Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "J.- P. Sartre (Referaat)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sartr, sartre, eksistents, filosoof, tegude, argpüks, eksistentsialism, eksistentsialist, beauvoir, noormees, aabraham, peasekretär, hrustsov, monsieur, kõigepealt, ateistlik, jaspers, tool, niisiis, valikuid, väitega, külaskäik, vastustus, mahajäetus, lõppsõna, schweitzer, albert, simone, 1931, havre, viibis, vangis, kommunist, mõistisJean-Paul Charles Aymard Sartre 21. juuni 1905 15. aprill 1980 Elukäik Jean-Paul Sartre sündis Pariisis. Mereväeohvitserist isa sureb, kui Jean Paul on viieteistkümne kuune. Sartre ema neiupõlvenimi oli Anna-Marie Schweitzer ja ta oli Albert Schweitzeriga lähedalt sugulane.Ta veetis keskooliaastad La Rochelle'is. 1929 Sartre lõpetab École Normale Superieure. Seal kohtab ta Simone de Beauvoir'd, kellest saab ta elukaaslane. Töötas 1931 - 1945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana. Sartre üks tuntumaid romaane on "Iiveldus", mille autor kirjutas ülikooliprofessorina. Sartre võitles tulihingeliselt kõige ebaõiglase vastu. Ta oli veendunud antifasist ning läks vabatahtlikult sõtta. Teise maailmasõja ajal viibib lühiajaliselt Saksamaal vangis. Aastal 1945 loobus õpetajaametist ning asutas
SISSEJUHATUS Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Oma eel-eksistentsialistlike eksistentsi-määratlustega on olnud eksistentsialismi eelkäijateks Sören Kierkegaard, Henri Bergson ja Martin Heidegger. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peamegi ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Teda peetakse eksistentsialismi isaks. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust ning Taani kiriku sisutühja "kristlikkust"
Keel- olemise koda. Hool- maailmas olemise viis. Meil pole olla võimalik maailmas muudmoodi, kui asjade pärast muretsedes, teiste eest hoolitsedes.. Sartre- Inimene on projekt või visand. Teadvus- olemine, mille loovus on olla teadlik oma olemise olematusest. Maailma suhtes on teadvus maailma eitus. Mõte olemasolevatest asjadest ei ole sama, mis need asjad ise on. Teadvus võimaldab protesteerida, võidelda, mitte aksepteerida... Seda mina, kes rolli esitab, ei ole. Eksistents eelneb olemisele. · Klassikaline. Inimest vaadeldakse kui liitsubstantsi. Substants- olev asi. Liitsubstants on asi, mis on moodustatud mitmest algsest osast. Inimene on liitsubstants, mis koosneb... ... kehast ja hingest. ... kehast, maisest hingest ja kosmilisest hingest. Kehast, vegitatiivsest (või loomsest hingest) ja siis ühest hingeaspektist veel. Mikrokosmos- Inimene on mikrokosmos, väike maailm, mis peegeldab suuremat maailma. Mis on kooskõlas või vastuolus suurema maailmaga.
