(Margarita). 5. Varenuhha (Varieteatri admin) läheb Rimski teadet edastama seoses Stjopa kadumisega, aga mustad maagid võtavad ka Varenuhha oma valitsemise alla, kasutades teda Rimski lõksupüüdmiseks, aga viimasel õnnestub kukelaulu peale põgeneda. Hirmunud Rimski sõidab kiirrongiga Moskvast minema. 6. Ivan Nikolajevits näeb unes Pontius Pilatuse juttu jätku (sellest, mis Woland talle rääkinud oli), kus Ha-Nostri (Jesua) lüüakse risti. 7. Varieteatri raamatupidaja Vassili Stepanovits on peale eelneval päeval toimunud maagi nr segaduses. Ta üritab viia etendusel kogutud raha rahandusosakonda. Teekonnal läks ta Vaatemängude komisjonist läbi, kus must maag oli juba teinud oma töö (inimesed laulsid sunnitult, komisjoni esimeest esindas ainult tema ülikond rääkides jne). Raha andmisel süüdistati Vassilit pettuses, sest rahatähti leidus erinevatest riikidest (maagi töö)
Nad kohtusid Põiktänavas. Margarita kõndis mööda tänavat ja märkas Meistrit. Naisel olid käe kollased lilled, Meister nägi neid ja mõtles, et need peaksid tähendama midagi. Margarita keeras Põiktänavasse, Meister järgnes talle. Tverskaja tänaval oli tuhandeid inimesi, aga Margarita silmad jäid vaid Meistri peale. Mehele jäi silma naise üksindus tema silmis. Margarita oli abielus, ta rääkis sellest ka Meistrile. 2. Miks saatis Pilatus Jesua hukule? Pilatus saatis Jesua hukule kuna ta olevat tahtnud templihoonet maha lammutada/kukutada. Aga tegelikult rääkis Jesua rahvale, et inimesed jõuavad tõe ja õigluse riik, kus mingit võimu pole enam tarvis. Jesua pidas lihtsalt totraid kõnesid, mis inimesi eksitasid. Barabasi teod olid suuremad ja väga julmad, ta õhutas rahvast mässule ja tappis ühe sõjamehe. Kuigi Jesua teod polnud võrreldavad Barabase omadega, mõisteti süüdi siiski Jesua. 3. Mida tahtis teha Ivan teha pärast Berliozi surma?
vääri kannatusi. Nendevaheline armastus oli aga takistusterohke, kuid helge ja õnnelik. Nende armastus suutis: Meistri ja Margarita armastus oli piisavalt suur, et Margarita abielu oma mehega lahku lüüa. Nende armastus aitas neil olla koos lõpuni välja, sest Margarita mõistis Meistrit ja oli tema nimel valmis kõike tegema. Näiteks üks kord, kui Margarita üle linna sõitis, siis hävitas naine kättemaksuks ühe mehe korteri, kes Meistri romaani maha oli teinud. 6.Jesua loo tähendus teoses: Jesua lugu räägib headusest ja kannatlikkusest ning võrdsetest inimhingedest, kuid selline maailmapilt ei sobinud võimudele ning seepärast otsustati Jesua hukata. Samuti oli lugu võimust ja tõest, et võim ei saa minna alati tõe poole, isegi kui seda tajutakse. Jesua ja Pontius Pilatuse suhet kujutatakse: Pontius Pilatus kiindus Jesuasse, kuid tal ei õnnestunud teda päästa, sest juudinõukogu on ta surma mõistnud ning isegi Jesua eest
Hella on pealtnäha kaunis naine, kuid tegelikult on ta vampiir. Korovjev ja Peemot olid nagu kojanarrid, kes tohtisid tõtt rääkida. Meistri sümboliks on M-täht, M on aga vana-juudi tähestikus 13. täht. Sümbolina on Meister ümberkujunemine, suremine ja taassünd. Ta on otsija, nagu oli ka Faust. Meistris on palju Bulgakovit ennast. Margarita prototüüp on Jelena, mehele pühendunud abikaasa. Margareta Faustis oli puhas ja kaunis. Jesua on noorem kui Piibli Jeesus oli 27, kuid Piiblis 33. On võimalik, et Bulgakov teadis teooriatest, mis väidavad, et kristuse sünniaeg oli paar aastat vale. Jesual oli vaid üks jünger Matteus. Viimaste sõnadega kiidab Jesua hegemooni, mitte Jumalat. Pontius Pilatus oli 26 36 juudamaa valitseja. 36 kutsuti Rooma ja mõisteti vangi, olevat end vangis ise tapnud. Ta oli arg, määrates Jesua ristilöömise. Lugu algab kevadel, lihavõtetel, mil Saatan saabub Moskvasse
