.............................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin filosoofi John Stuart Mill. Mill oli Inglise filosoof ja majandusteadlane, kes elas 1806-1873. aastatel. Ta oli üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse
John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest
John Stuart Mill 20. mai 1806 - 8. mai 1873 Elulugu John Stuart Mill sündis 1806. aastal Pentonvilles Londonis, James Milli vanema pojana. Juba kolme aastaselt hakkas tema isa James Mill (David Ricardo sõber ja suunaja) pojale kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni kreeka keeles. Kaheteistkümne aastaselt Aristotelese ja Aristophanes lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal õpetas Mill oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822 aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi.
John Stuart Mill Filosoofia referaadi kokkuvõttev esitlus Annemai Harak 12. klass Filosoofist ● Sündis 20. mai 1806 Londonis ● Suri 8. mai 1873 ● Inglise filosoof ja majandusteadlane ● Üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest Looming ● 1845. aastal kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused" ● Klassikaks on saanud Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Selle raamatu pühendas ta oma surnud abikaasa Harriet Taylori mälestuseks. ● Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Filosoofi arutlused ● Mõttevabadus ● Tegevusvabadus ● Indiviidid ● Ühiskonna võim indiviidi üle Mõttevabadus Mõttevabadus peab olema täielik, seda ei tohi ühiskond
Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole tõe monopoli ning keegi ei saa absoluutse kindlusega öelda, kas mingi arvamus on tõene või väär. Kuid isegi kui mõni arvamus oleks väär, ei tohiks teda ikkagi keelustada. Vastasel juhul muutuks tõde dogmaks ning inimese mõtlemisvõime taandareneks. See aga oleks kindlasti ebasoovitav tulemus. Kokkuvõtvalt võiksid täieliku mõttevabaduse poolt esitatavad argumendid olla järgmised: 1
Käbinääre oleks see koht, kus kaks substantsi teineteisega kokku saavad. See aga pole mingisugune lahendus. Küsimus taandub sellele, kuidas mitteruumiline, mittemateriaalne vaim saab põhjuslikult mõjutada ruumilist, materiaalset kilpnääret. Üks võimalus probleemi lahendada on väita, et põhjuslik vastasmõju keha ja vaimu vahel on sui generis: n.ö. unikaalne, eriline põhjuslikkuse liik- mitte see ,,naturaalne" põhjuslikkus, mis esineb materiaalses maailmas. Prantsuse filosoof Nicolas Malebranche pooldas seisukohta, mida nimetatakse okasionalismiks (ld occasio ´juhus´, ´juhtum´, ´ajend´). Ta arvas, et hinge ja keha vahel ieo le mingeid põhjuslikke seoseid. Malebranche seletas nimetatud seaduspära Jumala sekkumisega. Keha ja hing on omavahel kooskõlas tänu sellele, et Jumal neid pidevalt kooskõlastab. Ka siin jäi probleem lahendamata. Probleem seisnes selles, kuidas saab miski,
ja eutanaasia põhjendamine. Rakenduseetika puhul on probleemid, millest algab elu. Vägivallaeetika, karistuseetika. Arsti ja patsiendi suhted, loomade õigused. 4.Milles esineb Hegeli maailma vaimu kavalus suurkuju roll Hegeli järgi? Hegeli maailma vaimu kavalus seisneb läbi ajaloo iroonia saab areneda läbi konkreetsete inimeste tegevuste läbi, kuid see ei tähenda, et ajalugu on inimeste teha. Nimelt maailma vaim on kaval. Inimesed juhinduvad oma tegudest ja plaanidest, kuid nende tegude tulemused on sageli vastupidised.Inimesed on n.ö töövahendi ehk instrumendi rollis. 5. Suurkujudeks Hegeli järgi o Napoleun, Zeusar, A.Suur. Nende tegevust ei saa hinnata hariliku moraali mõõdupuu järgi, sest oma plaanide elluviimisel saatsid nad surema palju inimesi. 6. K. Marx Rahva suurkuju järgi loob ajalugu rahvas. Ajaloo areng on paratamatu ja eesmärgiks progress. Ka suurkujude tegevus allub objektiivsetele seaduspärasustele, kuid oma
võim indiviidi üle on ikka õiglane? Tänapäeval piiratakse inimeste käitumist riigi poolt kehtestatud seadusandlusega. Järgides kindlaid reegleid saame säilitada oma vabaduse ning elada muretumalt. J.S Mill leiab aga, et indiviidi vabaduse piirid ühiskonnas on vaadeldavad seadusandluse ning ühiskondliku arvamuse aspektist. Samas ei saa ühiskonna arvamust pidada meie vabadust piiravaks teguriks. Kui palju see meie vabadust mõjutab, on aga meie endi teha. J.S. Milli arvates peaks mõttevabadus olema täielik ning seda ei tohiks ühiskond mitte kuidagi piirata. On ikkagi riike, kus arvamuseavaldust piirata soovitakse. Mõttevabaduse puhul leiab Mill, et ükskõik missuguse arvamuse puhul mingis küsimuses, puudutagu see siis elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes, ei tohiks indiviidile piiranguid seada. Me ei või tegelikult kunagi kindlad olla, kas üks või teine arvamus on tõene või väär
üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Inimesed poleks suutelised omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima ühtne inimeste vabadus. Igaühele võib tunduda, et valikuid on piiramatult ning mõtlematult hakatakse kuritarvitama demokraatia mastaapseid võimalusi. Kuidas oleks võimalik arvestada kõikide huvisid nii et keegi ei satuks vähemuse hulka, kes teatud seadusi pole nõus täitma ega aktsepteerima? John Stuart Mill arvab, et üksikisikule tuleks jätta ulatuslikud vabadused, sest inimestel on vabadus jaguneda alati ühte või teise arvamusleeri, vastavalt oma meelsusele, veendumusele või huvidele. Huvide kokkupõrke võimalusel ja konfliktide loomulikul tekkimisel oli Mill arvamusel, et ühiskonnal on õigus sekkuda, hukka mõista ja õigusega piirata inimese toimimisvabadust juhul kui tema tegudel on teistele inimestele ja ühiskonnale kahju tekitav mõju ehk siis enesekaitseks kellegi teo eest.
1 EETIKA – ÕIGE VÕI VÄÄR Eetikasse puutuvaid küsimusi Mille alusel väidetakse, et varastada või valetada ei tohi? Miks ei tohi? Mille alusel väidetakse, et täiskasvanud inimene peab arvestama oma tegude tagajärgedega ja nende eest vastutama? Kas teise inimese tapmine on alati halb ja õigustamatu? Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi - lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii
vabaduse illusioon. Meie alateadvus on see, kes valib meile sõbrad, otsustab kelleks me saame ning kellest saab meie elukaaslane. Meie oleme vabad sellepärast, et oleme vastutavad ja oleme vastutavad, kuna oleme vabad; ei ole vabadust ilma vastatuseta, nii nagu ei ole vastutust ilma vabaduseta - need sõnad on lahutamatud. Mida rohkem on inimene vastutav, seda rohkem vabadust võib talle lubada. Sagedasti tahavad inimesed omada vabadust ja võimalust oma tegude eest mitte vastutadaa. Sellist vastutamatusega eeltoidetud vabadust nimetatakse aga meelevallaks. Vabaduse määr on otseselt proportsionaalne enda peale võetud vastutuse määraga. Kui inimene loobub vastutusest, võtab ta endalt vabaduse. Vastutuse eest põgenev inimene surub end iseenda sotsiaalsete ja psühholoogiliste tingimuste puuri. Sellised inimesed moodustavadki nii nn. halli massi, mis allub nende eest vastutust kandvatele vabadele inimestele
1 Milline väide on kooskõlas empirismiga? a Õige! Ükski kogemusel põhinev väide ei saa olla paratamatu ja kindel 2 Selle teadasaamiseks, et 91x79=7189 tuleb arvutada. Seda, et 3x4=12, teavad paljud ilma arvutamatagi. Ayeri arvates näitab see, et a Õige! meie mõistuse piiratuse tõttu ei suuda me keerulisemaid tautoloogiaid vahetult (ilma teisendusteta) ära tunda. 3 Millise väitega nõustuks John Stuart Mill? a Õige! Matemaatika tõed (nt Pythagorase teoreem) on kogemusel põhinevad üldistused nagu ka loodusteaduse väited 1 Kui mõõdetaks paberile joonestatud kolmnurga sisenurgad ning leitaks, et nende summa ei võrdu 180o-ga, siis Ayeri arvates a Õige! on tegemist mõõtmisveaga või pole tegemist eukleidilise kolmnurgaga 2. Mida arvaks Ayer näiteks väitest Kodanik B ei viibi enam hullumajas eelduse korral, et
