GEOGRAAFIA 1 INFOAJASTU GEOGRAAFIA: GLOBALISEERUMINE. GLOBAALSE TÖÖJAOTUSE PÕHIJOONED. Globaliseeruma üleilmastuma Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5
docstxt/13920506275663.txt
kohusetundlikult. Töötajad on sõbralikud 2. Tutvusin ettevõtte 06.07 Oskan vajaduse korral Sise-eeskiri lähtub Ees raamatupidamis sise- vajaliku info kiiresti üles heast eeskirjaga ja leida. Seltsi raamatupidamistavast tööjaotuse majandussaasta algab 01. Sise-eeskirjas kirjeldatu dokumendiga. augustil ja lõpeb 31. arvestusmeetodid juulil. Tean, kes peab tulenevad vastutama teatud “Raamatupidamise ülesandede täitmisest seadusest”,
2 0,76383 1,24510 70 84 22,22 2 6 1 0,2734 0,3925 0,119 84 90 36,22 4 1,24510 1,45135 0,3925 0,4265 0,03 2 1 8 , 2 2 6.Graafik 1: Empiirilise jaotuse ja hüpoteetilise normaaljaotuse histogrammid, hüpoteetilise normaaljaotuse tihedusfunktsioon. 7.Graafik 2: Konstrueerida samas teljestikus graafikud empiirilisse jaotusfunktsiooni F(x) graafik, Parameetritega a = 0 ja b = 100 ristkülikjaotuse F(x) graafik ja hüpoteetilise normaaljaotuse jaotusfunktsiooni F(x) graafik kooskõlas punktiga 5. 8.Kontrollida Kolmogorovi-Smirnovi ja/või -testi abil hüpoteesi, et põhikogumi 2
Üleminek masintööle ja uutele töökorralduse vormidele tõstsid tööviljakust ja parandasid inimeste elujärge. See omakorda põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine. Riikliku haridussüsteemi teke. Veonduse areng muutis võimalikuks kaugemad veod, 19. sajandist, pärast raudteede kasutuselevõttu, ka sisemaal. See omakorda andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele, mis tähendab seda, et piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Kõrged veo ja sidepidamiskulud jäid esialgu tööstusajastu majanduse arengul ning ettevõtete paigutamisel üheks olulisemaks faktoriks. Võrdõiguslike partnerite koostöö asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks.
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine- üleilmastumine, majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsess, mille tulemusel suureneb maailma eripiirkondade vaheline seotus GLOBALISEERUMIST MÕJUTAVAD TEGURID side- ja infotehnoloogia, transpordi kiire areng tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine kaubanduse liberaliseerumine kaubavahetuse kasv kapitali ja tööjõu liikuvus majandusorganisatsioonide kasv GLOBALISEERUMISE ERITAHUD majanduslik üleilmastumine- kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba ning üha ulatuslikum liikumine üle riigipiiride Kultuuriline üleilmastumine(masskultuuri levik) Poliitiline üleilmastumine (rahvusvahelised organisatsioonid)
.....................................................................................................3 2.2 Valmistamine........................................................................................................ 4 2.3 Erinevused.............................................................................................................5 2.3.1 Rummid on võimalik jaotada esmalt kaheks: ................................................5 2.3.2 Järgmise jaotuse kohal jagunevad rummid neljaks: ......................................5 2.4 Serveerimine......................................................................................................... 6 3.Kaubamärgid................................................................................................................7 3.1 Malibu................................................................................................................... 8 3.1.1 Tootmine.................
GEOGRAAFIA- Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses Hõive- kui palju inimesi töötab mingis majandussektoris Majanduse struktuur ehk haruline koosseis ehk majandussektorid a) Esmasektor ehk primaarsektor (ehk agraarühiskond ehk ka põllumajandusühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine hankimisega (ehk siis põllumajandusega), tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus b) Tööstus ehk sekundaarsektor (ehk tööstusühiskond ehk ka industriaalühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega (ehk töötlev tööstus vms) 1. Masinatööstus 2. Keemiatööstus 3. Autotööstus c) Teenindus ehk tertsiaarsektor (ehk ka infoühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse...