Bulgakovi romaani on peetud üheks 20. sajandi parimaks ilukirjanduslikuks teoseks ning üheks tähtsaimaks nõukogude ühiskonna vastaseks satiiriks. Raamatus on kujutatud kolme maailma: Bulgakovi kaasaega, Iidset Jerslaimi ja teispoolsust. Kõigi nende maailmade ühiseks lüliks on saatan. Bulgakov on raamatus kasutanud omapärast võtet, nimelt jutustab autor romaani romaanis. Meister kirjutas romaani Jesuast ja Pontius Pilatusest iidses linnas Jerslaimis. Pilatus lasi Jesua hukata, kuna vastasel juhul oleks ta kaotanud oma koha prokuraatorina. Mees kahetses seda hiljem surmani ning ka pärast seda, kuigi ta lasi Juuda, kes Jesua reetis mõrvata. Pontius Pilatus on arg ja üksik. Ta on samal ajal nii võimu kehtestaja kui ka selle ohver. Hulkuv filosoof Ha-Nostri ehk Jesua oli inimene, kes rääkis headusest ja kannatlikkusest. Ta oli pühak ning ei soovinud iialgi kellelegi halba. Tema ainsaks relvaks oli sõna ja ta kuulutas tõde
Kirjanik ise määratles seda fantastilise romaanina. 1939.a romaanile epiloogi lisamine tähendas lõplikku loobumist lootusest, et "Meister ja Margarita" kirjaniku eluajal ilmub. Sellega adresseeris B. oma romaani tuleviku lugejale. Põhjalikku eeltööd tehes süvenes B. müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Romaani-Pilatus kannatab oma süüteo pärast palju sügavamalt kui tema prototüüp, ta ei saa hingepiinadest kunagi lahti. Jesua on aga B-l eelkõige inimene, kes astub julgelt oma hukutajatele vastu, mitte Jumala Poeg. Piiblist tuntud reetur Juudast saab kirjaniku tahtel vaid käsutäitja, võimu tööriist nii vabastab B. Juuda iidsest süüst ja paneb kogu vastutuse Pilatuse õlule. Kirjanik heidab kõrvale ka piibelliku käsituse hauatagusest elust, lunastusest ning pattude andeksandmisest. Meister ei saa andeks, tema osaks on rahu, mille ta saavutab mitte jumala, vaid saatana abiga. B
kohta haritud ja intelligentne mees, kes pidi säilitama plekitu renomee kesiri ees ja suutma samas asevalitsejana tagada rahu ja normaalsed suhted valitsetavas kogukonnas. Pontius Pilatus oli seega käitunud nii nagu oleks käitunud sellises olukorras iga teine kõrgel poliitilisel ametikohal olev isik kui kaalul on südametunnistus versus karjäär, vali viimane. Seega, kuna püüded manipuleerida kohalike juutide usuliidritega ei saavutanud edu, ei riskinud Pilatus rahutusi kartes Jesua päästimiseks rohkemat teha ja sisuliselt ohverdas Jumala Poja poliitilise stabiilsuse eest piirkonnas. Alles hiljem mõistis ta, mida ta tegelikult oli ohverdanud. Pilatus oli ja on romaani kontekstis tegelikuks kohtumõistjaks ja Jesua ristile saatjaks. Seda vaatamata sellele, et formaalselt tegi otsuseid Sineood (juutide ülemkohus). Kas ta sellepärast oli halb? Kas ta sellepärast on teeninud ära põlguse, igavese kannatuse ja pidi loobuma lunastusest
Külalised lahkudes aga avastasid, et raha oli muutnud paberilipikuteks ning riided kadusid seljast. 5. Meister ei olnud enesekindel, seevastu Margarita oli. Meister tunneb end Margarita eesti vastutavana armastas teda jäägitult. Nendevaheline armastus oli tugev ning suutis palju korda saata. Nende armastuse tõttu lahutas Margarita oma mehest. Margareta ,,Faustist" oli veidi nõrgema iseloomuga, kui Margarita. 6. Jesua lugu räägib inimeste headusest, kuid see ei tulnud Vene ajal kõne allagi, seega Jesua hukati. Pontius Pilatus oli Jesuasse kiindunud ja tahtis teda hukkamisest päästa, kuid ta ei suutnud midagi teha. Nad olid ka ühiskonnas erinevatel positsioonidel ning seega mõisteti nende suhtlemine hukka. Jesua mõisteti surma, kuna ta kuulutas usku ja rääkis riigist, kus valitseks tõde ja õigus. See ei meeldinud võimudele. 7
Musta Maagi etendus Varieteeteatris: toimus suur segadus tänavatel ja teatris ja inimesed läksid salapäraselt kaduma. Margarita nõiaks saamine Azazello tõi Wolandi käsul Margaritale nõidusliku toimega kreemi ja naine määris seda endale peale ja muutus nõiaks, ning lendas Wolandi juurde Meistri vanglast põgenemine - Margarita oli ballil ja pärast seda sai ta ühe soovi, ning Margarita tahtis oma endist elu koos Meistriga tagasi. Kangelane Jesua vabastamine tänu sellele sai teos õnneliku lõpu, sest Jesua oli lõksus ja palju aastaid üksinduses olnud ja ootas, millal Meister teda vabastama tuleb. Lõpuks läkski Meister koos Margarita, Wolandi ja paljude teistega tegelast vabastama. 3.Miks inimesed on ahned? Liigne uudishimu võib saatuslikuks saada. Mida ollakse oma armastatu nimel valmis tegema? 4.Peemot kass, kes oli ainuke positiivne tegelane raamatus. Oli musta värvi kass, Wolandi abiline. Huumorisoont oli.
