Ajalooliselt hakkasid tekkima jäätmetega probleemid ja vajadus neid käidelda siis kui asustustihedus hakkas kasvama ning tekkisid linnad. Enne sellega murel ei olnud, ümbritsevat ruumi oli palju. Kui koos elasid väiksed inimhulgad jäätmeid massiliselt ei tekkinud. Linnade tekkides hakkas ka jäätmeid kuhjuma kogunes hulganiselt loomapidamisjäätmeid, sõnnikut ning ka palju inimväljaheiteid. Kõikide nende jäätmega tuli midagi teha. Kiireim viis oli muidugi põletamine, aga see tõi kaasa tuleõhu probleemi. Seepärast tuli hakata prügi linnadest välja viima tekkis vajadus prügi kogujate ja vedajate järgi. Pandi ka tähele, et prügi tekitab hügieeniprobleeme ning soodustab haiguste levikut. Jäätmete tekkimisel on oht ka keskkonnale ja keskkonna probleemide tekkele. Mis on jäätmed? Jäätmed on kõik asjad ja materjalid, mis muutuvad meie jaoks kasutuks.
a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4. Tootmisjäätmed- tööstusjäätmed, põllumajandusjäätmed, lammutus ja kaevandusjäätmed 5. Ohtlikud jäätmed- toksilised, meditsiini, Hg sisaldavad, plahvatusohtlikud ning tuumajäätmed Olmejäätmed: Kodumajapidamises tekkivad jäätmed, ( ka ettevõtetes) hulk jäätmeveos väike, Sortimisprobleemid, käitlemisprobleemid: erinevate materjalide segu, koostis on varieeruv Jäätmete koguseid mõõdetakse kas kaalumise või ruumala alusel. ( kg/ t, m3) Keskmine jäätmeteke inimese kohta Eestis on 1 kg/d, olmejäätmete kogused suurenevad pidevalt. Keskmine jäätmeteke päevas : M= T/( 365*n) kg/d T= olmejäätmete mass kg/a n= elanike arv Jäätmete tiheduse määramine ( kg/m3)
· muid erikäsitlust vajavaid jäätmeid · aineid või esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat · aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse, kuju või muude omaduste tõttu võivad kahjustada mahutit või jäätmeveokeid · või raskendavad oluliselt jäätmete kokkupressimist. Liiva, tuhka ja pühkmeid tohib panna jäätmemahutitesse ja viia prügilasse vaid siis, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte nõuetele ja tuhk on jahtunud (tuha 2008 Tallinna Tööstushariduskeskus temperatuur on alla 30°C). Kuuma (üle 30°C) tuhka tohib paigutada vaid tulekindlast materjalist ning kaanega suletavasse eraldi mahutisse. Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisevad jäätmed tuleb pakkida eelnevalt plast- või paberkottidesse nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu
tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel. • Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud. • Jäätmete ringlussevõtt on taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt (v.a põletamine, RDF ja täitepinnas). • Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse ja põletamine ilma energiakasutuseta. Kõiki jäätmeid ei saa uuesti kasutada: – Majanduslikud piirangud (ei tasu ära, kallis, energiamahukas) – Tehnilised piirangud (ei ole võimalik) – Keskkonna- või tervisekaitsest tulenevad piirangud (ei tohi) Probleemtooted on tooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada
Jäätmehooldus Jäätmehooldust ja jäätmete liigiti kogumist korraldab oma territooriumil kohalik omavalitsus. Jäätmete liigiti kogumise nõue hakkas kehtima 1. jaanuaril 2008. Jäätmehooldust ja jäätmekorraldust reguleeriv Jäätmeseadus võeti vastu jaanuaris 2004. Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga, mis annab neile kindluse, et nende olmejäätmeid käideldakse parima hinnaga ning võimalikult keskkonnasõbralikult; omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda; omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (nt pakendite äraandmiseks, paberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne); elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud. Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reegli
Jäätmed, prügi ja praht Jäätmekäitluse areng Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, · Naturaalmajandus esemete või materjalide segu, mis · Asulate teke kogutakse, veetakse prügilasse (järelsortimine, põletamine, ladestamine). · Kuhu panna tekkivad jäätmed? Praht on see, mis on maha pillutud, - jäätmete ladestamine koristamata, ... - jäätmete uputamine Jäätmed (ik.WASTE), waste - jäätmete sortimine võimalused management, solid waste management - jäätmete energeetiline kasutus ik. LITTER, littering, ..
