AMORFSED AINED, OMADUSED, KASUTAMINE (0)

Tartu Kivilinna Gümnaasium
Amorfsed ained, omadused, kasutamine
Referaat
Autor: Julianna A.
Klass: 10. a
Juhendaja : Piret P.
Mai 2009
Tartu

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Nt PIGI - on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest. 3
4
Klaasigraanulid Järvakandi klaasitehases. 4
Amorfsete ainete omadused 5
Amorfsete ainete kasutamine 6
Kasutatud allikad 7

Sissejuhatus

Tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfseteks aineteks, mis muudavad raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju. Iseloomustab aatomite või molekulide paigutuse korrapärasus ainult väga väikestes piirkondades (kuni 1 nm ulatuses). Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine ( voolamine ), kuid seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Amorfne olek on omane niihästi lihtsaile (näiteks: klaas, sulatatud kvarts ) kui ka kõrgmolekulaarseile ühendeile (näiteks: kautshuk, kummi, vaigud, orgaaniline klaas). Amorfseks aineks on ka pigi. Näiteks tasasel alusel seisev pigist kuul vajub ajapikku lamedamaks.

Nt PIGI- on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest.

Klaasigraanulid Järvakandi klaasitehases.

KLAASID - on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Näiteks vanade kirikute aknaklassid on sajanditega alt paksemaks ja ülevalt õhemaks muutunud. Klaasi puhul on asi siiski mõneti keerulisem, sest neis esineb lähikorrapära, mis sarnaneb mõneti kristallstruktuuridele. Looduses leiduvad klaasid on basalt ja merevaik.
Amorfsust käsitletakse vahel ka eraldi aine olekuna, vahel aga tahkena, vahel jällegi kui vedelana, aga viskoossus on väga suur. Amorfsetel ainetel pole konkreetset sulamistempeatuuri, vaid soojenedes muutuvad üha pehmemaks, kuni muutuvad tavapärase voolavusega vedelikeks. Põhimõtteliselt amorfset jääd on võimalik saada näiteks veele vedelat lämmastikku peale valades. Vesi jäätub nii kiiresti, et kristalle ei jõu moodustuda või on need erakordselt väikesed (peitkristalne). Jääl on siis uued omadused.

Amorfsete ainete omadused

• Tugevus
  
• Elektrijuhtivus
  
• Tulekindlus
  
• Akustilised omadused
  
• Vastupidavus survele/paindele
  

Amorfsed ained on tahked, kuid muudavad raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju.
Nad on tugevad, hea elektrijuhtivusega, tulekindlad, akustiliste omadustega, vastupidavad surveele/paindele. Amorfsel ainel puudub kristallstruktuur. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur , nad muutuvad järkjärgult voolavamateks, pehmemateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast - nad on isotroopsed. Nad võivad võtta suvalise kuju. Amorfsed polümeerid lagunevad paremini, kui kristalliinsed: tärklis, PVA (polüvinüülalkohol), PEG, tselluloosi derivaadid , polüestrid.
Amorfsed plastid nagu PPSU, PEI ja PSU: Nende mehaanilised omadused säilivad erakordselt hästi kuni klaasistumistemperatuurini välja, samuti on neil väga head elektrilised omadused.
Amorfne ränidioksiid E 551 on paakumisvastane aine. Sula ränidioksiidi tardumisel tekib värvitu amorfne mass – kvartsklaas . See on väga väikse soojuspaisumisega ja seega ei purune nad külma vee mõjul. Kvartsklaas laseb läbi UV- kiiri , kasutatakse kvartslambi kesta materjalina, väikestes halogeenlampides.

Amorfsete ainete kasutamine

Amorfseid aineid kasutatakse torude, tihendite jms. valmistamiseks. Lisaks sellele pakub nende toiduga kokkupuutumise sobilikkus ja vastupidavus kuumale veele või aurule häid võimalusi kasutada neid struktuuriosadena meditsiinis, ravimi- ja piimatööstuses.
Amorfsete ränidioksiidide ( E551 ) kasutusala : puuviljad , taimed, kuivatatud marjad, toidusoolad.

Kasutatud allikad

http://et.wikipedia.org/wiki/Amorfne_aine

http://fyysika.matefus.pri.ee/pindpinevus.pdf

http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3031/ptk02p2.pdf

http://www.otsimrat.net/kraater/marksonad.HTML#amorfne

http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Pildid/th_116_1680.jpg&imgrefurl=http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Pigi.htm&usg=__I2wKjWVWUFOi7_t8R-wQyz3dPSI=&h=521&w=696&sz=64&hl=et&start=10&um=1&tbnid=buT2aGgQ0DohpM:&tbnh=104&tbnw=139&prev=/images%3Fq%3Damorfsed%2Bained%26ndsp%3D20%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN%26um%3D1

http://www.tplast.ee/index.php?group_id=44&page=66

http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1733
7