2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. Mihhail Bulgavoi kolmas abikaasa, Jelena Silovskaja, oli inspiratsiooniks romaanis Margarita tegelaskujule. Ka Meistri hävinenud käsikiri mängib romaanis olulist rolli - Bulgakov põletas romaani mustandi ning oli sunnitud teose mälu järgi ümber kirjutama. 3) Teose tegevuse aeg, taustsüsteem. Raamatus jutustatakse kolme lugu: 1. Pontius Pilatus ja Jesua lugu: igavikulisuse tasand; võimu ja vaimu vastuolu 2. Kaasaegse Moskva lugu: tsensuurireeglid; allegooria, satiir ühiskonna kohta 3. Meistri ja Margarita lugu: armastuslugu (traagiline, ennastohverdav, tingimusteta, kõikehõlmav, altruistlik) 4) Lühikokkuvõte umbes pool lehekülge. M. Bulgakovi "Meistri ja Margarita" ülesehitus on mitmetasandiline. Autor on kujutanud kolme (kristluses sümboolne arv) maailma - oma kaasaega 20.-30. aastate Moskvas, iidset
mingisse kahtlasesse afääri, mis läheb mulle kalliks maksma..." 3. "Olen kõigega nõus, olen nõus kaasa mängima selles kreemiga määrimise komöödias, olen nõus pärapõrgusse sõitma." 2) vastutustunne Frieda eest, kellele andis lootust, et ta patt lunastatakse; seepärast palub Wolandilt abi. Prokuraator Pontius Pilatus teeb ka oma valiku: ta mõistis süüdi Ha-Notsri. Kuid see, mida Jesua rääkis, äratas temas inimlikkuse. Aga hirm imperaatori ees, hirm kaotada oma võim ja karjäär, olid sellest tugevamad, ning ta tegi otsuse saades tegelikult aru, et ta tunneb elu lõpuni süümepiinu sellepäras, et on saatnud hukka hea inimese. 1. "Kas te tõesti, nii tark nagu te olete, peate võimalikuks, et Juudamaa prokuraator ohverdab oma karjääri inimese pärast, kes on korda saatnud kuriteo keisri vastu?" 2
1928 hakkab kirjutama ,,romaani saatanast" (hilisem MjaM), esialgu pole seal meistri liini. Hävitab käsikirja. 1929 meeleheide hakkab jõudma haripunkti. Totaalne tagakiusamine. Stalini isikukultus võtab ennenägematu ilme. Inimesi arreteeritakse öösiti, arreteerijad on ise aga järgmised ohvrid. MB julgus rääkida tõtt on imetlusväärne, kui arvestada, et tema sõpru-kirjanikke, lavastajaid, näitlejaid, intellektuaale kadus iga päev jäljetult või saadeti Siberisse (Jesua: kõige suuremaks patuks pean ma argust; MB on tunnistanud oma kohutavaid hirmuhoogusid, kuid julgus polegi hirmu puudumine, vaid selle ületamine). Samas pugemine ja kaasajooksiklus ei aidanud ka eriti (Vseviovi ,,Müstilise Venemaa" näide: 1934 toimus partei kongress, mida nimetati ,,võitjate kongressiks" Stalini tiib oli saavutanud lõpliku võidu trotskistide-leninistide üle. Totaalne ja naeruväärne Stalini ülistamine ja lausvale Vm-l tegelikult toimuva kohta
Margarita oli armastuse nimel valmis kõigeks ning seda ta ka tegi. Margarita sõlmis lepingu saatanaga, et olla oma armastatu Meistri kõrval.Samas oli Margarita ka väga heatahtlik kuna ta palus andestust naisele, kes oli oma lapse tapnud. Margareta oli selline tagasihoidlik ning naiivne. Hukkus kuna ei suutnud end elus maksma panna. Meistri ja Margarita armastus suutis läbi raskuste vastu pidada, ning isegi kui nad olid surnud, siis nende hinged elasid edasi ja igavesti koos. 6.Jesua oli Meistri raamatu üks tegelasi, kes sarnanes väga jumalale, kuid nende vahel oli ka palju erinevusid. Tema tähendus teoses- Jesua oli inimene, kes kujutas endast headust ja kannatlikkust, kuid võimud seda ei aksepteerinud ning seetõttu määrati ta ka hukule. Suhted Pontius Pilatusega- Pontius oli Jesuasse kiindunud, kuid tal ei õnnestunud teda päästa. Jesua mõisteti surma, sest ta kuulutas alternatiivset usku Rooma riigi poolt seadustatule ning
paljud ei teinud seda ja nad mõlemad tahtsid oma mõtteid edasi anda, kuid keegi ei kuulanud neid. Meistri hingesugulaseks oli tema naine Margarita, kes oli tema kõrval kõik see aeg, kui Meister oma teosega vaeva nägi ning selle pärast peaaegu hullumas oli. Margarita omas usku oma mehesse ning ei lasknud ennast mõjutada teiste inimeste arvamusest. Ta ei kahetsenud ka ise seda, et oli oma mehe kõrval toeks isegi, siis kui kõigi teiste arust oli see täielik jaburdus. Samamoodi omas Jesua kedagi, kes temasse uskus. See oli mees nimega Levius Matteus, tema sammuti ei hüljanud Jesuat rasketel hetkedel ning jäi tema toetajaks ise seda mitte kahetsedes. Nii Meister kui ka Jesua nägid kõvasti vaeva selle nimel, et inimesed kuulaksid neid. Meister jamas oma raamatuga, mis nõudis temalt nii suurt pingutust ja vaeva ning, mis röövis tema elust nii suure osa. Vaatamata tema pingutustest tehti tema teos Pilatusest täielikult maha ning sai suure kriitika osaliseks
maailma algtõukeks, kuid raske haiguse ajal tunnistas temagi, et vajab Jumalat, kellele loota. · Kirjanikule oli eeskujuks J. W. Goethe ,,Faust" (ta jutustas uut Fausti ja Margarete lugu). TEGELASKOND Bulgakovi romaani kolme maailma olulisemad tegelased on omavahel seotud kolmikuteks. Neid ühendavad eelkõige sarnased ülesanded ja suhted oma kaaslastega. Pilatus Jesua · Ta on Juudamaa prokuraator, kelle · Bulgakovi Jesua on eelkõige inimene, valitsemisajal I sajandil toimusid kes astub julgelt oma hukutajatele peamised evangeeliumi sündmused, vastu. ka Jeesuse hukkamine. · Ta ei ole Jumala Poja rollis, sest meie · Kohtumine Jesuaga paneb ta oma keskel elas ta kui inimene rolli üle järele mõtlema. (inimlikkus, vaprus).
Meister oli erialalt ajaloolane, ta töötas muuseumis, kuid pärast loteriivõitu pühendus täielikult oma kutsumusele loomingule. Eesmärgiks oli Pontius Pilatusest romaani kirjutamine. Heas lootuses andis ta endast parima, et saavutada midagi suurt ja määravat. Jesua ettekuulutuses, et kunagi saabub aeg, mil pole enam võimu ning valitsevad tõde ja õiglus, olid tegelikult peidus Meistri lootused, et ka tema kodumaal toimuvad muutused, mille tulemuseks oleks inimväärne elu. Kui Jesua soovis rääkida ainult tõtt ja ainult tõtt, kuid selle eest tuli tal maksta eluga, siis Meister sooritas loomingulise kangelasteo: kirjutas romaani Pontius Pilatusest. Ent tema jõud ning sisemine kindlus murti ja ta ei suutnud seista kunstitõe eest. Ta murdus, kui tema romaani maha tehti, ning sattus hullumajja. Sisemise kindluse saab ta tagasi, ning suudab oma raamatu lõpetada alles Wolandi pakutud viimses rahupaigas.
Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor. II peatükk Tegelased: prokuraator Pilatus, surmamõistetu Jesua e. (hüüdnimega) Ha-Nostri + mõned kõrvaltegelased Prokuraatori ette tuuakse surmamõistetu Jesua, kes kummalisel kombel ravib prokuraatori peavalust terveks ning peab kõiki headeks inimesteks. Teda süüdistatakse alusetult teplimässu ässitamises. Jesua ainsaks süüks on see, et tema sõnul tuleb kunagi keisririigile lõpp (keisri teotamine). Pilatus arutab surmamõistmist koos preestriga: ühe surmamõistetu saab paastupüha puhul vabaks lasta
Woland karistab neid liigse ahnuse eest. Igavikulisuse tasand: Jeasua esitletud kui tavaline mees,kes ei erine sugugi teistest, kui siis on vaid pisutmoraalsem, on ta loodud jeesuse eeskujul, on temaga ka palju ühist,aga ka pajuerinevat. Meistri raamatu tegelane. Pontius Pilatus Juudama 5. prokuraator, novelli kõige piinatum tegelane.PpärastJesua ristilöömist käsib ta valvata Jesuat reetnud meest,et Jesua järgiajd talle midagiei teeks.Hiljema aga selgub,et ta lasi ise Jesua reetja tappa. Levius Matteus Jeesuse jünger, kirjamees kes järgneb Jesuale ja kirjutab ülestema teod, ei tee seda aga just kõige suurema täpsusega. Juudas äraandja jünger,kes hiljem tapetakse. Bar-Raban vabaks lastud vang, röövel-mõrvar, üritab korraldada mässu ja üritastappa Pilatust. Muinasjutuline,tinglik tasand: WolandWoland, ehk Kurat, impulsiivne tegelane, tuleb maa peale end lõbustama jainimesi naeruvääristama.
meestel on siiski eluks ajaks märk küljes. oma võimu on korduvalt kuritarvitanud Pärnu endine linnapea mart Viisitamm. seda nii altkäemaksu võtmises, korruptsioonis ja usalduse kuritarvitamises. mees, kes on sellisel kohal peaks ju olema aus mees, kes räägib tõtt ja ainult tõtt. võimu ja tõe vahekord ei kajastu ainult inimestes ja meedias, vaid ka ilukirjanduses. näiteks M.Bulgakovi teoses "Meister ja Margarita" Jesua loos oli võim prokuraatori käes. kuigi ta teadis, mis on tõde, lähtus ta siiski oma ametist ja ühiskonna surves ning mõistis Jesua süüdi. Lord George Gordon "laps olla muretuna veel" Nii igav on mul nende seas, kes lipitsevad võimu pärast, ei sõbraks, vaenlaseks neid pea- nad mulle võõrad pidusäras. Too tagasi mu sõbrad truud, kel tundmusi ei muuda aeg,- siis ma ei vaja miskit muud, seltskonnast tühisest siis pean!
ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee
ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee
Antud teose puhul on tegu äärmiselt erilise ning kõrgetasemelise raamatuga. Mitte ainult pole tegu vene kirjanduses vähe levinud sanriga ja üleüldiselt harva ette tuleva romaaniplaaniga, vaid ka sisu, mõte ja ridede vaheline sõnum, on selline, mis jätab jälje. Kirjutada nii mitmeplaanilist, aga siiski omavahel seotud lugu, pole kerge. Vähesed saavad sellega hästi hakkama. Bulgakovi võime siduda tänapäeva Moskva sündmused ja tegelased iidsete aegade Jesua ja Pilatusega, samal ajal ka tõmmates mõlema looga paralleele, on äärmiselt tasemel. Milline oli sõnum, mida andis edasi Moskva tegevusliin ja milline oli Pontus Pilatuse loo oma, jääb iseenesest mõistevatlt teada vaid autorile endale. Kuid omad tõlgendused on meil kõigil. Kirjandustegelased on kokkuleppinud, et romaanis oli kolm suuremat teemat ühiskond pole veatu, kõikvõimas armastus ja hea (loova) ning halva (hävitava) vastasseis. Mina lisaks
"Meister ja Margarita" Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus
Romaani lõppedes jätavad armastajad oma maise kesta ning pääsevad jumalariiki, hüljates uskmatu Venemaa ning riigikorra, mis keeldus uskumast meistri esitatud varianti Jeesusest ning mis kirjaniku peaaegu hukutanud oleks. Sama süzee on ka "Meister ja Margarita" teisel dimensioonil Juudamaa liinil: usuvastane mässuõhutaja Ha-Notsri reedetakse Juudase poolt ning lüüakse Kolgata mäel koos kahe teise kurjategijaga risti. Probleem on sarnane, isegi kattuv Moskva liiniga: Jesua, kes kuulutab alternatiivset usku Rooma riigi poolt seadustatule, pannakse ühiskonna põlu alla ning lõpuks hukatakse. Ka siin liinis on deus machina isegi kahel kujul: üks neist on Pontius Pilatus, kellel on võimalus oma vetoõigusega tühistada sünedrioni otsus ning vabastada Jesua, teine on Afranius, kes arvatakse kujutavat Wolandit (ometi ju kõikvõimas saatan). Mõlemal neil on võimalus ning jõud sekkuda, ent ei tee seda isiklikel, ehk isegi omakasupüüdlikel põhjustel