kõigepealt on esilekerkimine ja defineerimine toimub alles pärast. Inimene saab selleks, milleks ta end teeb. Üldisemalt võib seda ka kohandada ka nii, et kõigepealt miski on ära, mõte/essents lisatakse hiljem. Mulle tundub, et nii toimub väga tihti kunstis. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb, ta projitseerib end tulevikku, teisiõnu ta visandab end. · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialismis on inimene see, kelleks ta end teeb ja see on subjektiivne. Inimese õlul seisab vastutus oma eksistentsi eest. Vastutades enda eest vastutab ta ka kõigi teiste eest. Inimlikku subjektiivsust on võimatu ületada. Valinud enda, oleme justkui valinud hea, ja see on hea kõigile olles seotud kogu inimkonnaga, on see ka ühtaegu ängistav, teinud ühe
Inimene on oma tegude kogusumma Üks kuulsamatest eksistentsialistidest, prantslane Jean-Paul Sartre, oli kindel, et inimene on see, kelleks ta end ise elab tema olemine eelneb olemusele. Praegusel hetkel on maailmas ligikaudu seitsee miljardit inimest ning kõik me oleme unikaalsed. Igaüks meist tegutseb ja mõtleb erinevates olukordades omamoodi, selle tõttu moodustubki kõikidest indiviididest kordumatu olend inimene on oma tegude kogusumma. Iga inimene sünnib minu arvamuse kohaselt siia ilma tabula rasana'na ehk puhta lehena. Vastsündinutel pole veel väljakujunenud iseloomujooni ega -omadusi, need tekivad ning arenevad pika elutee jooksul. Kindlasti mõjutab palju meie arengut keskkond, kus me üles kasvame. Olles ise sündinud maapiirkonnas, kus valikuvõimalused on kordades väiksemad kui linnas, näiteks vabaajategevused, haridustase, sportimisvõimalused ning muud ahvatlevad pakkumised, tean ning
Ta toob paralleeli surmaga, kus ta arvab, et kui oled piisavalt tark, oled valmis iga kell surema. ,, Tark elab nii kaua kui peab, mitte nii kaua kui saab", vabasurma minek ei ole keelatud, vaid tema meelest mehine tegu. Tänapäevaks on selline käitumine vastupidise hoiaku saanud, seda peetakse arguseks. Ühes olen ma aga Seneca´ga ühel nõu, tark inimene ei karda eelseisva ees, sest oled enda sees ,,läbi mänginud" erinevad situatsioonid. Jean-Paul Sartre leiab, et inimest peetakse maailmale alluvaks objektiks. Tema vabaduse mõiste kandub inimesse, kui indiviidi, kes ei sõltu jumalast, vaid teisest indiviidist, inimesest. Inimese käsitlust, eksistentsialismi paneb teda vastuollu seisma kõige eelneva ees, kus oli tähtsaimal kohal jumal. Seega rühmitab ta eksistentsialistid kahte gruppi, kristlikud ja ateistlikud. Esimesed arvavad, et eksistents eelneb olemusele, ehk inimene tuleneb jumalast ja on temast ka sõltuv,
Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda . · Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on kõigi suurte tegude ja mõtete algus naeruväärselt tühine. Suurteosed sünnivad sageli tänavanurgal või restoranifuajees, samuti ka absurd. Ja rohkem kui miski muu ammutab absurdi maailm oma ülevuse just sellest madalast sünnipärast. Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas alati kaasa heliseb. Absurd sõltub samavõrd inimesest kui maailmast. Ta on esialgu ainus side nende vahel. Absurditunde alguseks on lihtne "rahutus"
rõõmu tundmata. Samuti aitab see, kui valu puhul oma mõttefookus valuaistingult mujale suunata ning kinnitada endale, et see valu ning ebameeldivus möödub. Ka olen ma seda meelt, et enne õiget aega ei ole mõtet enesele mulda peale kraapida. Kui inimeen otsustab, et ta ei soovi surra ja ei karda surma ning tal on elus veel nii mõndagi teha, siis see sillutab kindlasti tee tervenemiseni. 1. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Põhimõte, et eksistents eelneb olemusele tähendab seda, et inimene peab mõnda aega eksisteerima, olemas olema ning alles siis saab ta end defineerida. Inimene eksisteerib, kohtub iseendaga, kerkib maailmas esile ja seejärel on ta keegi, keda on võimalik defineerida. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb. 2. Sartre väidab, et inimene on "visand". Selgitage, mida see tähendab.
Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, oli prantsuse kirjanik, filosoof, eksistentsialist. Kaitses inimõigusi, pööramata tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Tema mässuliste ideede najal on kasvanud eriti kolmanda maailma noored. Just Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm". Eksistentsialiste ühendab Sartre'i sõnul veendumus, et inimese olemine eelneb tema olemusele, st inimene on see, kelleks ta end ise teeb. Sartre sai oma hariduse kahes lütseumis
Jean-Paul Sartre Elulugu Jean-Paul Sartre sündis 21. juunil 1905.aastal Prantsusmaal. Ta oli prantsuse kirjanik, kriitik, filosoof ja eksistentsialist. Ta kaotas varakult oma isa ja saatis oma lapsepõlve mööda vanaisa raamatute keskel. Õppis Kõrgemas Normaalkoolis (École Normale Superieure) filosoofiat ja psühholoogiat. Tutvus 1929. aastal Simone de Beauvoir’iga, kellest sai tema elukaaslane. Sartre töötas 1931–1945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana. Ta kaitses inimõigusi, pööramata siiski tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm" Elulugu
Tuleb endale kujutleda seda kui ületatavat. Sealjuures mõelda millestki muust, nagu imetlust tekitavatest asjadest ja mida aulist oled enda elus korda saatnud. Sellised nõuanded aitavad, sest need juhivad meie mõtteid õigetele, ilusatele asjadele, kergendab meie koormust kui ka vaeva meie lähedastele. Toetudes sõpradele ja olles ise positiivne on haigus kergem. Sartre’i arvates ühendab nii religioossed kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Sartre kirjutas: „See tähendab, et kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja ta defineerib end pärast.“ Inimene eksisteerib ja hakkab looma end ja enda olemust. Ateistid arvavad, et inimene loob end ise, nii nagu ta vajalikuks peab, religioossed väidavad aga, et inimene on tehtud jumala soovi järgi. Sartre väidab, et inimene on „visand“. Selgitage, mida see tähendab.
enoeeriumi max suuruse. Antiikaja valgustatud monarh haritud vaimsete huviga, edumeelne.Hakkas rääkima Rooma rahust, Rooma peab muutuma rahuriigiks (Pax Romana). Säilitada impeeriumi senises seisundis.M.Aurelius kirjutas teose ,,Iseendale".Kes on hea valitseja? See, kes on oma rahva eeskujuks.Tunnused: *ausus (verissimus) *salliv, pidi pidevalt riigil tegutsema. Stoitsism väljendub: 1. Naeru väärmine on in, kes imestab millegi üle. Tuleb jääda häirimatuks. Lucius Annaeus Seneca filosoof, tema kasvatas Nero. ,,Sooviksin olla kirjaoskamatu".Stoiline surm.KRISTLUS ROOMAS kujunes välja Rooma imp. Ida provintsides ning kristlisel oli oma ideelised allikad. 1. Idamaade õpetused (judaism,Moosose käsud, kristlik moraal 10 käsku). Monokristilik relig. 2. Antiikfil. nt Platoni hinge surematus; stoiline hingerahu. Populaarsus seisnes selles, et 1) võrdsuse idee (sots võrdsus) 2)usk lunastajasse-Messiasse(lohutav funkts). Sinna kuulus saksa fil F.Nitsche irratsionalist,
eksisteerima: ,,Ma eksisteerin sellepärast, et mul on selleks õigus. Mul on õigus eksisteerida, järelikult on mul õigus mitte mõtelda." Kätte on jõudnud kolmapäev ning Antoine saab kokku Iseõppijaga. Mehel on üle pika aja hea meel, et saab kellegagi rääkida. Varem ta vältis rääkimist. Kohvikus mõistis oma iivelduse tähendust (lk 157 ,,See ongi..."). Antoine lahkus seepeale kohvikust ning suundus linnaparki, kus mõtles endamisi mõistetele eksistents ja absurd. Õhtul läks Antoine tagasi hotelli ja pani kirja kõik, mis pargis pähe turgatas. Öösel jõudis ta aga otsusele, et läheb Pariisi elama, kuna raamatut ta enam ei kirjuta, siis pole ka põhjust Bouville'i jääda. Reedel lahkub kella viiese rongiga Raudteelaste Kohtumispaigast Pariisi. Laupäeval sai kokku Anny'ga. Antoine'i üllatuseks oli Anny muutunud kuid mitte väliselt. Nad rääkisid pikalt ja kui jutud olid räägitud, viskab Anny Antoine'i hotellitoast välja.