Seega naissugu, kuninglik päritolu eraldivõetuna on tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. Ehk miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on naine ja kuningliku päritolu. 13. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Filosoofilised küsimused ei ole kogemustel põhinevad Nt ''Kas Peetril on prillid ees? Ega formaalsed (vormist lähtuvad) Palju on 3+3? Samuti ei tea filosoof ette, kuidas ta peaks küsimusi esitama. 14. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks? Kuna fookuses olid pigem filosoofilis-teoloogilised kosmoloogiaalased arutlused kui konkreetselt vaadeldud taevasündmused. Nt Põhjalikult arutati erinevaid taevasfääride mudeleid, mis leidusid näiteks Aristotelese ja Ptolemaiose taasavastatud teostes. Kõne
Huupi valik aitab olukordi lahendada. 13.Kuidas saab ühiskond piirata indiviidi vabadust? Seaduse ja ühiskondliku arvamusega. 14.Millisest kahest põhimõttest lähtub J.S.Mill otsustades inimese tegevusvabaduse üle? 1)Tegudes mis puudutavad inimest ennast, siis see ei peaks olema seadustega reguleeritud. 2)Teod, mis puudutavad ühiskonda ja teisi. 15.Kelle puhul ühiskonnas ei kehti vabaduse põhimõte?Miks? Milli jaoks ei ole indiviidid lapsed kuna lapsed ei vastuta oma tegude eest, kuna nad on alaealised.Ning ka invaliidid. 16.Kas despootia riigivormina on Mill`i arvates õigustatud?Selgita? Jah:kui on tegemist ühiskonnaga kes ei oska otsuseid vastu võtta kriisi olukorral. 17. a) Kas alkoholi hinda võib tõsta?- Jah, sest see pole igapäevane kaup ning meil on vabadus seda osta või mitte osta. b) Kas hariduse omandamine peab olema kohustuslik?- Jah, sest haridust hakatakse omandama lapsena ja Milli arvates laste puhul ei saa rakendada
Vabadusest John Stuart Mill 1) Teksti teema ja autori uurimisprobleem UP: Milline osa elust kuulub üksikisikule ja millline ühiskonnale 2) Väited Põhiväide: niikaua kui inimese teod ei kahjusta teisi, ei tohi inimest seaduslikult karistada V2: Teiste suhtes kahjulikke tegusid tuleb seaduse jõul karistada Üksikisik võib oma tegudega teisi kahjustada või ebapiisavalt teiste heaoluga arvestada ka siis kui ta seadusega fikseeritud õiguste rikkumiseni ei lähe. 1) Vabaduse piiramise põhimõte “Mina vaatlen kasu kui ülimat eesmärki kõikide eetiliste küsimuste puhul; aga ma pean silmas kasu kõige laiemas mõttes, lähtudes inimese kui areneva olendi püsihuvidest. Ma väidan, et need huvid lubavad spontaanset individuaalsust välisele
Kus on vabaduse piirid Vabadus on õigus mõelda ja teha kõike, hoolimata kehtivatest normidest, kuid arvestades samas ka oma tegude võimalike tagajärgedega ja olles võimeline nende tegude eest ka vastutust kandma. See on minu nägemus vabadusest. Oma kõnega püüan näidata vabaduse piire ning tegureid mis mõjutavad meie vabadust. Vabadus on alati millegagi piiritletud. Piirid võivad olla nii vaimsed kui ka füüsilised. Vaimse vabaduse piirid olenevad näiteks inimese lugemusest. Mida rohkem oleme lugenud, seda suurem on meie teadmiste kogu. Tänu sellele on meil rohkem võimalusi erinevatel teemadel kaasa rääkida
käibetõdede jne suhtes. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? "Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! Bertrand Russell on öelnud, et "filosoofia" definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. 11
kui vabaduse jaatamine pealesunnitud olukorras viib vabaduse eitamiseni. 2 Lühemalt öeldes vabadust nähakse seal, kus seda tegelikult ei ole. Õigusteaduse üliõpilasena tean, et mõisted nagu vabadus, heas usus, tervis, armastus jne on meie erialas defineeritud kui määratlemata õigusmõisted. Et veidikenegi selgitada enda jaoks ühte määratlemata õigusmõistet, teen lühikokkuvõtte mõnede filosoofide arvamusest vabaduse kohta. 1.1 Vabadus Spinoza järgi Juudi päritolu hollandi filosoof Spinoza kirjutab 1674 aastal nii: ,,Ma nimetan asja vabaks, kui see eksisteerib ja teotseb vaid oma loomuse vajalikkusest, ja sunnituks nimetan sellist asja, mida määrab miski muu täpselt ja kindlalt olema ja tegutsema. Nii eksisteerib näiteks Jumal paratamatult, kuid ometi vabalt, sest ta on olemas vaid oma loomuse paratamatusest. Samuti tunnetab Jumal iseennast ja kõike muud vabalt, sest ainult tema loomuse paratamatusest järeldub, et ta kõike tunnetab
lapsele koolikoha mitteandmist. Siis näib demokraatiast kui enamuse valitsemise põhimõttest järelduvat, et üksikisiku huvidesse niimoodi suhtumises pole midagi ebademokraatlikku. Enamus on valitsenud ühe isiku kahjuks. Siin näeme pinget, mis paikneb otse demokraatliku teooria südames. De Tocqueville tõi selle punkti hästi välja oma fraasiga "enamuse türannia". Nimetatud ideed edasi arendades osutas John Stuart Mill, et enne demokraatlike reziimide suureulatuslikku kehtestamist eeldati üldiselt, et kui inimesed valitseksid omaenda huvides, ei saaks poliitilist rõhumist eksisteerida. Sest kui rahvas valitseb iseennast, mille pagana pärast peaks ta siis vastu võtma repressiivseid seadusi? Kuid nagu Mill ütleb, on siin viga selles, et rahvast mõeldakse kui ühetaolisest, ühesuguste huvidega massist, kus iga inimest mõjutab iga poliitika ühtviisi. Kuna me tegelikult
5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Erinevus: filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi püsivaid õpetuslauseid, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli (loogilise analüüsi filosoofia rajaja) arvates? Konstrueerige näide! (VT ABSTRAKTSUSE NÄIDE) 7. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide! Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? •“naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus – leidub naisi, kes pole printsessid
Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. 8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. Filosoofia on valdkond, mis paneb mõtlema, arutlema. Siin ei ole absoluutset tõde. Uute vastusteni jõutakse omades ülevaadet maailmast - teadvusest, objektidest, eksistentsist ja tõest, maailmast tervikuna ja meie suhtest sellesse tervikusse. Iga filosoof läheneb asjadele oma vaatenurgast annavad uusi definitsioone/seletusi. 9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide!
Bentham väitis, et maailmas tuleb inimestel tunda valu ja mõnu, valu on nende jaoks paha (va masohhistid) ja mõnu hea. Kui indiviidide valikud mõjutavad üksteist, siis valivad indiviidid koguheaolu maksimeeriva alternatiivi. Suurim heaolu suurimale arvule inimestele, oli utilitaristide deviis. Bentham väitis, et kõik inimesed arvestavad ühtemoodi õnne määratlust. Kuna see lause tundus liiga segane, otsustas Bentham seda ka matemaatiliselt näidata. Iga konkreetne kogemus oli mõõdetav nelja faktoriga: 1. sagedus, 2. kestvus, 3. juhuslikkus 4. lähedus. Hiljem, et enam matemaatiliselt täpsemaks minna, lisas Bentham veel kolm faktorit: 1. viljakus, 2. rõvedus 3. mõju kaaskodanikele. Valiku tegemiseks mitme teguviisi vahel tuleb kõigepealt mõelda, milliseid naudinguid ja kannatusi toob kaasa esimene teguviis ning siis milliseid teine jne. Seejärel tuleb neid tagajärgi võrrelda.