F(x)=1) Jaotustihedus on jaotusfunktsiooni tuletis. Arvkarakteristikud kujutavad endast mingeid jaotusseaduse järgi leitavad funktsionaale, millega opereerimine/arvutused on enamasti lihtsamad kui kogu jaotusseadusega opereerimine. Juhusliku suuruse arvkarakteristikuid võib jagada: moment ja mittemomentkarakteristikud, asendi-,hajuvus- ja kujukarakteristikud, kvantiilkarakteristikud. Keskväärtus on juhusliku suuruse asendikarakteristik, mille abil iseloomustatakse juhusliku suuruse jaotuse keskkoha/tsentri asukohta. Keskväärtuse geomeetriline tõlgendus: jaotuse raskuskeskme projektsioon x-teljele. Dispersioon ja standardhälve on arvkarakteristikud juhusliku suuruse hajuvuse iseloomustamiseks keskväärtuse suhtes. Juhusliku suuruse p-kvantiil xp on selline juhusliku suuruse väärtus, millest vasakule jäävale jaotuse osale vastab tõenäosus p. Kvantiile nim ka protsentiilideks, siis tõenäosus p väljendatakse protsentides. 10% kordseid protsentiile nim detsiilideks,
jaotustihedus - jaotusfunktsiooni tuletisena. Arvkarakteristikud kujutavad endast mingeid jaotusseaduse järgi leitavad funktsionaale, millega opereerimine/arvutused on enamasti lihtsamad kui kogu jaotusseadusega opereerimine. Juhusliku suuruse arvkarakteristikuid võib jagada: moment ja mittemomentkarakteristikud, asendi-,hajuvus- ja kujukarakteristikud, kvantiilkarakteristikud. Keskväärtus(asendikarakteristik) iseloomustab juhusliku suuruse jaotuse keskkoha asukohta. Keskväärtuse geomeetriline tõlgendus: jaotus raskuskeskme projektsioon x-teljele Dispersioon ja standardhälve on arvkarakteristikud juhusliku suuruse hajuvuse iseloomustamiseks keskväärtuse suhtes. dispersioon on standardhälve ruudus ja standardhälve on vastavalt dispersiooni ruutjuur. Juhusliku suuruse p-kvantiil xp on selline juhusliku suuruse väärtus, millest vasakule jäävale jaotuse osale vastab tõenäosus p.
Lognormaaljaotuse graafik.....................................................................................7 4.4 Eeldades diameetri lognormaaljaotust ....................................................................8 5. Weibulli jaotus...............................................................................................................8 5.1 Weibulli parameetrid............................................................................................... 8 5.2 Weibulli jaotuse tabel.............................................................................................. 8 5.3 Weibulli jaotuse graafik...........................................................................................9 5.4 Eeldades diameetri Weibulli jaotust........................................................................9 6. Teoreetilise ja empiirilise jaotuse võrdlemine Pearsoni 2-kriteeriumiga .................10 Kasutatud kirjandus..........................................
2-jaotus on kasutusel normaaljaotusega juhusliku suuruse dispersiooni hinnangu jaoks usaldusvahemike arvutamisel. t-jaotus (Studenti jaotus) on kasutusel normaaljaotusega juhusliku suuruse keskvaartuse hinnangu jaoks usaldusvahemike arvutamisel. F-jaotus (Fisheri jaotus) on kasutusel kahe normaaljaotusega juhusliku suuruse dispersioonide hinnangute võrdlemisel osana mitmetes hüpoteeside kontrolli skeemides. Momentide meetod: Meetodi põhimote seisneb selles, et üldkogumile vastavad seosed jaotuse parameetrite ja arvkarakteristikute vahel kantakse üle valimile ja vastavalt valimist saadud arvkarakteristikute hinnangutele arvutatakse nende seoste järgi parameetrite hinnangud. Meetodi sammud on seega järgmised: 1) Leida üldkogumile vastava juhusliku suuruse jaotuse jaoks arvkarakteristikute avaldised/seosed sõltuvalt jaotuse parameetritest 2) Leida nendest seostest poordseosed, avaldades parameetrid arvkarakteristikute kaudu (st