Sa oled vaba! Ta ootab sind!" Igavene elu Margaritale ja meistrile. Segadus Moskvas jätkub: kuulujutud, mustade kasside hävitamine, segadused põrgusaadikutele sarnaste inimestega Romaani läbiv lugu Pontius Pilatusest Prokuraator Pontius Pilatus vihkab roosiõli lõhna. Jerslaimi on saadetud mees, kelle üle tetrarh keeldus otsust langetamast, ning andis selle ülesande Pilatusele. Tsensuurio Marcus Rotitapja lööb vangi, sest too ei pöördunud prokuraatori poole sõnaga "hegemoon". Jesua ehk Ha- Nostri, kes räägib Levius Matteusest ning tema kirjutistest, jutustab ka asjadest, mida prokuraator mõtleb ja tunneb ning kustub teda Ileoni mäele jalutama, kinnitades, et ei ole õhutanud rahvast templit hävitama. Jesua on rääkinud Juudasele võimust ning tõe ja õiguse riigist talle määratakse surmaotsus, mis viiakse täide Kolgata mäel. Prokuraator kostab häid sõnu Ha-Nostri eest end paasapühade puhul tahavad kirikuisad vabastatakse hoopis Bar-Raban, röövel-mõrvar
kuradile alluvad halvad hinged, keda võib omaette käsitleda. Wolandit on kujutatud teoses kui pahategevat ja salakavalat, kuid samas ka suursugust ja lahket välismaalast. Temas peitub vastuolus, mis on näha ka tema välimuse. Teoses kirjeldatakse tema silmi, millest vasak on justkui hullunud aga parem täiesti must ja ilmetu. Raamatu alguses ei avalda Woland oma tegelikku palet otseselt, kuid ta vihjab sellele tihti. Ta väidab, et viibis Jesua kohtumõistmise juures ja sõi Kantiga õhtust, kuid need oleksid reaalselt täiesti võimatud. Tema saatanlik pale ilmub ka varieteeteatris, kus ta mustkunstietendust annab. Müstilised tegevused toimuvad ka korteris, kus ta elab. Tema tõeline isiksus paljastub aga alles ballil, kus ta peremehena surnud hingi kostitab. Korovjev on Wolandi üks kaaslane, kes nimetas end tema tõlgiks. Teda on kirjeldatud
hallil päeval, halli rutiini keskel. Armastus, mis on sündinud salaja, kogu ümbruse eest peidus, hakkab looma eredat päikesepaistet, mis lubab kiirata ka maailmal endal. See armastus, mille tipp saavutatakse Kuradiga kätlemisel, on liiga suur selleks, et puruneda Kurjuse puudutusel. Meister ja Margarita saavutavad üheskoos jõudeolemise, mis ei võimalda neil küll enam iial astuda sisse Paradiisi väravatest, kuid mis lubab neil tunda imelist rahu. Jesua ja Woland hoiavad teineteisel käest, lastes sündida tõelisel imel - suurel ja igavikulisel armastusel. Balzac kirjutas oma teosesse "Isa Goriot" samamoodi suure armastuse, kuid seda hoopis teisel viisil ja kujul. Laskmata sündida naiivselt kaunitel imedel, näitab ta selle suure tunde teist, kurvemat külge. Kogu oma elu oli härra Goriot tundnud üht sügavat ja piiritut tunnet, mis täidab nii tema härdunud südant kui väsinud keha
Woland oli tulnud Moskvasse selleks, et anda üks etendus, kuid nagu ta isegi aimas, ei olnud see nii lihtne nagu võis algul paista. Inimesed olid tema jaoks valedel arusaamadel ja teose alguses kasutas ta musta maagia võimu, sõnades: ,,Jumal hoidku, Ivan Nikolajevits, kes siis teid ei tunne?". Professor andis mõista, et teab rohkem, kui keegi arvatagi oskaks. Ta proovis ümbritsevaid isikuid panna ennustuste ja teadmiste alusel uskuma, et Jesua on olemas jutustades loo Pontius Pilatusest. Kahjuks ei mõistnud Wolandit kirjanik Beriloz, kes oma peast ilma jäi trammi alla jäädes. Ivan, nähes seda kõike pealt ning teades, kuidas professor ennustas ette Berilozi surma, hakkab arvama, et Woland ei ole mingi ettekuulutaja vaid mõrvar. Inimese ettekuulutuse järgi ei saa väita, et ta oleks seda teinud. Tuleb otsida vettpidavaid tõendeid, oma arusaamade kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Kuna Ivan
Margarita on Meistrisse armunud ja jättab oma rikka mehe maha, see näitab otsustuskindlust ja sõltumatust. Woland on müstiline tegelane, mõjuvõimas. Korraldab kaose Varieteeteatris. Ta on kaval, eesmärgikindel, paneb Margarita oma tahtmist täitma. Tema isiksuse vastuolu näitab tema välimus, üks silm on must ja teine roheline, kulmud erineva kõrgusega. Pontius Pilatus on suure silmaringiga ning haritud, ta kuulas tähelepanelikult, mida Jesua talle rääkis ja see pakkus talle huvi. Teose põhiideed on, et inimesed kaovad ära, sest nad võivad muutuda riigile ohtlikuks ja nad eemaldatakse võimu poolt. Leidub inimesi kes kasutavad teisi ära, selleks, et saavutada oma tahtmist. Kõiges ei saa kindel olla, sest keegi ei tea mida mõni inimene võib otsustada teha. Võimukad inimesed võivad saavutada teose, mis näitaks neid halvas valguses, keelustamise.
