Kuidas Euroopas vorsti tehakse (0)

Kuidas Euroopas vorsti tehakse
Euroopa Liit toimib kui kellamehhanism, kus esinevad tõrked, kuid aeg sellest ei peatu – kell tiksub viimase löögini. Eriarvamuste teke ühise eelarve vastuvõtmisel aastatel 2012 – 2020 on usalduskriisi üks tagajärgedest, kuid heaolu nimel tuleb koostööd teha ka neil, kes sellest ei huvitu. Lähemalt arutles sellel teemal Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm 9. aprillil 2012 ilmunud Postimehes.
Igal riigil on omad eelistused , mis valdkondadesse regulaarselt rohkem finantstoetust suunatakse. Need saavad ka suuremad arenguvõimalused ja eelistused ühiskonnas. Hannes Rumma sõnul „nii suurte summade jagamise puhul eristuvad huvid selgelt nii riikide vahel kui ka riikide sees,“ mis on loogiline, arvestades, et juba ajalooline taust ja geograafiline asend vormivad piirkondlikke erinevusi. Sellest lähtuvalt ei saa EL-is ühist eelarvet vastu võtta arvestades ainuüksi juhtriikide tahtega, vaid tuleb mõelda ka väiksematele maadele, kellel pole suurt häält, kuid kellel on omad vajadused. Targalt on tehtud nii, et lõplik otsus kujuneb välja alles peale mitmekordseid istungeid, sest sellisel juhul ei jää midagi tähtsat kahe silma vahele ning iga ettepanek kaalutakse hoolikalt läbi. See on kiiduväärt kogu Euroopa Liidule, sest demokraatlikumat lähenemist võimalike lahkarvamuste valutuks lahendamiseks pole võimalik saavutada.
Ühise eelarve vastuvõtmist teeb mõnevõrra keeruliseks ühe huvirühma püüd kehtestada ühiskonnas „oma teema ning varjutada mõned teised samaolulised mured“. Siinkohal on Hannes Rumm näiteks toonud põllumehed, kes on avaldanud soovi suuremaks toetuseks enda töö arengule. Samas märgib ta ära töötute osavõtmatust küsida „Euroopa sotsiaalfondist rohkem raha enda ümberõppeks.“ See on kurb, sest kui riigipeade juttu põimitakse vaid põllumehed oma juurviljade ja linnaelust kaugele jäävate probleemidega, ei teki ka elanikel suuremat huvi teiste huvirühmade käekäigu järele. Meedia ülesanne võiks olla tuua läbi reklaamide ja erinevate informatsiooniürituste ka teiste elanikkihtide käekäigu kõikidele teadmiste valdkonda. See julgustaks ühiskonda avalikust igapäevaelust rohkem osa võtma ja lahendada kerkinud probleeme koos.
„ Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale,“ lausus kord inglise luuletaja George Herbert . Olen veendunud, et ka Euroopa Liit suudab jõuda üksmeelele ja võtta vastu ühine eelarve, mis oleks piisavalt paindlik, et rahuldada kõikide riikide vajadusi, sest Shakespeare ’i sõnadest „elu on rooside ja okastega palistatud tee,“ võib mõista, et ükski otsus pole nii ideaalne, et oleks parim valik igale osavõtjale. Tuleb lihtsalt leida parim sellest, mis antakse.