mittenegatiivsus, normeeritus) ja pidev (kontiinum) Jaotusseadus- määrab täielikult juh. Su. Omadused (2 kuju: jaotusfunktsioon ja jaotustihedus) Jaotusfunkts- def tõenäosusena, et juh. Su. Väärtus ei ületa funkts argumenti x. Tingimused: monotoonsus, normeeritud. Jaotustih- jaotusfunkts tuletis Arvkarakteristikud- jaotusseaduse järgi leitavad funktsionaalid, millega opereerimine lihtsam (infokadu) Keskväärtus enimkasut, iseloom.juh.su. jaotuse keskkoha/tsentri asukohta Dispersioon ja standardhälve enimkasut hajuvuse iseloomust, seotud, standardhdispersiooni ruutjuur Kvantiilid- juh.su. p-kvantiil väärtus, millest vasakule jäävale jaotuse osale vastab tõenäosus p. ka protsentiilid (detsiil, kvartiil). Mediaan- jaotuse keskpunkt, sümmeetmediaan=keskv Moment- nende põhjal saab konstr eri momentkarakt, nt asümmeetria ja ekstsess. Asümmeetria näitab jaotuse sümmeetrilisust, kui sümm, siis võrdub 0
Normaaljaotuse keskväärtuse usalduspiirkond. Studenti jaotus Eeldame, et X ~ N(m, ), valimi maht on väike (n < 30) ning standardhälve ei ole teada. Valimi andmetel moodustame juhusliku suuruse X - m ( X - m) n T = = (X) s Nii moodustatud juhuslik suurus allub Studenti e. t-jaotusele vabadusastmete arvuga k = n 1, kus n on valimi maht. Vabadusastmete arvu suurenedes koondub Studenti jaotuse tihedusfunktsioon sk(x) kiiresti normeeritud normaaljaotuse tihedusfunktsioonile: 1 t2 lim sk (t ) = exp( - ). n 2 2 Normaaljaotuse keskväärtuse usalduspiirkond. Studenti jaotus Studenti jaotuse ja normeeritud normaaljaotuse tihedusfunktsioonid 0,4 p(t)
Hindepunkte 1.00/1.00 väärtused. väiksemad Kahe tunnuste vahel on kahanev seos, kui ühe tunnuse suurematele väärtustele vastavad teise tunnuse väärtused. Küsimus 2 Millised väited käivad pildil esitatud jaotuse kohta? Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Valige üks või mitu: a. Jaotuse asümmeetriakordaja on positiivne b. Jaotuse asümmeetriakordaja on negatiivne c. Jaotuse asümmeetria- ja ekstsessi (järsakuse) kordajad võrduvad nulliga d. Jaotuse ekstsessi (järsakuse) kordaja on positiivne e
Keili Kajava Osa A 1. Keskväärtus: Dispersioon: Standardhälve: Mediaani leidmiseks rivistan arvud tabelis kasvavasse järjekorda ja leian sealt valimi keskel oleva väärtuse ehk tabeli algusest või lõpust 13.-nda arvu (sest valimi maht on 25). Me=44 Haare: R=99-2=97 2. Keskväärtuse usaldusvahemiku leidmine (leitud t-jaotuse tabelist) Dispersiooni usaldusvahemiku leidmine (tuleb jaotuse tabelist) (tuleb jaotuse tabelist) Keili Kajava 3. 3.1 Kuna |t| < t0,95(24) (|-0,648| < 1,711), siis võib järeldada, et põhikogumi keskväärtus saab olla 25 valimi alusel. Seega H0 hüpotees vastu võetud. 3.2 Kuna 2 jääb ja vahele (13,85 < 32,1 < 36,4), siis hüpotees H0 vastu võetud. 4. 4.1 Üldkogumi jaotuseks on normaaljaotus
9. Eesti kohtunike täiskogu on kohtusüsteemi kõrgem omavalitsuskogu, mis nimetab ametisse kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, moodustab kohtunike omavalitsusorganid ja määrab kohtusüsteemi arengusuunad. 10. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi kollegiaalne juhtimisorgan, mis nimetab ametisse kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori. Kohtute haldamise nõukoda:10.1. kinnitab kohtusüsteemi eelarve eelnõu;10.2. otsustab eelarvevahendite kohtusüsteemisisese jaotuse;10.3. kinnitab kohtuhaldusasutuse põhimääruse ja valvab kohtuhaldusasutuse üle;10.4. lahendab muid tema pädevusse antud õigusemõistmise tagamise küsimusi. 11. Kohtute haldamise nõukojas on kohtunikel enamus. Kohtute haldamise nõukoda juhib ametikoha järgi Riigikohtu esimees ning selle tehnilise teenindamise tagab kohtuhaldusasutus. Justiitsminister on kohtute haldamise nõukojas esindatud. Esimese ja teise astme kohtute esimehed ei või kuuluda kohtute haldamise nõukotta, kuid
9. Eesti kohtunike täiskogu on kohtusüsteemi kõrgem omavalitsuskogu, mis nimetab ametisse kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, moodustab kohtunike omavalitsusorganid ja määrab kohtusüsteemi arengusuunad. 10. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi kollegiaalne juhtimisorgan, mis nimetab ametisse kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori. Kohtute haldamise nõukoda:10.1. kinnitab kohtusüsteemi eelarve eelnõu;10.2. otsustab eelarvevahendite kohtusüsteemisisese jaotuse;10.3. kinnitab kohtuhaldusasutuse põhimääruse ja valvab kohtuhaldusasutuse üle;10.4. lahendab muid tema pädevusse antud õigusemõistmise tagamise küsimusi. 11. Kohtute haldamise nõukojas on kohtunikel enamus. Kohtute haldamise nõukoda juhib ametikoha järgi Riigikohtu esimees ning selle tehnilise teenindamise tagab kohtuhaldusasutus. Justiitsminister on kohtute haldamise nõukojas esindatud. Esimese ja teise astme kohtute esimehed ei või kuuluda kohtute haldamise nõukotta, kuid
