Vararenessanss on renessanssaja osa, mis vältas aastatel 1430-1500. Sel ajajärgul on renessansiaja kujutavas kunstis tooniandjaks Itaalia. 15.sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks Firenze. Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust- inimest kui loojat. Otsitakse ja leitakse paralleele antiikajaga. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende
Tallinna Nõmme Gümnaasium Itaalia vararenessanssi maalikunst Mark Saarts 11c Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist,
II tund 11.klass VARARENESSANSS Lugeda: Lauri Leesi ,,Kunstilugu koolidele" lk 65 - 69 Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" lk 131 141 Tunni ülesanne: Teha konspekt. Vastata küsimustele lk 69. Järgmisel tunnil vastata konspekti põhiselt. Maalikunst 15.saj vararenessanss (quattrocento; keskus Firenze) Keskendumine detailidesse või innustumine perspektiivefektidest mõjus nii, et üksikasjade terviklikuks kompositsiooniks ühendamine jäi mõnikord unarusse. 15.saj maalijate kompositsioonilised lahendused on tihti pisut kunstlikud ja ebaloomulikud. Inimesed on enamasti kõik samal tasapinnal pildi esiplaanil ega ole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Sellepärast nimetatakse varasemat vararenessanssi ,,primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessanssiga).
Renessanssi maalikunst Vara-renessanss Itaalias Risto Paalonen Madis Klein Sissejuhatus Renessanssi maalikunsti See haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi maalikunsti iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ja siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd). Vararenessansi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse
Kuressaare Ametikool Aärikoolituse osakond Arvutiteenidus RENESSANSS JA BAROKK Referaat Õpetaja: Urve Pulk Kuressaare 2006 RENESSANSS SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia
Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur
Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade"vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Seda perioodi nimetatakse kõrgrenessanssiks 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur
Sisukord: · Sissejuhatus ( 2.lk ) · Itaalia vararenessansi arhitektuur ( 3.lk ) · Itaalia vararenessansi maalikunst ( 4.lk ) · Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur ( 5.lk ) · Itaalia kõrgrenessansi suurmeistrid ( 6.-8.lk ) · Kasutatud kirjandus ( 9.lk ) SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas.
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades
RENESSANSS Koostaja: SIIA PANE OMA NIMI Renessanss Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Ehituskunst Itaalia vararenessansi arhitektuur Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze
Murrangulised muutuses toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutised endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Forenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäid tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule
Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid………………………………………………
Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Vararenessanssi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze, seda suuresti tänu kultuurihuvilisele Medici suguvõsale. Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli kasutusele ümarkaar. Nii
Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele
kunagi tavalise kogemuse kaudu. Reegleid ehk jumalikke proportsioone olevat arveastatud juba antiikkunstis. Tuntust kogusid peamiselt need kujurid ja maalijad kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, kirjandist, filosoofiat ja mütoloogiat. Visuaalses kunstis hakati nägema vaimset loomingut, kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. 1. 14. sajand trecento e. eelrenessanss 2. 15. sajand quattrocento e. vararenessanss 3. 16. sajand cinquecento e. kõrgrenessanss Itaalia arhidektuur 15 sajandil: Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks sel ajal Firenze. Filippo Brunelleschi(1377-1446) Arhidektuuri esimene suurmeister. 1419 hakati tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit, mis tegi ta kuulsaks arhidektina. Veel enne seda oli jõudnud kavandada tõeliselt renessansliku hoone Firenze Leidlaste Kodu
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2
1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus
· Templid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Tempel on püha paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumide ehitiseks. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, lage toetavad sambad seisid tihedasti,siseruum oli seetõttu hämar. · Templid ehitati kivist, ilma mördita, mõnikord metallklambreid kasutades. Laed tehti kiviplaatidest , siseruumis kujusid tavaliselt vähe, tühja pinda ei ole. · Skulptuur on dünaamiline, mänglev, liigutuste ja zestide mitmekesine. · Enamasti kasutati kivi, kuid ümarplastilisteks vabaskulptuurideks kasutatakse ka vaske ja pronksi. · Skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. · Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. · Gandharas loodud kujudel on seoseid hellenismiga. Neil on rahulik, leebe ja ülev ilme. See andis eeskuju ka hiina ja jaapani skulptuurile.
kunstikeskuseks. Ehitatu palatsosid, uhkeid kirikuid, kabeleid ja ka uhkeid villasid. 4. Kuidas ehitati? Milliseid elemente ja võtteid kasutati? Näiteks võime tuua palatsod. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici.Palatsode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive, näiteks alumise korruse kivid olid suured ja rohmakalt tahutud (rustika-talupoeglik müür), teise korruse omad on juba tasasemad ja väiksemad, kuid mõjuvad siiski peenemalt kui kolmanda korruse peen ja puhas ladu. 15. sajandi keskpaigaks muutus palatsode stiil peenemaks ja kergemaks. Rikkurid, kes seal elasid, ei tahtnud ometigi oma rikkust varjata. Seepärast muutuski kindluse moodi elamu
· 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472)
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus
10. Mida või keda kujutasid tavaliselt india vabaskulptuurid? Vabafiguurid kujutasid 11. Millal oli india kujutava kunsti õitseaeg klassikaline periood? 4-7.sajand 12. Nimeta kaks kuulsat india tüüpi templit, neist üks Kambodzas ja teine Jaava saarel Indoneesias. Angkor Vati tempel Kambodzas ja Boroboduri tempel Jaava saarel. 2.HIINA KUNST 1.Kui vana on hiina kunstitraditsioon? IV a ekR 2.Millisele konstruktsioonile on enamasti üles ehitatud hiina arhitektuur? Palkkonstruktsioonile 3.Kes ja millal ühendas Hiina? 4.Milline on Hiina tähtsaim kiviehitis? Suur Hiina Müür 5.Mida tead kuulsate terrakotasõdurite kohta? Millal ja milleks nad loodi? 6.Milliseid erinevaid seisukohti rõhutasid konfutsionism ja taoism?Kuidas nad olid praktilised elus ühitatavad? Taoism looduslähedane elu, sõltumatu ühiskonnast, vaba inimene. Konfutsionism ühiskonna harmoonia, mõõdukus, traditsioonide austamine 7.Kuidas hinnati Hiinas kalligraafiat?
Reeglites pidi olema nii tõde kui ka ilu. Muutus kunstitemaatika. Tasapisi jõuti kaasaegsete inimesteni. Muutub kunstnike postisioon esile tõusevad need meistrid, kes oskavad kasutada matemaatilisi võtteid ja kes teavad antiikmütoloogiast midagi. Nad hakkasid käsitöölistest erinema. Käsitöömeistreid hakati pidama kõrgematena kunstnikena. Võetakse kasutusele kunstnike nimetus. 14. saj eelrenessanss/kunstnikuid hakkasid rohkem tunnetama inimesi 15. saj vararenessanss 16. saj kõrgrenesanss Arhitektuur 15. Saj. Kogu Lääne-Euroopa kunstikeskuseks kujuneb Firenze. 15 sajandiks olid firenzelased saavutanud sõjalisi võite eneseteadvus tõuseb. Nad nimetasid vahel oma linna uueks Ateenaks. Hakati oma kodusid kunstiga kaunistama, oma linna kaunistama. I arhitekt Philippo Brunelleschi peetakse esimeseks suurmeistriks, mitmekülgne. Ta oli õppinud kullassepaks, aga edu saavutas ehitajana. 1419.a hakati tema uuenduslike kavade
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma
Kunstiajalugu. Vararenessanss.(15.saj.) 1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab ,,taassündi")-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas kirjanduse ja kunsti toetaja (roomlase Maecenase järgi). 5. Palazzo (palee)-kerkisid endiste kitsaste elumajade asemele. Nelinurkse põhiplaaniga, keskel kaarkäikudega siseõu. Enamikus kolmekorruselised (korrustevahesid tähistati karniisiga), katus madal ja lame. Laiad esiküljed olid tänava poole.Välditi kõike
Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. 2 Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616)
Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis Naumbergi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta Hermann ja Rode Naumbergi toomkiriku läänekoor Saksmaal · Peateema Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukehaga · Ka Neitsi-Maarja Jeesus lapsega · Nt Maarja kuju Magdeburgi toomkirikus Maalikunst-vitraazikunst · Aknad suured · Kujutati inimfiguure · Kandsid edasi mingit lugu · Nt Chartrese katedraal, saint-Chapelle kabel Itaalias seinamaal ja tahvelmaal · Giotto di Bondone Firenze koolkond, freskod San Fransesco kirikus · Simone Martini Siena koolkond, kasutas temperavärve munakollasega · Duccio Siena koolkonna rajaja, ratsaportree Miniatuurmaalikunst · Vennad Limbourgid · Pildid barry hertsogi käsikirjalises palveraamatus Gooti kujutav kunst Eestis Vanimad skulptuuri ja maalikunstiteosed romaanipärased: · Valjala kiriku lääneportaali kaunistav raidkivist ornamentika
juba keskajal (nt looduse teadlik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst). Sel perioodil kasvab ka kunstiku eneseteadvus (teoste signeerimine, kunstniku enda lisamine oma teostele). Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani.
Notke maali ,,surmatants", mis on 7,5 meetrit pikk. Sajandeid hiljem tuli ka pseudogooti stiil, mis levis tugevasti Inglismaal ja ka Eestimaa mõisnikud rajasid pseudogooti stiilis ehitisi( Alatskivi loss, Glehni loss Nõmmel, Vana-Jõesuu loss). Renessanss Euroopas ja Eestis Renessanss ehk taassünd on oma nimetuse saanud sellest, et Itaalias hakati matkima antiik kunsti ja sellepärast nimetataksegi 15-16. Saj. kunsti taassünniks. · Vararenessans(15.saj)- keskuseks Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli seal Medicete perekond. Siis hakkasid inimesed panema suuremat rõhku elumaja mugavusele ja ilule. Tavaliste kokkusurutud elamute asemel ehitati nüüd palazzod ehk paleed, mis olid kolmenurksed ja horisontaalsusega ja kaunistati rustika. Selle stiili musternäidis on Palazzo Pitti Firenzes. Välditi kõike gootipärast. Ning võeti kasutusele pilastrid, frontoonid. Esmakordseslt tõusis maalikunst kõrgemale teistest kunstiliikidest
Johannese Ilmutusraamat Seda hinnavad ekspressionistid ja sürrealistid Võib näha arvukamalt kujutatud saatanat koos oma põrguinglitega ja deemonitega Usulise vaimustuse aeg, kus koguaeg oodati maailmalõppu GOOTI KUNST Võeti mõistena kasutusele renessanssi ajastul, oli pilkenimi keskaja kunstile Metsik kunst mis ei austanud antiikaja kunsti (?) Ehitati kõrgeid kirikuid, püüeldi taevasse Jumala poole Omapäraseim arhitektuur, ehitised on 20. Saj pilvelõhkujate eelkäijateks, erinevad täiesti varasemast arhitektuurist, kus eeskujuks madal maalähedane hoone Gooti ajastul ehitatud ka Egiptuse püramiididest kõrgemaid kirikuid (üle 150 m) Ehituskunsti iseloomustus Arhitektuur on sündinud põhja-prantsusmaal 12. Saj keskpaigas Varasemat ajastut varagootikaks esineb ainult Põhja-Prantsusmaal 12. Saj II poolel Varagootika Loojaks on peetud Saint Denisi abti Suger'i [süsäär]
Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. 2. Madalmaade maalikunst 15 sajandil Madalmaades olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal /altarimaal.Madalmaade maalijad kasutasid 15 sajandi jooksul õlivärve, aga itaalias levisid need alles sajandi lõpul. Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA Õlivärvide segamine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, mis paremini vastavad looduses nähtavaile. Õlivärvide mahlakus ja erksus andsid edasi ülipeeni detaile.. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