kogumine ja sorteerimine igas majapidamises. Põhieesmärgid biolagunevate jäätmete käitlemisel: · Biolagunevate jäätmete tekkimise vähendamine või vältimine tootmises - tooraine ja materjali säästlik kasutamine. · Jäätmete liigiti kogumine - biolagunevate jäätmeliikide kogumine lahus muudest jäätmetest. · Biolagunevate jäätmete ringlussevõtt - biolagunevate jäätmete põletamine koos energiakasutusega, aia- ja toidujäätmete kompostimine, biogaasi kogumine energia saamiseks; paberi- ja papijäätmete korduvkasutamine. · Üha tugevnevate ladestamispiirangute sisseviimine koostoimes maksusüsteemiga, mis suurendab ladestamise maksumust sellise määrani, kus orgaaniliste jäätmete prügilasse viimise eelistamine pole enam majanduslikult otstarbekas. · Turu loomine ja kujundamine komposti ning muudest biolagunevatest jäätmetest
Mehhatroonika Jäätmekäitlus Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 3. Jäätmete kogumine ja vedu 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 5. Prügi põletamine 6. Jäätmekäitluse tulevik Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud.
.............................................................................................9 1.5.5. Mesotelioom..........................................................................................................9 1.5.6. Asbestist põhjustatud kopsuvähk.........................................................................10 3.VANAÕLI........................................................................................................................... 11 3.1. Mis on vanaõli?.......................................................................................................... 11 3.2. Jäätmekäitlus............................................................................................................. 11 3.2.1. Üldised käsitlusnõuded........................................................................................11 3.2.2. Kogumine.......................................................................................................
Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Kuidas sorteerida prügi?.....................................................................................................3 Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme...............................................................3 Ohtlik prügi...................................................................................................................... 4 Mis saab prügist.................................................................................................................5 Jäätmete kodus põletamine............................................................................................5
Jäätmekäitlus Referaat Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 3-5 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 6 3. Jäätmete kogumine ja vedu 7-8 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 9 5. Jäätmete biokäitlus 10-11 6. Prügi põletamine 12 7. Jäätmekäitluse tulevik 13 8. Kasutatud kirjandus 14 Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada
kasutada veel kütusena, põletades neid koos puidu ja sobivate plastijäätmetega. Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab 17 puud. KLAAS - Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat, looduslikku toorainet ja mõnevõrra vähendab õhusaastet. Klaasijäätmeist toodetakse uusi pudeleid ja purke, klaasvilla, riiet, optilist kaablit, ehitusmaterjale jm. PLAST - Kõige olulisemaks peetakse plastiku taaskasutamisel energia kokkuhoidu. Taaskasutamine sõltub oluliselt plasti liigist, näiteks pudelid ja toidukarbid kogutakse pakkekilest ja meditsiinilistest pakenditest eraldi. Plastpakendi segajäätmeid saab kasutada kemikaalide tootmiseks. Mõningaid plastpakendeid on võimalik taaskasutada ka jäätmekütusena. METALL - Ligi 50% vanarauast maailmas taaskasutatakse. Metallijäätmetest on võimalik toota uusi pakendeid või kasutada neid mujal, näiteks auto- ja ehitusmaterjalitööstuses. Vanametalli ümbertöötlemine
KÜSIMUSED 1.Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust.
säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Keskkonnakaitse tehnoloogia Erinevad lähenemisviisid: Heitmete lahjendamine Heitmete puhastamine (nende eemaldamine gaasiheitmetest, heitvetest jne enne väljalaskmist Saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainene, peab sellele olema kehtestatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika.(määrusega kehtestatud piirväärtused) Saasteallikate allutamiseks kontrollile on kehtestatud lubade ja aruandluse süsteem. Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust
tuleks täielikult vältida. Kui nende puhul üldse erandit tohib teha, siis vaid polüetüleenkilest ja polüpropüleenist (näiteks leivakotid) pakenditele, mida võib pliidi all või ahjus väga väikestes kogustes põletada. (Polüetüleenesemeid tunneb ära selle järgi, et need tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.) Oht tervisele ja keskkonnale.Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril ja puuduliku tõmbega, on ohtlik, sest osa plaste ei põle ära, vaid aurustuvad ja võivad kondenseeruda korstnas. Tagajärjeks on suitsulõõri selline ummistumine, et korstnapühkija soovitab kogu korstna uuega asendada... Korsten on aga väike mure. Hoopis suuremas ohus on meie kõigi tervis, sest plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka kantserogeenseid ehk vähkitekitavaid ühendeid
eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse. Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmetekke vältimise üldnõuded - Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Jäätmetekke vältimine - Jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamisele. Probleemtoode - Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist
Ökoloogia KT2 vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vääveldioksiid(SO2) Põhjustab happevihmu, tekib peamiselt kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja vähemal määral keemia- ja metallitööstuses. Oksiidsed lämmastikühendid (NOx) - Lämmastikühendite allikaks on fossiilsete kütuste põletamine nii küttekolletes kui ka liiklusvahendite mootorites. Teistest keskkonnaohtlikes lämmastikühenditest on olulisemad ammoniaak , mis eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest ning väga toksiline tsüaanvesinik HCN, mille allikateks on metallitööstus ja tekstiilitööstus. Põhilised põlemisel tekkivad lämmastikoksiidid on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid () ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (O).