ÜLESANNE 10 1. Joonestada mõõteriistade skaalad, mille näidud on antud lähteülesande variantidega: a) nihik nooniuse jaotuse väärtusega 0,1 mm; b) nihik nooniuse jaotuse väärtusega 0,05 mm; c) kruvik; d) sügavuskruvik; e) nooniusnurgamõõdik. 2. Arvutada pikkusmõõtplaatplokk vastavalt antud mõõtmele kui kasutada on plaadikomplektid 1 ja 6. Vari- Nihik Nihik Kruvik Sügavus- Nurga- Mõõtplaat- ant 0,1 0,05 kruvik mõõdik plokk 29. 84,5 72,10 41,82 22,22 10°40' 148,799 1.a Nihik 0,1 ( 84,5 ) 1
~ n m=N ~ pm~ n1 =~ n2=~ n 3=~ n 4=~ n5 =5 (nm-~ N nm )2 =2 ~ =4 m =1 nm 2 2 kr = 0,90 (2)=4,61 2 2 < kr jaotus on ühtlane 5. 5.1 Empiirilise jaotuse histogramm Vahemik Vahemikku sattumise Empiiriline tihedus, p/h tõenäosus, p 0-20 0,32 0,32/20=0,016 21-40 0,2 0,2/20=0,01 41-60 0,08 0,08/20=0,004 61-80 0,16 0,16/20=0,008
Paremale kallutatud jaotus Märgi küsimus lipuga b. Vasakule kallutatud jaotus c. Sümmeetriline jaotus Küsimus 2 Millises vahemikus asub lineaarse korrelatsioonikodaja r väärtus? Õige Hindepunkte Valige üks: 1.00/1.00 a. 0 kuni 1 Märgi küsimus lipuga b. ‐1 kuni 1 c. ‐1 kuni 0 Küsimus 3 Jaotuse järsakus ﴾kurtosis﴿ väljendab jaotuse tipu teravust . Õige Hindepunkte tipu teravust sümmeetriat assümmeetriat 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimus 4 Lõpetage järgmine definitsioon: ülemiseks kvartiiliks Q3 nimetatakse tunnuse väärtust, millest ... Osaliselt õige Hindepunkte Valige üks või mitu: 0.50/1.00 a. väiksemaid ﴾või võrdseid﴿ liikmeid on variatsioonireas 25 %
osaks. Kvantiilid Alumine kvartiil punkt, millest väiksemaid väärtusi on kogumis ¼ osa. Ülemine kvartiil punkt, millest suuremaid väärtusi on kogumis ¼ osa. · Arvtunnused Hajuvuse näitajad Standardhälve kui kaugel on keskmine inimene keskmisest. Dispersioon standardhälbe ruut. 5) Jooniste kasutamine tunnuste iseloomustamiseks, eri jooniste tüübid, histogramm. · Teine lihtne võimalus tunnuse jaotuse esitamiseks on teha sellest joonis. Sagedamini kasutatavad jooniste tüübid tunnuse jaotuse esitamiseks: · Tulpdiagramm Mõnikord kujundatakse tulpdiagramm nii, et väärtusklassile vastava tulba pindala (kõrgus x laius) oleks võrdeline väärtusklassi sagedusega. Sellist tulpdiagrammi nimetatakse histogrammiks. · Joondiagramm · Ringdiagramm · Histogramm-astmikdiagramm, sagedused püstteljel
Osa A 1. Keskväärtus: Dispersioon: Standardhälve: Mediaani leidmiseks rivistan arvud tabelis kasvavasse järjekorda ja leian sealt valimi keskel oleva väärtuse ehk tabeli algusest või lõpust 13.-nda arvu (sest valimi maht on 25). Me=44 Haare: R=99-2=97 2. Keskväärtuse usaldusvahemiku leidmine 1 Keili Kajava (leitud t-jaotuse tabelist) Dispersiooni usaldusvahemiku leidmine (tuleb jaotuse tabelist) (tuleb jaotuse tabelist) 3. 3.1 Kuna |t| < t0,95(24) (|-0,648| < 1,711), siis võib järeldada, et põhikogumi keskväärtus saab olla 25 valimi alusel. Seega H0 hüpotees vastu võetud. 3.2 2 Keili Kajava
hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital, informatsioon ja ettevõtlikkus. Aktiivsed: Käsumajandus on majandus, milles: -riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tööjõud, ettevõtlikus. Passivsed: maavarad, kapital ja info. Loobumis ehk tootmisressursse -riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest -riik määrab ära alternatiivkulu eeldab, et meil tuleb teha valikuid, ressursside kasutamise kaupade hinna -riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse -riik kontrollib kogu osas.Raha kõige ostmiseks napib seega: -tuleb teada kõiki oma ostu soove –soovid majandussüsteemi. Plaanimajandus on majandus, kus mingit toodet või teenust ei tuleb järjestada, nende tähtsuse järgi –esikohal olev valik on ostutehingu aluseks – toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile. teisel kohal olev valik kirjeldab esikohal oleva ostu loobumis kulu
Ühiskonnaõpetuse loeng. Tänapäeva maailma ühised arengutrendid Rahvusvaheliselt tunnustatud riike on praegu 193. Riike võib mitmeti grupeerida, nt. võib aluseks võtta S. Huntingdoni jaotuse tsivilisatsioonideks, jaotuse arengutaseme alusel, geograafilise jaotuse jms. Kas aga võib välja tuua üldisi, kõigile omaseid arengusuundi? Nendeks peetakse I Globaliseerumine e. üleilmastumine II Internatsionaliseerumine e. rahvusvahelistumine. See tähendab tihedat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel, n. aktiivne kaubavahetus, õpilasvahetus, kultuurikontaktid, teadusprojektid. Oluline on eripära, omanäolisus. · Kuidas tutvustaksid Sina teistes riikides Eestit? III Digitaliseerumine e. IKT levik
Mõõtmisteooria alused 58 % xl x- x x+ x x - x x + x Joonis 10. Ristkülikjaotus. Ühtlase jaotuse korral on kõik sündmused võrdtõenäosed. Sellise jaotuse dispersioon avaldub $ xt )% 2 2 ( xt valemiga D . Standardhälbe väärtuseks saame selle jaotuse korral
seal, kus tema töö annab parima tulemuse. Seepärast ongi spetsialiseerumine majanduslikult väga otstarbekas. Kolmas põhiküsimus on, kuidas toodetud hüviseid jaotada. Ühiskondlik tööjaotus teeb vajalikuks toodetud hüviseid jaotamise. Niikaua kui eksisteerib võimalus vahetada hüviseid, ilma et ühe inimese heaolu suureneks teise inimese arvel, räägitakse efektiivsest vahetusest. Seega võib vahetus olla efektiivne tingimustes, kus hüviste summaarne hulk jääb samaks. Jaotuse efektiivsus ja tootmise efektiivsus on majandusliku efektiivsuse kaks põhilist aspekti. Jaotusest sõltub tootmisressursside pakkumine. Inimeste põhiliseks sissetulekuallikaks on tulu, mida nad saavad tootmistegurite müügist. Kui jaotus on ebaefektiivne, siis vähenevad inimeste töömotivatsioon või ettevõtluse stiimulid. Selle tulemusena võib väheneda aga tootmisressursside pakkumine. Kõrvuti jaotuse efektiivsusega kerkib alati üles küsimus jaotuse õiglusest. Jaotuse õiglust on
Liiga keerulised statistilised konstruktsioonid Samas: 1 number ei anna head üöevaadet, vaja oleks võrdlust Võrdlusülesanded Aja jooksul: mõõdu erinevused Ennutused, projektsioonid: kellele ja mille põhjal Ruumis (geograafiliselt): kas on võrreldavad (seadusandlus, normid, keel) Gruppide vahel: gruppide suurused Eri probleemide võrdlus Võrdlusülesanded andmeanalüüsis Üks v mittu tunnust? Jaotuse võrdlus v mingi parameetri võrdlus Kuidas jaotusi võrrelda? Millega võrrelda? Mille alusel võrrelda? Milliseid jaotusparameetreid võrrelda? Nt: -mood, mediaan, kvantiilid -keskmine, standardhälve, dispersioon - kujuparameetrid (ekstsess ja järsakuskordaja) Tunnuse jaotus Jäotus üldarvudena v protsentidena Segadustabel, risttabel Jaotus joonisel Võrdlus normaaljaotusega Parameetrite võrdlus
Multimodaalsus näitab mittehomogeensust. Multimodaalse kogumi korral võib esineda tausttunnus, mille alusel jaotades saame unimodaalsed osakogumid, mis on homogeensed. Valem: Harmooniline keskmine on pöördväärtuste aritmeetilise keskmise pöördväärtus. Valem: Keskmise kasvutempo arvutamisel TULEB kasutada geomeetrilist keskmist. Saab leida vaid intervallskaala korral ja positiivsetest arvudest. Valem: Kaalutud geomeetriline keskmine valem – 3. VARIATSIOON - NÄITARVUD JA JAOTUSE KUJU NÄITARVUD Variatsioonamplituud ehk haare on rea kõige suurema liikme ja kõige väiksema liikme arvväärtuste vahe. Ei anna varieerumisest täielikku pilti, sest sõltub ainult kahest äärmisest väärtusest Keskmine absoluuthälve - Dispersioon - Hälvete ruutude aritmeetiline keskmine on dispersion. Puudus - ühikuks on tunnuse X ühik ruudus. Standardhälve - ruutjuur dispersioonist. Standardhälbe ühik on sama, mis tunnusel X
1) Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. Gibbsi energia muut võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. G=H-tS (deltadega) 2) Raud (Fe) Tihedus 7800 kg/m3 Sulamistemperatuur 1539 ºC Hea korrosioonikindlus Raud on levikult maakoores 4. kohal. Hõbevalge, plastne metall, mehhaaniliselt hästi töödeldav. Samuti on veel metallidulamid: Rauasulamid
0 , 0,0024 0 80-100 100 3 2 1 5 0,00256 9 1 Kokku 25 25 22 25 5.1 Empiirilise jaotuse histogrammi graafik 5.2 Hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.3 hüpoteesile 4.2 vastava eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.4 hüpoteesile 4.3 vastava ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik. Kõik koos: 6. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 6
4. Leida valimile vastav empiiriline histogramm võrdlaiade vahemikega 0-20, 20-40, 40- 60, 60-80 ja 80-100 ning kontrollida 2 -testi järgi olulisuse nivool = 0.10 hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on normaaljaotus vahemik tõenäosus 20 0,16 40 0,16 60 0,32 80 0,08 100 0,28 5. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 5.1 empiirilise jaotuse histogrammi graafik 5.2 hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 6. Konstrueerida (samas teljestikus) järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik 6.2 parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik. 7. Kontrollida Kolmogorovi-Smirnovi testi abil hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on fikseeritud parameetritega a = 0, b = 100 ühtlane jaotus (võttes = 0.10, st testi
k ni xi 1 0-20 6 0,24 9,83 2 21-40 7 0,28 33,00 3 41-60 4 0,16 49,25 4 61-80 5 0,2 70,00 5 81-100 3 0,12 90,00 Kokku 25 1 50,42 Historamm: Nüüd kontrollime kolm hüpoteesi pühikogumi jaotuse kohta Pearsoni 2 - testi abil; usaldusnivooks kasutame = 0.10 4.1 Põhikogumi jaotuseks on normaaljaotus Kuna tulemused on esitatud sagetustabelina, siis keskväärtuse hinnang on Kuna tulemused on esitatud sagedustabelina, siis dispersiooni hinnang on H0: põhikogumi jaotus on normaaljaotus (parameetrid ja peab hindama valimi põhjal); H1: põhikogumi jaotus ei ole normaaljaotus. Normaaljaotus t F(t) (t) hii-ruut
Tähistades λ = ντ, saame = . Diskreetse juhusliku suuruse X jaotust, mis on määratud saadud valemiga, nimetatakse Poissoni jaotuseks. Olgu X~Po(λ) E(X)=D(X)=λ E(X)= ∑ =∑ = ∑ λ = ∑ = = D(X)= ( ) ( )= + = 14. Binoomjaotuse ja Poissoni jaotuse keskväärtus ja dispersioon Binoomjaotus: E(X) = Gx’(1) = n(p*1 + q)n-1p = np Gx’(Z) = [(pZ + q)n]’ = n(pZ + q)n-1p D(X) = E(X2) – E(X)2 = n(n – 1)p2 + np – n2p2 = n2p2 – np2 + np – n2p2 = np(1 – p) = npq Gx’’(Z) = np[(pZ + q)n-1]’ = np(n – 1)(pZ + q)n-2p = n(n – 1)p2(pZ + q)n-2; Gx’’(1) = n(n – 1)p2 E(X2) = Gx’’(1) + Gx’(1) = n(n – 1)p2 + np Possoni jaotus: E(X) = D(X) = λ
2 0 50 100 x ,l i Leian usaldatavuspiirkonnad X ja Y keskväärtuse, dispersiooni ning standardhälbe hinnangutele. Olulisuse nivooks olgu =0.95. 0.95 Leian väärtuse e, mille korral hinnatav suuruse kuulub piirkonda (suurus-e;suurus+e) tõenäosusega . 1. X keskväärtuse hinnangu usaldatavuspiirkond Studenti jaotuse tegur kohal (n-1, ( +1)/2) t 2.160 s_x. _x t n _x = 14.44 Seega P(x_kesk - _x < EX < x_kesk + _x) = P(44.417 < EX < 73.297) = = 0.95 2. Y keskväärtuse hinnangu usaldatavuspiirkond s_y. _y t n _y = 1.079 Seega P(y_kesk - _y < EY < y_kesk + _y) = P(5.821 < EY < 7.979) = = 0.95 y_kesk usaldatavuse graafik 1 y_kesk _y y_kesk _y
0,01031 40-60 60 2 6 5 2 0,01 60-80 80 5 4 5 0,00692 0,01 0,00337 80-100 100 5 2 5 4 0,01 kokku 25 23 25 5.1 Empiirilise jaotuse histogramm graafik 5.2 hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.3 hüpoteesile 4.2 vastava ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik. Kõik ühel graafikul 6. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik 6.2 parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik 7
0,01031 40-60 60 2 6 5 2 0,01 60-80 80 5 4 5 0,00692 0,01 0,00337 80-100 100 5 2 5 4 0,01 kokku 25 23 25 5.1 Empiirilise jaotuse histogramm graafik 5.2 hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.3 hüpoteesile 4.2 vastava ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik. Kõik ühel graafikul 6. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik 6.2 parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik 7
i =1 (Kasutades Exceli funktsiooni VAR.P lisaks kontrollisin Excelis vahetulemusi kasutades) Standardhälve = 2 = 814,4 = 28,54 Mediaan Me = 41 Variatsioonirea keskmine arv (juhul kui on tegemist paarituarvutlise valimiga) või kahe keskmise elemendi poolsumma (kui on tegemist paarisarvulise valimiga) (Lisaks saadav kasutades Exceli funktsiooni MEDIAN) Haare Valimi suurima ning väikseima elemendi vahe R = x max - x min R= 97 - 0 = 97 2. Jaotuse analüüs Võtan olulisuse nivooks = 0,10 ning eeldan normaaljaotust. Keskväärtuse usaldusvahemik 1) Keskväärtuse ja standardhälbe hinnangud: 1 N 1 N µ^ = xi = xi = 44,8 N i =1 25 i =1 1 N 1 N ^ 2 = s 2 = i N - 1 i =1 ( x - µ ^ ) 2 = ( xi - 44,8) 2 = 814,4 24 i =1
