Vapside karm projekt võitis. Vapsid vabadussõdalaste poolsõjaline liit. Ülesehituselt meenutas natse. 3. PS 28.07.1937, kehtima 1938. Ametlikult ,,tagasipöördumine demokraatia juurde." Seadusandlik: 2kojaline parlament: Ülemkoda Riiginõukogu, 40 liiget, jagunemise määras ps. Tegelesid kõige tähtsamaga, tähtsad seadused jne. Alamkoda Riigivolikogu, 80 liiget, valiti iga 5 aasta järel. TS Vabariigi Valitsuse juhiks peaminister, istungeid juhtis ka president. 4. PS 28.06.1992, kehtima kohe. Võeti vastu referendumil. 1.PS 15.06.1920 2.PS 1933 3.PS 28.07.1937 4.PS 28.06.1992 Riigipea: Riigivanem Riigivanem, 5a, +40.a., Vabariigi President Vabariigi President omas seadusandlikku 6-ks aastaks, 40+ a. 5-ks a., 40+ a., Eestis võimu sündinud Eesti kodanik
Hariduslikel alustel valitav parlament pole demokraatlik. Hariduslik taust mõjutab mõtlemist: insener – masinavärk, astronoom – ruumiline, jurist – tekstipõhine. Laiem silmaring võimaldab kiiremini kohaneda. Eesti ainulaadne omanäoline II pensionisammas osutus üle ootuste edukaks. 3. Riigikantselei istungite osakonna juhataja Aivar Rahno Stenbocki majas toimuvad valitsuse istungid, seal töötavad igapäevaselt peaminister ja Riigikantselei. Valitsuse istungeid viiakse läbi istungite saalis ovaalse laua ümber, kuna ruum ei mahuta ümmarguse laua taha ära kõiki ministreid. Valitsuse istungite materjalid on 3 põhjalikult juba eelnevalt läbi arutatud. Istungeid juhatab peaminister, tema puudumisel asendajaks määratud minister. Otsuste vastuvõtmisel enam ei vaielda. Kutsutud esinejad istuvad peaministri vastas uste kõrval
I Maailmasõda 1914-1918. Keskriigid: Saksamaa, Türgi, Austria-Ungari ja Bulgaaria on kaotajad. Antant: Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa, USA, Itaalia on võitjad. I maailmasõda lõppes 11.11.1918 sõlmitud Compiegne'i vaherahuga. Sellega lõppes sõjategevus. Kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille ülesandeks oli välja töötada püsivad rahulepingud. Istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidi leppima Saksamaa. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa. Saksamaa pidi loobuma suurtest aladest ning sõjas tekitatud kahjud tasuma ehk reparatsioone maksma Atandi riikidele. Sakslased ei tohtinud omada tugevat armeed. Nad loobusid ka relvastusest: suured sõjalaevad, allveelaevad, tankid, rasked kahurid, lahingulennukid. Saksamaa loovutas alasid Tsehhoslovakkiale, Poolale, Taanile,
§-le 129; kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. Riigikogu esimees (mitteametlikult ka spiiker) on Eesti Riigikogu liikmete hulgast valitud eesistuja, kes moodustab koos kahe aseesimehega Riigikogu juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid ning kutsub kokku ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele, Riigikogu töökorra seadusele ja ning Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab tema ülesandeid Riigikogu aseesimees. Alates 2014. aastast on Riigikogu esimees Eiki Nestor. Riigikogu ülesanne seadusloomes on algatada seaduse eelnõu ja seaduse vastuvõtmine
· Vana konvendihoone asemele Ülesehitus: · Praegune alates 27.03.2007 · 101 liiget Reform 38 ? Kesk 29 (28) IRL 19 SDE 10 Rahvaliit 6 Rohelised 6 · Jagunevad parlamendirühmadesse fraktsioonidesse - ühe erakonna Riigikogu liikmete grupp. · Riigikogu juhatus: * Juhib istungeid * 3-liikmeline * Ene Ergmaa - esispiiker (IRL) * Keit Pentus 1. aseesimees (Reform) * Jüri Ratas 2. aseesimees(Kesk) 3 peamist ülesannet: · Seaduseelnõu algatamine · Seaduseelnõu arutamine ja vastuvõtmine · Seaduseelnõu väljakuulutamine Ülesanded: * Põhiseadus IV ptk §65 Riigikogu valimine: Riik jaotub ringkondadeks: 2007 12 ringkonda
President määrab peaministrikandidaadi.Ta võib seaduseelnõusi tagasi lükata. Presidendi valib Riigikogu. Eesti Vabariigi president peab olema sünnijärgne Eesti kodanik ja vähemalt 40 aastat vana. Valitakse 5ks aastaks ja ta ei saa olla president kauem kui 2 ametiaega. VALITSUS e. valitsusekabinet Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele. Koosneb kuni 15st ministrist. 11 Ministrit kellel on ministeerium ja müned veel ilma ministeeriumita. Peaminister esindab valitsust, juhatab istungeid, kirjutab alla õigusaktidele ja nõuab ministritelt seletust nende tegematta tööde kohta. Riigikogu seab ametisse valitsuse, ja tal on õigus ja valitsus vallandada. Umbusaldusavaldus tähendab valitsusekriisi: moodustatakse uus valitsus. Riiki juhitakse ministeeriumite kaudu, mille töö järjepidevuse tagab kantsler. Maavalitsused eesotsas maavanematega on ka tähtsad, kes esindavad valitsust maakonnakeskustes. Valitsus- ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ
avaldatakse ka meedias Koosseisu vahetus · Riigikogu valimised iga 4 aasta järel (viimati 2011 märts) · Uue koosseisu kutsub kokku president · Saadikuvanne · Erakorralised valimised juhul kui · Kolm järjestikust peaministri kandidaati ei suuda valitsust moodustada · Riigieelarve jääb vastu võtmata · Rahvahääletusele pandud eelnõu ei kiideta heaks AVALIK · Kogu Riigikogu tegevus on avalik · Igaühel on õigus istungeid jälgida kas kohale minnes või veebi vahendusel
Riigikogu Töö kostas Armands Ja Martin Toompea loss Iseseisva Eesti esimene parlament - Asutav Kogu pidas oma esimesed istungid "Estonias". Seejärel tuli Asutav Kogu (19191920) kokku Toompea lossi Valges saalis, kus ei olnud aga piisavalt ruumi kogu saja kahekümnele liikmele. Valges saalis pidas istungeid kuni oma hoone valmimiseni 1922. aasta sügisel ka I Riigikogu. Juhid Riigikogu esimees - Ene Ergma Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Eesti sümbolid Eesti Vabariigi hümn Eesti Vabariigi hümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen.
Korraldab sotsiaalabi ja teenuseid Organiseerib ühistransporti Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Töökorraldus TÖÖKORRALDUS VOLIKOGUS : Volikogu juht on esimees, keda valivad volikogu liikmed. Samuti valitakse ka üks või mitu aseesimeest. Volikogu esimees korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsust. Aseesimehed asendavad esimeest, kui see ei saa enda ülesandeid täita. Kõikides volikogudes on ka komisjonid. Need võivad olla nii alalised (püsivad) kui ka ajutised. Igal omavalitsusüksuse volikogul peab olema vähemalt 3-liikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Ülesehitus Eesti omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad. See tähendab, et vallal ja linnal on valitud esindusorgan-volikogu-ja oma eelarve
sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud, mis mujal olid tihti suureks probleemiks. Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 1619. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Väga hästi on säilinud raekoda, mis oli keskajal õige tähtsam ilmalik ehitis. Seal pidas oma istungeid linnavalitsus, mis töötas vahetustega. Pool aastat ühed ja pool aastat teised kuna vahepeal oli vaja teha tööd. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed, kes
Rahva ees esinemisel toetas Roosevelti külje pealt tavaliselt üks tema poegadest. Väideti, et Roosevelt tervenes lastehalvatusest, ravides end kuumaveeallikas. 1928. aastal sai ta New Yorgi osariigi kuberneriks. Suri ajuverejooksu 1945. aastal. 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932. aastal ta valiti esimest korda presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933. aastal sisse uued õigusaktid koondnimega “New Deal” (Uus Kurss). New Deal on Rooseveldi poolt koostatud reformide kava majanduskriisist välja tulemiseks, tänu millele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid, mis toetas ülivaeseid peresid. Andis ka laene olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused). 1936
lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Seega tekkis olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Miks aga tegelikult tekkisid diktatuurid? Esimene maailmasõda lõppes 1918. aasta novembris. Hirmus sõda nõudis miljoneid inimelusid ning jättis sügava jälje inimeste teadvusse. Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne. Püsivate rahulepingute väljatöötamiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles' rahulepinguga määrati Saksamaale suured reparatsioonid, riik pidi loobuma suurtest aladest, ei võinud omada suurt armeed ning liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna. 1930. aastail rahvusvaheline olukord aga teravnes. Suuresti oli see seotud Versaillles' süsteemiga. Sakslasi vihastas rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud tunnustada Saksamaad suurriigina
Kellele: Nimi: Põhimõtteliselt on pralament see mis langetab suuri otsuseid, valib presidendi ja peavad nõu riigi probleemidest. Parlamendi president, juhatus, esimeeste konverents President, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid. Lisaks on tema ülesanne jälgida, et peetaks kinni Euroopa Parlamendi kodukorrast, ning tagada kogu institutsiooni ja selle organite korralik toimimine. Juhatus on regulatiivne organ, mis vastutab parlamendi eelarve, haldus-, organisatsiooniliste ja personaliküsimuste eest. Lisaks presidendile ja 14 asepresidendile kuuluvad selle liikmete hulka ka viis kvestorit, kes osalevad liikmete
- valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni ühtsus, hääletamiseks ühtne positsioon. Riigipea roll seadusloomes seaduste väljakuulutamine. Kui riigipea leiab, et seadus pole sobilik, saadab ta selle seaduse parlamenti tagasi. Erimeelsuste püsimisel sekkub riigikohus. Parlamendi teine funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Esmane kohustus edastada valijate huve. Selleks üks nädalapäev istungeid ei toimu, kodanikega kohtumine. Igal kodanikul on õigus pöörduda oma saadiku poole ka omaalgatuslikult. Peamise osa parlamendisaadiku tööst moodustavad läbirääkimised ja eeltöö seadusprojektidega. Mõisted lobby, lobism, lobigrupid pärinevad Inglise parlamendipraktikast. Lobismi eestikeelne vaste kuluaarpoliitika. Lobistideks on parlamendisaadikud ja survegruppide esindajad. Korruptsiooni takistamine muudetakse
Uus valitsus moodustati 15. septembril 2004. Island kuulub Põhjamaade hulka ja on Põhjamaade Nõukogu liige. Lisaks sellele kuulub ta ÜRO- sse, Euroopa majanduspiirkonda ETA- sse ning NATO- sse. Island ei kuulu Euroopa Liitu. 1. Parlament Althingi (Rahvakoosolek) on maailma vanim ja tähtsaim valitsusasutus Islandis. See asutati Pingvelliri orus 930. aastal ning selle tuhandeaastane tegevus on jätkunud katkematult tänaseni. Althingi peab alates 1881. aastast oma istungeid parlamendihoones (Althingshúsid) Reykjavíkis. Eriolukordades, nagu 1944. aastal, tuldi kokku Pingvelliris. Althingi saadikud valitakse iga nelja aasta järel korraldatavatel valimistel. Valimispiirkondi on kaheksa. Enne 1991 aasta Althingi koosnes kahest palatist: välja valitud saadikut valisid oma koosseisust 1/3 Kõrgemasse palatisse, ülejäänud moodustasid Alumise palati. Alates 1991 Althingi on ühepalatiline. Praegu see koosneb 63 saadikust, millised valitakse välja propotsionaalse
EV Valitsuses kannavad vastutust mingi EL Komisjoni koosseisu kuulub 27 volinikku, aga valdkonna eest ministrid, sama teevad EL EV Valitsus koosneb kuni 15 ministrit. Komisjonis volinikud. Ministrid esindavad oma riigi huve, aga volinikud Ministrite ja volinike nõunikud töötavad kogu peavad olema sõltumatud ministri/voliniku ametiaja. Sarnased ülesanded: valitsus rakendab Valitsuse istungeid protokollitakse seadusandlust, komisjon tagab korrektse õigusaktide rakendamise. Ülesandelised erinevused: EL Komisjoni pädevuses on välissuhtlus, lepingute jälgimise Tegelevad poliitika kujundamisega ja valvamine rakendamisega Eestis võib eelnõu algatada valitsusele lisaks Eelarve koostamine Riigikogu
Otsuseid võtab Ministrit Nõukogu vastu hääletamise teel. Otsis loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogude liikmete enamuse poolt ehk. Kvalifitseeritud häälteenamus. Euroopa Komisjon on 25 liiget ehk. Volinikku. Komisjoni juhuib president. Euroopa komisjon täidab mitmeid ülesanndeid: 1. teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ning valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungeid. 2. seisab EL-I õigusnormide rakendamise eest. 3. haldab EL-i eelarvet. Europarlament valitakse iga 5 aasta järel. Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule. Parlamendis koondusvad saadikud mitte riikide, vaid ideoloogiafraktsioonide kaupa. Seadusandliku funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel. !) otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolekut. 2) mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogude
kui ka riikide sees," mis on loogiline, arvestades, et juba ajalooline taust ja geograafiline asend vormivad piirkondlikke erinevusi. Sellest lähtuvalt ei saa EL-is ühist eelarvet vastu võtta arvestades ainuüksi juhtriikide tahtega, vaid tuleb mõelda ka väiksematele maadele, kellel pole suurt häält, kuid kellel on omad vajadused. Targalt on tehtud nii, et lõplik otsus kujuneb välja alles peale mitmekordseid istungeid, sest sellisel juhul ei jää midagi tähtsat kahe silma vahele ning iga ettepanek kaalutakse hoolikalt läbi. See on kiiduväärt kogu Euroopa Liidule, sest demokraatlikumat lähenemist võimalike lahkarvamuste valutuks lahendamiseks pole võimalik saavutada. Ühise eelarve vastuvõtmist teeb mõnevõrra keeruliseks ühe huvirühma püüd kehtestada ühiskonnas ,,oma teema ning varjutada mõned teised samaolulised mured".
