Enne kui kerkis esile üldse antropoloogia kui selline, tegelesid etnograafid pildistamisega kui uurimise läbiviimise vahendiga. Antropoloogid tegid filme ja fotosid eesmärgiga päästa etnoloogiat ja salvestada järeltulevale põlvele. 1839. leiutas Louis Daguerre fotoplaadi. Evolutsionismi peetakse antropoloogia aluseks. Evolutsionistid pildistasid tööriistu ja järjestati neid arengu järgi. Hiljem inimesi e antropomeetria, reastati inimeste kehad mingite omaduste või mõõtude järgi. 1872. tegeles Eadwerad Muybridge kronofotograafiaga, pildistades esialgu hobuseid, siis alasti inimesi. Kronofotograafiat peetakse
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
Tallinna Reaalkool Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides Uurimistöö Alar Järvelaid 11.a Juhendaja: õp Eve Karp Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus...........................................
Pärnu Vanalinna Põhikool Uurimustöö Filmiajalugu Hendrik Tamberg Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mina valisin oma uurimustöö teemaks filmiajaloo. Ma valisin selle, sest mulle tundus see väga huvitav ja seal on palju alateemasid, mida uurida. Siin uurimustöös käsitletakse filmi algusaastaid, filmizanritest, näitlejaid ja tuntud filme. Film on juba pikka aega olnud tähtsaim meelelahutus kanal. Enamus televisiooni programme koosneb põhiliselt filmidest. Kinos käiakse iga nädal uusi filme vaatamas. Loodan, et sulle, lugejale, meeldib see uurimustöö. Filmizanrid On olemas palju filme. Tegelikult, on olemas VÄGA palju filme ja need filmid on kõik erinevad. Vahel ma mõtlen, et kuidas saab inimestel olla nii palju ideid erinevate filmide jaoks
avalikkusele 28 oktoobril 1892 aastal Pariisis. (http://en.wikipedia.org/wiki/Charles- %C3%89mile_Reynaud) Tema projekteeritud filmi plussiks oli, et seda sai näidata suuremale publikule, kuid miinuseks osutus kaadrite arv, mis ei ületanud 12. (http://en.wikipedia.org/wiki/Th%C3%A9%C3%A2tre_Optique) Kahjuks hävitas ta suurema osa oma tööst ja unikaalsetest töövahenditest, visates need Saine´i jõkke. Tema optiline kino oli eelkäijaks vendade Lumière´de tegemistele. (http://en.wikipedia.org/wiki/Charles- %C3%89mile_Reynaud) Thomas Alva Edisoni, Ameerika leiutajat, peetakse nüüdisaegse filmikaamera leiutajaks. Suure osa au on ta aga võlgu fotograaf W.K.L. Dickson´ile, kellega koostöös tõi lühikesed lihtsad kaadrid avalikkuse ette 20 mai 1891. (http://en.wikipedia.org/wiki/Thomas_Alva_Edison). Kinematograafia esimesed sammud Kinematograafia sünnipäevaks peetakse 28
Vestern Vestern on kunsti üks žanre, mille tegevus leiab tavaliselt aset 19.sajandi teisel poolel Metsikus Läänes. (1) Suurem osa vesterni filmidele omaseid tunnuseid on võetud 19.sajandi populaarsetest vesterni ilukirjandusteostest, mis olid menukad enne kui vestern film sai populaarseks žanriks. Tavapärases vesterni filmis on peategelaseks mees, kes on kauboi, püstolikangelane ja pearahakütt ja keda illustreeritakse kui üksireisivat rändajat, kes kannab Stetsoni mütsi, kaelarätikut, kannuseid ja nahkpükse. Kauboid kannavad igapäevaselt kaasas revolvrit või vintpüssi, et kaitsta ennast, ratsutavad mööda tolmuseid teid ja karjatavad kariloomi oma ustava hobusega. (2) Vesterni filmid olid äärmiselt populaarsed tummfilmi ajastul. Helifilmi
rohkem ülevaatlik ja keskendunud eelkõige algusaegadele ning tuntumatele režissööridele. Kolmandas alagrupis kaldun traditsioonilistest referaadi vormingutest rohkem essee valdkonda, andest Prantsuse uue laine kuulsaimate režissööride Claude Chabroli, François Truffaut’ ja Jean-Luc Godardi debüütfilmide kohta taustinformatsiooni ja isiklikku nägemust. Lisade alt leiab ka filmide nimestiku, mida Prantsuse uue laine uurimiseks läbi olen vaadanud. 3 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis 1 EELMÄNG UUE LAINE KERKIMISELE Väljendit „La Nouvelle Vague arrive!“ kasutati mitmete sotsioloogiliste uuringute tulemuste pealkirjana uudisteajakirjas L’Express 1957. aasta lõpu Prantsusmaal.
sealsete suurte filmikompaniide toodang. 20.sajandi filmi arengut enim mõjutanud ameerika filmitööstus on laias laastus jagatud mitmesse perioodi ning antud kirjatükk keskendub neist esimesele – klassikalisele Hollywoodile, mille perioodiliseks määratluseks võiks olla 1920- 1940-ndad. Vaadeldavast ajastust toon filmi näiteks John Fordi 1940.aasta filmi „Vihakobarad“, mille abil püüan illustreerida, kuidas tollane film kujutas USA sotsiaalset tegelikkust. 1910-ndate paiku hakkasid mitme filmikompaniid oma ärisid üles seadma Los Angelese lähedale – eelkõige soosis seda kliima. Dekaad hiljem domineeris see paik, Hollywood, maailma filmindust.1 1920-ndaid iseloomustab tummfilmide võidukäik. Suuremateks staarideks olid Charlie Chaplin, Rudolp Valentino, Greta Garbo jne. Kassafilmid olid põhiliselt komöödiad, mis levisid üle kogu maailma nagu näiteks Chaplini „Kullapalavik“
Toporkov õpetas Lutsule filmikaamera tähtsamaid saladusi ning jagas algajale vajalikke näpunäiteid. Toporkov müüs Lutsule oma vana kaamera, pärast mida hakkas Luts mööda Pariisi ringi kolama ja saadud õpetuse põhjal ülesvõtteid tegema. Luts veetis Pariisis pool aastat ning kodumaale naasnuna hakkas ta innukalt siinset filmielu edendama. Kuid alata tuli tasa ja targu, sest puudus raha kõigi ideede koheseks teostamiseks. Luts alustas filmide tegemist 1926. aasta paiku. Sageli täitis Luts välis- ja kaitseministeeriumi tellimusi, filmides reservväelaste kordusõppusi, noorsoo- ja sõjaväeorganisatsioonide suvelaagreid, noorsõdurite väljaõpet. Aastatel 1927–1932 finantseeris ja lavastas Theodor Luts Eestis kolm mängufilmi. Vabadussõja-ainelist poliitilis- patriootlikku tummfilmi "Noored kotkad" (1927) peetakse sõjaeelse Eesti mängufilmi parimaks saavutuseks
Tekkis uus zanr muusikal. Muusikalide tulva avas parima filmi Oscari võitnud ,,Broadway meloodia". Kümnendi lõpus toodeti neid juba kümnete kaupa. Heli tulek raputas filmitööstust nii Ameerikas kui ka mujal. Hakati nõudma filmidialooge ka teistes keeltes peale originaalkeele. See viis aga viimasel kümnendil Hollywoodi dikteeritud filmituru lagunemiseni. Turg jagunes nüüd keelte alusel paljudeks väikesteks osadeks. Püüti toota ka mitmekeelseid filme, näiteks Dupont´i ,,Atlantic" (1929) võeti üles inglise, prantsuse ja saksa keeles, kasutades kolme erinevat näitlejate koosseisu. Heli ei mõjutanud mitte üksnes filmi sisu ja stiili, vaid ka tööstuse struktuuri. Kunstiline efekt oli aga kesine, sest paljud helifilmid olid viletsa kvaliteediga etenduste adaptsioonid, milles domineerisid dialoog, kehvapoolne näitlejatöö ja liikumatu kaamera ja mikrofon. Enamik filme olid ekraanile toodud Broadway show´d
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Iraanlaste-eelne periood.................................................................................4 Mitanni riik (1500-1360 eKr)...........................................................................5 Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid.....................................................5 Iraanlaste saabumine Iraani aladele..............................................................5 Meedia (728-550 eKr)....................................................................................6 Ahhemeniidid (648-330 eKr)..........................................................................7 Pärslased aastani 559 eKr.....................................................................7 Nelja suure kuninga aeg (559-465 eKr).................................................8
Kiviõli I Keskkool Maarja Lipp XII klass 3D KINO ARENG LÄBI AJALOO Referaat Juhendaja: Kristjan Lepp Maidla 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 ESIMESED KATSETUSED.......................................................................................................4 3D KINO HAKKAB JUMET VÕTMA....................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond Britt Treuberg ja Maarja Jürgens EP1 ,,MANDARIINID" JA ,,1+1" Filmide analüüs Juhendaja: Liina Käär, MA (sotsioloogia) Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................4 1. Mandariinid...............................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid.................................................5 1.2. Ühiskond...................
Jean Rouch Moi, un noir Lühiuurimus 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Jean Rouch ja antropoloogia, lühike elulugu.......................................................................... 4 2. Rouch ja film..........................................................................................................................6 2.1 La Nouvelle Vague........................................................................................................... 6 2.2 Cinéma vérité, jagatud antropoloogia ja etnofiktsioon..................................................... 7 3. Moi, un noir..........................................................................................................
aspektide abil kahte filmi. Uurimisülesanded: analüüsida filmi „Intouchables“; analüüsida filmi „Mandariinid“. Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse õppejõu poolt välja pandud õppematerjale ning autorite enda konspekte. Töö koosneb kahest osast. Töö esimeses osas keskendutakse filmi „Mandariinid“ analüüsimisele. ”Mandariinid“ on Eesti-Gruusia koostöös valminud film, mis kandideeris 2015. aastal parima võõrkeelse filmi Oscarile. Filmi tegevus toimub 1992. sügisel Abhaasias. Tegemist on gruusia sõjaaegse filmiga, kus omavahel sõdivad grusiinid ja kaukaaslased. Tegevus toimub Abhaasias, eestlaste kogukonna maadel, kes 3 on sunnitud sõja tõttu oma kodud hülgama ja Eestisse tagasi tulema. Sinna alles jäävad kaks eestlasest meest, kes elatuvad mandariinide kasvatusest - Ivo ja tema naaber
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Tertia sotsiaal PALGAMÕRVARID Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti asjaolust, et film oli plaadil olemas ning valmis vaatamiseks. ,,Palgasõdurid" liigitatakse action valdkonda ning New York Post nimetas selle ka ,,kõigi aegade mehisemaks filmiks", sest näitlejateks on kõik kaasaja suurimad staarid. Rezissööriks on Sylvester Stallone ning kaasa teevad kuulsad näitlejad nagu Arnold Scwarzenegger, Bruce Willis, Jason Statham ja Jet Lee. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 6,5. Film on toodetud USA's, valminud 2010 aastal ja kestab 1 tund ja 33 minutit.
............................................................5 2.6. Perekond............................................................................................5 2.7. Varajane surm....................................................................................5 3. Looming...................................................................................................6 3.1 Sissejuhatus loomingusse...................................................................6 3.2. Rollid filmides.....................................................................................6 3.3. Teatrirollid ning lavastused................................................................6 3.4. Laanemets teatriõpetajana................................................................7 4. Kokkuvõte................................................................................................8 5. Summary.............................................................................................
tantsu ja laulmistundides. Ta osales lõpututel fotosessioonidel mistahes vaatajaskonnale. Kuna tal oli teatud aegadel raske tööd leida, nõustus ta alasti poseerima. Tema välimust on ka veidi parandatud: tal oli valehambumus, seega ta esihambad seati korda ning talle on tehtud nii nina kui ka lõuaoperatsioon, kuid see on ka seatud kahtluse alla. Läbimurre karjääris 1948. aastal saab ta lõpuks oma esimesed kõrvalosatäitja rollid filmides ,,Pea kinni! Las käia!" ja ,,Ohtlikud aastad". Järgnesid pisirollid ning tema karjäär näis seiskuvat, kuni 1950. aastal linastus filmiklassika ,,Asfaldidzungel" ja Monroe pälvis esmakordselt avalikkuse tähelepanu. Temast oli kujunemas filmistaar ja järgnes rida väljapaisvaid rolle. Järgnevad aastad olid tema jaoks läbimurdelised. Ta astus üles paljudes kuulsates rollides, kus ta kehastas väga erinevaid isiksusi ja näitas oma mitmekülgsust
aastast hakkas tema taustalauljateks gospelvokaalansambel The Jordanaires, millega kestis koostöö kuni 1960. aastate lõpuni. Aastal 1956 sai filmiga "Love Me Tender" alguse Elvise filminäitlejakarjäär. Sellele järgnesid 1957. aastal "Loving You" ja "Jailhouse Rock". Samal aastal ostis Elvis ka oma uueks koduks Gracelandi. Siis saabus aga sõjaväekutse. Vaatamata pakutud võimalusele sõjaväest vabastus saada otsustas Elvis selle teekonna läbi käia. Veel lõpetati 1958. aastal neljas film ``King Creole`` mis jäi ka viimaseks kvaliteetseks mängufilmiks Elvise osavõtul. 1958. aasta kevadel hakkas Elvis aega teenima. Peagi juhtus aga Elvise elus tragöödia: ta ema Gladys suri. Elvis oli väga löödud, kuid naasis peagi teenistusse, mis jätkus Saksamaal. Teenistuse jooksul ei võtnud ta vastu pakutud eeliseid teiste ees, välja arvatud see, et ta isa Vernon ja paljud sõbrad võisid temaga sinna Saksamaale kaasa tulla, kus nad koos vahetpidamata kõvasti pidu panid. 1959
Julie on rääkinud filmi võtetest: ,,Võtted olid rasked, kuna see oli mu esimene kinofilm ning eriefektide tohutu hulk nõudis poole rohkem aega kui tavalise mängufilmi puhul. Minu kannatus pandi rängalt proovile ja tihti ootasin ma kolm-neli tundi, et siis lõpuks vaid üht stseeni filmida. Poole võtteajast veetsin ma igat sorti trosside otsas rippudes. Mõnikord liigutati ka tervet lava ühe triki tarvis." Aasta enne ,,Mary Poppins'i" valmimist, valmis film ,,My Fair Lady" (,,Minu veetlev leedi")(1963), kuhu Julie Andrews ei saanud rolli, kuigi oli teatrilavadel mänginud seda kordades, tema asemel valiti näitlejaks Audrey Hepburn. Selle peale rääkis Julie: ,,Mõistan nüüd paremini, miks mind ,,Leedisse" ei valitud. Neile oli vaja nime, mis kindlustaks filmile edu. Audrey Hepburn oli selleks ideaalne variant (ehkki ta ei osanud laulda ja seda tegi tema eest Marnie Nixon I. K.), mina olin tuntud aga ainult kui Broadway näitlejatar
...........................................................11 1.2.4.Poliitika ja võim..............................................................................................12 SISSEJUHATUS ,,Imiteerimismäng" on 2014 aastal välja tulnud tõestisündinud draama, mille on lavastanud Morten Tyldum. Draama põhineb Alan Turingu biograafial ja on Andrew Hodges poolt filmiks ümber kirjutatud. Peaosades mängivad Benedict Cumberbatch, Matthew Goode, Allen Leech ja Kiera Knightley. Film oli Oscarile nomineeritud, kuid seda ei võitnud. Eestlaste jaoks linastus film kinodes 2015 aasta algul, kuid siiski eriti populaarseks ei saanud. ,,Imiteerimismäng" on ajalooline thriller film, mis räägib inglise matemaatikust Alan Turingust, kes oli oluline lüli sõja ajal Inglismaale, murdes lahti sakslaste Enigma 2 masina koodi ning aidates võita Teist maailmasõda. Filmis selgub, et Alan Turing, keda
4 Poliitika ja võim.....................................................................................................16 KOKKUVÕTE................................................................................................................18 3 SISSEJUHATUS Töö autorid valisid analüüsimiseks 2010. aasta filmi "Mäleta mind", kuna Will Fettersi kirjutatud romantiline draama pälvis möödunud aastal palju tähelepanu. Film on pärjatud kahe auhinnaga ning ülemaailmse portaali The Internet Movie Database'i kasutajad on sellele andnud seitse punkti kümnest. Romantiline draama keskendub kahele noorele inimesele: Tylerile, kes elab oma elu pidevas masenduses peale venna enesetappu ning Allyle, kes võtab alates oma ema mõrvast igat päeva kui oma viimast. Põhiosatäitjateks on Robert Pattinson, Emilie de Ravin ja Pierce Brosnan.
19911992 Collin Fenwick ("Rohukannel") 19921993 Jermolai Lopahhin ("Kirsiaed") (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.10 Rollid mujal Peer Gynt (Henrik Ibseni "Peer Gynt"; Eesti Draamateater; 1997) Guy Montag (Ray Bradbury "451 kraadi Farenheiti"; Moskva teater Et Cetera; 2007) Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses ,,Soo" ( Teleteater 1992), teleseriaalis ,,Vabariigi valvur" ( ETV 1994-1995) ning filmides ,,Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja ,,Suflöör" ( Freyja Film 1993). Elmo Nüganen on mängufilmi ,,Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor ( Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film ,,Meeletu" ( ETV ja Taska Film 2006). Film valmis Jaan Tätte näidendi ,,Meeletu" põhjal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.11 Tunnustused 1986: Voldemar Panso nimeline noore näitleja preemia 1992: Ants Lauteri nimeline preemia
kannatab korduvate panikahoogude all. Fox saatis Marilyn Monroele pika kirja, kus oli tehtud ettepanek, et ta teeks kaasa filmis " Midagi tuleb anda" või hoiavad nad teda kohtuga kinni kümme aastat. Kohtuprotsess oleks aga halvanud Marilyn Monroe karjääri. 1961 andis Marilyn Monroe järele. Ja kirjutas alla filmi " Midagi tuleb anda" lepingule.Fox võttis Marilyn Monroe tagasi poolemiljonilise töötasuga. Marilyn Monroe oli ülirõõms, kui teda oli tagasi võetud. Viimane film, milles Marilyn Monroe osa võttis oli "Midagi tuleb anda", kuid film jäi poolikuks. Kuid Marilyn Monroele maksti filmi "Midagi tuleb anda" eest 100 000 dollarit. Muidu oli Marilyn Monroe nädalapalk 125 dollarit, mille ta sõlmis Foxiga augustis 1946. Marilyn Monroe mängis kolmekümnes filmis kokku ja filmide arv, kus kehastab teda keegi teine on 66 filmi. Surm Marilyn Monroe surmaga tegeles Arthur Jacobs. Kuid tema naine Natalie rääkis 1984
.................................. 12 Kokkuvõte............................................................................................................................. 13 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 14 Sissejuhatus "Sinuhe" on Mika Waltari kirjutatud ajalooline novell, mida peetakse auroti kõige tuntumaks ja edukamaks teoseks novellide seas. Raamatu põhjal tehti Ameerikas 1954. aastal film, kus näitlesid nimekad tähed. Teos on saanud palju kuulsust ning pälvinud tähelepanu. Valisin raamatu, sest selles kajastub väga palju ajaloolist informatsiooni Egiptuse kohta. Samuti mainitakse paljusid teisi maid, sealhulgas Kreetat ja Babülooniat. Ootasin "Sinuhe" raamatust õppida palju uut ning luua endale kujutluspilt aastatetagusest elust kaugel maal. Enne raamatu lugemist üritasin leida selle kohta informatsiooni Internetist, kuid kahjuks leidsin ainult inglise keelset materjali
naist peksuga karistab. Ja ärme unusta neid naisi, kes on mõistetud vangi selle eest, et nad on julgenud süüdistada meest vägistamises. Või naisi, kes tapetakse, sest nad ,,on häbistanud" oma perekonda (Joan Scott 1996). Ma ei pea ennast endiselt feministiks, kuid pärast seda uurimust pean ennast veel rohkem kui enne võrdsuse pooldajaks. Mida peame aga mõistma on see, et minu vaatenurk, kui noore kohustusteta Eesti naiskodanikuna on väga erinev nägemusest Iraani üksikema omast. Ma arvan, et me kõik peaksime avama oma silmad, viima ennast kurssi maailma asjadega ning nägema, et me kõik ei ela sama elu. Paljude jaoks tähendab puhas vesi midagi jumalikku, samas kui teised kallavad seda lihtsalt ojadena kraanist alla! Arvan, et meie, kui naised, feministid, antifeministid ja lihtsalt ühiskonnas eksisteerijad, kuid ka mehed ja kõiksugu muud inimvormingud, peaksime õppima rohkem hindama seda, mis meil juba
mõjutab kultuur ja selle muutumine kirjakeelt. Uuritavaks valdkonnaks valisin kinematograafia ja materjali otsisin neljast erinevast kirjakeelsest perioodikaväljaandest. Kitsamalt uurin nende artiklite sõnavara. Ma valisin selle teema, sest on huvitav põhjalikumalt süveneda sellesse, missugune on kinematograafiaalaste artiklite sõnavara. Pidevalt võetakse kasutusele uusi sõnu ning samuti toimuvad muutused kino valdkonnas. Uurimisobjektiks valisin võimalikult erinevate väljaannete artiklid: 1. Ajakiri Teater. Muusika. Kino, oktoober 2005. aasta, lk. 112 119, ,,Üks pooleli jäänud lendutõus II." 2. Ajaleht Sirp, 14. oktoober 2005 aasta, lk. 17, ,,Vene mängufilm kapitalismiajastul." 3. Teleajakiri Nädal, 14. november 2005 aasta, lk. 74, ,,Vägivald sünnitab vägivalda." 4. Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen, 29. september 2005. aasta, lk
külalisena teleshowdes tema kodusel ja teleseriaalides, millest aiapeol ja saime ka tuntuim on ,,Dünastia", eksklusiivse kus ta kehastas ühte intervjuu peategelastest Alexist, kellega ta iseloomult Joan Henrietta Collins, sarnaneb päriseluski. kes on sündinud 23. Esimestes filmides peeti mail enne Teist Nüüd sooviks naine teda lihtsalt Maailmasõda, kuid ei elada rahus oma viienda järjekordseks ilusaks soovi täpset sünniaastat abikaasa Percy neiuks, kes paaris uues avaldada, tahtis juba Gibsoniga, kellega ta
Just pärast Lovecrafti teoste avastamist hakkas King esimest korda kirjutama. Vaikselt üles kasvades ja kogu aeg kolides ei saanud Stephen end kunagi ühte kohta korralikult sisse seada ja sõbrustada omavanustega. Kuid 12- aastasena jäi Kingi pere lõpuks ühte kohta pidama. Selleks oli Durham Maine'is. Stephen Kingi jaoks oli Durham koht, kus ta kujutlusvõime sai hiilata. See oli ka aeg, mil ta hakkas teiste lastega sõbrustama. Koos sõpradega käis ta palju kinos. Ta kasutas filme inspiratsioonina. Ehkki ta nautis väljas käimist ja lõbutsemist kirjutas ta alati koju tulles kõik oma uued kogemused ja vaatlused üles. Tihti põimib ta oma teostesse lapsepõlve sõpru. Ja selle järgi, kui kaua keegi tema teoses elas, sai vastav tegelane teada, mida Stephen temast arvas. Alles kolledis sai King oma teostele toetust. 1967nda aasta sügisel lõpetas King oma esimese romaani "The Long Walk". Ta andis teose kirjanduse õppejõule arvustamiseks
Elvis Presley Elvis Aaron Presley, sünninimega Elvis Aron Presley sündis 8. jaanuaril 1935 Tupelo, Mississippi osariigis ning suri 16. augustil 1977 Memphis, Tennessee osariigis. Elvis Aaron Presley oli USA laulja, sõuartist ja filminäitleja. Teda on nimetatud rock'n'roll’i kuningaks (The King of Rock 'n' Roll). Sageli kasutatakse tema kohta ainult eesnime Elvis. 1950ndatel olid ta hüüdnimed Hillbilly Cat, Boppin' Hillbilly ja Memphis Flash ning ajakirjanduselt natuke halvustav Elvis the Pelvis. Elvise enam kui 20 aasta pikkuse karjääri jooksul, lõi ta rekordeid nii plaadimüügi kui ka kontserdipubliku hulga osas. Paljud neist rekorditest on püsima jäänud tänase päevani. USA singlimüügi edetabeli esimese 40 loo hulka jõudis 120 Elvise singlit,
administratiivüksus jätkab usundi levitamist üle kogu maailma ja edendab baha'ide kogukondade elu. (Partridge 2006: 422) 20. sajandil tabasid baha'ide kogukondi mõnedes islami- ja kommunistlikes riikides mitmel korral tagakiusamised. Kõige metsikumad olid need 1979. aastal islamirevolutsioonijärgses Iraanis. Paljud baha'id hukati, teised viidi vägivaldselt minema ja arvatakse, et nemadki on hukatud. Kuigi rahvusvaheline surve suutis genotsiidi ära hoida, alustas Iraani valitsus sihikindlalt kampaaniat baha'i usundi vastu, et seda demoraliseerida ja sundida bahaisid oma usust lahti ütlema. Sellest hoolimata on baha'i usund võitnud järgijaid erineva usulise, etnilise ja sotsiaalse taustaga piirkondades kogu maailmas. 1937. aastal koostatud ja seniajani kehtivate kavade järgi on baha'i usundit levitatud kõikides maailma riikides peale Vatikani ja püütakse rajada selle usundi administratiivseid institutsioone kõikides riikides, kus need ei ole seadusega
- Tallinna saladuseks see, et see ei tohtinud valmis saada, sest muidu tuleb ülemiste vanake ja uputab linna ära - Laura, 30-aastane, töötas telefonivõrgus, tema televiisor läks katki, ent ise ta seda parandada ei osanud, kutsus töökaaslase appi, nägi esimest korda teleri sisemusse, parandaja seletas kuidas asi töötab, sai teleri korda, elas koos pojaga, ilma meheta - üksikema, enamusajast vaatas õhtuti telerit, filme ja seriaale ja jõi likööri/serrit ning sõi kompvekke, julge naine, ei mõelnud üldse maailma peale, sest ei teadnud sellest suurt midagi - Laura ja ta poja isa Sveni viis kokku laula endine kavaler, Sven võttis Lauralt süütuse, tehes ta ka samal ööl rasedaks, lubas jääda aumeheks ja Lauraga abielluda, lavatööline hakkas huligaanitsema ja jooma, mehe arust oli Laura külm, Sven üritas teda peksta,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