keskväärtus 0,0085858 0,0085858 0,0677585 0,8144186 dispersioon 0,9546532 0,9546532 1,0893455 0,4273490 standardhälve 0,9770635 0,9770635 1,0437172 0,6537194 asümmeetria 0,0242053 0,0242053 -0,0776017 1,0749260 ekstsess -1,2346162 -1,2346162 0,2091444 0,5817139 3. Leida p.2 saadud tulemuste põhjal Y keskväärtuse sõltuvust X jaotuse kujuparameetrist S ja teisenduse parameetrist T kirjeldav regressioonimudel y = b0 + b1S + b2T + b12ST (normeeritud ja lähtemeetrikas). S T ST j z z z z=z * z y s 1 + + + + 0,0116768 0,2007607 2 + - + - 0,0334324 1,2053410
Materjali otsekulud 15,00 10,00 5,00 Esimene valem (üldkulude katteks 150% tööjõu otsekuludele ja 10% kogu tootekuludele) Lisamine tootmise üldkulude 2x1,5=3,00 5x1,5=7,50 20x1,5=30,00 katteks Vahekokkuvõte (tootmiskulud 2+15+3=20,0 5+10+7,5=22,5 20+5+30=55,00 kokku) Admin+müük+jaotuse arvel 20x0,1=2,00 22,5x0,1=2,25 55x0,1=5,50 Kulud kokku 20+2=22,00 22,5+2,25=24,75 55+5,5=60,50 10% marginaal (m) 22x0,1=2,20 24,75x0,1=2,48 60,5x0,1=6,05 Müügihind 22+2,2=24,20 24,75+2,48=27,23 60,5+6,05=66,55 Teine valem (üldkulude katteks 100% otsestele materjalikuludele)
2. Logistika definitsioon vabal valikul. Hakati tähelepanu pöörama ka klienditeenindusele, hankeaja On materjalivoo (tooraine, pool-, valmistoote) ning sellega seotud pikkusele ning ladudevõrgu arendamisele. Elati lattu tootmise aega infovoo lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja 11. Lükkamismeetodi põhi märksõnad. ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli *jaotuse eri staadiumites on palju ladusid *iga eelnev aste lükkab protsess, et rahuldada tarbija vajadusi. järgmise astme laod kaupa täis; sunnib müüma *Ladudes rikneb ja 3. Mis on logistilise strateegia põhieesmärk? vananeb tooteid *Log keti juhtimine toimub ostmise ja müümise On kompromissi-sõltuvuse määramine kõrgeima teenindutaseme ja kaudu *ostetakse suurte partiidena ja harva *põhilised on vähima kogukulu vahel
60-80 ja 80-100. Intervalli Vahemi Element Tõenäos Intervalli nr k e us keskmine 1 0-20 5 0,20 6,80 2 20-40 6 0,24 30,33 3 40-60 6 0,24 47,17 4 60-80 5 0,20 73,40 5 80-100 3 0,12 96,33 Histogramm: Kontrollin kolme hüpoteesi põhikogumi jaotuse kohta Pearsoni 2 - testi abil; olulisuse nivooks kasutan = 0.10 4.1 Põhikogumi jaotiseks on normaaljaotus (mille parameetrid ja tuleb hinnata valimi järgi) Keskväärtuse hinnang: Dispersioonihinnang: Vahemi (t)tabeli Katsed k t ni pi ni ' st xm
kokku 25 25 21 25 ( ) ( ) ( ) ( ) Excel: NORMDIST EXPONDIST 5.1 empiirilise jaotuse histogrammi graafik Empiiriline 10 8 6 4 2 0 0-20 20-40 40-60 60-80 80-100 5.2 hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik
sobivad Olgu proovitüki andmeil leitud männi diameetri aritmeetiline keskmine 35,2 cm ja standardhälve 5,1 cm (ülesannete 5 kuni 8 algandmed) 5. Eeldades männi diameetri normaaljaotust, leida mitu protsenti diameetritest on jämedamad, kui 28 cm P(X>28)= 92,0990 6. Eeldades männi diameetrite korral normaaljaotust, x0,7= 37,9 leida jaotuse 0,7-kvantiil, leia 0,2-täiendkvantiil. x0,8= 39,5 Leia alumine kvartiil, mediaan, variatsioonikordaja 31,8 35,2 14,5 7. Eeldades männi diameetrite korral normaaljaotust, leida diameeter, millest 15% puudest on jämedamad, x0,85= 40,5 leida diameeter, millest neljandik puudest on peenemad. x0,25= 31,8 8
Tulenevalt suhtelisest eelisest peaks iga inimene töötama seal, kus tema töö annab parima tulemuse. 3. Kuidas toodetud hüviseid jaotada? Toodetud hüviste jaotamise teeb vajalikuks ühiskondlik tööjaotus. Kuni hüviseid saab vahetada ilma, et ühe inimese heaolu suureneks teise inimese arvelt, räägitakse efektiivsest vahetusest. Vahetus võib olla efektiivne tingimustes, kus hüviste summaarne hulk jääb samaks. Jaotuse efektiivsus ja tootmise efektiivsus on majandusliku efektiivsuse 2 põhilist aspekti. 1.2 Tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Tootmisvõimaluste kõver langeb alati paremale. Tootmisvõimaluste raja sellist kuju tingib ressursside piiratus. Kui majandus asub tootmisvõimaluste rajal, siis tähendab see, et ressursid on täielikult kasutatud.