Bulgakov ,,Meister ja Margarita" on Bulgakovi viimane teos, mille juurde ta ennem oma surma korduvalt tagasi pöördus, seda täiustas ning lihvis. Ning peab ütlema, et tulemus on igati geniaalne. Tegelikult on raamatusse kokku põimitud kolm lugu ennast Wolandiks nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e. Jeesuse) kurb saatus ning muidugi Meistri ja Margarita takistusterohke, kuid õnnelik armastus. Kõik need kolm lugu on omavahel äärmiselt seotud ning väga hästi kokku põimitud. Kogu sündmuste ahel algab Patriarhi tiikide äärest, kus kirjanik Mihhail Beriloz ja luuletaja Ivan Nikolajevits vestlevad ägedalt Jumala olemasolu üle. Nende vestlusse sekkub end konsultandiks nimetav tundmatu, kes tahab Jumala olemasolu tõestada ning alustab
Tsehhovi novell "Inimene vutlaris"- Belikov ja Kovalenko Tsehhovi novell "Paks ja peenike"- amused kooliaegsed sõbrad Tsehhovi novell "Ametniku surm"- riigiametnik Tservjakovi aevastamine teatris J. Kross "Keisri hull" T. von Bock · kättemaks andestamine F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"- Rodion Raskolnikov ja Sonja Marmeladova Shakespeare` i Hamleti kõhklused- kahtlused ja etteheited emale M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Margarita kättemaks kriitik Latunskile, Jesua andestamine Pontius Pilatusele A. S. Puskin "Jevgeni Onegin"- Jevgeni Onegin ja Vladimir Lenski (duell) · ahnus heldus H. de Balzac "Isa Goriot"- Anastasie/ Delphine ja isa Goriot - emand Vauquer ja isa Goriot E. Vilde "Mäeküla piimamees"- Tõnu Prillup ja Ulrich von Kremer Tsehhovi novell "Karusmarjad"- jutustaja vend · egoism/ üleolekutunne altruism/ teistega arvestamine F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"- Rodion Raskolnikov ja Sonja Marmeladova
käsikirju. Ta ise tegeles samuti musta maagiaga. Lõpuks teatas ta, et Jeesus oli olemas ning selleks ei pea tõestust olema. Teine peatükk: Pontius Pilatus Prokuraator Pontius Pilatus vihkas roosilõhna ent just seda ta tänna pidevalt tundiski. Samuti oli tal kohutav peavalu. Ta pidi tegelema Jesuaga ehk Ha-Nostriga. Ha-Nostri nimetas kõiki headeks inimesteks. Pontius vihkas, et teda nii kutsuti ning lasi tsensuurio Marcus Rotitapjal mehele õpetada, kuidas peab rääkima. Edaspidi kasutas Jesua sõna hegemon. Ha-Nostri sai aru, et Pontiusel on peavalu ning ta sooviks oma koera Bangaga koos olla. Pilatus määras mehe süüdi. Oli Paasapühade aeg ning sellega seoses tuli üks süüdimõistetu vabastada. Valida oli Ha-Nostri ja Barbase(röövel ja mõrvar) vahel. Vabaks lasti Barbas. Kolmas peatükk: Seitsmes tõestus Ivan Nikolajevits oli magama jäänud ega teadnud nüüd kas vestlus tundmatuga oli olnud unes või ilmsi. Berlioz läks helistama
lahkuminemisest tekkinud vabadusetunneteni. Need mõtted ja tunded on esindatud siirdkõnes ehk jutustaja vahendab tegelase sisemonoloogi temavormis. ,,Meister ja Margarita, Mihhail Bulgakov 24.Romaanis ,,Meister ja Margarita on peaaegu kõikidel Jersalaimi-süzee tegelastel Moskva-süzees oma doppelgänger ehk kaksik. Nimetage neid paare ja seletage, miks kasutas Bulgakov seda võtet nii järjekindlalt. Sellisteks kaksikuteks võiks pidada Jesua ja Meistrit- Jesua oli tõekuulutaja Jersalaimis, Meister püüdis seda teha kirjanikuna Venemaal. Kumbagi ei mõistetud, mõlemad määrati hukule. Woland ja Pilates kõikvõimsad juhid/liidrid kumbki oma maailmas. Matvei ja Bezdomnyi- kogenematud tõe otsijad, kes peale sündmusi moonduvad/saavad viga. Bulgakov kasutas seda võtet, et tuua teos kui ,,tekst-tekstis", ,,romaan romaanis". Seda vormi tuleb mõista kui teose ülesehitamist mitmest, meie juhul kahest autonoomsest osast. 25