) Saasteainete emissiooni vähendamine ennetava tehnoloogiaga, alternatiivsete kütuste, suletud tootmistsüklite abil („precautionary principle“) Keskkonna seire ja seisundi hindamine (Keskkonna seire seadus, vv 1999.a.) Keskkonna remediatsioon(puhastamine) ja taastamine Erinevad lähenemisviisid: heitmete lahjendamine, -puhastamine ja saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon ( O3 ): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust.
ohtlikumaid ühendeid kui seda olid algühendid. Heitgaase võib põletada leegiga, termiliselt või katalüütiliselt. Gaasi võib põletada lahtise leegiga, kui selle energiasisaldus on piisav ja kui põletamisel ei teki keskkonnale ohtlikke aineid. Lahtise leegiga põletatavaid heitgaase tekib näiteks nafta töötlemisel. Nimetatud gaasid koosnevad süsivesinikest. Siiski on lahtise leegiga põletamine harva täielik ning suitsugaasid sisaldavad peale süsihappegaasi ja vee ka põlemata süsivesinikke. Lakivärvitööstuse, keemiatööstuse, elektroonikatööstuse jm. heitgaase põletatakse termiliselt täiendava kütteaine juuresolekul temperatuuril 650-850oC või isegi 1200-1400oC. Termilisel põletamisel eralduvat soojust saab ära kasutada ning vajaduse korral puhastatakse ka põlemisel moodustunud suitsugaasid. Orgaanilisi aineid võib hävitada ka katalüütilise põletamise abil
Sisukord 1.Keskkonnajuhtimine........................................................................................................2 2.Olulisemad õhu saasteained ja nende liigitus...................................................................5 3.Õhu puhastamine aerosoolidest........................................................................................6 4.Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga...........................................................9 6.Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega.............................................................11 7.Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest.
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust.
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust.
hakatud määrama lisaks veel raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja ka veest lenduvaid ühendeid (põhjustavad puhastusseadmeil õhu saastumist). Olmereovees on ülekaalus süsivesinikud, proteiinid, vabad aminohapped, kõrgemad rasvhapped, lahustunud orgaanilised happed, muud süsinikuühendid. Anorgaaniliste ainete ioonkoostis oleneb toorvee ioontasakaalust ja soolasisaldusest ega mõjuta oluliselt reovee kvaliteeti, va N, P ja raskmetallide sisaldus. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi lahustunud aineteks, kolloidideks ja suspensioonideks. Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse bioloogilise või keemilise hapnikutarbena. Bioloogiline hapnikutarve (BHT; biological oxygen demand, BOD) on hapniku kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel. Bioloogilise hapnikutarbe tähiseks on BHT7 (mg/l) (inglise keelses tähistuses BOD7)
Ohtlikud jäätmed Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed. Tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustavad 94%-98% nn. suuremahulised jäätmed, mis tekkivad põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tööstuse protsesside tulemusel väga suurtes kogustes. Kui välja arvata suuremahulised jäätmed siis jäävad järele mujal ettevõtluses ja kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed mille tekkekogust Eestis hinnatakse umbes 20 tuh. tonnile aastas. Kusjuures Tallinn koos Harjumaaga on piirkond kus selliseid ohtlike jäätmeid tekkib Eestis kõige enam, mis on tingitud ettevõtluse ja tööstuse kogunemisest Tallinna ümbrusse. JS § 6. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. JS § 8
igapäevase elutegevuse käigus. Nende alla kuuluvad ka segamajandusjäätmed. Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust. Siia kategooriasse kuuluvad klaas, keraamika ja tellised, teisaldatud saastumata pinnas jne. Tootmisjäätmete all mõeldakse tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivaid jäätmeid. Siia kuuluvad ka põllumajanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed. Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda. Erijäätmete all mõeldakse jäätmeid, mille kogumine, transport ja käitlemine nõuavad erimeetmeid. Siia rühma kuuluvad muuhulgas heitvete puhastusseadmete muda, suuremahulised jäätmed.
tahked toidujäätmed. Toataimed ja lõikelilled. Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: Toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid. Vedelikke. Suuri konte. Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid. Eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia jäätmejaamadesse. Pakendikonteinerisse tuleb panna: Plastpakendid: jogurti- ja võitopsid; õli-, ketsupi- ja majoneesipudelid; kosmeetika ja
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust.
uksed, lülitada välja keskkütte- või jahutussüsteem ning helistada kohalikku tervishoiuasutusse või professionaalsesse koristusfirmasse, kes omavad spetsiaalset varustust. Kogunenud elavhõbedajäätmeid võib pakkuda ülikooli keemialaborisse katsetsteks või viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Autoomanikel tekivad ohtlikud jäätmed kindlasti ka mootoriõlide ja õlifiltrite näol. Õli ei tohiks ekslikult kallata suvalisse kohta, kuna on väga toksilise toimega, eriti vee-elukatele. Õli ei tohi ka põletada, välja arvatud õlipõletites. Õli peaks olema pakendatud plastikkannu või -pudelisse, mis on turvaliselt suletav, anum peaks olema ka märgistatud. Õli koguvad mitmed tanklad ning vana õli jätavad endale ka õlivahetuspunktid. Filtreidki võtavad vastu paljud tanklad, aga need peavad olema eelnevalt tühjendatud õlist. Remonditöödel jäävad üle või saavad kasutatud värvid ja lakid. Kindlasti ei tohi neid
laieneb. Eestis tekib olmejäätmeid ühe inimese kohta aastas umbes 380kg, mõnes Euroopa riigis 311kg, aga Eurooma Liidu maades keskmiselt 505kg. Jäätmestatistika järgi tekkis 2000. aastal Eestis 11,6 miljonit tonni jäätmeid, millest 9,9 miljonit tonni tekkis põlevkivikompleksis. Jäätmete üldkogusest oli ohtlikke jäätmeid 5,97 miljonit tonni. Viimasest omakorda moodustavad põlevkivi põletamisel ja utmisel tekkivad ohtlikud jäätmed 99,7%. Prügimäed võtavad enda alla ka jätjest rohkemmaad. On riike, kus prügi uputatakse ookeani. Sekkeks kogutakse prügi suurtele pargastele, viiakse nendega kaugele merele ja heidetakse merre. Tavalise plastikkoti lagunemiseks kulub sadakond aastat. Plastmassidest võib aja jooksul erituda mürgisedi aineid. Teadlastel on õnnestunud leida mikroorganismid, kelle abiga saab tootma hakata looduses lagunevat plastmassi nn bioplasti
· Vedelikke. · Suuri konte. · Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid. Konteiner biolagunevate jäätmete jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 10 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25 kg nädalas. · Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. · Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. · Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia kompostimisväljakule .
Paljud vanad prügimäed on suletud ning Eestisse on rajatud palju uusi jäätmekäitluskeskusi. Samuti on väga edukas olnud pakendijäätmete kogumissüsteem ning on arendatud üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Paranenud on ka jäätmevedu suvilapiirkondades ning Eestisse on rajatud palju ohtlike jäätmete kogumispunkte. Tartusse ja Tallinnasse on rajatud jäätmepõletustehased. Ma arvan, et jäätmete põletamine aitab tunduvalt kaasa jäätmehulga vähenemisele ning me peaksime veelgi rohkem jäätmeid põletustehasesse suunama. Kuigi jäätmete põletamine pole just kõige lihtsam protsess, kuna eelnevalt tuleb jäätmeid sorteerida, on see väga hea lahendus olmejäätmete hulga vähendamiseks. Täiustunud on keskkonnaalane järelevalve ning prügi maha sokutamine on karistatav rahatrahviga. Samuti on üha rohkem hakatud korraldama nn prügipäevasid, kus paljud vabatahtlikud on nõus oma panuse andma
välja keskkütte- või jahutussüsteem ning helistada kohalikku tervishoiuasutusse või professionaalsesse koristusfirmasse, kes omavad spetsiaalset varustust. Kogunenud elavhõbedajäätmeid võib pakkuda ülikooli keemialaborisse katsetsteks või viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Autoomanikel tekivad ohtlikud jäätmed kindlasti ka mootoriõlide ja õlifiltrite näol. Õli ei tohiks ekslikult kallata suvalisse kohta, kuna on väga toksilise toimega, eriti vee-elukatele. Õli ei tohi ka põletada, välja arvatud õlipõletites. Õli peaks olema pakendatud plastikkannu või -pudelisse, mis on turvaliselt suletav, anum peaks olema ka märgistatud. Õli koguvad mitmed tanklad ning vana õli jätavad endale ka õlivahetuspunktid. Filtreidki võtavad vastu paljud tanklad, aga need peavad olema eelnevalt tühjendatud õlist. Remonditöödel jäävad üle või saavad kasutatud värvid ja lakid. Kindlasti ei tohi neid
amortiseeruvad ja lammutatakse või jäävad püsima varemetena. Tõsi osa oma kasutusaja lõppu jõudnud toodete materjalist läheb korduvkasutusse ning seda osa püütakse suurendada. Sellise tsükli käsitlemisel on vaja arvestada ka tootmise ja tarbimise energeetilist komponenti, mis on spetsiifiline ja mõnevõrra keerulisem kui puhtmateriaalne. Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