seda. Põhiosa ● Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele. ● Töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega. ● On oluline, et refereeringutele lisab töö autor omapoolse kommentaari. ● Vältige kommentaarides: olen autoriga nõus. Põhiosa on selline: ● 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI Tekst 1.1 Esimese peatüki esimese jaotuse pealkiri Tekst 1.2 Esimese peatüki teise jaotuse pealkiri. Tsitaat ● Peab olema täpne ja vastama originaalile. ● Tsitaadi algusest, lõpust või kesket ära jäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid ... ● Tsitaat pannakse jutumärkidesse ● Tsitaadile lisa viide kust sa selle said! ● Viide sisaldab: Teos,teose väljaandmise Refereerimine ● On teise autori mõtte esitamine oma
tõenäosusega p, mis on muutumatu kõikide n katse korral ja katsete tulemused sõltumatud. POISSONI JAOTUS 40. Anda Poissoni jaotusega juhusliku suuruse definitsioon ja näidata kasutatava eeskirja sobivus olema juhusliku suuruse jaotuseeskirjaks. Täisarvulisi väärtusi omav juhuslik suurus k=0, 1, ..., n on Poissoni jaotusega, kui iga λ k −λ väärtuse tõenäosus on leitav valemiga p ( k ) = e , kus jaotuse parameeter λ>0 on k! konstant. Kasutava eeskirja sobivuseks juhusliku suuruse jaotuseeskirjaks peab võrduma kõikide tõenäosuste summa ühega ning selle tõestus on prinditud konspektis. 41. Leida Poissoni jaotusega juhusliku suuruse keskväärtuse arvutamise valem. EX=λ 42. Millise valemiga avaldub Poissoni jaotusega juhusliku suuruse dispersioon? DX=λ 43
0 0
teatavasse piirkonda P(a
Rakendusstatistika arvutusgraafilise töö andmed ja lahenduse kontrollelemendid MHT/2010 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Lahenduse esitamiskuupäev: Andmete kood: Andmed Andmed-A: valim A mahuga N=25 (arvkarakteristikud, jaotuse analüüs, dispersioonanalüüs) 16 35 38 49 51 69 1 69 19 87 3 44 24 84 7 41 41 10 79 15 87 82 5 76 1 8 8 Andmed-B: valimid B1 ja B2 (regressioonimudeli leidmine ja analüüs) xi 4,0 1,0 5,0 3,0 2,0 yi 0,1 5,5 0,2 1,2 3,5 Valim B1: Paarisvalim (xi, yi) regressioonimudeli
Kaasik, Saar ). Eestlaste avastused · Tumeda aine teooria tõestamiseni jõudis Jaan Einasto, keda võib pidada tumeda aine ja universumi kärjekujulise struktuuri avastajaks. · Koos kolleegidega suutis ta tõestada, et galaktikate ümber on tume aine, mille mass ja raadius on kümme korda suurem nähtavate galaktikate omast. · Ühe Einasto rühmas töötava astronoomi, M. Jõeveeru, ettepanekul võeti galaktikate ja galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel kasutusele nn. kiildiagrammid ning see meetod on muutunud nüüd üldkasutatavaks galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel. Jaan Einasto · Ta on põhjalikult uurinud galaktikate ja universumi ehitust, samuti kosmoloogiat. Oli üks esimesi astronoome, kes uurides galaktikate kinemaatikat ja selle seoseid teiste galaktikate parameetritega põrkus tumeda aine olemasolu probleemiga. Koos M
annaabi.ee 