kutsumata külaline. Uus tunnetus paneb kahtluse alla kõik, mis varem tundus iseenesestmõistetav ja tekitab emotsioone, millega te ei oska hakkama saada. Kui te hakkate egokeskse teadvuse mõtte- ja tegevuspaternides kahtlema, saabub uus osa teist. See on see osa, mis otsib tõde aga mitte võimu.Elada ego diktaadi all väsitab hirmsasti. Te teenite väikest, hirmu täis diktaatorit, kelle eesmärk on võim ja kontroll, mitte ainult ümbritsevate üle vaid eelkõige teie üle. Jesua teadvuse muutumisest egokesksest südamekeskseks IIIosaJesua informatsiooni edastab Pamella GribbeTõlge Ivari Vee Teadvuse muundumise neli etappi See piirab mõtete vaba voolu ja intuitsiooni. Ego kardab hirmsasti spontaansust. Ta piirab tunnete vaba väljendamist, kuna tunded ning emotsioonid on ettearvamatud ning egole ohtlikud. Ego töötab maskidega.Kui ego dikteerib teile "olla meeldiv ja tähelepanelik, et inimestele meeldida", surute te pidevalt alla rahuldamatusetunnet ja viha
Ristiusk on maailma kõige suurema ja kõige kiiremini kasvava järgijaskonnaga. Monoteistlik usund usutakse ainult ühte jumalat Kolmainsus e. triniteet üks jumal kes avaldab end kolmel eri viisil(persoonid;hüpostaas) : isa, poeg ja püha vaim Inkarnatsioon jumal sünnib inimeseks Aabrahami usundid - islamis on 1 jumalasaadikutest, juutidel esiisa kellest tulenetakse, ristiusus viimane esiisa Ristiusk on rajatud usund Ristiusu rajaja on mees kelle nimi on Jesua, millest on tuletatud Jeesuse nimi. Ajalooline isik. Christos salvitu/võitu Masiah ehk messias Jeesuse sünniaeg on 7 eKr 30 pKr Jeruusalemma templi ülempreester, kelle nimi on Kaifas ja Rooma asevalitseja Pontius Peatus Evangeelium nimetati algul kogu kristlikku õpetust, nüüd raamatud Protestantlikes kirikutes on Vana-Testamente vähem, kui mujal Uue Testamendi raamatuid on 27 4 evangeeliumit Kristlus on misjonireligioon Paulus misjonär 460 a pKr, Efesos
· Õigeusu kirikud, ida-kirikud · Rooma-Katoliku kirik, lääne-kirik · Protestandid, 16. sajandi reformatsioon Luterlased Anglikaanid Baptistid Nelipühilased Karismaatlised Adventistid Jehoova tunnistajad Sõltumatud protestantlikud kirikud, piibli-kirikud Jeesus Kristus · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a.- ~26-36 m.a.j.) · Jesua/Jehosua · Jeesus Kristus · (võitu, salvitu) Messias, Jumal? Inimene? Inkarnatsioon "Sõna sai lihaks" · Ristija Johannes · Saatan kiusab Jeesust · Imedetegija, tervendaja · Kaana pulm, Laatsarus · Elava usu kuulutaja · Juudi prohvet, reformaator · ("Te olete kuulnud, aga mina ütlen teile...) · Jumalariik · "Minu kuningriik ei ole sellest maailmast." (Jh 18:36) · Sündis neitsist
- Võimuvõtlus Muistses Lähis-Idas - Despotismi lätted 02.11 Jaan Lahe o Kristlus Olemus 1. Kuulub rajatud usundite hulka 2. Kuulub usundite rühma: maailmausund 3. Usund, millel on pühad tekstid 4. Monoteistlik usund 5. Kuulub religioonide rühma: lunastususund - - Jeesus Kristus · Kristlus on tuletatud Kristuse nimest, seotud Kristusega · Jesua- Jeesus tähendab, et Jahve pääsatb/on päästja · Jeesus Kristus- Kristus on tiitel. - Christos=masiah- messias - Kristus ja messias tähendavad ühte ja sama keeleliselt · Jeesus oli ajalooline isik, kellest on vähe teada - Elas umbes aastatel 4 eKr- 33pKr - Avalikult hakkas tegutsema 30ndates aastates - Sureb ajal kui Rooma asevalitsejaks on Pontius Pilatus(36pKr-33pKr) - Pole teada, kus Jeesus on sündinud
Bulgakov 1) Kus ja millal? 20. sajandil Moskvas ja Jerslaimis. 2) Peategelane Bezdomnõid võib pidada teose peategelaseks, sest ta on teose läbiv tegelane: temaga nii algab kui ka lõpeb teos. Ta on noor 23-aastane õlakas ruugete salkus juustega luuletaja, kes saadetakse oma kogemustest rääkimise eest vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5
Bulgakov 1) Kus ja millal? 20. sajandil Moskvas ja Jerslaimis. 2) Peategelane Bezdomnõid võib pidada teose peategelaseks, sest ta on teose läbiv tegelane: temaga nii algab kui ka lõpeb teos. Ta on noor 23-aastane õlakas ruugete salkus juustega luuletaja, kes saadetakse oma kogemustest rääkimise eest vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast.
müstika/salapärasus. * Ühiskonna elu ideaalne riigikord on teokraatia ehk jumala valitsus, kus Koraan on ühiskonna aluseks ja veel ka Sunna ning Sariaat (islami seadus, mis tugineb Koraanile). Kristlus e. Ristiusk * Umbes 2,1 miljardit uskujat. * Tekkinud on Judaismist ning tekkimise aeg on I saj Rooma Impeeriumis, Judea provintsis. -) Religiooni loojaks saab pidada ajaloolist isikut Jeesus Naatsartlane Kristus, Jesua Hamasia. Ta sündis ~4a eKr (Kalendri tegemisel tegi munk vea ja seega arvutas Jeesuse sünni aja veidi mööda). Jeesuse ema Maria oli 14 aastane ja kihlatud puuseppast Joosepiga ning Mariale ilmutab end ingel Gabriel, kes annab talle teada, et neitsi Maria jääb rasedaks pühast vaimust ning temast peab saama messias. Jeesusest saab samuti puusepp ning kuni kolmekümnenda aastani ei tea me temast eriti midagi. Kui ta saab
saj pKr ja sai praeguse kuju u aastal 380. UT on kirjutatud kreeka keeles. 2. saj lõpuks tõlgiti UT ka süüria ja ladina keelde. Eestikeelne Piibel ilmus tervikuna 1739. a. JEESUS KRISTUS Ristiusk põhineb Jeesuse Kristuse, Jumala Poja (messias Jeesuse) austamisel, kes on ainulaadne Jumala ilmutus inimkonnale. Peaaegu kõik, mida me temast teame, sisaldub neljas tema elukäigu ja õpetuse kirjelduses (evangeeliumis), mis leiduvad Uues Testamendis. Jeesust nimetatakse Naatsareti Jeesuseks, Jesua/Jehosua. Jeesus on inkarnatsioon ,,sõna sai lihaks" ühtaegu nii inimene kui ka jumal. Ta oli nii inimese kui ka Jumala poeg. Õppis kohalikus sünagoogikoolis. Oli ametilt puusepp. Jeesus sattus vaimulikule teele tänu oma sugulasele Ristija Johannesele, kes tegi misjonitegevust. RISTIJA JOHANNES ristis, pesi inimesi (vaimselt, füüsiliselt) viis selle läbi ka Jeesusega (Jordani jões). Kutsus Iisreaeli rahvast tagasi pöörduma Jumala juurde ja ristis neid, Jordani jões
Usk väljendub lootust, et ühel hetkel hakkab hästi minema. Üheks tuntumateks on Sabbatai Tsvi, kes suutis enese ümber koondada suure rahvahulga. 1666. aastal otsustas ta vallutada Istambuli. Ta võeti vangi, aga sellest hoolimata käisid tema juures poolehoidjad. Tsvi otsustas võtta vastu islamiusu, et mitte tapetud saada. Usutakse siiamaani, et ta oli Messiaks. Kuulsamaid messiaid on aga Naatsareti Jeesus (ca 6 e.m.a 27 m.a.j). KRISTLUS Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a - ~30 m.a.j); Jesua, Jehosua; Jeesus Kristus (võitu, salvitu), Messias. Tema eostas Jumal. Kristus on tiitel Messiale. Ta võttis üle isa ameti ja tegutses puusepana. Lapsena näitas üles erilisi vaimuandeid. Tema sõnumis oli oluliseks Jumalriigi tulevik. Jeesust on erinevatel aegadel eri paigus kujutatud väga erinevalt. Jeesus sündis neitsist alma ehk noor naine. Teda võib näha usureformaatorina, ta rõhutab usku oma taevase isa suhtes
valguseks olema. Kristlus ÜLDINE: · Kristlus kasvas välja juutlusest · Maailma levinuim usund - 2. miljardit inimest · ,,Kristlus" kreeka keelsest sõnast christos · heebrea keeles masiah ,,salvitud" valitseja · pühaks päevaks on ,,pühapäev" KRISTUS: · Jeesus Kristus: - Jesua/Jehosua - Jeesus Kristus - Messias · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a.- ~26-36 m.a.j.) · Ta oli: - Jumala poeg / Jumal Võttis inimese kuju, et taastada Jumala ja inimkonna suhet - Rändjutlustaja Elava usu kuulutaja - Imede tegija, Tervistaja Laatsarlus Kaana pulm
(Ka Kronos sõi oma poisslapsed ära, sest ennustati, et tema poeg tapab ta). Herodesel oli üks armastud naine Mirjam haaremis. See oli kõige suurem armastus. Herodes läks rooma ja kui tagasi tuli, avastas, et naine on teda petnud. Tappis ta ära. Naine pandi mee sisse, sest ta oli nii kallis. Õhtuti käis näppimas teda, et kahju et elus pole. Levi Matteus. Uues Testamendis on Kristusel 12 jüngrit. Bulgakovil on jüngiks ainult Levius Matteus. Kristus ja ka Jesua lüüakse risti kahe röövliga koos. Üks nendes on nagunii mõistetud surma, aga nüüd võis armu anda juutide enda ülemkohus, aga nemad otsustavad anda armu hoopis röövlil - Bar Raban. Juudas. Juuda tähtsust Bulgakov vähendab. Bulgakov rõhutab Pontius Pilatuse osatähtsust. Tema kaudu tuleb 1 elu põhitõdedest. Elu üks suurimaid patte on argus. Ta ütleb veel enda tõdesid. Näiteks ,,armastaja peab jagama armastatu saatust". Või siis ka ,,käsikirjad ei põle"
Välismaa asjad, valuuta. Nõukogude liit surus targad ja mõtlevad hullumajja, kuigi nad rääkisid tõtt. Teatrietendus näitas inimesi ahnete ja lollidena. Jumala, saatana temaatika. Nõukogude liidu nõrgad kohad – korterikitsikus Jesuaga ja Moskvas toimuva paralleelid: Nii meistrit kui Jesuat karistati Kristuse pärast. Mõlemas oli poliitiline juht Jumalast üle. Rahvas läks kaasa, diktatuur. Margarita ja Matteus tunnistasid teise erilisust, olid valmis teenima, abistama. Jesua ja meister mõlemad reedeti. 2. Fr.R.Kreutzwaldi elu ja looming, eesti rahvuseepose kujunemine Kreutzwald (1803-1882) Sündis virumaal kingsepa pojana (lihtsat päritolu). 1815 sai tema isa mõisnikult vabakirja (varem kui teised). Pärast vabakirja said perekonnanimeks Ristimetsa (Kreutz+wald). Tema haridustee kulges raskustega. Paistis silma hoolikusega. Õpingud jäid rahanappuse tõttu pooleli. Hiljem avaldas võimalus saada koolitust, et saada seminari õpetajaks, et temast saaks