Roosevelt (0)

Franklin Delano Roosevelt
Franklin Delano Roosevelt oli Ameerika Ühendriikide 32. president . Tema valitsemisaeg oli 4.märts 1933 - 12.aprill 1945.
Talle meeldis väga ajalugu . Ta luges palju ja ema õpetas talle keeli. Tema ema oli talle suureks abiks , sest kuni 14.eluaastani õpetas ema teda . Ja siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. See nimi on juba keeruline kuid sellel oli riigi parima erakooli maine . Roosevelt oli eeskujulik õpilane ta oli populaarne sõprade seas kui ka õpetajate. 1899. aastal jätkas ta oma õpinguid Harvardi ülikoolis. Seal polnud ta enam nii hea õpilane vaid üle keskmise . Suurt huvi hakkas talle pakkuma poliitika . Peale Harvardi ülikooli jätkas ta veel õppimist.
Bakalaureuseks oli ta juba saanud ,kuid ta soovis midagi muud siiski . Ta liikus edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Mis oli viimane kool , kus ta õppis.
Anna Eleanor Rooseveldil oli tema elus suur roll või õigemini tähtsus . Kuigi l Anna Eleanor oli ta kauge sugulane, kuid siiski l17. märtsil 1905 Püha Patricku päeval paar abiellus. ja said viis imetoredat last : Anna Eleanor, James, Franklin, Elliott, teine Franklin Delano ja John Aspinwall. Kuid viimane suri juba imikueas .
Aga niipalju tema perest . Ta oli väga uhke enda sugulase üle Theodore Rooseveldi kes sai presidentiks . Ning ega kiusatus ei andnud alla ning astus ise ka poliitikasse , kuid demokraadina.
Esimene samm oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910 . Pärast seda valis president Wilson ta mereväe asesekretäriks. 1920. aastal esitati ta kandidatuur asepresidenti kohale. Muidugi läks tal elus väga hästi jättes osad asjad välja . Kuid hullem oli veel tulekul . 1921. aasta suvel juhtus aga õnnetus, mis muutis teda elu lõpuni. Ta sai 39-aastaselt lastehalvatuse. Kuid tahtmine oli suur ja ta ei lasnud ennast sellest häirida ega lasnud haigusel võitu saada. Ta jätkas jalgade kasutamist küll põhiliselt ujumiseks aga siiski . Ta sai 1928 New Yorgi osariigi kuberneriks .
Muidugi saavutas roosevelt väga palju näiteks :

• Tõi Ameerika majanduskriisist välja
  
• Oli suureks abiks Teise maailmasõja lõpetamisel
  
• Alustas uue, vaba Euroopa ülesehitamist
  
• Pani aluse USA uuele välispoliitikale
  
• On praeguseni ainuke, kes on valitud neli korda (järjest!) USA presidendiks
  

Nagu aru oli saada oli ta ainuke kes on valitud neli korda järjest USA presidendiks.
Esimene ametiaeg :
1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks.Ta tegeles kiiresti kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega „New Deal“ (Uus Kurss ). Tänu sellele taastus pangandus . Teiseks suureks probleemiks kerkis töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused).
Teine ametiaeg:
1936. aastal olnud valimised võitis Roosevelt ülekaalukalt, peaaegu kõikides osariikides.
Uue Korra reformidele hakkas tekkima vastupanu keskklassi seas. Demokraatlik Partei hakkas järjest enam tunduma töölisparteina, mis tahtis oluliselt riigi majandusse sekkuda. 1937. aastal hakkas majandus langema. See upitati küll poole aastaga jälle püsti. 1938. aastal lõpetati Uue Korra reformid.
Kolmas ametiaeg:
1940. aasta presidendivalimistel Rooseveldi edu kahanes. Paljudes tööstusosariikides valiti tema asemel vabariiklane Wendell Willkie. Vabariiklased said kongressis rohkem kohti.
Välispoliitika
Jalta konverents , 1945
Kuigi USA ei kuulunud Rahvasteliitu, polnud Roosevelt välispoliitikas passiivne. Ta oli vastu Jaapani Ida- Aasia vallutustele. Ta toetas „hea naabri poliitikat“, mis tähendas otsese sekkumise lõpetamise Ladina-Ameerika ellu. Sellepärast toodi 1934 Kuubalt väed välja.
USA siiski isoleerus Euroopast ja sealsetest probleemidest. Ta andis Neutraalsuse Akti 1937. aastal, mis keelas anda laene ja sõjavarustust sõjaohus riikidele, k.a. Prantsusmaale ja Suurbritanniale.
Kui puhkes Teine Maailmasõda, hakkas ta siiski tegutsema ning sõlmis 1940 liidu Suurbritanniaga. Toimus kaks liitlaste konverentsi, Teheranis ja Jaltas. Jaltas lubas ta Nõukogude Liidul sõjaliselt kontrollida Ida-Euroopat ja Saksamaa poolitada.
Roosevelti surm:
Pingutustest hoolimata ei suutnud Roosevelt näha maailmasõja lõppu . Sel ajal ta ei olnud palju avalikkuse ees, isegi mitte neljanda presidendikampaania ajal. Siiski suutis ta need napilt võita. Järgmise aasta 12. aprillil suri ta Warm Springsis ajuverejooksu.
FOTOD :
Anna (Anne) E. Roosevelt
Franklin Delano Roosevelt
Ainus, mida karta tuleb, on hirm !
Ühelgi äriettevõttel, mis maksab püsimajäämiseks töölistele väiksemat palka kui äraelamiseks vajalik, pole meie riigis eluõigust. Äriettevõtte all pean silmas kaubandust ja tööstust täies ulatuses; tööliste all pean silma kõiki töölisi — nii valgekraesid kui ka tunkedes töömehi; äraelamiseks vajaliku palk pole aga mõeldud üksnes hinge sees hoidma — sellest peab piisama inimväärseks eluks.
Selle kõne tegi Roosevelt 1933 . aastal .