(Õunapuu lugu). Erandlik nähtus religioon. 4. Avalikkus peab olema teada. 5. Teostatavus ei tohi olla reeglid liiga koormavad. Aja jooksul muutuv. * Alturism egoismi vastand, teiste hüvanguks elamine. Eetika valdkonnad. * Tegu õige või väär, kohustuslik või vabatahtlik. * Tagajärg hea, halb, neutraalne. * Iseloom vooruslik, paheline, neutraalne. * Motiiv hea tahe, kuri tahe, neutraalne. * Tegude tüübid. 1. ,,Õige" 1.1 Kohustuslik, pead tegema. 1.2 Lubatav. 2."Vaba tahe" 3. ,,Vale" 3.1 Ei ole lubatud. 3.2 Tuleks hoiduda, hoidumine on kohustuslik. * Deontoloogilised eetikateooriad uurivad teo iseloomu. I. Kant (1724-1804), 10 käsku. * On olemas 2 sorti imeratiive: 1. Hüpoteetilised imperatiivid ehk tingimuslikud käsud. 2. Kategoorilised imperatiivid ehk paratamatud käsud. ,,Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad tahta, et sellest saaks
Seejuures ei oma mingit rolli ei tavad ega rahva arvamus (sest teaduslik teadmine on alati ülem rahva arvamusest!). Platon mingil juhul ei kulutaks oma pead EMORi avaliku arvamuse uuringutele... Riik kui tüüp, riigi idee Hea peab olema üks ja muutumatu alati ja igal pool. Põhineb eeldusel, et inimesel kogu maailmas üks ja seesama "loomus", mis erineb väljanägemisest ning selle loomuse mõistmine eristab teadmist inimese kohta arvamusest inimese kohta. Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem. Samamoodi iga riigijuht peab teadma, mis on hea, mida nõuab selle saavutamine ning mis riik on mitte vaid oma variatsioonides, aga ka olemuslikult. Platon leiab seega, et on oluline teada, mis riik olemuslikult on ning kui reaalsus ei ühti sellega, siis seda halvem reaalsusele!
· Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud. · Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra. · On ühiskondi, kus lastel on kohustus oma vananevad vanemad tappa (näiteks kägistamise teel). Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. · Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb kultuuriti. · Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. · Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde
,,Eesmärk pühitseb abinõud." (Jesuiitide ordu) UTILITARISM Utilitarism taotleb maksimaalse hüve maksimaliseerimist maksimaalsele arvule inimestele hea on see, mis on võimalikult hea suurele inimhulgale. Utilitarism apelleerib omakasupüüdlikkusele. See, mis on ühiselt hea, seda tuleb suurendada. Utilitarism oli algselt seotud sotsiaalpoliitikaga. See oli mõeldud vangidele, kandus edasi majandusse. Rajajaks oli Jeremy Bentham. Mõte, kuidas vähendada ühiskonnas kuritegevust. B jõuab selleni, et kurjategija peab oma karistuse saama. ,,Maksimaliseerime karistust." Leidis, et peamine eesmärk, mis paneb inimest tegutsema, on mõnutunne. Hedonism: ,,Inimene on olend, kes tunneb kas mõnu või kannatust." B arvas, et mõnutunnet on võimalik välja arvutada 7 parameetrit. Arvas, et kannatust on ka võimalik numbrites väljendada. John Stuart Mill asus Benthami utilitarismi reformima. Mill hakkas rääkima
argimõtte, tava-arusaamade ja eelarvamuste suhtes ..teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide ja järelduste suhtes ..oma enese eelduste suhtes. 5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Võrreldes Jeesusega, Sokrates: .. ei andnud õpilastele dogmasid ega õpetussüsteeme .. ei andnud lunastust ega pääsemist .. ei nõudnud usku usupügalatesse .. suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve. .. oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist ..ei ole õpetaja, kel see tarkus on juba käes. Niisiis, filosoofia on tarkuse otsimine, iseenda kaudu uurimine ja taotlemine, mis ei anna dogmasid ja õpetussüsteeme ega nõua usku ükskõik millesse. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. Filosoofia on omamoodi vahelüli teaduse ja teoloogia vahel. Filosoofia on eikellegimaa.
Ja paraku lasid kõik elanikud, end väljastpoolt mõjutada. Kui rääkides preili Prymist, tema tegemistest ja võitlusest hea ja kurja vahel, siis tema otsus tegutseda, nii nagu ta seda ka tegi oli minu silmis isegi õigustatud, kuid seda mõningate mööndustega. Nimelt saan aru sellest, et kõige noorema elanikuna Viscose linnakeses oma täitumata unistuste ja halvastivaatavale kuulsusele oli see tema ainsaks reaalseks väljapääsuks. Loomulikult pole need vabandused tema tegude õigustamiseks. Halvemaks pooleks osutus fakt, et tema, kui ka kõik teised olid nõus linna nimel ohverdama täiesti elujõus vanamemme, kel polnud kurjaga mitte kui mingit pistmist. Tegemist oli sulaselge utilitarismiga, millega lõpuks leppis juba kogu sealne kogukond. Seoses teistele informatsiooni ja mägedes olevast kullast rääkimine kergendas preili Prym`i süütunnet. Tal küll üritas hea olla, kuid kurjus sai siinkohal võitu. Miks just tema, mitte keegi teine
suurenemisele. 5. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil! Õnne on väga raske mõõta ja erinevate inimeste õnnesid ei saa kõrvutada - kas sadisti heameel kaalub üles ohvri kannatused? Kas jalgpall on parem kui seks? Hea tulemusega tagajärgi on võimatu ette näha. Inimesed peaksid olema kõiketeadvad. Kuidas me teame, et teo tulemuseks oli inimeste heaolu? Inimesed võivad teeselda. See teeb võimalikuks ebamoraalsete tegude õigustamise. Nt. arstil on viis surevat patsienti, kellel on vaja uut organit, igaühel erinevat. Kas arst peaks siis mõne oma patsiendi suurema kasu nimel surmama? 6. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! intuitsonism, kristilik eetika, Kanti eetikateooria 7. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Kant omistab suurema tähtsuse teo motiivile kui tagajärjele. 8. Milles seisneb kategooriline imperatiiv?
Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Klassikaline koolkond Adam Smith (ristitud 5. juuni 1723 Kircaldy 17. juuli 1790) oli soti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane. Kuigi ta oli filosoofiaprofessor Edinburghi ülikoolis, pani just tema aluse tänapäevasele majandusteadusele ning liberaalsele turumajandusele. Smithi raamatu "Rahvaste rikkus" ilmumisega sündis uus teadusharu: majandusteadus. Selles raamatus visandas Smith turumajandusel rajaneva ühiskonna majandussüsteemi. Niinimetatud nähtamatu käsi saab Smithi õpetuse sümboliks. Selleks nähtamatuks käeks on vaba turumajandus, mille vundamendiks on hinnad
Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: 1. Argimõtted, tava-arusaamad, käibetõed, iseenesestmõistetavused, eelarvamused, loomulikkused. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, varjatud eelduste, järelduskäikude jms suhtes 3. Oma enese eelduste suhtes. Filosoofia argumenteerib Kriitikas esitatakse põhjendusi, kaalutlusi, konstrueeritakse argumente. Filosoof ia argumenteerib, mitte ei jutlusta. Asi ei piirdu ainult vastuargumentidega. Esitatakse oma positiivne teooria/ seisukoht/kaalutlused. Filosoofia abstraheerib – üldistab, lihtsustab, abstraktseid mõisteid looma, nähtuse mõnda tunnust mõtteliselt esile tooma. Filosoofia analüüsib (mõisteid: tõde, õiglus ja vabadus)- teiste arvamuste analüüs.
halb ning õõnestaks avalikkuse usaldust meditsiini vastu. Jeremy 1748-1832; Kuidas muuta Matemaatiliselt läbi Suurim heaolu suurimale Bentham inglise maailma paremaks? tegude, mis muudavad arvule inimesele; ( nauding ) õigusteadlane ja maailma paremaks ja 7 filosoof, kasutas kriteeriumi; Bentham Valitsemine on nagu terminit uskus, et me peaksime arstiteaduski, seisneb kasulikkus; suurendama naudingu valikute tegemises mitme
Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse Jonathan Wolff Jonathan Wolffi raamat annab hea ülevaate kogu poliitikafilosoofia kesksetest mõistetest, tutvustades ka suuremate mõtlejate (näiteks: Milli, Rousseau, Platoni, Rawlsi ja Nozicki) vaateid. Seda raamatut lugedes sain põhjaliku ülevaate erinevatest valitsusvormidest nagu näiteks liberalism, feminism, individualism, libertaarlus, kommunitaarlus, anarhism. Locke tuli välja mõttega, et loodusseisundit valitseb moraaliseadus, mida võiks teostada peaaegu iga üksikisik. Ta väidab ,et algselt oleme me külluse, mitte puuduse seisundis, ning vaikiva eeldusega, et inimestel on sageli otsene motiiv moraaliseadust järgida. Hobbes eksis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
