5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Edward16
Õppematerjali autor
Elektrivoolu töö Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2 A= t
Elektrilaeng- on keha iseloomustav füüsikaline suurus. Näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Tähis: q või Q, ühiku tähis C(kulon). Q= It Elektrivool- nimetatakse laengukandjate suunatud liikumiseks. Elektrivoolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 1amper, tähis I Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A, 1J Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. N, 1W. Kehade elektriseerimine: Hõõrdumisel, elektriseeruvad mõlemad kehad st. Nad omandavad elektrilaengu. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektriseerumiseks nimetatakse kehale elektrilaengu andmist.(laetud kehade vastastikune mõju)
Suurus Tähis Mõõtühik Valem Mõõteriist VOOLUTUGEVUS I 1A I=U/R PINGE U 1V U=I*R Voltmeeter TAKISTUS R 1 R=U/I Oommeeter AEG t 1s t=A/N ELEKTRIVOOLU TÖÖ A 1J A=I*U*t=N*t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS N 1W N=A/t=I*U ELEKTRIMOTOORJÕUD 1V =Ak/q Voltmeeter SOOJUSHULK Q 1J Q=I2*u*t SISETAKISTUS r 1 RISTLÕIKEPINDALA S 1mm2 S=l/R
F-jõud mis mõjub laengule [1N] q-laengu suurus[1C] · Elektrivälja jõujoonte omadused:1)jõujooned algavad positiivselt ja lõpevad negatiivsetel laengutel 2)jõujooned on pidevad 3)jõujooned ei lõiku teineteisega 4)jõujoonte tihedus on seda suurem, mida lähemal laetud kehale. · Homogeenseks elektriväljaks nim niisugust elektrivälja mille suvalises punktis on elektrivälja tugevuse vektroil ühesugune suund ning ühesugune arvuline väärtus. · Töö laengu ümberpaiknemisel elektrivälja ühest punktis teise ei sõltu trajektoori kujust ning arvutatakse valemiga A=qEd A-töö elektriväljas[1J] q-laeng[1C] E-elektrivälja tugevus[1N/C] d-elektrivälja ulatus[1m] Töö on võrdne potentsiaalse energia muudu vastand väärtusega . · Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis näitab elektrivälja poolt tehtava töö hulka, mõõdetuna voltides (V).
V: kehal on elektrilaeng. 7.Miks liibub villase riidega hõõrutud täispuhutav õhupall vastu seina, kappi või mõnda muud eset? V: kuna sellel tekib staatiline elekter. TEST 1.Klaaspulga hõõrumisel siidriidega omandab klaaspulk positiivse laengu 2.Kui karusnahaga hõõrutud eboniitpulk tõmbab laetud keha enda poole, siis on keha laetud negatiivselt 3.Missugusel nähtusel põhineb elektroskoobi töö? Samanimeliste laengute vastasmõjul 4.Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad, erinimeliselt laetud kehad aga tõmbuvad 5.Mis juhtub niidi otsa riputatud kerge laadimata kuulikesega, kui talle läheneda laetud keha? Kuulike tõmbub laetud keha poole Tööleht 2 Elektriseeritud kehade vastastikmõju 1.Millest on põhjustatud elektriliselt laetud kehade vastastikmõju? V: on põhjustatud nende elektrilaengust 2
RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskkonna tihedusest,teguri g väärtusest ja keha ruumalast Fü=gV *Keha ujub,kui keha tihedus on väiksem vee omast TÖÖKS nim seda kui mingi jõu mõjul keha liigub. Töö=jõud*teepikkus A=Fs (1J-dzaul) VÕIMSUS on töö tegemise kiirus Võimsus=töö/aeg N=A/t (W-vatt) Kineetiliseks energia-liikumisenergia Ek=mv 2/2 Potentsiaalne energia-kehade vastastikmõju energia Ep=mgh MEHAANIKA KULDREEGEL:ükski lihtmehhanism ei anna töös võitu. Nii mitu korda võimade jõus,kaotame teepikkuses. KASUTEGUR näitab kasuliku töö ja kogu töö suhet =A(kasulik)/A(kogu)*100% OPTILINE TUGEVUS=1/fookuskaugus D=1/f 1dptr(dioptria)=1/1m Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga
Elektrivool osakeste suunatud liikumine El.voolu tigimused: 1)peab olema vabu laegukandjaid 2)neile peab mõjuma jõud(elektriväli) Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. El välja mõjul liikuvaid laengu kadjaid iseloomustab keskmine kiirus v , al voolu korral v=const Alalisvoolu võib käsitleda, kui laegu ühtlast liikumist Samal ajal osaleb osake ka kaootilises soojuliikuvuses. Valents elektron aatomi väliskihi elektronid Juhtivuselektron valents elektron mis võib aines vabalt liikuda. Voolutugevus sõltub: 1)vabade osakeste arv ruumala ühikus 2)ühe osakese laengust 3)ristlõike pindala
Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega ning sellega iseloomustatakse nii energia suuruse muutumist kui ka energia muundumist ühest liigist teise (A=UIt, A=I²Rt, A=U²/R*t, kus A=elektrivoolu töö (1J), U=pinge (1V), I=voolutugevus (1A), t=aeg (1s), R=elektritakistus (1)). Mõõdetakse kaudsel teel, kasutades voltmeetrit, ampermeetrit ja kella. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus ning arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega (N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid