Elanike arv lk 10 Rahvaarvu kasvu graafik lk 10 Rahvastiku paiknemine lk 10 - 11 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis lk 12 Rahvastiku püramiid lk 12 Rahvastikupüramiidi iseloomustus lk 12 Linnastumine lk 13 Suuremad linnad ja linnastud lk 13 Rahvastik linnas lk 13 Linnade paiknemise iseloomustus lk 13 Energiamajandus lk 14 Energiavarade eksport ja import lk 14 Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17
suurriikidega, kuid jääb neist maha rahvatulu suuruselt 1 elaniku kohta, põllumajanduse intensiivsuse ja masinatööstuse kõrgtehnoloogia poolest Koht ÜRO inimarengu indeksi järgi 21. ÜRO inimarengu indeks 0,916 SKT elaniku kohta (USD) 29 000 Sündimus 0,9 % Suremus 1,0 % Imiku suremus 0,6 % Kirjaoskus 98,5 % . 8 Vähemalt keskhariduse omandanute osatähtsus 20-24 aastaste hulgas. Kvartaliandmete aastakeskmine. Mitteõppivate kuni teise haridustaseme alumise astme andmed
ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitaksegi 26 kantonist · Vanuse struktuur: 0-14 aastat: 15.6%, 15-64 aastat: 68.1%, 65 aastat ja rohkem: 16.3% Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid)
1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861 Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Riigihümn: Fratelli d'Italia Usund: Katoliiklus Haldusjaotus: 20 maakonda 1.1 Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Abruzzo maakond Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond
Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma (2 547 677 elanikku) (2006) Milano (1 308 735 elanikku) Napoli (984 242 elanikku) Torino (900 608 elanikku) Palermo (670 820 elanikku) Maakondi: 20 Riigikeel: Itaalia Religioon: Valdavalt rooma-katoliku usk (87%) Rahvuspüha: 2. juuni Riigikord: Unitaarne Vabariik Iseseisvus: 17. märts 1861 Pindala: 301,230 km² Rahvaarv: 58,133,509 (2006) Rahvastiku tihedus: 192,99 in/km²
Argentiina Rahvastik 1. Riigi rahvaarv Argentiina on suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu suuruselt 31. riik. Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000. 2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort . Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000. 2050 aastaks 50,943,000. 2. Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2 Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab Buenos Aireses või selle lähiümbruses
) Riigi võrdluses maailmas: 82 Ränne: 1.47 sisserändajad/1,000 elanikkonnakohta (2010 est.) Riigi võrdlus maailmas: 47 Linnastumise: linna Rahvaarv: 77% kogu rahvastikust (2008) linnastumise määr: 0,8% iga-aastane kasvumäär muutus (2005-10 est.) Suhe Sugu: sündinud: 1.051 meeste / naiste alla 15 aastat: summa 1,05 meeste / naiste meeste 15-64 aastat: 1 / naiste 65-aastaste ja üle: 0,72 meeste / naiste Rahvaarv kokku: 0,96 meeste / naiste (2010 est.) Imikute suremus: kokku: 3,31 surmajuhtumeid ja 1000 elussündide maailma riikide võrdluse: 216 Mehed: 3.63 surmajuhtumeid ja 1000 elussündide naissoost: 2.98 surmajuhtumeid ja 1000 elussündide (2010 est.) Eluiga sünnihetkel: Rahvaarv kokku: 81.09 aasta maailma riikide võrdluse: 12 Mehed: 77.91 aasta female: 84.44 aasta (2010 est.) Total viljakust määr: 1.97 laste sündinud/naine (2010 est.) maailma riikide võrdluse: 131 HIV/AIDSI - täiskasvanud levimuse määr: 0,4% (2007 est.)
peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. (Melany, 2009.) Loodusvarad · Kivisüsi · Raud · Maak · Boksiit · Kala · Puit · Tsink · Kaaliumkarbonaat (France..., 2009) ARENGUTASE SKT ($/el. Kohta ostujõu alusel) 31100 Sündimus 13 Suremus 9 Imiku suremus 3,6 Keskmine eluiga (N/M) 84/77 Kirjaoskus % - 99,0 Põllumaj. % SKT 2,2 Kuuluvus riikide rühma: arenenud tööstusriik (Liiber, Rootsmaa, Saar, Uibo, 2007:82) RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Lisaks veel: G8 WTO(World Trade Organisation) SPC( Secretariat of the Pacific Community) IOC( Indian Ocean Commission) IMF( International Monetary Fund)
Riigi arengutase SKT ostujõu alusel elaniku kohta: 38 341 USD Sündimus: 8 vastsündinut 1000 elanikku kohta Suremus: 9 inimest 1000 elanikku kohta Keskmine eluiga (N/M): 85,6 aastat/ 78,8 aastat Kirjaoskus(N/M): 92%/84% Hõive põllumajanduses: 1,4% Hõive tööstuses: 26,5% Hõive teenindussektoris: 72% Jaapan on suhteliselt kõrgelt arenenud riik. SKT elaniku kohta on seal võrreldav paljude inforiikide SKT-ga. Sündimus ja suremus pole Jaapanis eriti kõrged. Sündimus Jaapanis viimaste aastate jooksul kogu aeg kahanes, 2008. aastal aga järsku hakkas kasvama. Arvatakse, et kuna Jaapan praktiliselt ei võta vastu immigrante, võib Jaapanis mitme aasta pärast välja kujuneda demograafiline kriis. Selle tulemuseks hakkab väike arv töötajaid ülal pidama rahvastiku vananemise tõttu riigis olevat arvukat pensionäride hulka. Keskmine eluiga Jaapanis on tänu jaapanlaste tervislikule eluviisile ja hästi arenenud
Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp
25000000 Inimeste arv 20000000 rahvaarv 15000000 10000000 5000000 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Aasta number 7 Rahvaarv on alates 1970ndatest aastatest aina kasvanud. 1970-1990ndates kasvas rahvastik iga kümnendiga 3 miljonit. Seejärel langes rahvaarv 5 aastaga 7 miljoni võrra, kuid järgneva viie aastaga (kuni 2000) kasvas see plahvatuslikult 31 miljoni inimeseni. Alates sellest ajast on rahvastiku arv veidike kasvanud kuid siiski tasapisi, stabiilne olles. RAHVASTIKU PAIKNEMINE RIIGIS: Keskmine rahvastiku tihedus on 3,3 in/km². Võrdluseks USA keskmine rahvastiku tihedus on 31/km2 , Alaskal 0.4/km², Gröönimaal 0.027/km2 .
jaapani muinasjuttudes. 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine Jaapan on kõrgeelutasemega heaolu riik 2.1 Arengutaseme iseloomustamine 2.1.1 Elanikearv Jaapanis elab 126 772 000 inimest. Jaapan on rahvaarvu suuruse poolset üheksas riik Temast suuremad on näiteks Hiina (1251,2 mln), USA (273,1 mln.) ja Venemaa (146,4,mln). Jaapanist väiksemaid riike on väga palju. 2.1.2. Rahvaarvu kasv Jaapani rahvaarvu kasv on 0,17%. See tähendab, et Jaapani rahvastik eriti ei kasva. Aga iive on ikka positiivne. Kui rahvaarvu kasvu võrrelda teiste arenenud riikidega, siis see on sarnane nendega. Vähestel riikidel on rahvaarvu kasv üle üha või rohkema ja vähestel riikidel on rahvaarv ka negatiivne. 2.1.3 Sündimus ja suremus Jaapani sündimus on 10,04%o ja suremus on 8,34%o Jaapani sündimus ja suremus on madal, nagu teistelgi arenenud riikidel. 2 2.1
.. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS...................................................................................... 10 8. PÕLLUMAJANDUS.......................................................................................... 11 9. METSAMAJANDUS.................................................
Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
Lõuna Tsiilis on rahvastiku tihedus aga väga väike, sest seal on karm kliima. (Joonis 19) RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Joonis 22: Rahvastikupüramiid Alla 15 aastased lapsed moodustavad rahvastikust 24,1% (M 2 010 576 / N 1 920 951). 15-65 aastased tööealised moodustavad rahvastikust 67,4% (M 5 480 703 / N 5 492 988). Üle 65 aastaseid on 8, 5% (M 576 698/ N 802 825). Mõnekümne aasta pärast on Tsiili rahvastik arvatavasti vananenud. Meeste keskmine eluiga on 74 aastat. Naiste keskmine eluiga on 80 aastat. Selle riigi elanike keskmine eluiga on üsna kõrge. Suremuse näitaja on 5,77 surma/1000 inimese kohta, sündimuse näitaja on 14,82 sündi/1000 inimese kohta, imikusuremus on 7,71 surma/1000 elusa sünni kohta. Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 1,05 poissi/ 1 tüdruku kohta. 12
arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;
..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Suurbritannia suured metsaalad ongi aja jooksul vaikselt maha raiutud ja põllustatud, mis on olnud tugevaks põhjuseks metsalooduskaitsealade loomisele. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu: · Rahvaarvu kasv 2006- 2050: 14% · Sündimus: 12 4 · Suremus: 10 · Imikusuremus: 5,1 · Keskmine eluiga (N/M): 81/76 · Kirjaoskus: 99.0% · SKT ($/elaniku kohta ostujõu alusel): 31800 · Põllumajanduse % SKTst: 1,0 · Tööstuse % SKTst: 25,6 · Teeninduse % SKTst: 73,2 · Haritav maa: 23% Suurbritannia kuulub arengutasemelt inforiikide hulka, sest 20. sajandi lõpul, tööstuse osakaalu kahanemise ehk deindustrialiseerimise taustal kasvasid seal kiiresti äriteenused,
hüdroelektrijaamades. Tööstusharudest on tähtsaimad tekstiili- ja rõiva- ning toiduainetööstus. Kaevandatakse kivisütt, kromiiti ja vasemaaki. Haritavat maad on 33,2% territooriumist. Kasvatatakse tubakat, puuvilla, teravilja, õlipuud, suhkrupeeti, tsitruseid ja kaunvilju. 2003.a. Tigrisele ja Eufratile ehitatud paisud võimaldavad niisutada üle 50 000km2maad. Peetakse ka palju kariloomi, kuid nende tootlikkus on väike. 2009.a. oli töötuse määr 12,5%. Tähtis tuluallikas on ka turism, mida toetavad ilusad supelrannad, loodusmälestised, antiiksed paigad jne. SKT-st põllumajandus 11,9%, tööstus 23,7% ja teenindus 64,4% (2005). Rootsi Rootsi kuningriik asub Põhja-Euroopas. Maapiir on tal Soome ja Norraga. Rootsi pindala on 440 672 km2 ja rahvaarv 9 256 347 inimest (2009.a.). Pealinn on 1 260 700 elanikuga Stockholm. Rootsi on jagatud 21 lääniks, riigikeeleks rootsi keel ja rahaühikuks rootsi kroon.
..................................................................10 8.Metsamajandus ja metsatööstus ............................................................................................13 9.Tööstuse arengutase...............................................................................................................14 10.Transpordi iseloomustus .....................................................................................................15 10.1 Autotransport................................................................................................................15 10.2 Raudteetransport...........................................................................................................15 10.3 Siseveetransport............................................................................................................15 10.4 Meretransport................................................................................................
.................................................................................6 1.6 Loomastik.......................................................................................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustus.....................................................................................................7 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...............................................................................9 4. Rahvastik........................................................................................................................................10 6. Energiamajandus............................................................................................................................13 7. Põllumajandus................................................................................................................................15 8. Metsamajandus ja metsatööstus .....
1875 avati põllumajanduskool vastrajatud linnas Danilovgradis, kuid kool suleti paar aastat hiljem sõja tõttu. Sarnane kool avati ka Podgoricas 1893. 1899 oli Montenegros 75 üld- ja 26 erakooli. Montenegro sai oma esimese telegraafi 1869 ja korrektse postimajanduse koos uue postkontoriga 1871. 1874 alustas Montenegro Austria abiga peatee ehitamist Cetinjest Kotorise, mida hiljem pikendati Rijeka Crnojevicani ja edasi läbi kogu riigi. Sel ajal avati ka raudtee Barist kuni Virpazarini. Järsk kasv toimus majanduses; tekkis palju väikeärisid. Välismaine kapital, peamiselt Itaaliast, voolas paljudesse Montenegro ettevõtetesse. Kuningas saatis noormehi õppima Itaalia ja Venemaa sõjaakadeemiatesse. Need mehed moodustasid Montenegro armee tuumiku, juurutasid moodsat sõjalist organisatsiooni, strateegiat ja taktikat. Montenegro armee peamine rahastaja oli Venemaa. Kuiningas asutas ülemkohtu, lahutades niiviisi kohtuvõimu ja täidesaatva
Tootmisüksus: mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis-või teeninduskeskus Osalemine Üksteisest isoleeritud Globaalse ulatusega maailmamajanduses: majandussüsteemid majandussüsteemid; ühtne üksikute kaupade osalemine maailmamajandus 23 7. Rahvastik ja asustus 42. Maailma rahvaarvu kasvu põhjused ja tagajärjed: Rahvaarv hakkas kasama umbes 800 aastat e.m.a, kui inimesed olid muutunud paiksemaks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvastik suurenenud ligi 50 korda (10 miljonilt 500miljonini) meditsiini areng ja elumistingimuste parenemine. Umbes 1800. aasta paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja joksul.
Tsiili ongi maailmas esirindel vainitootjana. Lisaks on seal veel vase-, mineralide-, toidu-, kala-, raua- ja terase-, puidu- ja puidutoodete tööstused. Toodetakse ka transpordivarustust, tsementi ja tekstiili. 6 Tsiili viinamarja istanduste paiknemine, kus toimub ka veinide tootmine, vastavalt veinitootjale. 7 II RAHVASTIK Kui palju inimesi elab selles riigis? Tsiilis pole olnud suurt sisserännet ja seetõttu on rahvastik üsna ühtlane. Tsiilis elab 1995. aasta andmetel 14 161 000 inimest.Enamik rahvast pärineb eurooplaste, eriti hispaanlaste segunemisest põliselanikega, eelkõige araukaanidega. Hiliseimast sisserändajast elab linnades arvukaid valge rahvastiku rühmi, eelkõige sakslasi ja itaallasi. Ligikaudu 6% tsiillastest on põliselanikud. Üle 80% inimestest elab linnades
maailmamajanduses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav 43,3 79 eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in kohta 8527 KWh tarbimine 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
maailmamajanduses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav 43,3 79 eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in kohta 8527 KWh tarbimine 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid probleeme. 4. Eksport 5. Tootmine 7. Kivimite liigitamine tekke järgi: Tardkivimid- vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid. Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid. Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
Vanureid praktiliselt pole. Kirjaoskus väga madal. Noori väga palju. Kagu-Aasia Usuliselt väga kirju regioon, kus hinduismile lisanduvad budism, islam ja kristlus. Siinset majandust seovad oluliselt Hiina ettevõtlusvõrgustikud. Singapur kuulub arenenud riikide hulka. Korea on endiselt üks olulisemaid laeva ehitajaid. Linnriikidest nagu Singapur ja Hongkong on saanud maailma pangad. Singapuris ametlik riigikeel inglise keel. Malaisia ja Tai üritasid kopeerida Singapuri edu, aga sealne rahvastik on suurem ja raskem ümber kasvatada. Filipiinid Vietnam ja Indoneesia on maas. Levinud on ajutise tööjõu liikumine. Nt Paariks kuuks. NB! Üldiselt võib aasiat iseloomustada kui tööka rahvaga, konkurentsi pakkuv maailmajagu, mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka. Põhja-Afrika ja Ees- Aasia Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks:
lõpuks ühe oma kõige olulisemate perioodide majanduskasvuga, mis algas 1960. Oeiras, Lissabonis Portugali linnastus tegutsevad peakontoris paljud rahvusvahelised ettevõtted. Portugalis on tugev kalandussektori traditsioon ja on üks nendest riikidest, kus on suurim kala tarbimine elaniku kohta. Selleks, et Portugalis külastajate arvu prognoos oluliselt suureneks järgmise viie aasta jooksul on reisimine ja turism jätkuvalt väga olulised. Siiski on kasvava konkurentsiga Ida-Euroopa sihtkohad nagu Horvaatia, kes pakub sarnaseid atraktsioone, aga Portugal on sageli odavam. Portugal peab keskenduma tervisele, loodus-ja maaturismile, et oma konkurentidest üle olla. Alverca, Covilhã, Évora, ja Ponte de Sor on Portugali peamised kosmosetööstuse keskused. 12 Vaade üle Rahvaste Pargi, Ida-Lissabonis.
Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.