Välja aga rändasid nooremad, energilisemad inimesed. · 1870-1890 saabus USA-sse 8 milj immigranti, 1890-1921 saabus 19 milj inimest (valdavalt Itaaliast, Venemaalt, Poolast). 1924. aastal võeti USA-s vastu immigratsiooniseadus, sellega piirati sisserännet ja kehtestati kvoodid. f) pärast kodusõda arenes USA rahu tingimustes. Teda ei suutnud keegi ohustada (Euroopast kaugel, kaitsesid ookeanid, naaberriigid USA-st märgatavalt nõrgemad) g) USA teostas isolatsionismi poliitikat. Isolatsionismi põhimõtted olid sõnastatud 1823. aastal president Monroe doktriiniga, kasutama hakati seda 1852. aastal. Monroe doktriini järgi ei sekku USA Euroopa konfliktidesse. Vastukaaluks ei tohi Euroopa riigid rajada Ameerikasse uusi kolooniaid ega korraldada interventsiooni Ameerika riikide vastu. Saksamaa ( 20. saj algul oli tööstustoodangult Euroopas1. kohal) Arengut soodustasid järgmised tegurid:
VÄLISPOLIITIKA Ameerika Ühendriigid 1. President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: esimese presidendina lahkus ta USA-st rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja nn 14.punkti, mille alusel tulnuks sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (seda ei tehtud) algatas Rahvasteliidu 1. Isolatsionistlik välispoliitika 1920´-1930´. USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja ja USA viljeles edasi isolatsionismi - hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. Tegelikust isolatsionismist rääkida ei saa, sest: o USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan) o USA huvid olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni Roosvelt jätkas isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta (7.12.1941)
Seetõttu asus USA juba 1940. aastast teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas. USA oli NATO ja teiste riikide sõjalispoliitiliste liitude liiderriik. Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult. Ühendriigid suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandus, mille tulemuseks oli majanduse kiire areng ning elutaseme tõus. Välispoliitikas asusid Ühendriigid isolatsionismi asemel looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut. Sisepoliitiliseks nähtuseks oli 1950. aastate algul makartism, mis kujutas endast McCarthy poolt algatatud kampaaniat kommunistide kõrvaldamist avalikes ametitest. Sõjajärgsetel aastatel olid USA-s võimul demokraadid. 1945. a. sai nende liidriks Harry Truman ning 1952.a. sai presidendiks vabariiklane Dwight Eisenhower.
Majanduslik Liberalism. 1920- võidutses vabaturg. Elavnes ehitustegevus ning suurlinnu ilmestasid pilvelõhkujad. Suuri edusamme tehti ka lennunduses. Kutsuti aspiriini ajastuks, dzässiajastuks ja ka õitsengu aastakümneks. Kehtestati keeluseadus. Mille tulemus tekkisid maffiad. Maffia tegevusvaldkondadeks oli alkoholi salamüük, väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus. Chicagos sai kuulsaks Al Capone sündikaat. Välispoliitika- 1. Ameerikas aeti isolatsionismi poliitikat. 2.Keeldusid osalemast Rahvasteliidust ning Versailles' rahulepingust 3.Siiski sekkus USA Euroopa riikide majandusküsimustesse.
Ameerika Ühendriigid 1) President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: esimese presidendina lahkus ta USA-st rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja nn 14.punkti, mille alusel tulnuks sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (seda ei tehtud) algatas Rahvasteliidu 2) Isolatsionistlik välispoliitika 1920´-1930´. · USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja ja USA viljeles edasi isolatsionismi - hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. · Tegelikust isolatsionismist rääkida ei saa, sest: USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan) USA huvid olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni · Roosvelt jätkas isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta (7.12.1941)
demokraadid-mõlemad pooldasid vabaturumajandust, riigi sekkumist peati lubamatuks Kuritegelikud rühmitused-maffiad-salaalkohol, väljapressimised, tapmised, narko, prostitutsioon, hasartmängud. Kuulsaid AlCapone Chicagos-1913 vangistati tulude varjamise eest New Deal-kontroll panganduse üle,põllumajanduse reguleerimine, tlöökohtade loomine, hoolitsus abivajajatel eest Välispoliitikas tehti isolatsionismi poliitikat-eurooma konfliktidesse mittesukkumine Diktatuuride tekke põhjused-uued valijad(kogenematud),pettumine demokraatias, majanduslikud raskused, pettumine Versailles süsteemis Autoritaarsed rigid-võim koondunud ühe isiku v väikese rühma kätte, erakondade tegevus lõpetatud, rahavl puudub võimalus oma juhtide otsuseid muuta, tähtsad olid tagasihoidlike väärtusi, ei propageerita vägivalda
USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles rahulepingut. Võeti vastu neutraliteediseadus, mille alusel USA hoidus sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele.
Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD, tuntud ka kui Maailmapank) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). • Arengu tulemusena jõuti heaoluühiskonda esimesena sai see teoks Põhjamaades kõige ennem Rootsis. USA • Ühendriigid suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandus, mille tulemuseks oli majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus. • Välispoliitikas asusid Ühendriigid isolatsionismi asemel looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut. • Sisepoliitiliseks nähtuseks oli 1950. aastate algul makartism, mis kujutas endast senaator McCarthy poolt algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamist avalikest ametitest. See kasvas aga üle nõiajahiks vasakpoolset mõttelaadiga kodanike üle
Wilson arvas, et tuleks luua Rahvasteliidu relvajõud, mis annaksid org. otsustele suurema kaalu, ning vähendada samal ajal tunduvalt liikmesriikide rahvuslikke relvajõudusid. UK ja Prantsusmaa ei olnud sellega nõus. Rahvasteliidu autoriteeti jäid toetama Prantsuse armee ja UK laevastik. USA ei tahtnud, et USA võtaks enda kanda vastutuse sellise maailmakorra tagamise eest. Oli selge, et varem või hiljem hakkavad mässama need maad, kellele oli liiga tehtud. USA otsustas isolatsionismi kasuks. Ameerikale tegi aga muret Jaapani konkurents Vaiksel ookeanil ja IdaAasias. USA oli vastu kolooniate süsteemile. Jaapan aga suurendas oma relvajõudusid ja eelkõige laevastikku. USA algatusel kutsuti kokku Washingtoni konverents (13.11.19216.02.1922), millest võtsid osa UK, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping,
Kehtestati kontroll pankade üle: algul kik pandi kinni, president keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Pllumajanduses soodustati toodangu vähenemist, kahjud korvas riik. Loodi Ressursside Säilitamise Korporatsioon: sisuliselt töölaagrid, kus toit oli tasuta, anti 1$ päevas. Seal oli 18-25 aastased. 1933.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. Isolatsioonipoliitika Isolatsionismi ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat harrastati Ameerika Ühend-riikides juba 19.sajandi esimesest poolest alates. Osavtt Esimesest maailmasjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. 1919.aastal jäi USA isolatsinistide survel eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Versailles' rahulepingut. Sellele vaatamata üritasid Ühendriigid 1920.aastail varasemast rohkem osaleda Euroopa asjades. Eriti puudutas see majandusküsimusi
Kehtestati kontroll pankade üle: algul kik pandi kinni, president keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Pllumajanduses soodustati toodangu vähenemist, kahjud korvas riik. Loodi Ressursside Säilitamise Korporatsioon: sisuliselt töölaagrid, kus toit oli tasuta, anti 1$ päevas. Seal oli 18-25 aastased. 1933.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. Isolatsioonipoliitika Isolatsionismi ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat harrastati Ameerika Ühend-riikides juba 19.sajandi esimesest poolest alates. Osavtt Esimesest maailmasjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. 1919.aastal jäi USA isolatsinistide survel eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Versailles' rahulepingut. Sellele vaatamata üritasid Ühendriigid 1920.aastail varasemast rohkem osaleda Euroopa asjades. Eriti puudutas see majandusküsimusi
rühmitused ning massiliselt hakati tootma salaalkoholi. 28. USA välispoliitika iseloomustamine. Kuidas sai USA endale neutraliteeti lubada? USA ei olnud juba aastaid sekkunud Euroopa poliitikasse, kuid osavõtt I maailmasõjast tähendas aga ajutiselt selles osas muutusi. Peale sõda oli USA-l võimalus muutuda maailma juhtuvaks riigiks, kuid ameeriklased ei soovinud seda. Nad soovisid saavutada mõjuvõimu Ladina-Ameerikas ja Aasias, kuid mitte Euroopas. Isolatsionismi pooldajate tõttu ja USA eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Varsailles’ rahu- lepingut. Sellest hoolimata sekkuti Euroopa majandusse. Paljude arvates olid eurooplased süüdi USA-d tabanud hädades. Neutraliteediseaduse alusel hoidusid Ühendriigid sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele. 29. Rooseveldi hinnang sellisele välispoliitikale. Rooseveldi arvates oli see viga ning tahes-tahtmata osutus see kasulikuks sõjakatele
nõukogude vabariigi loomisele uued piirid Euroopas (Versailles' rahuleping) USA Kiire areng, kasvas nii riigi väline võimsus kui kodanike jõukus. Kehtestati nn. kuiv seadus, mis ei lõpetanud Alkoholi tarbimist. Salaalkoholi toel rikastus maffia, suurendades sellega märkimisväärselt oma mõju. Tagasilöögid aga ei suutnud esialgu Ameerika unelmat kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva Vaesumine. Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi teooria). Isolatsionismi poltiika. Suurbritannia Kaotas maailmas juhtiva koha, osa maailmamajandusest kahanes, raskused traditsiooniltses tööstusharudes, nagu söe- ja tekstiilitööstuses. Aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega.Välispoliitikas oli sunnitud tegelema impeeriumi rahvaste iseseisvus- püüetega. Võeti vastu Westminsteri statuud, mis pani aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Liitis endaga suure töösstusliku potensiaaliga piirkonnad, mis andsid
läbikäimist lääneriikidega. Lääne-riikide eesm: demokraatia taastamine. Nsvl eesm: oma maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.Külm soda-pikaajaline pingeseis.Külm soda oli NSVL ja idabloki vastatsseis demokraatlike lääneriikidega. 1947.a ühendriikide president Harry Truman kuulutas välja doktriini,Trumani doktriin,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu. See oli murrang USA välispoliitikas, sest oli isolatsionismi(euroopa asjadesse ei tohtinud sekkuda) lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas. Jugoslaavia võttis abi vastu ja st sattus teravasse vastaseisu Moskvaga. Soome muutus sõltuvaks NSVL. Soomestumine-e NSVL sõbralik poliitika. 1 AVALDUMISVORMIS: ei avaldunud otseses sõjategevuses, vaid: vastastikuses propagandas,vastastikuses luures,
Nüüd on mesinädalad möödas, niihästi vanas kui uues Euroopas. Seistakse silmitsi pragmaatilise argipäevaga ning enam ei häbene ükski riik, et talle on esmatähtsad siiiski ta enda huvid. Selles kontekstis tundub kultuur kahe teraga mõõgana. Ühelt poolt ta loob seda mitmekesisust, mis maailma kaedes pakub tunnetusrõõmu ja katalüüsib inimkonna arengut tervikuna. Teiselt poolt loob kultuur rahvusriigi vaimse taglastuse, genereerides muu hulgas isolatsionismi ja hybrist. Üldiselt on Euroopa kunstiinimesed ja intellektuaalid suhteliselt harva, enim kahe suure sõja vahel, olnud oma ülirahvuslike valitsuste suuvoodrid. Sagedamini on nad püüdnud säilitada kainet meelt ja kriitilist mõistust, asetades inimkonna üldhuvid ettepoole sektantlikest. Ent keda või mida on need kultuuriinimesed esindanud? Kes on need, kes käisid ja käivad konverentsidel, assambleedel ja kõikvõimalikel teistel vaimuinimeste sabatitel
Nii suurele kasvule järgneb alati kriis. · SISEPOLIITIKA enne kriisi: Sõja ajal oli president Wilson (demokraat). USA ei ratifitseerinud Versailles lepet. Wilsonit tabas seetõttu tugev kriitika. USA tõmbub eemale kogu euroopa poliitikast. Wilson ise saab infarkti, haigestub. Uueks presidendiks valitakse vabariiklane. Vabriiklased jäävad võimule kuni suure majanduskriisini. Vabariiklased toetavad majanuslikku liberalismi ja isolatsionismi. 1929. aastal saab USA presidendiks Herbert Hoover, kes kehtestab kuivseaduse. Uus president on veendunud, et riik ei peaks majandusse sekkuma. 1 · MAJANDUSKRIIS: o Börsi krahh: Põhjustatud ületootmisest. Tekib ostujõu defitsiit. Inimesed hakkavad rohkem laene võtma, isegi farmerid, kes pandivad oma talud ja saagi
majandusellu. Kriitikast hoolimata hääletas enamik 1936. aastal Roosevelti poolt. President otsustas jätkata ümberkorraldustega. Kuid osa eelnõusid lükkas tagasi kongress, osa tunnistas Ülemkohus seadusega vastuolus olevaks. Valijate toetus ning USA-d 1928. a tabanud majanduskriis sundisid siiski kongressi ja Ülemkohust oma suhtumist presidendi algatustesse muutma. Kiideti heaks mitmed Roosevelti valitsuse tähtsad ettepanekud, mis parandasid tavainimeste olukorda. USA välispoliitika. Isolatsionismi aeti USAs juba 19. sajandi esimesest poolest alates. Osavõtt Esimesest maailmasõjast aga tähendas vähemalt ajutist isolatsioonist loobumist. Pärast Esimese maailmasõja lõppu olid Ameerika Ühendriikidel kõik võimalused muutuda maailma juhtivaks riigiks, kuid ameeriklased ei soovinud seda. USA jäi eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Verailles' rahulepingut. Sellest hoolimata sekkus USA varasemast rohkem Euroopa asjadesse. Eriti puudutas see majandusküsimusi.
korda USA presidendiks. See oli sellel ajal kõige kauem valitsenud presidendi staatus. 12. aprillil 1945 suri Franklin Delano Roosevelt. Põhjuseks oli tema väga kurnatud tervis, täpsemalt oli tal ulatuslik ajuverejooks, mida ei suudetud peatada. Franklin ei näinudki II maailmasõja lõppu, ehkki USA liitlastel jäi lõpliku võidu saavutamiseks vaid kuu aega. Roosevelt oli presidendina oma riiki juhtinud 12 aastat ja muutnud Ameerika Ühendriigid jõuetu majandusega, isolatsionismi pooldavast riigist jõudsalt edenevaks suurriigiks, rahvusvaheliseks vabaduse ka sotsiaalse õigluse eestvõitlejaks. Franklin D. Roosevelt Minu arvamus Rooseveltist Ma arvan, et Roosevelt on kogu maailma ajaloos üks väga tähtis isik. Hoolimata sellest, et ta oli väga ära hellitatud laps (ainuke laps kodus), suutis ta olla kõigi inimestega oma ümber väga sõbralik ja toetav. See on minu arust väga võimas, kui
1949 Saksamaa lõhenemine: Läänest Saksamaa Liit Vabariik. NSV Liidu tsoonist Saksamaa Demokraatlik Vabariik. Külm sõda: 1949 Berliini blokaad 1989 Berliini müüri langemine / 1990 Saksamaa taasühinemine / 1991 NSVL lagunemine. Demokraatlikud riigid pärast II Maailmasõda USA · tõusis läänemaailma võimsaimaks riigiks. · Suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandus- >majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus. · Isolatsionismi asemes asusid Ühendriigid looma liite teiste riikidega, lootes peatada kommunismi levikut. · 1950. aastate algul sai kommunismi leviku pidurdamisest USA sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke. · Makartism- kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. 1954. kampaania lõpetati. · Roosevelti järel tuli 1945. aastal võimule Harry Truman. 1952. loobus Truman
4. Tänu keeluseadusele kasvas USA-s kuritegevus. Tekkisid maffiad. Nende tegevusalaks polnud ainult alkoholi salamüük, vaid ka väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus. 5. Suurettevõtjad nõudsid riikliku reguleerimise lõpetamist, nimetades seda vabamajanduse piiramiseks. Roosevelti süüdistati ka fasismi sotsialismi ja kommunismi põhimõtete sissetoomises USA majandusellu. 6. USA jäi isolatsionismi pooldajate survel eemale Rahvasteliidust. 7. Ameerika Ühendriigid hoidusid muu hulgas sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele. Töövihikust ülesanne 1 USA sisepoliitiline elu USA poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane Suurbritannia omaga. Seadusi võttis vastu kongress ning riigipeaks oli 4 aastaks valitav president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Maailmasõja ajal oli presidendiks demokraat.
1950-ndatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea igale poole maailma viia. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära 3- nda maailmasõja puhkemise. 7. Demokraatlik maailm USA Tõusis läänemaailma võimsaimaks riigiks. Suutsid kiirelt demobliseerida oma armee ning taastada rahuaegne maj. Tulemus: maj. kiire areng ning elatustase tõusis, mis tugevdas Ühendriikide positsiooni veelgi. Isolatsionismi asemel asusid Ühendriigid looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada komm. levikut. Kommun. leviku pidurdamist sai 1950 a.-te algul Ühendr. sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke. Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina, mis kuj. endast senaator J. McCarthy algatatud kampaaniat kommude või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid, nende uus liider- H.Truman. 1952a
omaksvõtu. Tunnused Sihiks on stabiilsus, mitte muutumine ega areng. Valdav on enesekaitseline hoiak, soov tõkestada negatiivseid välismõjusid ja võõraste kultuuride, eriti ameerikaliku massikultuuri, ja tarbimisühiskonna mõjusid Toetajad Ka senise arengutee siirdumine veelgi liberaalsemale rajale koos tarbijalikkuse kasvuga võib vastureaktsioonina kujundada soodsa pinnase isolatsionismi ja traditsionalismi tugevnemisele ühiskonnas, mis toetab konservatiivse stsenaariumi käivitumist. Positiivne mõju Positiivne on stsenaariumi mõju mitmete alaeesmärkide osas sotsiaalne sidusus suureneb, kultuuriruumi hoidmine saab erilise tähelepanu osaliseks, regionaalsed erisused vähenevad, loodusseisund paraneb. Oluliselt paraneb inimeste turvalisus. Ohud Vastupidiselt ootustele demograafilist kriisi stsenaarium ei lahenda, mõju on pigem vastupidine
1823. aastal sõnastas president James Monroe USA uue välipoliitilise põhimõtte, mis ajaloos on tuntud Monroe doktriini nime all. Selle kohaselt oli USA välipoliitika seotud vaid läänepoolkeraga, st Põhja- ja LõunaAmeerika ning Vaikne ookean. Euroopa küsimustesse ameeriklased sekkuda ei soovinud. See tähendab, et ameeriklased isoleerisid end Euroopa asjadest. Seepärast nimetatakse Monroe doktriini sageli ka Isolatsionismiks. Isolatsionismi tekkel oli veel üks põhjus nimelt 19. sajandi alguses puhkes Lõuna- ja KeskAmeerikas vabadusvõitlus Hispaania ja Portugali ülemvõimu vastu. Põhjaameeriklased pidasid oma moraalseks kohustuseks lõunaameeriklasi selles võitluses toetada ja nad olid vastu, et eurooplased sekkuksid Ameerika mandrite siseküsimustesse. 1803. aastal osteti Prantsusmaalt Louisisana, 1819. aastal osteti Hispaanialt Florida. Põhja-Ameerika sisealadel tekkis rohkesti uusi osariike. Peamised sisepinged 19
D. Roosevelti majanduskriisist välumise kava e New Deali tähtsamaid reforme: *riik asus suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist *organiseeriti hädaabitöid *seadusega kehtestati min töötasu ja tp max pikkus *suurendati ametiühingute õigusi *töötutele abiraha,vanuritele pensioni, ning vaesematele peretoetusi *riik reguleeris põllumajandust, kehtestas tootmispiirangud riigikontroll panganduse üle 6. Milline oli Usa maailmasõdade-vaheline välispoliitika? Isolatsionismi poliitika. Püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. 7) Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa 1.Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi I MS järgses Euroopas *uuterahvakihtide kaasamine poliitikasse / valimisõigused *pettumine Versailles süsteemis /rahu tingimusi peeti ülekohtuseks * pettumine demokr.riigikorralduses *majanduslikud raskused 2.Mille poolest erinevad autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid?
Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD, tuntud ka kui Maailmapank) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Arengu tulemusena jõuti heaoluühiskonda esimesena sai see teoks Põhjamaades kõige ennem Rootsis (2). 2.2 USA Ühendriigid suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandus, mille tulemuseks oli majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus. Välispoliitikas asusid Ühendriigid isolatsionismi asemel looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut. Sisepoliitiliseks nähtuseks oli 1950. aastate algul makartism, mis kujutas endast senaator McCarthy poolt algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamist avalikest ametitest. See kasvas aga üle nõiajahiks vasakpoolset mõttelaadiga kodanike üle. 1954 mõistis USA senat McCarthy tegevuse hukka. Sõjajärgsetel aastatel olid USA-s võimul demokraadid. 1945.a
II VÄLISPOLIITIKA Ameerika Ühendriigid 1. President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: · esimese presidendina lahkus ta USA-st rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja nn 14.punkti, mille alusel tulnuks sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (seda ei tehtud) · algatas Rahvasteliidu 1. Isolatsionistlik välispoliitika 1920´-1930´. · USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja ja USA viljeles edasi isolatsionismi - hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. · Tegelikust isolatsionismist rääkida ei saa, sest: o USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan) o USA huvid olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni · Roosvelt jätkas isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta (7.12.1941)
Jaapani mõju suurenemist. 37* 1922.a. sõlmiti USA algatusel Washingtoni leping (alla kirjutasid lisaks USA-le ka Vaikse ookean piirkonnaga seotud Euroopa riigid ja Jaapan), millega nähti ette: 65* mererelvastuse piiramine 66* Vaikse ookeani saarte demilitariseerimine (v.a. Havai) 67* Jaapani vägede väljaviimine Vene Kaug-Idast 38* 1928.a. oli USA üks Briand- Kelloggi (USA riigisekretär) pakti initsiaatoreid. 39* Roosvelt jätkas isolatsionismi (kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta 1941.detsembris); näitek 1935a. vastu võetud neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistatakse 1939.a.). 40* USA poliitika Ladina-Ameerikas: Vabariiklik Partei üritas USA mõju Ladina-Ameerika riikide üle suurendada, sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt; Demokraatlik Partei aga vähendad (Roosvelt tõi vägesid väja ja lubas mitte sekkuda riikide siseasjadesse). 2.2.2
globaalse välispoliitilise fenomeni koos sügavate sisepoliitiliste implikatsioonidega. 5 Diplomaatia toimus kõrgemail tasandil ning suurimate panustega kui kunagi varem. Millised aga olid üldse ameeriklaste sõjajärgsed soovid? Kindlasti julgeolek, kuid nad ei teadnud, kuidas seda saavutada. Nad ei saanud olla maailmale eeskujuks, kui nad jäävad muust maailmast eraldatuks. Senise ajaloo vältel oli USA just pigem isolatsionismi pooldanud.6 Külm sõda tähendas nende jaoks diplomaatia ja välissuhete täielikku ümbermõtlemist – saadi aru, et enda julgeoleku huvides on demokraatlike väärtusi vaja ka 2 Autor on külma sõja alguspunktiks võtnud Winston Churchilli kõne 5. märtsil Fultonis 1946. aastal. 3 Gordon Alexander Craig. War, politics and diplomacy: selected essays. Afterword: new dimensions of war and diplomacy. New York ; Washington: Praegar, 1966, lk. 282. 4 Walter L. Hixson
USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles rahulepingut. Võeti vastu neutraliteediseadus, mille alusel USA hoidus sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele. Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed
laialdast omavalitsust). · Inglise välispoliitika ja koloniaalimpeeriumi kujunemine: Viini kongressi (1814-1815) otsustega sai Napoleoni sõdades Prantsusmaa vastu sõdinud Inglismaa enese ülemvõimu alla Malta saare ning varem Hollandile kuulunud Kapimaa Lõuna-Aafrikas ja Tseiloni, mis suurendas veelgi Inglismaa ülemvõimu meredel. Inglise välispoliitika alustalaks jäi kuni 20.saj alguseni nn hiilgava isolatsionismi poliitika. Inglismaa hoidus eemale pikaajaliste sõjaliste liitude moodustamisest ja ei pooldanud riigi tihedamat sidumist Mandri-Euroopa asjadega. Rahvusvahelistes konfliktides toetati nõrgemaid riike tugevamate vastu, et säilitada Euroopas jõudude tasakaal (nt osalemine Venemaa vastases Krimmi sõjas 1853-1856). Saksamaa ühendamise (1871) ja Kolmikliidu (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia 1882) loomise järel nõrgenesid Euroopas Prantsusmaa ning Venemaa
poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu, kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (nt Dawesi plaan). USA huvid kahe maailmasõja vahel olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni, kus kardeti Jaapani mõju suurenemist. 1928 oli USA üks Briand – Kelloggi (USA riigisekretär) pakti initsiaatoreid. Roosvelt jätkas isolatsionismi (kuni 1941 detsembrini): nt 1935 võeti vastu neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistati 1939). Ladina-Ameerikas üritas Vabariiklik Partei USA majanduslikku ja poliitilist mõju tihti ka sõjalisi vahendeid kasutades suurendada; Demokraatlik Partei aga vähendada (Roosvelt tõi vägesid väja ja lubas mitte sekkuda riikide siseasjadesse). 2.3. Suurbritannia kahe maailmasõja vahel:
saavutada home rule`i (e Iirimaa laialdast omavalitsust). 5.5. Inglise välispoliitika ja koloniaalimpeeriumi kujunemine: Viini kongressi (1814-1815) otsustega sai Napoleoni sõdades Prantsusmaa vastu sõdinud Inglismaa enese ülemvõimu alla Malta saare ning varem Hollandile kuulunud Kapimaa Lõuna- Aafrikas ja Tseiloni, mis suurendas veelgi Inglismaa ülemvõimu meredel. Inglise välispoliitika alustalaks jäi kuni 20. saj alguseni nn hiilgava isolatsionismi poliitika. Inglismaa hoidus eemale pikaajaliste sõjaliste liitude moodustamisest ja ei pooldanud riigi tihedamat sidumist Mandri-Euroopa asjadega. Rahvusvahelistes konfliktides toetati nõrgemaid riike tugevamate vastu, et säilitada Euroopas jõudude tasakaal (nt osalemine Venemaa vastases Krimmi sõjas 1853-1856). Saksamaa ühendamise (1871) ja Kolmikliidu (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia 1882) loomise järel
Seda on võrreldud ,,uue Müncheniga", kuna see pani aluse territoriaalsetele nõuetele Ida-Euroopas. Potsdami konverents määrab kindlaks okupatsioonitsoonid tulevase külma sõja alguspunkt. Jällegi oli olnud W. Churchill see, kes nõudis enne Potsdami tungivalt D. Eisenhowerilt vägede kiiremat lahkumist ida poole, et NSV Liit ei saaks Ida-Saksamaad. USA ei võtnud avantüüri ette, Ida-Saksa lasti Nõukogude armeel ära võtta. Tundus, et F.D. Roosevelt soovib pöörduda taas isolatsionismi ning eemalduda Euroopast nii kiiresti kui võimalik. Nii see oligi. H. Truman pidi hakkama uusi vastuolusid kinni lappima. USA pärastsõjaaegne välispoliitika H. Trumani käe all soovis Euroopa taastamist (uued turud) ja NSV Liidu mõjusfääre kärpida. Marshalli plaan 1947 oli NSV Liidule vastumeelne. Algasid vastuolud Kontrollkomisjonis. Lääneliitlaste tsoonides viidi läbi rahareform, mis jõudis ka Lääne-Berliini. NSV Liit algatas
Pidid loobuma osa territooriumitest (NT.Elsass-Lothring Prantsusmaale) Vähentati kaotajate sõjavägesid miinimumini (nt. Saksamaal ainult 100000. meest armees Kõik kaotajad kohustusid maksma reparatsioone võitjariikidele Kõigis riikides pidi kehtestatama demokraatlik riigikord Rahukonverentsi kohaselt moodustati Rahvasteliit ühendus mis pidi tulevikus sõjad ära hoidma. USA kahe Maailmasõja vahel: Usa valis peale sõda isolatsionismi poliitika, jäljendades Inglismaad 1815. a. ST Isolatsionism tähendas selja pööramist Euroopa poliitikale, ning tähelepanu alla võeti Aasia Kuiv seadus- 1919. a. Keelustas USA alkoholi tootmise ja müügi, mille tulemuseks oli organiseeritud kuritegevuse tugevnemine 1920ndatel pistab USA maailmas silma BRIANDI-KELLOGGI PAKT-iga USA ja Prantsusmaa Välisministrite lepe, millega sõjad muudeti ebaseaduslikuks.
1837.-1901.a. juhtis Inglismaad kuninganna Viktoria. Tema valitsemisaega on nimetatud Viktoria-ajastuks. Kuninganna oli Briti maailmariigi sümbol. Juba 18.sajandist alates püüdis Inglismaa teostada Euroopas jõudude tasakaalu poliitikat. Inglismaa oli huvitatud sellest, et ükski riik Euroopa mandril ei muutuks liialt tugevaks ega saavutaks ülekaalu. Rahvusvahelise tasakaalu säilitamiseks toetas Inglismaa tavaliselt nõrgemat tugevama vastu. Inglismaa ajas samuti "hiilgava isolatsionismi" poliitikat, st. ta hoidus astumast püsivatesse liitudesse, laveeris, vahetas pooli. 15 Inglismaa oli maailma juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubandusmaa. Majandusedu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele. Inglismaa tootis odavaid ja kvaliteetseid kaupu, mida müüdi kogu maailmas. Inglismaal oli kõige rohkem kolooniaid, kust saadi odavat toorainet ja tööjõududu;
● USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu, kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan) ● USA huvid antud perioodil olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni, kus kardeti Jaapani mõju suurenemist ● 1928.a. oli USA üks BraindKellogi (riigisekretär) pakti initsiaatoreid ● Roosevelt jätkas isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta 1941. detsembris ● Näiteks 1935.a. vastu võetud neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistatakse 1939.a.) Suurbritannia ● Peale I maailmasõda laiendati demokraatiat: ○ anti üldine valimisõigus meestele alates 21. eluaastast ○ piiratud valimisõigus andmine naistele alates 30
plaan).USA huvid antud perioodil olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni, kus kardeti Jaapani mõju suurenemist. 1922.a. sõlmiti USA algatusel Washingtoni leping (alla kirjutasid lisaks USA-le ka Vaikse ookeani piirkonnaga seotud Euroopa riigid ja Jaapan), millega nähti ette: mererelvastuse piiramine,Vaikse ookeani saarte demilitariseerimine (v.a. Havai), Jaapani vägede väljaviimine Vene Kaug-Idast. Roosvelt jätkas isolatsionismi (kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta 1941.detsembris); näiteks 1935a. vastu võetud neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistatakse 1939.a.). USA poliitika Ladina-Ameerikas: Vabariiklik Partei üritas USA mõju Ladina- Ameerika riikide üle suurendada, sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt; Demokraatlik Partei aga vähendada (Roosvelt tõi vägesid väja ja lubas mitte sekkuda riikide siseasjadesse).
13. loeng Vastasseis Periodiseering: S. Spiegel (7 perioodi): 1. 1945-1953 – külma sõja üles soojendamine a) vastastikune kompimine * Trumani doktriin (1917) – raha Kreeka ja Türgi abistamiseks (ohjeldada NL ekspansionismi) * Marshalli plaan (1947 juuni) – leevendas Trumani doktrinnist tekkinud hirmu. Trumani abi militaarne, Marshallil majanduslik. Lafeber (4): 1) USA isolatsionismi lõpp 2) pax Britannica -> pax America 3) NL'i vastu 4) Marshalli plaan * Thompson (4): 1) plaan polnud suunatud ühegi riigi vastu 2) majanduslik abi (riikidele, kes soovisid) 3) pigem taktikaline kui strateegiline 4) lühiajaline (~ 5 aastat) b) positsioonide tugevnemine * NATO loomine (1949) VMN (1949) – kinnistas Nõukogude blokki
USA positsioon · USA püüdis endiselt lähtuda isolatsionalistlikust välispoliitikast, keskendudes omaenda, eelkõige majanduslikele probleemidele. · USA Kongress oli vastu võtnud neutraliteediseaduse mis välistas Euroopa sõja osapoolte toetamise · Tsehhoslovakkia küsimuses oli USA jäänud selgelt erapooletuks. · Alles Teise Maailmasõja algus sundis president Franklin D. Roosevelti riigi seisukohti muutma. President pidi murdma isolatsionismi vastuseisu. Isiklikult oli ta olnud algusest peale Hitleri agressiivsuse pärast mures. Teise Maailmasõja puhkemine · Saksa-Poola sõda Algas 01.09.1939 Saksamaa ja Slovakkia vägede kallaletungiga Poolale. · inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.09.1939 Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei järgne. Poola väed löödi kiiresti puruks. · 17.09.1939 okupeerisid nõukogude väed Ida-Poola. sakslased vallutasid Varssavi ja
Tavaeestlane suhtub valitsusse ja riigikogusse samamoodi kui tema esivanemad veidrikust mõisnikusse või Venemaalt saadetud partorgi – põlgusega. Eestlaste häda ja viletsus seisneb paljuski selles, et nad ei hinda oma riiki. Nende tegevuses kajastub rehepappidele ja ahjualustele iseloomulik riigi ülekavaldamise vajadus. Oluliseks põhjuseks on tõsiasi, et oma riigi kogemus on olnud üürike. Eestlane on harjunud elama kellegi ülemvõimu all. Rahvuslus tähendab eestlasele isolatsionismi ja vastupanu. Euroopa Liidu liikmena on nüüd jälle olemas kauge ja suures osas arusaamatu võõrvõim. Mingi osa eliidist kolib Moskva asemel Brüsselisse soojale kohale. Sealt saadetakse siia aeg-ajalt umbkeelseid ametnikke, kes kohalikust elust aru ei saa. Eestlased võivad oma harjumuspärast elu edasi elada ja mütsi peast võtmata (Brüsseli) mõisa õuest läbi marssida.
annaabi.ee 
