100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Nika29
Õppematerjali autor
identsus vs rollihämasus teismeiga, kas tekib terviklik eneseteadmine või endas kahtlemine; mängivad olulist rolli kaaslased ja sõbrad, vanemate roll kahaneb veelgi; hakkab kujunema identiteet, oluline on ka eduelamus ja lapse aksepteerimine ning tunnustamine talle oluliste inimeste poolt; vanem peab olemas olema. 6. intiimsus vs isoleeritus noorusiga gümnaasium ja kõrgkool; tekib valmidus püsisuhteks; olulised on sõbrad ja seksuaalpartnerid; isiklik avatus ja usaldatavus seda pakub suhte edukas arenemine; püsivaid elukaaslasi võib olla üsna varakult. 7. loomingulisus vs stagnatsioon täiskasvanu iga; inimene kas saab end teostada või tekib loominguline seisak ja sellega võib siis olla probleeme; oluline on isiklikud, karjääri ja perekondlikud vajadused rahuldada, lisandub huvi teiste ja maailma vastu, selle kujunemise aluseks on turvaline ja innustav isiklik elu. 8
...............................................................2 Kokkuvõte .......................................................................................................................................3 Ettevõtja sobivustest........................................................................................................................4 Ülevaade ettevõtlusest.....................................................................................................................6 SWOT analüüsid 1. Ettevõtlusele.........................................................................................................................7 2. Ettevõtjale............................................................................................................................8 Turunduskeskkonnaanalüüs.............................................................................................................9 Toote iseloomustus...........................................
Arengupsühholoogia kordamisteemad 1. Arengupsühholoogia põhimõisted Areng – igasugused muutused käitumises jm suhetes ning protsessides. Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne om
mida töö iseenesest pakub. Keskkonna tegurid. Herzberg küsitles inimesi kahel kujul: kui nad olid õnnelikud ja oma tööga rahul ning kui nad ei olnud tööga sugugi rahul. Selle küsitluse tulemusel kujunes välja kahe faktori teooria: 1.Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: - töötingimused; - suhted kaastöötajatega; - suhted ülemusega; - tegevuse reglementeeritus; - juhtimisstiil; - palk; - staatus; - olmeolud; - isiklik elu 2. Motivaatorid: - saavutuste tunnustamine; - edukus töös (saavutused); - töö huvitavus ja sisukus; - töö vastutusrikkus ning tähtsus; - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); - arenguperspektiivid. Motivatsioonifaktorid on need, mille olemasolu võib tekitada rahulolu. Nt. saavutusvajaduse rahuldamine, vastutus töös, enesearengut võimaldav töö, huvipakkuv töö, tunnustus. 5
Tänu edasimõtlemise võimele saame varem kogutud, olemasolevaid teadmisi suhteliselt kerge vaevaga süstematiseerida jne. Teadmine pole fikseeritud arusaam või fakti mäletamine, tegelikult on igasugune sisukam ja sügavam teadmine loomult dünaamiline. Me omandame teadmisi uute mõistet ja ideedega tutvudes. Uut teavet kasutatakse sealjuures kognitiivse psühholoogia keeles väljendatult sisemise teadmiste struktuuri loomiseks. 4. Mõtlemise abioperatsioonid: analüüs ja süntees, võrdlemine, abstraheerimine ja üldistamine, klassifitseerimine ja süstematiseerimine, otsustamine ja järeldamine, induktsioon ja deduktsioon. Analüüs- analüüsi aluseks on vaadeldava nähtuse mõtteline jaotamine üksikosadeks, tervikut moodistavaiks elementideks: külgedeks, tegevuseks, omadusteks jne.( raudtee koosneb liipritsest, jaamahoonest, veduritest, vagunitest). See on kõige käepärasemaks maailma tundmaõppimise viisiks
Tänu edasimõtlemise võimele saame varem kogutud, olemasolevaid teadmisi suhteliselt kerge vaevaga süstematiseerida jne. Teadmine pole fikseeritud arusaam või fakti mäletamine, tegelikult on igasugune sisukam ja sügavam teadmine loomult dünaamiline. Me omandame teadmisi uute mõistet ja ideedega tutvudes. Uut teavet kasutatakse sealjuures kognitiivse psühholoogia keeles väljendatult sisemise teadmiste struktuuri loomiseks. 4. Mõtlemise abioperatsioonid: analüüs ja süntees, võrdlemine, abstraheerimine ja üldistamine, klassifitseerimine ja süstematiseerimine, otsustamine ja järeldamine, induktsioon ja deduktsioon. Analüüs analüüsi aluseks on vaadeldava nähtuse mõtteline jaotamine üksikosadeks, tervikut moodistavaiks elementideks: külgedeks, tegevuseks, omadusteks jne.( raudtee koosneb liipritsest, jaamahoonest, veduritest, vagunitest). See on kõige käepärasemaks maailma tundmaõppimise viisiks
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT II) 1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt. Loovus on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. 2. Mida nimetatakse innovatsiooniks? Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. Innovatsioon on ideede edukas ellu rakendamine. 3. Millised on loovjuhtimise kolm printsiipi? • Universaalsuse printsiip – loovus on inimeste loomupärane potentsiaal ja omane kõigile inimestele. • Arengu printsiip – potentsiaalne loovus muutub aktuaalseks sobilikes arengu tingimustes ja keskkondades. Tegelik loovus väheneb, kui keskkond ja suhted piiravad inimese võimalusi
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorraldus LOOV ORGANISATSIOON Referaat Õppejõud:.... Viljandi SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 LOOVUS JA LOOV ORGANISATSIOON............................................................................... 4 Loova organisatsiooni tunnused.......................................................................................... 4 LOOVUSE ARENDAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................. 5 LOOVUSE SÄILITAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................... 7 Se
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid