rõhutab sotsiaalset aktiivsust võimete arendamisel lapse arengut mõjutab keskkond - mida laps oskab teha täna teistega, seda oskab ta teha ka homme üksinda lähima arengu tsoon täiskasvanu ja eakaaslane arengu ning õppimise juhendajatena koos õppimine ja aktiivne õppimine Eriksoni psühhosotsiaalne areng Rootsi psühholoog elas aastatel 1902-1994 8 tsüklit: 1. usaldus vs usaldamatus kõige tähtsam on turvalisus, sisemine ebakindlus 2. iseseisvus vs häbi ja kahtlemine oluline see, et lapses tekiks võime ise hakkama saada, iseseisvust ei tohi maha suruda, oluline mõlema vanema roll, vanus 1-3, last vaja julgustada. 3. initsiatiiv vs süütunne 4-7 aastat; on ettevõtlik, tähtsad on kõik perekonnaliikmed, laps tahab maailma tundma õppida ja keskkonnaga manipuleerida. 4. edukus vs alaväärsus algkooli iga, 7-12 aastat; laps läheb kooli ja talle on oluline
võimalust (Õppida mõtlema 2005). Loogiline ja loogilis-analüütiline mõtlemine ei ole inimesele kaasa sündinud. Me õpime seda näit. matemaatika kaudu. Analüütilist, diskursiivset, loogilist mõtlemist arendatakse aja jooksul. Lahendite arvu järgi liigitades saame: · Divergentne e hargmõtlemine kasutatakse nende probleemide lahendamisel, mille puhul võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. · Kovergentne e koonduv mõtlemine- kasutatakse nende probleemide lahendamisel, millel on üks lahend - matemaatikaülesanded, faktikeskseid teadmisi eeldavad küsimused, intelligentsus-testid. Suundumuse põhjal kas teooriale või praktikale liigitatakse: · Teoreetiline mõtlemine - suunatud objektide vaheliste seoste avastamisele.
oma niss. 3 Ettevõtja sobivustest: Kasutatud materjal - http://www.aktiva.ee/12644/sobivustest.html Palun valige igale küsimusele Teid kõige enam iseloomustav vastus. Igale valikvastusele vastab kindel arv punkte. 1. Kas ma olen alustaja-tüüp? a. Kui keegi sunnib mind alustama, siis ma tegelen asjaga (6 punkti) b. Ma teen asju omamoodi. Kellegi pole vaja mulle ütelda, mida ma pean tegema (10 punkti) c. Tagasihoidlikkus on voorus! Ma ei tee midagi kui ma just ei pea seda tegema (2 punkti) 2. Kuidas ma suhtun inimestesse? a. enamik inimesi häirib mind (2 punkti) b. Mulle meeldivad inimesed. Ma suudan suhelda ükskõik kellega (10 punkti) c. Mul on piisavalt sõpru ja ma ei vaja teisi (6 punkti) 3. Kas ma suudan teisi juhtida? a. Inimesi motiveerides ma suudan panna inimesi asju tegema (10 punkti) b. Ma suudan inimesi kergesti kaasa haarata (7 punkti) c
enesetäiustamine ja arendamine. Kui laps ei saa eduelamus ja teda ei kiideta ning halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus teha vaimset tööd. Õppimine toimub läbi mängu, kujuneb välja püsivad sõbrad. 5) Identiteet vs rolliähmasus 12-18a – Murdeea periood, toimuvad füsioloogilised muutused, oluline on leida vastus küsimusele kes ma olen ja kelleks saada tahan. Toimub pidev emotsioonide kõikumine, ebakindlus. Tekivad armumised ja seksuaalsuhted. 6) Intiimsus vs isolatsioon noorus 18 -… - lähedaste suhete loomine ja hoidmine, armastus 7) Loovus vs stagnatsioon täiskasvanuiga - Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus 8) Integraalsus vs meeleheide - Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab 5. S
vahendada mis tahes teisi märgisüsteeme. Valik suhtlemisel kasutatavaid märke: hääletoon, näoilme, käeliigutused, kehaasend jne. Märkide kaudu toimub maailmast arusaamine. Teisisõnu on suhtlemise põhisisuks edasiantava info kodeerimine kindlasse märgisüsteemi ja vastuvõetud märkide lahtimõtestamine e. dekodeerimine. 3. Keele funktsioonid (kogemuste vahendamine, suhtlemine jt.) ning omadused (struktueeritus, loovus, mõtestatus, osavus). Kogemuste vahendamine- keele keskne omadus. Tänu keelele suudame elu jooksul kujunevad kogemused siduda inimajaloo varasemate kogemustega ning täiendada seda kogemusvaru peaaegu lakkamatult uute teadmistega, arusaamade ja oskustega. Sõnaline mõtlemine- teise tähtsa funktsioonina võimaldab keel igapäevaste probleemülesannete lahendamiseks hädavajalikku sõnalist mõtlemist. Mõtlemisel vajame