nutma panevaid. Esimesed eeldused demokraatlikuks riigiks on alati õigused. Ja kõik õigused on seotud kuidagi poliitikaga, sest poliitika mõiste ütleb järgmist: ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ehk siis sellest saame järeldada et meie riik on poliitiliselt demokraatlik sest kõiki riigikogu istungeid kus toimub kas mingi hääletamine või otsustamine toimub avalikult. Ja siis mis ongi põhiline on hääleõigus, see on esimene samm demokraatlikus riigis, et igal kodanikul on õigus valida. Eesti riigis toimuvad valimised regulaarselt nagu näiteks erakonna valimised. Kodanikuühiskond tähendab ka palju muud kui sotsiaalset solidaarsust. Ühiskond on seda demokraatlikum, mida rohkem saab avalikkus ühiselu reegleid ja seadusandlust puudutavates
1918 november lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid võitsid keskriike. 1930 aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord pingeliseks. 1918 aasta algul esitas usa president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11 nov 1918 sülmisid sõdivad pooled Compiegnei vaherahu. Pariisi rahukonverentsi istungeid peeti Versaille lossis. Kaotajaks tunnistati saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest alades ning tasuma sõjas tekitatud kahju, keelati omada tugevat armeed, et saksamaa täidaks rahutingimusi hõivasid liitlased 15 aastaks reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Antandi suurriigid ei arvestanud uute riigipiiride tegemisel teiste rahvuste soovidega, vaid tahtsid eelkõige oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta
1921.aastal juhtus aga õnnetus, Franklin sai lastehalvatuse. Kuid ta ei andnud haigusele alla, Roosevelt jätkas jalgade kasutamist. Ta ei olnud avalikes kohtades ratastoolis. Ta oli kõikidel piltidel püsti, kuid toetus ühele oma pojale. 1929. Aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Inimesed ei usaldanud enam pankasid ning võttsid raha välja. Sellel ajal oli Franklinil suur toetus ja ta valiti 1932.aastal USA presidentiks. Ta tegutses kiiresti, ta kutsus kokku kongresse ja istungeid. Juba aastal 1933 seati sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" mis tähendab eesti keelde tõlkides Uus Kurss. Varsti taastus pangandus, kuid juba ootas järgmine probleem. Selleks oli suur töötus. Selle vastu said vaid üleriiglikud töötalgud, kus kasutati ära töötuid inimesi millegi ära tegemiseks. See toetas vaeseid peresid ning andis lootust helgele tulevikule. Riik hakkas ka andma laene olulistele firmadele nt. raudteedele, majandusasutustele ja avalikele asutustele.
kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüürm ääras ära linna territooriumi.Väljaspool müüri asusid eeslinnad-agulid,kus elas lihtrahvas, tavaliselt eestlased. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitisedolid kirikud,millepüstitamisekskulus palju aastaid. Kirikutesse telliti kunstiteoseid parimatelt maalijatelt ja kiviraiduritelt.Kõige tähtsam ilmalikehitis oli raekoda,kus pidas oma istungeid linnavalitsus.Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesidmitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Kaua aega puudusid sillutatud teed ja tänavavalgustus. Prügi visati otse tänavale.Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid.Tänava ääres seisid tihedaltüksteise kõrval kõrge viilkatusegamajad,mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid
RK töö administreerimine Korraldab erakorraliste, täiendavate ja töönädala istungite ettevalmistamist; Koordineerib õigusaktide menetlust RKs pigem tehnokraatlik juhtimine, ei oma sisulist mõju seadusandluse menetlemisele Esimehe ülesanded: Kirjutab alla vastuvõetud seadustele ja RK otsustele; Saadab eelnõud Valitsusele arvamuse andmiseks; Täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid; Kutsub kokku RK istungeid Komisjonid on Riigikogu peamine analüüside, läbirääkimiste ning õigusaktide ettevalmistamise ning redigeerimise organ; Riigikogu töö põhiosa õigusaktide eelnõudega toimub komisjonides. Iga komisjon tegeleb erineva eluvaldkonnaga. 1) Alatised komisjonid (keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon;Euroopa Liidu asjade komisjon)