(lk 12) Voibolla saame sellest tabamatust absurditundest aimu, kui vordleme tema avaldusi erinevate, kuid sugulaslikes maailmades, ja nimelt aru, elukunsti ja kunsti maailmas. Alguses on absurdi atmosfaar, lopuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eriparast valgust ja naitab tema eesoigustatud ja halastuseta nagu, mida teisiti pole voimalik ara tunda. Absurdi maailm ammutab oma ulevuse just sellest madalast sunniparast suurte tegude ja suurte motete algus on naeruvaarselt tuhine suurteosed sunnivad sageli tanavanurgal voi restorani fuajees. Absurdi aluseks on lihtne rahutus. Ajale vastuhakk on absurd. Tulpimus rutiinist ja igavusest on absurdsustunnet tekitav. Maailma tihkus ja voorus on absurd. Inimese ebainimlikkus on absurd. Ma jaan alati iseendale vooraks. Maailm on absurdne. Maailm kui niisugune ei ole moistusparane, see on koik, mida voib tema kohta oelda. Absurd
8. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Mingi asja või nähtuse olemus, ka inimese olemus - selle valmistamiseks ja defineerimiseks vajalik eeskirjade ja kvaliteetide kogum - eelneb eksistentsile, asja või nähtuse kohalolu on determineeritud. Esmalt inimene eksisteerib, seejärel kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja pärast defineerib ennast. 9. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene on see, kes viskub tuleviku suunas ja on teadlik enese tulevikku visandumisest. Inimene on visand, kellel on subjektiivne elu ja inimene hakkab kõigepealt olema selline, millisena ta end visandab. Mitte selline, kes ta tahaks olla. 10. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on optimistlik õpetus, kuna paigutab inimese saatuse temasse endasse,
ebameeldivuse meenutamisest. Mina nõustun nende kõigiga. Igas soovituses on tõetera sees ning mida rohkem ma neile mõtlen, seda õigemad antud soovitused tunduvad. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Mina sain asjast aru nii, et esmalt inimene eksisteerib ning hiljem, kui ta on maailmas juba esksiteerinud , enesega tutvunud siis alles ta defineerib ennast. Eksistents eelneb olemusele tähendab , seda et enne on teostus, on olemas mõiste, otstarve. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. See tähendab, et inimesel on subjektiivne elu. Inimene on kõigepealt selline , milliseks ta end visandab. Mitte aga selline nagu ta ehk tahaks olla. Ehk siis inimene loob teisele enesest oma käitumisega mingisuguse pildi, olemuse. Selle pildi loomisel ei mängi niivõrd rolli see, millisena inimene
ole. 27. Selgitage Canterbury Anselmi ontoloogilist jumalatõestust. Anselmi kohaselt on jumal midagi ülimat, millest midagi enamat enam ei ole võimalik ette kujutada. Ülimast midagi enamat ette kujutada pole võimalik, aga kujutusest enam on kujutus, mis on mõistuses ja eksisteerib ka reaalsuses. Seeläbi leidis Anslem, et kui mõistuses kujutatakse jumalat kui kõige ülimat eksistentsivormi, siis jumala kujutamisest mõttes veel ülimuslikum on jumala nii kujutamine kui ka reaalne eksistents, seega peab ta ka reaalses maailmas eksisteerima. 28. Selgitage jumalatõestust, mida tuntakse algpõhjuse argumendina. Algpõhjuse argumendina tuntud jumalatõestus põhineb arutelul, kus väidetakse, et miski ei toimu põhjuseta. Kõik pidi alguse saama esimesest põhjusest, mis aga ei oleks enam esimene põhjus, kui tal oleks põhjus. Seega väidetakse selles jumalatõestuses, et esimene põhjuseta, millel puudub põhjus on jumal. 29
kummalist teedpidi. Autor leidis, et enamikku väljakutsuvaid ja praktilisi küsimusi liidavad elemendid kõige ebaharilikematest allikatest. Nendeks allikateks on ärijuhtide ükikasjalikud kirjeldused juhtunust, kirjandusteosed, klassikaline kreeka tragöödia ,,Antigone", mis on karakterite ja kohustuste portree, kaasaegsed ilukirjandusteosed, nagu romaan ,,Elu kuldsed hetked", mis on lugu kohusetundlikust ülemteenrist, kui ka ajahambale vastu pidanud filosoof Aristotelese ning eetilisteks reeturiteks peetus Nietzsche, eriti aga Machiavelli kirjutised. Raamat tuginebki nimetatud allikatele. Need peaksid ajendama kaasa mõtlema ning küsimusi esitama, peaksid esile kutsuma vastused, mitte nied teatavaks tegema. Eelkõige peaks see raamat aia aitama juhtidel tunda, et nad ei ole saatuse hooleks jäetud, kujundama mõttekaid ja praktilisi, isiklikku tähendust omavaid teid, kuidas lahendada möödapääsmatuid elu ja tööga seotud dilemmasid.
