Hommikusöök hotellis. Alustamaks tutvumist selle uhke linnaga vaatame Tajo jõe kõrgelt kaldalt kaunist vaadet linnale. Distantsilt vaadates tundub justkui tegemist oleks hoopis teatrikulissiga. Ent siiski – ajaloolise linna südames leidub lisaks ohtratele ajaloolistele vaatamisväärsustele igapäevast saginat ja toimetamist. Ekskursioon Toledos: St. Tome kirik, mille seinale on maalitud kuulus El Greco maal „Krahv Orgazi matused“ ja El Greco maja; juudi sünagoogid ja kaunid mudejar stiilis hooned; paljude kunstirikkustega katedraal. Kahtluseta võib väita, et Toledos on omavahel põimunud juudi, mauri ja kristlik kultuur. Sõit jätkub läbi La Mancha, kurva kuju rüütli kodumaa. Meie teele jäävad ka kuulsad tuuleveskid, millega Don Quijote võitles. Puerto Lapice linnas külastame kõrtsi, kus Don Quijote rüütliks löödi ning võimalusel naudime siin ka lõunasööki. Jätkame sõitu ning jõuame La Manchast Andaluusiasse. Majutume Cordobas
Aias puudusid raidkujud, sest islam keelas inimese kujutamise. Peenrad asusid teedepinnast allpool. Kasutati ka rohkelt ronitaimi. Islami aias oli palju purskkaeve. Vesi voolas läbi aia. Aed oli kanalitega jaotatud tavaliselt neljaks osaks. Paljudes õuedes oli tsentraalseks kompositsiooni elemendiks sirge kanal keskse purskkaevuga, õue kaunistasid ka keraamiliste plaatidega sillutatud pinnad (maa, vahel ka seinad, sest kliima ei soosinud sageli elustaimestikku) või mudejar-stiilis ornamenteeritud akna- ja ukseavad, sammastega kaaristud või terved seinad. 8. Kirjelda lühidalt tüüpilist Hiina aeda * Hiina aedu iseloomustas kolm traditsioonilist elementide rühma: 1) mäed ja kivid; 2) järved ja ojad; 3) paviljonid ja muud ehitised. Hiina aedade kaks põhielementi ongi kivi ja vesi. Kolmandaks elemendiks oli taimed. Hiina aedades olid levinud ka avatud galeriid (lang-fang või lang-tzu), mis järgisid aia
(1852-1926). Seda Kirikut hakati ehitama 1882 ning eeldavasti saab kirik valmis 2026. aastal. See kirik kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. 17) REALES ALCAZARES Reales Alcazares on kindlustatud loss Sevillas. Selle ehitust alustas Almohaadide dünastia juba 12. sajandil. Aastal 1364 lasi Pedro I ehitada kiningaresidentsiks. See kuulub 1987. aastast UNESCO maailmapärandi pilt 7 - Zagrada Familia kirik nimekirja. Pedro I paleed arvatakse parimaks ja kaunimaks mudejar-stiili näidiseks. 18) CAMP NOU Camp Nou, kuni aastani 2000 Esadi del Futbol Club Barcelona, on jalgpallistaadion Kataloonias. Staadionit omab ja kasutab klubi Barcelona. See staadion avati 24. September 1957 ning laiendati 1982. Mahutavus väljakul on ligi 100 tuhat. Camp nou tähendab uut väljakut ja kuna ei teatud mis nimi panna sellele staadionile ning rahva keeli räägiti sellest kui uuest väljakust, siis jäigi nimi Camp pilt 8 Reales Alcazares Nou
alla, et surnud kuningad saaksid armuandmisest osa. Panteoni peamine arhitekt oli Juan Bautista Crescenci. Kuningaid ei asetatud kohe pärast surma panteoni oma kohale, enne seda olid valitsejad 10 aastat eesruumis, El Putridero's, Mädanemise ruumis. El Escorial oli omal ajal tähtsaim ehitis. Tizian - Felipe II. Juan Pantoja de la Cruz - Felipe II. Kääbus - Hispaania õukond armastas kääbuseid ja värdjalikke inimesi, neid kasvatati isegi meelega. Mudejar-stiil /mudéhar/ - mauri ja gooti kunsti sugemetega segastiil Hispaanias pärast mauride alistamist. Iseloomulikud on hoburaudkaar, rikkalik stukkornament, ehituskeraamika ja stalaktiiditaolised võlvid.Stiili õitseng oli 14.-15.saj.,eriti Toledos ja Sevillas (Slaididel näiteid Saragossast). Cordoba (23 400 m*m) linn Hispaanias Andaluusias. Uhke juudi linnaosa (Juudid saabusid Hispaaniasse koos roomlastega, ehitasid Cordobasse 30 sünagoogi ,tänapäeval
(1221- 16.saj.), Toledo (1227. 16.saj.) ja mitmete teiste katedraalide ehitajad lähtuvad aga Põhja Prantsusmaa suurtest katedraalidest (nt. Leon´i katedraali ehitamisel on otseseks eeskujuks olnud Reims`I katedraal). Samal ajal on hispaania gootikas ka terve rida iseärasusi: nelitise kohal kõrgub rikkalikult kaunistatud torn, kõrgete seintega ümbritsetud koor asub aga tihti pikihoone keskel. 14.saj. saavutas Hispaanias õitsengu gooti ja mauri ehituskunsti põimumisest tekkinud mudejar stiil, millele on iseloomulik hoburaudkaar, rikkalik stukkornament, ehituskeraamika kasutamine ning stalaktiiditaolised võlvid (Toledo ja Sevilla katedraali mõningad ehitusjärgud). Ruumis taotleti suuremat avarust, kirikute juurde ehitati arvukalt mitmesuguseid hooneid. Hispaania hilisgootikat (15.saj. lõpp, nim. ka Isabel-stiiliks) iseloomustab elurõõmus rikkalik plastiline dekoor ja ühtse ruumimõju hülgamine ( Toledo
kividega vooderdatud kanalid. Ka mauri aiad Hispaanias, mille kõrgaeg oli 8.-10. sajand, koosnesid reeglina mitmetest väikestest õuedest, mida ühendas vesi. Aed oli kanalitega jaotatud tavaliselt neljaks osaks (nn chahar-bagh). Paljudes õuedes oli tsentraalseks kompositsiooni elemendiks sirge kanal keskse purskkaevuga, õue kaunistasid ka keraamiliste plaatidega sillutatud pinnad (maa, vahel ka seinad, sest kliima ei soosinud sageli elustaimestikku) või mudejar-stiilis ornamenteeritud akna- ja ukseavad, sammastega kaaristud või terved seinad. Küpressid plaatanid ja apelsinipuud istutati lisavarju saamiseks sageli ridadena seinte lähedusse, aromaatsed taimed paigutati pottides vee lähedusse õhku lõhnastama. Aias puudusid raidkujud, sest islam keelas inimese kujutamise. Peenrad asusid teedepinnast allpool. Kasutati ka rohkelt ronitaimi, pergolad olid tuntud nii idamaades kui antiikses Vahemere-ruumis. Hispaaniast, kus
annaabi.ee 