Ta sai 39-aastaselt lastehalvatuse. Siiski ei lasknud ta end sellest häirida ega andnud haigusele alla. Ta jätkas enda jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928 New Yorgi kuberneriks. Esimene ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Saavutused Tõi Ameerika majanduskriisist välja Oli suureks abiks Teise maailmasõja lõpetamisel Alustas uue, vaba Euroopa ülesehitamist Pani aluse USA uuele välispoliitikale On praeguseni ainuke, kes on valitud neli korda (järjest!) USA presidendiks Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Franklin_Delano_Roosevelt Lähiajalugu IX klassi õpik ENE entsüklopeeida http://www.annaabi.ee/Franklin-Delano-Roosevelt-m9150.html
ma sellega, et oleks vaja varastada kellegi teise uurimus, lihtsalt võtad erinevatest allikatest infot, sulandad kokku ja ongi korras. Selleks läheb tund või alla. E-riik on väga hea asi. Avalduste tegemiseks ei pea sa sõitma kuskile Tallinnasse, vaid võid seda teha interneti teel. Teine suurepärane näide on netihääletamine. Vanasti, kui ei olnud netihääletust, ei hääletanud paljud maainimesed. Nüüd enam seda muret ei ole, sest peaaegu kõigil on arvutid. Isegi istungeid on tehtud veebi teel. E-kaubandus on on kahe otsaga asi. See on ju suurepärane, kui sa saad oma mööbli ära tellida ilma kodust lahkumata. Vot mõni kohe on selle lause juures kinni ja ei lahkugi kodunt. Neti teel saab ka valmissööki, toidukaupu, tööd teha jne. Ühe sõnaga, neti teel saab kõike! Aga normaalsete inimeste jaoks on see siiski väga hea asi. 3. lõigus tahaks ma ära lugeda ülejäänud IT miinused. Copy-paste õppimissüsteemil on ka halbu külgi
· Liikmesriigid säilitavad oma valitsemisinstitutsioonid. · Euroopa Liidus on sõltumatu keskpank ja kasutuses ühisraha EURO (va Taani, Rootsi, GB) Ministrite Nõukogu · kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister (2007 aastast 25+2 liikmeline) · koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse (põllumaj, välispol jne) · oluline roll eesistuja institutsioonil vahetub iga 6 kuu tagant. Juhib kõiki istungeid, esitab teemad, mille arutamist peab vajalikuks, valmistab ette päevakorra. · Otsuseid võetakse vastu hääletamise teel hääli vastavalt rahvaarvule (Pr, Sks, GB, It 29, Eestil 4) kokku (enne 2007) 321 häält, otsuse vastuvõtmiseks vajalik 258 (kvalifitseeritud häälteenamus). Juhul kui kaalul mõne riigi elulised huvid võib nõuda ühehäälsuse põhimõtte rakendamist (veto). · Otsused formuleeritakse õigusaktidena:
Esimene maailmasõda kestis rohkem kui neli aastat. Rahutingimusi ja sõjajärgse maailmakorralduse plaane hakati välja töötama juba siis, kui rinnetel käisid veel lahingud. Kõigepealt lepiti kokku Compiegne'i vaherahu, millega lõpetati sõjategevus. Nüüd ootas ees püsivate rahulepingute väljatöötamine. Sel eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mis töötas rohkem kui poolteist aastat ning mille istungeid peeti Versaille lossis. Kõige raskemate lepingutingimustega pidid nõustuma sakslased. Neilt nõuti suuri makse, nad pidid loovutama oma rikkad alad ja sõjavägi ei tohtinud olla neil suurem kui 100 tuhat inimest. Mina arvan, et Saksamaale raskete rahutingimuste pealesurumine oli vale tegu, kuna sõjast laastatud Saksamaa oli niigi raskes majanduslikus olukorras ja sellisel hetkel suurte maksude maksmine ei aidanud riigil majanduslikku stabiilsust tagada. Arvan,
2. Rahvasteliidu moodustamine (ÜRO eelkäija) 3. Teaduse ja tehnika areng 4. USA tõusmine maailma esiriigiks NEG 1. 10 miljonit hukkunut ,,kadunud sugupõlv" 2. Terve põlvkond vaimselt traumeeritud inimesi 3. Demokraatiakriis, inimeste eraellu tungimine 4. Majanduse allakäik 5. Saksamaale rängad kohustused 6. Äärmuslike liikumiste tugevnemine Pariisi rahukonverents 18.jaanuar 1919 21.jaanuar 1920 See töötas natuke enam kui poolteist aastat ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Osalesid 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud ja diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. . Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow
tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. Kuigi Euroopa Ülemkogu omab mõjuvõimu ELi poliitika määramisel, ei ole tal siiski seadusandlikku jõudu. KES KUULUVAD ? Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Komisjoni president ning Euroopa Ülemkogu eesistuja, kes juhatab istungeid. Töös osaleb ka liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja KUS ASUB? Brüsselis EUROOPA KONTROLLIKODA ÜLESANDED: Euroopa Kontrollikoda kontrollib ELi eelarve täitmist. Tema ülesanne on parandada ELi finantsjuhtimist ning anda aru avalike vahendite kasutamisest. Kontrollikoja üks tähtsamaid ülesandeid on esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise eelarveaasta aruanne KES KUULUVAD?
Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukoguga. 4.1. Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu koosseisu kuuluvad 28 liikmesriigi ministrid. Nõukogu tähtsamateks ülesanneteks on majandus-, välis- ja julgeolekupoliitika kooskõlastamine, rahvusvahelised kokkulepped ja eelarve. Otsuste langetamisel tuleb arvestada ka Euroopa Parlamendi arvamusega. Nõukogu istungite juhataja valitakse kuueks kuuks. Hetkel juhib EL Nõukogu istungeid Itaalia. Ühehäälne otsus on vajalik põhimõttelistes küsimustes. Kvalifitseeritud häälteenamus on vajalik üldisel Nõukogu hääletusel. Nõukogu töötab Belgias, Brüsseli linnas. Istungeid valmistab ette peamiselt peasekretariaat. 4.2. Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu ametlik institutsioon ja tähtsaim organ. Seda nimetatakse ka tippkohtumisteks kuna osalevad riigipead ja valitsuste juhid. Tippkohtumisel arutatakse aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi
Juhatus valitakse Riigikogu liikmete hulgast ja tema volitused kestavad ühe aasta. Riigikogu esimees on Vabariigi Presidendi järel teine isik riigis, kes võib vajaduse korral ajutiselt täita presidendi ametiülesandeid. Ametisolev juhatus: • Riigikogu esimees Eiki Nestor Riigikogu esimees esindab Riigikogu ja korraldab Riigikogu tööd. Ta kutsub kokku ja juhatab Riigikogu juhatuse istungeid. • Riigikogu I aseesimees Enn Eesmaa Riigikogu I aseesimees täidab Riigikogu esimehe äraolekul, tema volituste peatumise korral ja muudel juhtudel esimehe ülesandeid. • Riigikogu II aseesimees Hanno Pevkur Riigikogu II aseesimees täidab Riigikogu esimehe äraolekul, tema volituste peatumise korral ja muudel juhtudel esimehe ülesandeid.
3)kehtestada subsidiaarsuse põhimõte. Ministrite nõukogu- Ministrite nõukogu kannab seadusandlikku fn-i. Seal esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liikemline). Nõukogu koosseis muutub vastavalt küsimusele mida arutletakse. Välisministrite koosseis on kõige olulisem, kuna seal arutatakse EL-i sisepoliitikat. Samuti on oluline roll eesistujal, eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite nõukogu istungeid (vahetub iga poole a tagant). Otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel. Suurematel riikidel on rohkem hääli. Otsus loetakse vastvõetuks ,kui see on saanud 258 häält. Iga riik saab blokeerida otsuse vastvõtmise ,nõudes ühehäälsuse põhimõtte rakendamist. MN otsused formuleeritakse õigusaktidena .Neid on 3 : 1)määrus- kõige rangem 2)direktiiv- kuulub täitmisele 3)otsus ja arvamus- otsus- täitmine kohustuslik, arvamus soovituslik Euroopa parlamendi president: Jezzy Buzek
Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid ning on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Ministeeriumide valitsemisalad kehtestab Riigikogu Vabariigi Valitsuse seadusega. Peaministri ülesanded: 1) Peaminister on põhiseaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse tegevuse juhataja. Ta ei juhi ühtegi ministeeriumi. 2) Peaminister juhatab valitsuse istungeid ning kirjutab alla valitsuse õigusaktidele. Peaministril on õigus nõuda ministritelt seletust nende tegevuse kohta ja anda korraldusi. 3) Vabariigi Valitsuse seaduses ettenähtud juhtudel teeb peaminister Vabariigi Presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu. 4) Peaminister täidab ka muid ülesandeid, mis on talle pandud põhiseaduse ja muude seadustega. Näiteks on peaminister teadus- ja arendusnõukogu esimees. 5) Peaminister esindab valitsust
· Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu · Kulud: personali, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised, subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms. Kuidas kohalik omavalitsus töötab? · Volikogu ja valitsus teeb otsuseid istungitel hääletades. · Volikogu ja valitsuse komisjon otsustab koosolekutel. · Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees. · Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. · Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea, valitsuse liikmed. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. · Valla või linnavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute
Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui poolteist aastat, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Jossif Vissarionovits Stalin tegelik nimi Ioseb Dzugasvili 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu juht. Osales VSDTP tegevuses varjunime "Koba" all, tegeldes partei rahastamiseks "eksproprieerimisega" ehk
koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest: · Riigikogu esimees - Ene Ergma · Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv · Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud
koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest: · Riigikogu esimees - Ene Ergma · Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv · Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud
Siiski ei lasknud ta end sellest häirida ega andnud haigusele alla. Ta jätkas jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928 New Yorgi osariigi kuberneriks. 1926. aastal avas Roosevelt Georgia osariigis Warm Springsis lastehalvatuse ravikeskuse. 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" (Uus Kurss). Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused). 1936
1. üldkoosolek 2. president; 3. juhatus; 4. revisjonikomisjon; 5. järelevalvenõukogu. 1. Üldkoosolek on Audiitorkogu kõrgeim organ, kuhu kuuluvad kõik Audiitorkogu liikmed. 2. Juhatus on Audiitorkogu alaliselt tegutsev organ, mis korraldab Audiitorkogu tegevust. Juhatuse liikmed valitakse vandeaudiitorite hulgast üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. 3. President esindab Audiitorkogu õigustoimingutes, korraldab juhatuse tööd ning juhatab juhatuse ja üldkoosoleku istungeid. Presidendi äraolekul täidab tema ülesandeid asepresident. President valitakse kolmeks aastaks. 4. Revisjonikomisjon kontrollib Audiitorkogu majandusaasta aruannet. Revisjonikomisjon valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. 5. Järelevalvenõukogu on Audiitortegevuse seaduse alusel loodud Audiitorkogu sõltumatu järelevalveorgan, kelle ülesanne on korraldada järelevalvet avalikes huvides ning võtta
1. PARIISI RAHUKONVERENTS: MILLAL, MIKS, KES OSALESID. PARIISI RAHUKONVERENTS TOIMUS 18.01.1919-20.01.1920 EESMÄRGIKS OLI RAHULEPINGUTE KOOSTAMINE SAKSAMAA JA TEMA LIITLASTE AUSTRIA,UNGARI,BULGAARIA JA TÜRGI JAOKS. OSALESID VÕITJA RIIGID 27 RIIKI. SAKSAMAAD JA TEMA LIITLASI KONVERENTSILE EI KUTSUTUD. EEMALE JÄI KA NÕUKOGUDE VENEMAA. EI KUTSUTUD KA BALTI RIIKE. ISTUNGEID PEETI VERSAILLES`LOSSIS. 2. UUED RIIGID PÄRAST I MAAILMASÕDA. SAKSA VABARIIK, AUSTRIA, UNGARI, TSEHHOSLOVAKKIA,POOLA, EESTI, LÄTI, LEEDU, SOOME. (KAART LK. 9) 3. VERSAILLES`RAHULEPINGU TINGIMUSED, MIDA OTSUSTATI JA MIS OLID SELLE TAGAJÄRJED. TOIMUS 28.06.1919 KÕIGE RASKEMATE RAHUTINGIMUSTEGA PIDID NÕUSTUMA SAKSLASED. TINGIMUSED *SAKSAMAA PIDI LOOBUMA PALJUDEST PIIRIALADEST.
Rooma keisririik I Riigikorraldus varajase keisririigi ajal Octavianuse võimuletulekuga algas riigis pikk rahuaeg, mis kestis 200 a. Octavianus sai 27. eKr senatilt endale uue nime - Augustus, mis tähendab püha. Paljud ajaloolased peavad seda sündmust keisririigi alguseks. Augustus pidas end vabariigi taastajaks, sest väliselt jätkus kõik nii nagu enne: senat pidas korrapäraselt istungeid, igal aastal valiti magistraadid. algul käis koos ka rahvakoosolek. Nimetatud väite vastu räägib: senatist sai valitseja nõuandja, magistraadid täitsid valitseja käske; rahvakoosolekut peagi enam kokku ei kutsutud; valitseja võttis endale kõik tähtsmad riigiametid, millest ükski edaldi ei andnud talle täielikku võimu, kuid kõik koos tegid temast sisuliselt riigi tegeliku juhi. Näiteks:
· Pani aluse USA uuele välispoliitikale · On praeguseni ainuke, kes on valitud neli korda (järjest!) USA presidendiks Nagu aru oli saada oli ta ainuke kes on valitud neli korda järjest USA presidendiks. Esimene ametiaeg : 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks.Ta tegeles kiiresti kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" (Uus Kurss). Tänu sellele taastus pangandus. Teiseks suureks probleemiks kerkis töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused). Teine ametiaeg: 1936
Ministrite Nõukogu. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Seega on nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Kui küsimuse all on põllumajanduspoliitika, koosneb MN põllumajandusministritest, kui aga tööturuga seonduv, siis töö- ja sotsiaalministritest. Oluline roll on EL-i valitsemises täita MN eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki MN istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaja algust Euroopa Parlamendile teemad, mille käsitlemist ta peab järgneva kuue kuu vältel vajalikuks. Samuti valmistab eesistujariik ette Ministrite Nõukogu istungite päevakorra. Otsuseid võtab Ministrite Nõukogu vastu hääletamise teel. Ministritel pole hääli võrdselt, vaid vastavalt oma riigi rahvaarvule. Suurematel riikidel, nagu Prantsusmaa, Saksamaa,
puudest teadlik. Rahva ees esinemisel toetas Roosevelti külje pealt tavaliselt üks tema poegadest. Propaganda väitis, et Roosevelt tervenes lastehalvatusest, ravides end kuumaveeallikas. Ametiajad Esimene ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega „New Deal“ (Uus Kurss). Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused). Teine ametiaeg 1936
Microsofti. Nagu näiteks on ta oma nooruselt öelnud firma miitingutel väga abstraktseid ja absurdseid asju. Nagu näiteks ta tihti kommenteeris presentatsioone suhteliselt otseokohaselt katkestades istungit lausetega nagu ,,See on kõige lollim asi mida ma kunagi kuulnud olen" või ,,Anna alla ja mine ühine Rahu Korporatsiooniga (Peace Corps)" kirjutab (The Gates opereting system). Ning talle on tulnud ka erinevaid kohtu kutseid ja on olnud erinevaid istungeid. Sellegi poolest on tal väga omapärane iseloom. Kuid tema põhiideeks algul oli ja võib-olla siia maani on et firmal oleks mingisugune raha kõrval kui midagi juhtub. Näiteks kaotatakse kohtu istungis, majandus seiskub (majandus kriisi ajal) või muude asjadejaoks mis on oluliselt väga tähtis. Ning siis ei läheks firma pankrotti, mis on suhteliselt geniaalne mõte. Bill Gatesi eraelu on olnud suhteliselt hea. Tal on kolm last ning abielus üle viieteist aasta. Ta
28. oktoobril tekkisid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis kasvasid Novembrirevolutsiooniks. 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Saksamaa alistus Pariisi rahukonverents Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda. Töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Istungeid peeti Versailles' lossis. Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Versailles' loss Rahulepingud 10. septembril 1919 sõlmiti Austriaga rahu. 27. septembril 1919 sõlmiti rahu Bulgaariaga. 4. juunil 1920 sõlmiti rahu Ungariga. 10. augustil 1920 sõlmiti rahu Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ja pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tulemused
Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit ehk kaubanduslik ja poliitiline liit. Juhtlinnaks oli Lübeck. Eesti linnadest kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. kirikukihelkond- Territoriaalne kogudus, mida teenisid koguduspreestrid. Igal kihelkonnakirikul oli oma kaitsepühak. toomkapiitel- Kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost, kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. kerjusmungad- Katoliku mungaordude liikmed, kelle kloostreil puudub varandus, elavad annetustest. Põhitegevuseks jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. reformatsioon- Ehk usupuhastus, mille algatas Martin Luther 1517.a. Eesmärgil levitada kristilikku usku. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a. pildirüüste- Tallinnas 1524.a
Austria-Ungari lagunes- 3.nov 1918 Austria kapituleerus Saksamaa kuulutati vabariigiks (Weimari vabariik) Sõja tagajärjel tekkisid uued riigid: Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia 9. Pariisi rahukonverents ja Versailles`i rahuleping Õ lk 62 - 64 Pariisi rahukonverents: kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui poolteist aastat, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Versailles`i rahuleping: Saksamaaga tähtsaim sõlmitud rahukonverentsi dokument, mis kirjutati alla Versailles' lossi peeglisaalis 28.jun 1919. Saksa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Kokku jäeti Saksa ilma ligi kaheksandikust territooriumist
Iiri Vabariigis on enamik inimesi katoliiklased. Saare jagunemine kahe võimu vahel põhjustab pidevalt pingeid. Valitsus Iirimaa rahvusparlament (Oireachtas) koosneb kolmest osast: president ja kaks parlamendikoda ehk Dáil Éireann (Saadikutekoda) ja Seanad Éireann (Senat). Kõik parlamendiosad paiknevad Dublinis. Iirimaa president elab Phoenix Pargis kunagise Iiri Vaba Riigi kuberneri residentsis (Áras an Uachtaráin). Mõlemad parlamendikojad peavad istungeid Leinster House'is, kunagises hertsogilossis linna lõunaosas. See hoone on parlamendi kasutuses olnud alates Iiri Vaba Riigi loomisest 6. detsembril 1922. Iiri valitsus asub valitsushoones, mille arhitektiks on Sir Aston Webb, kes on ühtlasi Buckinghami Palee fassaadi autor. Valitsushoone loodi esialgu Kuningliku Teaduskolledzi tarbeks. 1921. aastal peeti seal Lõuna-Iiri Alamkoja koosolekuid.
2. Printsipaat- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) ! Dominaat- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus (isand) ! kolonaat- talupoja ja suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm, mille kohaselt rentija ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased. Enamik neist tegeles kaubanduse ja finantsasjadega. Lihtrahva moodustasid käsitöölised ja põlluharijad. Proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk suurenes Rooma linnas. Imperaator- provintside asevalitseja ja väepealik Pontifex maximus- ülempreester
annaabi.ee 