Seneca soovitab haigustele vastu minna kindlameelselt ja naerulsui kuna nii vaid on võimalik valuaistinguid tõhusalt alla suruda. Leian, et just sõprade toel ja rõõmsa meelega on võimalik lükata surma haiguste ajal edasi . Paljud haigused, mis inimesel tekivad on seotud just meelelangustega mitte haiguse endaga. Hoides pidevalt positiivset meelt ja kindlat vaimu on võimalik vähemalt lihtsamad haigused eemale hoida endast. Küsimused Sartre’i Eksistentsialism on humanism kohta: 1.Sartre’i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab.Jean-Paul Sartre arvates jumala mitte eksisteerimise puhul on olemas üks olend kelle eksistents eelneb olemisele. Kui inimene tekib siia maailma siis ta enne eksisteerib ja alles siis hakkab ta ennast ja end ümbritsevat lahti defineerima seega eksistents eelneb olemisele. 2
3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“.
Jean-Paul Sartre vaated tänapäeva maailmas Jean-Paul Sartre oli 20. sajandi üks kuulsamaid filosoofe ja kirjanikke. Lausa Nobeli preemia laureaat. Aga temaga käisid kaasas huvitav lugu ja maailmamuutvad ideed. Tema surmast on nüüdseks möödas rohkem kui 30 aastat, kas on võimalik, et tema mõjutused kestavad me maailmas senini? Kuidas need väljenduvad? Vaatleme seda läbi tema kirevate ideede. ,,Inimene on vabaks mõistetud." See on Sartre üks kuulsamaid tsitaate ning mõte, millest ta lähtub ka enamikul teistel teemal. Ta peab selle all silmas seda, et kui inimene on siia maailma visatud, siis on ta vastutav kõige eest, mis ta teeb. Eksistentsialistina ei usu ta, et inimene on siia maailma loodud (näiteks Jumala poolt), vaid vastupidiselt heidetud, ilma eelneva idee või kavandita. Kui inimene pole loodud jumala näo järgi ega oma eelnevalt teda
Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine. Iseenda eitamise võime ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja ta ei ole kunagi see, mis ta on" Sartre: ,,Inimene on üheaegselt faktilisus ja selle ületamine"(Aufhebung) ma olen nii see,
Surra tuleks selle pärast , et elad, mitte haiguse tõttu. Nõustun, sest arvan, et haige peaks mõtlema sellele, kuidas elada, viimane asi, millest mõelda, on surm. Ära kaeba oma haiguste ning kannatuste üle, see ei tee asja paremaks. Positiivsus ning optimistlik arvamus endast ja tulevikust on see, mis aitavad kaasa paranemisele. Näe anda ümber häid asju. 38. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Sartre kirjutas: ,,See tähendab, et kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja et ta defineerib end pärast." Inimene eksisteerib ning hakkab järjest looma ning defineerima oma olemust. Ateistide arvamus on see, et inimene on see, kelleks ta end teeb, religioosne pool väidab aga seda, et inimene on tehtud jumala soovi järgi. Enne on vaja eksisteerida, sest muidu pole midagi, millele loomust omastada
hoida üldist kahju." Õiglane jagamine (heaolu). Õiglane jagamine ei ole seotud kasulikkusega. Õiglane jagamine on siis, kui kõik saavad sellest kasu. M arvas, et inimene on vaid kogemuste pundar ja inimeses puudub kestev olevus, nt. mõistus (ratio) või hing. M lähenes inimesele empiristlikult. Inimisiksuse seisukohast lähtuvalt pole meil endil mingit väärtust, vaid tähtsus on kogemustel. Mida rohkem rahulduslikke kogemusi, seda kogenenum. Inimeste tegude puhul on tähtis tagajärg, mitte motiiv. PRAGMATISM ,,Pragma" tegu, praktika. Pragmatism teooria, mis seab kõrgemaks hüveks kasulikkust kõige laiemas mõttes. Kreeka filosoof Protagoras on öelnud, et inimene on kõikide asjade mõõt. Ütles, et tõeline on kõik, mis igale üksikule inimesele näib tõelisena. Ütles, et objektiivset tõde ei saa kogeda, vaid tuleb õppida seda, mis on kasulik. Pragmaatiku jaoks on vajalik otsida kasulikkust. Rajaja on Charles S. Pierce (1839-1914)
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari
vabaduse valdkonnast. Ratsionalistide põhiprobleemiks oli, kuidas on võimalik inimlik vabadus ratsionaalselt korrastatud ja dedermineeritud maailmas. 2 Irratsionalistide põhiprobleem on: Kuidas on vabadus võimalik mõtetutes situatsioonides. Mida tähendab vabadust, keset kaost? Kas inimene suudab veel võidelda mõtte andmise eest mõtetule või muutub ise mõtetuse ohvriks Kaasaegse eksistentsialismi ühised jooned (võrreldes Kierkegaardiga): 1. Eksistents on alati inimese eksistents. See on inimesele omane olemisviis. Selletõttu on kogu eksistentsialism "humanistlik". Inimene seisab siin keskmes. 2. Eksistents on alati individuaalne eksistents. See on üksikule inimesele omane olemisviis. Seetõttu on eksistentsialism alati "subjektiivne". Individuaalne eksistents ei ole millestki muust tuletatav. Üksiku olemasolu ei ole näiteks nii nagu Bergsonil, indiviidi ülese "eluvoolu" osa. Just selles seisneb kõige suurem erinevus elufilosoofiast. 3
2. Eksistentsialistlik mõtteviis Martin Heidegger ,,Sein und Zeit" (1927) ,,inimest tuleb mõista kui kohal/siin olijat. Inimene on olend, kes on maailmas" Inimene on maailmas kohal väga erilisel viisil, projetseerib kogu maailmale ja enamgi Meid mõjutab kõige enam potentsiaal enam mitte olla siin 3. Voluntaristlik mõtteviis JeanPaul Sartre ,,olemine ja eimiski" (1943) ,,teadvus on olemine, mille loomus on olla teadlik oma olemise olematusest" Teadvus maailma eitus Sartre järgi Teadvusel on võima maailma eitada, mitte vastu võtta I aste teadvustan II aste reflektsioon, võime eitada ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja teadvus pole kunagi see, mis ta on"
pigem loobume neist ise, et lisada nad tollele teisele; ja me oleksime õhinal valmis argpükslikult käituma, kui see tooks meile vapra inimese maine. Meie enda olemise tühisusest annab selgesti tunnistust asjaolu, et meid ei rahulda üks ilma teiseta ja me vahetame sageli esimese teise vastu! Eksisteerimine on humanistlik. Üks asi mis on kindel on inimene, kes eksisteerib, elab ning kohtub iseendaga. Sartre väidete põhjal, mis minu arust on väga tõesed, visandab inimene end ise, milline ta tahaks olla ning hiljem ta saavutab selle visandi olemisega. See on teadlik valik ja otsus peale seda kui me oleme leidnud eneses selle mis me tegelikult oleme. Samas valikud tähendavad ka vastutust. Seega me kanname vastutust iseenda eest "minaise" olemise eest. Me ehitame iseendid üles ilma kindla mõdupuuta, mõeldes sellele, et mitte keegi ei saa meid enda käest päästa. Seega on parim sõber sina ise
kui läheb asi liiga vabaks siis ei suuda kiireid otsuseid teha "Kes ei tee halba sel pole vajadust seaduse järele" inimene kes ei riku seadusi ei vaja ka neid "Kui ma pean kas ise halba tegema või laskma endale halba teha siis eelistaksin lasta endale halba teha" "Nauding on kohutav kiusatus" "Kui ma midagi ei tea siis ma ei väida end seda teadvat" tegeleme asjadega mida oskame Platoni õpetus On idealistlik filosoof, Maailm meie ümber ei ole tõeline, seda ei eksisteeri Tegelikult eksisteerivad eidosed ehk ideed, millele võlgnevad oma olemasolu meeltega tajutavad asjad On mittemateriaalsed vormid, muutumatud, surematud ja igavesed, saame tajuda üksnes mõistusega Iga materiaalne asjade liik vastab vastavale ideele Ideed olid juba enne asju olemas ja nad on inimmõistusest sõltumatud, ideest kõrgeim idee on hüveidee=saab samastuda üksnes jumalusega
.....................................................24 Darwin (vt Lisa 32)...................................................................................................................24 Freud (vt Lisa 33)......................................................................................................................24 Meie aeg.........................................................................................................................................25 Eksistentsialism.........................................................................................................................25 Nietzsche (vt Lisa 34)...............................................................................................................25 Sartre (vt Lisa 35).....................................................................................................................25 Ökofilosoofia......................................................................
Budism väidab, et kui oleks olemas kõikvõimas Jumal, kes on kogu maailma loonud ja kavandanud, siis on ta kavandanud ka kõik tapmised, mõrvad, vägivallad ja kõik kuriteod. Kui aga mitte, siis ei ole ta kõige looja ja tegija. Ja kui ta pole täiuslik eesmärk, milleks siis tema poole kummardada ja palvetada ( Arro, E.2007. Jumalat pole olemas.- http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=3021819.20.12.2007)? · Rene Descartes, kes oli17. sajandi juhtiv filosoof Euroopas ütles: "Inimene on füüsikast" - selle tulemusena kaob inimlikus, inimest ja maailma võetakse kui aparaati. Jumalat ei ole maailmas (Rene...2007. Rene Descartes (1596-1650).-http://64.233.183.104/search? q=cache:cbrFb5RDMhAJ:www.lap.ttu.ee/eix/failid/filosoofia.doc+- +JUMAL+ON+SURNUD+-&hl=et&ct=clnk&cd=49&gl=ee 20.12.2007). · Jean-Paul Sartre ütles: ,, Kuna jumal on surnud, siis inimese igapäevaseks saatjaks on meeleheide ja hirm(ängistus)." ( Jean...2007
indiviidi võimesse iseennast juhtida. Ülistatakse vabadust ja kõigile küsimustele mõistusepärase lahenduse leidmist. Liigub kahes suunas: ratsionalism (tõelust on võimalik hoomata mõtlemise printsiipidest lähtudes) ning empirism (tunnetuse alusena nähakse meelelist kogemust). 20. sajandi filosoofia tunnuseks on teadmiste kasv tehnikas ja teaduses. Tekib uuspositivistlik maailmapilt (suur seotus teadusega), keelefilosoofia, eksistentsialism, hermeneutika. Kierkegaardi tähelepanuväärsemate teoste hulka kuulub ,,Elutee staadiumid", milles ta küsib mis on inimese puhas olemine. Inimese elu teostub tema hinnangul kolmel tasandil: esteetiline tasand e elu vastavalt meeleolule. Sel tasandil ei taju inimene, et tal on kohustused, ta elab käesolevas hetkes. Elab nõnda hetkeni, mil jõuab kriisi, kus ta peab aru saama, et nii elada ei saa
Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- Sumner Eksistentsialism- Sartre, Kirkekaard, Freud Vooruste eetika- Aristoteles, Aquino Thomas Nimetus Rajaja/ Sisu tuntuim(ad) Kultuuriline Erinevatel kultuuridel on erinev eetika. Eetika on relativism revolutsiooniline kõrvalprodukt, mis sõltub inimvajadustest ja sotsiaaltingimustest
annaabi.ee 
