Lauseliikmed (6)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Eesti keele reeglid

Liitlause liigid on rindlause ja põimlause. Põimlause koosneb pealausest või kõrval lausetest (Nt: Ma tean, et sa oled koolis) Kasutatakse alistus seost. Kõrvallause tunnuseks on see, et saame esitada küsimuse. (Nt: mulle ei meeldi, et sa nii räägid.) Rindlause koosneb kahest sama tasandilisest osa lausest. (Nt: isa sööb suppi, ema sööb praadi). ÖELDIS Öeldis on lause pealiige, väljendab tegevust. Öeldiseks on tegusõna. Öeldis on lauses põhisõnaks. Teised lauseliikmed on tema laiendid. Öeldise tähendusest sõltub laiendite hulk. S.t. mõni öeldis nõuab ühte mõni kahte või kolme laiendit. Tegusõna võimet siduda endaga laiendeid,nim valentsiks. Tegusõna võib lause öeldisena esineda vormiliselt väga mitmesgusel kujul. Lihtöeldiseks nim. öeldist, mis koosneb üksikverbi liht-ja liitvormist. Lihtvorm koosneb ühest sõnast. Liitvormiks on täismineviku, ennemineviku ja eituse vormid.

Eesti keel

12

doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

koosneb kahest sõnast: heaks kiitma, hukka mõistma, silma VÄLJENDTEGUSÕNA tegusõnast ja käändsõnast. torkama, pead murdma, osa võtma, kirja panema, lugu pidama, mehele minema, sõna kuulama. LAUSELIIKMED ÖELDIS Öeldis on lause pealiige, mis väljendab tegevust. Öeldis on kogu lause põhisõna. Kõik ülejäänud lauseliikmed on tema laiendid. Pöördsõna on lauses kõige olulisem sõna, sest see annab lausele sisu.. Pöördsõna väljendab tegevust, on lauses öeldiseks. Öeldis võib ühes lauses koosneda mitmest sõnast, mis ei pruugi alati kõrvuti olla. Siiski on üks sõna alati põhisõnaks ­ see on tegusõna pöördeline vorm.

Akadeemilise kirjutamise alused

5

docx

10.klassi eesti keele grammatika

Heli: -ise (kohisema) Käitumine: -tse (tujutsema) Ühekordsus: -ata (kraaksatama) Olulisus: -le (kraglema) ­skle (olesklema) NB! Nulltuletus ­ tunnus ja lõpp liituvad otse tüvele : kohisema, ronima Määrsõnatuletus: Viisi: -lt(kirelt, -sti (kiiresti) Rühmitust: -ti (suviti) Paiknevus: -tsi (rinnutsi), -kuti (seljakuti), -stikku (vastastikku) Olukord: -li (selili) 9) Lauseõpetus, lauseliikmed ­ Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasidest, need omakorda sõnadest. Lause tuumaks on öeldis. Alus on tegija. Sihtis on lauseliige, millele või kellele öeldisega väljendatud tegevus on suunatud. Öeldistäide täpsustab alust ja esineb lausetes, kus on olema vorm. Öeldis ehk tegusõna ­väljendab tegevust. Täiend ­ täpsustab või iseloomustab tegevustikku, olijat või tegevust nt

Eesti keel

1

docx

Lauseliikmed

Lauseliikmed ALUS -näitab lauses tegijat või olijat . Küsimused :kes ? mis ? kelle ? Miille ? Keda ? Mida ? ( nim.,osa, om, kääne.) Nt ema luges raamatut. ÖELDIS -Väljendab lauses tegevust , kõige tähtsam lauseliige , igas eestikeelses lauses PEAB olema vähemalt 1 öeldis küsimus :mida teeb ? SIHITIS - Väljendab kellele või milleleon lauses tegevus suunatud . Küsimus : Keda ? Mida ? kelle ? Mille ? Kes ? Mis ? MÄÄRUS -Väljendab lauses muid täpsustavaid asjaolusid . Põhiliigid : Kohamäärys (kus?) Ajamäärus (millal ? ) Viisimäärus (kuidas ?) Hulgamäärus (kui palju `?) Nt. Ta tuli eile kiirusttades maale kaasas kolm valget lille. Lauseliigid *Lihtlause -lauses on ainult 1 öeldis *Koondlause (alaliik) *Liitlause -Lauses on 2 või enam öeldist *Rindlause (alaliik) *Põimlause --------------------- Alus ============ öeldis - - - - - - - - - - - Sihiitis ~~~~~~~~~~~~ Määrus 

Eesti keel

22

doc

Eesti keele lauseõpetus 2010/2011

Lausesiseste viiteseoste lähtepunkt: Mees vaatab oma lilli, Talle meeldib luuletusi lugeda. Tegevusobjekt ­ semantiliselt tavaliselt patsient, grammatiliselt objekt (Kass vaatab kuud). Pragmaatilisi funktsioone. Teema (lausega edastatava teate lähteosa: Mees lõhub puid, Talle meeldib lugeda, Tal on raamat, Raamat vedeleb põrandal). Infostruktuur: teema ­ reema, fookus, tuntud ­ tundmatu. MOODUSTAJATE SÜNTAKTILISED FUNKTSIOONID: LAUSELIIKMED Öeldis e. grammatiline predikaat ­ finiitne verbivorm, nt Poiss jookseb, Lapsed kirjutavad kirjandit. Alus e. grammatiline subjekt­ nimisõna(fraas) nominatiivis või partitiivis (küsimus kes? mis? keda? mida?), väljendab tegijat või olijat, nimetavas käändes alus ühildab endaga öeldisverbi. Nt. Lapsed kirjutavad kirjandit, Metsas on puravikke. Alus ja öeldis on lause pealiikmed. Sihitis e

Eesti keel

15

doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Aspekt ­ näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi. · lõpetatud / lõpetamata; · tulemuslik / mittetulemuslik; · punktuaalne / duratiivne; · progressiiv - näitab tegevuse kestvust: - laulMAS, rääkiMAS; singING, talkING Eitus ­ näitab, (muu) lausega väljendatu paikapidamatust 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Süntaks on lauseõpetus. Lihtlause ­ terviklik mõte. Lause algab suure algustähega ja lõpeb kirjavahemärgiga. Lihtlause on tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav tervikliku mõtte ja/või suhtluseesmärgi väljendus. Finiitvorm ­ pöördeline vorm, kus üks tegusõna on öeldis mingis isikus või asjas. Lausung ­ kontekstis kasutatud lause.

Kirjandusteadus

27

doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

KF, [väga kiiresti] MF, ! [kaks poissi] HF. Tegusõna omaette fraasi ei ole, ei määra tegusõna fraasi. Tegusõna on lause põhisõna ehk lausetuum. Kui põhisõna on üks siis laiendite arv ei ole piiratud. Fraas võib koosneda ainult põhisõnadest. Näide: [Pall] (NF) veeres laua alla. [Ilus suur pall] (NF) veeres [laua alla] (KF). Lauseliikmed: Lauseliikmeteks nimetatakse lauseosalisi. Kõige tähtsmad lauseliikmed on alus ja öeldis, mida nimetatakse lausepealiikmeteks. Öeldis on tegusõna, mis väljendab lause tegevust. Alus see vastu väljendab tegijat või tegevuses olijat. Lisaks lausepealiikmetele võivad lauses esineda ka kõrval liikmetena sihitis, öeldistäide ja määrus. Sihitis väljendab kellele või millele on tegevus suunatud/sihitud. Näide: Ma võtsin laualt raamatu. Ma panen lauale raamatu. Öelditäide annabedasi mingit alusele iseloomulikku omadust. Näide: Minu kass on haige

Eesti keel

5

doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

- Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal) - Kaks tavalist lause alguse tüüpi: - alus-öeldis - sihitis või määrus- öeldis- alus - Lihtlauset, milles on kõrvuti mitu samale küsimusele vastavat sõna(ühendit)- mitu alust, sihitist või määrust-, nim. koondlauseks. Koondlause korduvad lauseliikmed eraldame üksteisest koma, sidesõna või koma ja sidesõnaga. - Koondlauses ei panda koma sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii..kui ka ette. - Koondlauses pannakse koma sidesõnade kuid, aga, vaid, ent ette. - Koolonit kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete ees on kokku- võttev sõna.(mul on neli head sõpra), (kelle) - kokkuvõttev sõna: loe, te ja lu. - loe, te ja lu ­ kokkuvõttev sõna

Eesti keel

Kommentaarid (6)