selgitada või vahendada mis tahes teisi märgisüsteeme. Valik suhtlemisel kasutatavaid märke: hääletoon, näoilme, käeliigutused, kehaasend jne. Märkide kaudu toimub maailmast arusaamine. Teisisõnu on suhtlemise põhisisuks edasiantava info kodeerimine kindlasse märgisüsteemi ja vastuvõetud märkide lahtimõtestamine e. dekodeerimine. 3. Keele funktsioonid (kogemuste vahendamine, suhtlemine jt.) ning omadused (struktueeritus, loovus, mõtestatus, osavus). Kogemuste vahendamine keele keskne omadus. Tänu keelele suudame elu jooksul kujunevad kogemused siduda inimajaloo varasemate kogemustega ning täiendada seda kogemusvaru peaaegu lakkamatult uute teadmistega, arusaamade ja oskustega. Sõnaline mõtlemine teise tähtsa funktsioonina võimaldab keel igapäevaste probleemülesannete lahendamiseks hädavajalikku sõnalist mõtlemist. Mõtlemisel vajame kõnet konkreetsete nähtuste üldistamiseks, aga ka asjade ja
Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt. Loovus on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. 2. Mida nimetatakse innovatsiooniks? Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. Innovatsioon on ideede edukas ellu rakendamine. 3. Millised on loovjuhtimise kolm printsiipi? • Universaalsuse printsiip – loovus on inimeste loomupärane potentsiaal ja omane kõigile inimestele. • Arengu printsiip – potentsiaalne loovus muutub aktuaalseks sobilikes arengu tingimustes ja keskkondades. Tegelik loovus väheneb, kui keskkond ja suhted piiravad inimese võimalusi väljendada ja rakendada oma loovust. • Keskkonna printsiip – keskkonna tingimused ja omadused mõjutavad loovuse arengut ja väljendumist. Loovust soodustavad: osalemine otsustusprotsessides, “omanikutunne”. 4
......................................................................................... 4 LOOVUSE ARENDAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................. 5 LOOVUSE SÄILITAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................... 7 Selleks, et olla edukas, peab loov organisatsioon lisaks loovate inimeste palkamisele ja nende juhtimisele püüdma vabastada loovust ka olemasolevast tööjõust. Et see loovus säiliks ja ei tekiks tüütut rutiini, mis seda pärsiks, on vaja organisatsioonis tähelepanu pöörata järgmistele märksõnade olemasolule: mäng, eesmärk, tähelepanu, inspiratsioon, teadlikkus................................................................................................................................ 7 Mäng. Selleks, et toota uusi teadmisi ja tegevusi, tuleb lasta uutel ideedel moodustuda ja ühineda
· Koosolekud reeglite järgi organiseeritud · Vaba arutelu, tegelik probleemilahendamine · Otsustatakse ja delegeeritakse · Töötegemine koos Eduka meeskonna tunnused: · Kaasav juhtimisstiil · Suunatus tulevikku · Jagatud vastutus · Keskendumine tulemusele · Eesmärgile pühendumine · Loovus · Heal tasemel kommunikatsioon · Kiire regeerimine 18. Kirjelda grupi arenguetappe. Millest sõltub grupi sisemine areng? Grupi arenguetapid: · Moodustumine - eesmärkide määratlemine, liidri esilekerkimine. Grupi arengu seisukohalt on tähtis, et sellel etapil toimub rollide jaotus. Liikmed näevad välja enesekindlamad kui tegelikult ollakse, proovitakse tajuda alles kujunevaid norme, proovitakse olla meeldivad.
sõnalistes, mis sõltuvad rohkem kultuurist. (Pullmann ja Allik, 2002, 216-217) 6 Tõendeid on selle kohta, et intelligentsustestide abil on üsna täpselt võimalik ennustada õpitulemusi ning ka seda, kui edukas on inimene oma hilisemas elus, eelkõige tööalase karjääri puhul. Uurimuste tulemused näitavad, et üldine vaimne võimekus on paljude ametite puhul seotud tööedukusega. Seega võib öelda, et üldine arukus ja taiplikkus on üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab meie kõigi elukäiku ning mis aitab kaasa üldisele edukusele. (Pullmann, Allik, 2002, 217-219) 7 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU Laiemas mõttes on õppimine üks kohanemisnähtusi, mille abil organism suudab end kaitsta ja kohaneda ümbritsevaga. (Kõverjalg, 1996, 13) Kitsamas mõttes vaadeldakse õppimist, kui uute teadmiste, oskuste ja vilumuste teadlikku omandamist. (Kõverjalg 1996, 13)
Kultuuriline teadmine- org. liikmed kasutavad seda, et tajuda, seletada, hinnata reaalsust (arvamused, veendumused, uskumused). Mis on probleem, põhjus- tagajärg seos, mida peab tegema, miks asjad juhtuvad. Seos on kompetentsusega (mitteteadlik kompetentsus- kingapaelte sidumine ja teadlik kompetentsus- lennuki juhtimine). Teadmusjuhtimist võimaldavad - koostöö, usaldus, teadmuste loomise protsess, õppimine, organisatsiooni loovus ja tulemuslikkus, välisallikate kasutamine, vabadus luua ja katsetada. Kasutatav sõnavara peab olema üheselt mõistetav. 22. Liidri ja järgija suhete kujunemist mõjutavad tegurid ja protsessid. Suhe tugineb tasude vahetamisel. Kui liidrid otsuseid tagavad edu ja suurendavad töötajate ressursse, siis töötajad vastavad nõustumise ja valmidusega järgida liidri juhiseid. Töötaja on valmis kuuletuma juhile ja omaks võtma kehtestatud reegleid, kui ta näeb, et juhi poolt
· Turundus · Müügiaruannete koostamine ja analüüs, kaubavarude arvestus · Logistika Müügiesindaja töös tulevad kasuks järgmised isiksuse omadused: · Oskus töötada süstemaatiliselt, eesmärke seades · Oskus oma aega planeerida · Algatusvõimelisus ja iseseisvus, aktiivsus klientidega suhtlemisel · Suhtlemis- ja teenindusvalmidus, veenvus, probleemilahendusoskus · Kannatlikkus · Korrektsus ja täpsus · Hea pinge- ja stressitaluvus · Ausus Müügiesindaja tööks vajalikud eeldused sõltuvad sellest, missuguseid tooteid või teenuseid tuleb müüa, samuti sellest, kui suur ja missugune on sihtgrupp. Müügiesindaja peab olema tuttav arvutitehnoloogiaga, et osata kasutada arvutit toote tutvustamiseks, aruannete vormistamiseks jne.Sageli on selleks tööks vajalikud isiksuse omadused nagu müügioskus,
videotagasiside meetodil. Suhtlemisviisid: 1. verbaalne informatsioon 2. vokaalne informatsioon 3. mitteverbaalne informatsioon (kehakeel) Isikuomadused ja võimed: 1. suhtlemisvalmidus 2. teenindusvalmidus 3. tolerantsus (sallivus) 4. füüsilise koormuse taluvus, vastupidavus 5. kohanemisvõime, pinge- ja stressitaluvus 6. koostöövalmidus 7. vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin) 8. hea väljendusoskus ja selge diktsioon 9. kiirus, liigutuste hea koordinatsioon ja automaatsus 10. keskendumisvõime 11. iseseisvus ja otsustusvõime 12. algatusvõime ja loovus Esmamulje kordumatu võimalus On ainult üks võimalus esimese mulje saamiseks ja oluline on, et see oleks positiivne. Esimese muljega endast ja oma ettevõttest võib kliendi nii võita kui kaotada. Esmamuljet kujundavat väga mitmed tegurid:
Et saada liidriks, tuleb kõigepealt saada juhiks. 1.1 Liidri primaarsed omadused · Isikliku tahtejõu kõrge tase (energilisus, otsusekindlus, tahtejõud, visadus) · Soov olla liider (motivatsioon teisi mõjutada) · Isiklik ausameelsus (eetikatunnetus, ausus ja usaldatavus) · Enesekindlus (optimism ja usk endasse kui efektiivsesse liidrisse) 1.2 Liidri sekundaarsed omadused · Analüüsivõime · Karisma · Loovus ja originaalsus · Paindlikkus ja kohanemisvõime · Ärialased teadmised · Positiivne hoiak Liidriomadused on huvi pakkunud aegade algusest. Esimeste uuringute käigus püüti välja selgitada füüsilisi, intellektuaalseid ja isikuomadusi, mis eristaks liidreid mitteliidritest või edukaid liidreid ebaedukatest. Uuritud on paljusid tunnetuslikke ja psühholoogilisi tegureid nagu intelligentsus, ambitsioonikus, võistluslikkus
Eriksoni järgi - 5 Eriksoni järgi – 6, 7, 8 Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-40) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada 7) Loovus vs stagnatsioon (täiskasvanuiga) (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline nende vastu
Kindlad töötunnid 11/16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9/13% ETTEVÕTJA Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 62/68% Töötamise aja ja koha vaba valik 30/35% Paremad sissetulekuväljavaated 16/20% Ärivõimaluse realiseerimine 4/9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 3/4% 14. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? Vaimne võimekus - loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankjate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine.
Katsetamine 6 21. Ideede otsimine 8 22. Lähisuhted 6 26. Ideede väljapakkumine 6 27. Domineerimine 10 :6 = 6,66 :6= 6,66 C. Saavutusoskus D. Probleemide lahendamise oskus 3. Konformsus 6 4. Loovus 9 8. Hoolikus 5 9. Leidlikkus 8 13. Organiseeritus 6 14. Loogilisus 7 18. Püüdlemine 10 19. Analüüsi oskus 7 23. Sõltuvus 7 24. Alagtusvõime 9 28. Pühendumine 7 29. Hindamine 6
Kindlasti on oluline tunda tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Pagar-kondiiter peab oskama määrata pool- ja valmistoodete kvaliteeti, teadma tervisliku toitumise põhimõtteid ja valdama erialast sõnavara. Ta peab teadma ja järgima hügieeni- ja tööohutusnõudeid. Oluline võib olla klienditeenindusoskus pagariärides, supermarketites jm teenindusasutustes töötavatel pagaritel ja kondiitritel tuleb ostjatega suhelda. Pagar-kondiitrile olulised isikuomadused on keskendumisvõime, füüsilise ja vaimse koormuse talumine, käteosavus, loovus, koostöövõime ja püsivus. Hea tervis ja vastupidavus on olulised, sest suur osa tööpäevast möödub jalgadel seistes või pidevalt liikudes. Töö ahjude vahetus läheduses nõuab head kuumuse talumist. (Heade ventilatsiooniseadmete olemasolul pole see probleem). Oma igapäevatöös puutub pagar-kondiiter kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat.
Autor aga arvab, et tegelik tööstressor on hoopis inimese oskamatus aega planeerida. Mare Teichmann oma artiklis ,,Tööstress kiviaja reaktsioonid kaasaegses organisatsioonis" (2002: 6) toob välja veel olulisi stressoreid, mille põhjuseks on töökeskkond: · liiga palju või liiga vähe tööd; · tunnustuse ja tagasiside vähesus või puudumine; · palju vastutust, kuid vähe võimalusi otsustada; · töö tulemuse mittetunnustamine; · ebakindlus töö ja ametialase positsiooni suhtes; · vägivalla esinemine. Stressoriks võib olla mis tahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tööstressi tegurid võivad olla seotud töö keskkonnaga ja kindlasti ka inimestevahelised suhted mängivad siin olulist rolli. Stressi tugevus oleneb sellest, kui tugevad ja kauakestvad on olnud stressi põhjused ning kui suur on inimese tervenemise võime. 1.3.Tööstressi avaldumine William J
....................................5 2.4 Ettevõtte struktuur ja personal....................................................................................6 2.5 Töötingimused............................................................................................................7 3. PRAKTIKA KORRALDUS............................................................................................ 8 4. HINNANG PRAKTIKAÜLESANNETEGA TOIMETULEKUL.................................. 9 5. SWOT ANALÜÜS.........................................................................................................10 6. KOKKUVÕTE...............................................................................................................11 7. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 12 Motivatsioonikiri............................................................................................................13 CV..
Ettavõtjaks olemise motiviid: Regulaarne, fikseeritud sissetulek Tööhõive stabiilsus Kindlad töötunnid Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus Palgatöötajaks olemise motiivid: Regulaarne, fikseeritud sissetulek Tööhõive stabiilsus Kindlad töötunnid Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 11. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? Vaimne võimekus – loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. Teotahe – valmisoleks midagi ära teha koos sooviga ka vastudada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Ideede elluviimine lisaks nende genereerimisele Suhtlemisoskus – väikeettevõtja puhul suhtlemine isiklukult hankijate, pangatöötajate, klientide ja töötajatega Kompetentsus – oma valdkonna/äri tundmine
Kui seos IQ-näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost ei ole leitud. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on oluli- sed eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt ka motivatsioon, pühendumus. F. Mönks on sellele mudelile Mis on andekus 9 lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus
vajaduste mõistmine ja teadvustamine võib luua jagatud aluse ühendusele, koostööle ja globaalsemalt - rahule. Üksteisemõistmine oma vajaduste tasemel loob sellise ühenduse seepärast, et sellel sügavalt inimlikul tasandil kaaluvad meie sarnasused üles meie erinevused, andes põhjuse suuremaks kaastundlikkuseks. Kui me keskendame tähelepanu vajadustele, ilma kriitikat, süüdistamist või nõudmisi tunnetamata või üle kandmata, õitseb meie sügavaim loovus ja esile kerkivad lahendused, mis olid varem teadvusest blokeeritud. Sellisel sügavusel on võimalik konflikte ja mittemõistmisi lahendada palju lihtsamalt. VVS õppimise protsess on sarnane uue keele või oskuse õppimisega: samm-sammult õppimine koos küllaldase praktikaga viib kasvava meisterlikkuseni. Sel ajal kui soravuse saavutamine võtab aega, suurendab iga uue keele oskamine tõenäosust, et kommunikatsioon saab toimuma.
täiendada juba leitut. 6 4. SWOT-ANALÜÜS S tugevused W - nõrkused - uued ideed - vähesed erialased süvateadmised - osavõtlik, hakkaja - vähene kogemus - edasipüüdlik, entusiastlik - ebakindlus - turismialased teadmised koolist, praktikakohast - kokkupuude ettevõtte töökorraldusega praktika ajal O - võimalused T - ohud - edasine töökoht - ei pakuta tööd - projektid/üritused - konkurents - soovitused/juhendamine/suuna- - liiga väsitav/ei paista silma mine Minu uued ideed võivad aidata mul saada töökoha, samas kui, minu liiga
Tallinna Tehnikaülikool Aleksandr Mäeots ÕPILASTE ÕPPIMIST TOETAVAD ÕPISTIILID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. ÕPISTIILID................................................................................................... 4 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon.....................................................4 1.2 Õpiedukus............................................................................................. 5 1.3 Õpiprotsess........................................................................................... 5 1.4 Õpistrateegiad....................................................................................... 6 2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE..............................................................8 2.1 Tehnoloogiad ja lähituleviku
vähenemine. 115. Stressi ja läbipõlemise vältimine: - Õppida märkama stressi tunnuseid. - Analüüsida, millised ülesanded põhjustavad stressi. - Kindlaks teha situatsioonid ja oma roll nendes situatsioonides, mis põhjustavad stressi. - Töö ja vaba aeg tuleb teineteisest lahus hoida. - Oma töö tuleb kujundada meelepäraseks - Tööalaseid probleeme arutada kindla inimesega. - 116. Teema 4 1. Mis on loovus? - isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada (McLeod& Cropley, 1989). - alati seotud õppimisega. Loovus on teadmiste, kujutlusvõime ja arengu tulemus. - protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt (F. Xu, T.Rickards, 2007).
1. Organisatsiooni mõiste Kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Organisatsiooni edukuse eeldused Org peab andma tulemusi, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Neli koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus, ainelised ja rahalised varad. Org peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Juhtimise kui protsessi mõiste Inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Tulemuste saavutamine teiste inimeste
· Personali väljanägemine · Hooletus, loomupärane lohakus, ebatäpsus · Puudulik eneseväljendusoskus 21 22 Edukal teenindajal on · Hea tervis · Verbaalne võimekus · Vastupidavus · Arukus, terve mõistus · Kiirus hea koordinatsioon Kiirus, · Hea mälu · Korrektne ja meeldiv välimus pakutava · Soov olla hea teenindaja teenuse reklaam · Hea kuulmine · Arusaadav diktsioon, meeldiv hääletoon 23 24 4
Palgatöötaja motiivid: Regulaarne, fikseeritud sissetulek; tööhõive stabiilsus; kindlad töötunnid; sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus. Ettevõtja motiivid: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded; töötamise aja ja koha valik; paremad sissetulekuväljavaated; ärivõimaluse realiseerimine; et vältida hõivega seotud ebakindlust. 13. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? Vaimne võimekus – loovus, intelligentsus, analüüsivõime, keskendumisvõime; teotahe – sh töökus, püsivus, ambitsioonikus; suhtlemisoskus; kompententsus oma alal; enesekindlus ja otsustusvõime. 14. Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks. 15. Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan – sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. 1
- Kalduvus muuta huvitavaid sündmusi püsivateks ehk intentsionaalsus - Õppimine toimub katse-eksitusmeetodil 2. Preoperatiivne ehk operatsioonide eelne faas 2-7a - Õpib imiteerimise teel /matkib teiste tegevusi - Suudab luua kujundeid kujundlik mõtlemine - > võime luua potentsiaalsete sündmuste jada - Lapsel on raske teha vahet reaalsusel ja fantaasial - Neid köidab fantaasia, kujundlikkus, loovus - Lapse reaalsus on objektiivne tema jaoks - Raske mõista mida teised mõtlevad -> ehk egotsentrism o Egotsentrism kõik mõtlevad /tunnevad nii nagu mina, teisiti pole võimalik - Tsentratsioon laps ei näe tervikut, vaid osa millele pööratakse tähelepanu - Hakkab tekkima kompleksem õppimine ehk detsentratsioon - Mitte-reversiivsus ei suuda liikuda tegevuses /mõtetes edasi tagasi
isenevad tegevusharru. • Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) Leia ja lahenda probleem Täida lünk turul 10. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. (Jälgi trende, ….). 1. Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) 2. Leia ja lahenda probleem 3. Täida lünk turul 4. Loovus ja innovatsioon. Loovust toetavad ja takistavad tegurid organisatsioonis. Innovatsioon • Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele (tooteinnovatsioon) või • Sellele väärtuse loomise/tagamise kulude olulises vähendamises (protsessiinnovatsioon). • Nende võimaluste kõrval saab innovaatiline olla uute turgude avamises ja teistmoodi
ja valmis astuma võitlusesse. Neid ei saa kammitseda. Nad suudavad luua org., kuhu nad sisenevad palju omanäolist ja unikaalset, kuid vajavad õiget kohtlemist ja keskkonda. Nad ei ole tuimad töörabajad, vaid loovad ja loomingulised töötajad. Väärtstavad oma elu terviklikumalt ja nad on valmis ebasobivast töökeskkonnast kiirelt lahkuma. Märksõnad mis ühendavad uued juhtimissuunad uue põlvkonna isikuomadustega: Motivatsioon, sünergia, pühendumus, loovus, isiklik potensiaal ja tugevused, koostöö. 49. Juhendamine versus mentorlus Töökohal on soovitav alustada juhendamisest ja edasi liikuda mentorlussuhetesse. Kuigi mentorlussuhe on võrdväärne, on soovitav, et mentee valib mentori. Juhendamine on seotud eelkõige tööalaste eesmärkidega, isiksuslikku poolt ei rõhutata. Paljud org. pole valmis selleks, et töötaja laiem arendamine võib kaasa tuua tema lahkumise organisatsioonist. Juhendamist kasut. Uute töötajate sisseelamise
Blanketid ja e-teenused Ravijuhendid EELNEVA TABELI SEE ÜHTNE VORM, KOMPAKTSEM JA see hall taust ära Olulisemad mikrokeskkonna tegurid on kliendid. Konkurendid on samuti tegur, kes lähikeskkonna elemendina piirab või vastupidi edendab äritegevust. Olulised on ka tarnijad ehk hankijad ja koostööpartnerid. Nagu viitasin, et tekstiosa 1,5 reasamm ning paremäär joondu 5 SWOT ANALÜÜS SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel. Kaardistatakse väliskeskkonnast tulenevaid sisemisi tugevusi ja nõrkuseid ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid analüüsib tabel 4. Tabel 4. SWOT analüüs Tugevused Nõrkused Inimete ravimine Inimeste usk ravimitesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
