideta. Neilt saab enamuse informatsioonist objekti kohta, selgituse seadmete ehitusest ja tööpõhimõtetest, erinevate detailide ja sõlmede koostööst. Jooniselt selguvad detaili kuju, mõõtmed, materjal ja teised vajalikud andmed, nagu pinnakaredus, tole-
Tsentreerimismärgid u 0,5 mm jämedused jooned, mis algavad formaatjoonest ja mis tõmmatakse üle raamjoone joonise pinnale ligikaudu 5 mm ulatuses ja aitavad joonise asendit kopeerimisel ja mikrofilmimisel paremini fikseerida, need tehakse joonise iga nelja külje keskele. Mõõtsuhe näitab eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda, loomulikku suurust peegeldab mõõtsuhe 1:1. masinaehituslikel õppejoonistel kasuta- takse vähendavaist mõõtsuhetest 1:2, 1:5, 1:10, suurendavaist: 2:1, 5:1, 10:1. Põhiline mõõtsuhe kirjutatakse kirjanurka, teised ümarsulgudesse pealkirjas. Joonisele kirjutatakse tegelikud mõõtmed. Jäme- ja peenjooned nende suhe peab olema vähemalt 2:1. Jämeduse valikul juhindutakse joonise suurusest ja kasutatavate kujutiste keerukuse astmest. Reeglid: 1) kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga 2) ringjoone tsentrit tähis- tatakse lõikuvate kriipsudega 3) ümaräärikul, silindriotspinnal jms kohtades asuvate avade tsentrid määrab
mõõtmetega ja selgitavate tekstidega. Sellele vaatamata jääme oma lühijuhendis siiski klassikalise metoodika juurde: alustada tuleb kahemõõtmelisest joonestamisest ja alles pärast küllaldase vilumuse omandamist võib üle minna kolmemõõtmelisele joonestamisele. Põhjuseid on siin mitu: 1) kolmemõõtmeline joonestamine võib osutuda algajale liialt keerukaks; 2) kolmemõõtmeline joonestamine kasutab olulisel määral kahemõõtmelise joonestamise võtteid; 3) paljud jooonestajad ja projekteerijad piirduvadki ainult kahemõõtmelise joonestami- sega. Meie lühijuhendis ei ole käsitletud kaugeltki kõiki joonestuspaketi AutoCAD 15.0 võima- lusi juhendit tuleks vaadelda vaid kui abivahendit põhivõtete omandamiseks. Ülejäänud joonestusvõimalused, millede hulgas leidub vägagi kasulikke, tuleb vilunud joonestajal omandada iseseisvalt, kasutades selleks kas paketi juurde kuuluvat spikrisüsteemi (help) või
Et kasutatavate arvutite välisseadmete hulgast puuduvad tavaliselt skanner, kaamera, digitaator, valguspliiats, vektorkuvar jms., ei kirjeldata tööd nendega. Juhendi on möödapääsmatu õppevahend neile, kes õpivad Tallinna Tehnikaülikoolis kursusi "Arvutiraafika-I" (joonestamine tasandil) ja "Arvutigraafika-II" (kolmemõõt- meline joonestamine) ning „Insenerigraafika” (koosneb atvutijoonestamise alg- kursusest ja tehnilisest joonestamise mõningatest üksikutest alg-elementidest, mida on inseneri harimiseks ilmselt liiga vähe). ÜLESANNE I Pinnatükk 1 Mõistagi ei suuda see juhend haarata kogu AutoCADi materjali, sest juba ainuüksi programmiga kaasas olev teatmematerjali kokkuvõte hõlmab mitu-mitu paksu köidet, igaüks mahuga üle tuhande lehekülje. Lisaks on programmis võimalik
a7 ei Võllisüsteem (shaft-basis system of fits) - üks tolerants h. Vt ka GPS Fig 6.11 A7 H7 0 es h7 h8 ZC7 ei Istude kujundamise põhireeglid Ava keerulisem toota ja kontrollida, seetõttu kasutatakse rohkem seda. Võib olla ühe järgu väiksema täpsusega kui võll (H7/n6). Vähendab tööriistade arvu avale. 12 Võllisüsteem kui on majanduslikult põhjendatud (nt ühesugune võll mitmele avale, automootoris kolvisõrm, mis seob kolbi ja kepsu).
punkti asukoha täppismääramise tähis – ruuduke, ringike, kolmnurk jne, ja klõpsata ┐ või ↵ Uute punktide asukoha võib sisestada „silma järgi” hiirega – viia kursori rist vajalikku kohta ja klõpsata. See moodus on võimalik siiski vaid ligikaudsel joonestamisel XY-tasandil. Punkti asukoha täpsel sisestamisel on mitu võimalust. NB! Sellist punkti asukoha hiirega määramist ei saa üldiselt kasutada ruumilise joonestamise korral (saab küll, kuid vaid siis kui kasutada punkti asukoha täppismääramist käsu OSNAP alamprogrammidega) ja perspektiiv kujutiste puhul on see lausa keelatud. a) Esimeseks võimaluseks Tasandil joonestamisel – sisestada koordinaatide paar, seega antakse kaugused nullpunkti suhtes ehk absoluutsetd koordinaadid. Esimene arv on X- ja teine arv Y-koordinaat, näiteks 35, 58 ↵ b) Teiseks võimaluseks on sisestada punkti suhtelised koordinaadid eelmise (punkti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid