TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Töö ülesanne. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine, Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine, katlakivi moodustumise uurimine, vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine. Töö eesmärk. · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Sissejuhatus. Karedus on põhjustatud Ca2+ ja/või Mg2+ ning HCO3- ja/või CO32- ioonide sisaldumisest vees. Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). Üldkareduse määramine toimub nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitritakse etüleendiamiintetraetaanhappe (EDTA) dinaatriumisoola ehk triloon-B lahusega. Indikaatorina kasutatakse kromogeenmusta ET-00 (eriokroom-must T), mis moodust...
Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli kraanivee kareduse määramine tiitrimistega, katlakivi moodustumise uurimine, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga ning vees sisalduva iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: suur kolb vee hoidmiseks (500...750 mL), 250 mL koonilised kolvid tiitrimiseks, 100 mL pipett, 25 mL büretid, 25 mL mõõtesilinder, lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt iooni kontsentratsiooni määramiseks. Kasutatud ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (), indikaatorid metüülpunane või metüüloranz ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl 2 lahus, ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töö käik A. iooni sisalduse (KK) määramine Enne pipeteermist loputasin pipetti paar korda uuritava veega ning kolbi destilleeritud veega. Pipeteerisin kolbi 100 m...
Töö eesmärk · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH 4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. HCO3- ioonide kontsentratsioon Vtriloon-B : 11,05 mL C M,HCl : 0,025 M Vvesi : 100mL ...
Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega Katlakivi moodustumise uurimine Kareduse kõrvaldamine Na-kationiidfiltriga Vees sisalduva iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töövahendid: Suurem kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. Kasutatud ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl +NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töö käik A iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputasin...
Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk Praktilise töö eesmärgiks on määrata vee karedust tiitrimisega, uurida katlakivi moodustumist, kõrvaldada vee karedust Na-katioonfiltriga ning määrata ligikaudset vees sisalduvat SO42- kontsentratsiooni. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Ained: 0,025 M soolhappelahus; 0,025 ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane või metüüloranz ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus, ~0,5 M HCl lahus Töövahendid: 500-750 ml kooniline kolb vee hoidmiseks, 250 ml koonilised kolvid tiitrimiseks, 100 ml pipett, 25 ml büretid, 25 ml mõõtesilinder, lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na- katioonfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- kontsentratsiooni määramiseks Töö käik HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine tiitrimisega Koonilis...
Anorgaanilise keemia praktikum Laboratoorne töö nr 1 Vee kareduse määramine tiitrimisega Ioonide kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: külma kraanivee kareduse (karbonaatse ja üldkareduse) määramine tiitrimisega, keedetud vee kareduse määramine, keetmisel tekkiva katlakivi hulga määramine, kareduse vähendamine/kõrvaldamine naatriumkationiitfiltriga. Vees oleva SO4(-2) iooni kontsentratsiooni määramine. Kasutatud vahendid, mõõteseadmed: 700 ml kooniline kolb vee hoidmiseks, 250 ml koonilised kolvid tiitrimiseks, klaaspulk, katseklaas korgiga, lehter, 100 ml pipett, 25ml büretid (3), 25 ml mõõtsilinder, filterpaber, Na-kationiitfilter, etalonlahuste komlekt , elektripliit, Kasutatud ained: 0,025M HCl; 0,005M ja 0,025M triloon-B lahus; metüülpunane (mp) ja kromogeenmust (ET-00) indikaatoritena, 10% NaCl2 lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3*H2O),ca 0,5M HCl lahus nend...
Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö ülesanne Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine lahusest. Töö eesmärk · Vee loodusliku kareduse määramine tiitrimisega. · Katlakivi moodustumise uurimine · Kareduse kõrvaldamine Na-katioonfiltiga · Vees sisalduvad SO42- - iooni konsentratsiooni ligikaudne määramine Töövahendid Laboritehnika · 500ml kooniline kolb · 250ml koonilised kolvid · 100ml pipett · 25ml büretid · 25ml mõõtesilidnder · Lehter · Klaaspulk · Filterpaber · Katseklaaside komplekt · Na-katioonfilter · Elektripliit · Etalonlahuste komplekt Ained · 0.025M HCl lahus · 0.025M ja 0.005M trioon-B lahus · Puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O) · Indikaatorid metüülpunane (mp) ja metüüloranz (mo) · Kromogeenmust ET-00 · 10% BaCl2 lahus · ~0.5M HCl lahus Töö käik HCO3- - iooni sisalduse (KK) määramine 1. Lopudata 100ml ...
Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3⋅H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranž (mo) ja kromogeenmust ET-00 Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42− iooni kontsentratsiooni määramiseks. Töökäik A iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputasin 100 mL pipeti 3 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisasin 4 tilka indikaatorit mp. 2. Järgmiseks seadsin töökorda büreti − kõrvaldasin otsikust õh...
Töö eesmärk · Veevärgi või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimise teel. · Katlakivi moodustumise uurimine · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatavad ained 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3 * H2O), inidikaatirid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromoheenmust ET-00, 10 % BaCl 2 lahus. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaas, Na- kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks Töö käik ning katseandmete töötlus ning tulemuste analüüs A HCO- iooni sisalduse (KK) määramine · Loputati 100 mL pipett uuritava veega ning pipeteeriti koonilisse kolbi 100 mL uuritavat ...
Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputada 100 mL pipett 2...3 korda ...
Laboratoorne töö nr 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk: · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH 4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl 2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid: Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. Töö käik: A: HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputa...
Valga Gümnaasium 10B Hanna-Liina Koort VEE KAREDUS Referaat Valga 2007 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase .....................
Töö eesmärk - µ µ µµ µ µµ µ µ - Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatavad ained: 0,025 , 0,025 0,005 - , ( 4 + 3 2), µ (µ) µz (µ) µµ -00, 10% 2 ; 0,5 µ µ. Töövahendid: µ (500...750 µ) µ, (250 µ) µ, (100 µ), (25 µ), µ (25 µ), , , , µ, -, , µ 4 2- µµ. Töö käik: : - () µµ 1. 100 µ 2...3 . . 100 µ , 3...4 µ µ. 2. - µ 0,025 . 3. 0,025 , . µ µ z . µ ( ) , µ µ µ. µ µ 0,05 µ. 4. Pesta kooniline kolb hoolikalt kraaniveega ja loputada destilleeritud veega. Korrata tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületa 0,10...0,15 mL. B: Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. 100 µ , 5 µ (µ 25 µ- µ) (0,1 ) -00. . 2. 0,025 -...
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS - ja KESKKONNAINSTITUUT PRAKTILINE TÖÖ Vee üldise ja mööduva kareduse määramine KEEMIAS: OSAKOND, TÖÖ TEOSTAJA: Kalli Vinnal KURSUS KK2 Töö teostatud: Töö esitatud: Töö vastatud: Töö arvestatud: 06.03.2018 12.03.2018 ANDMED ANALÜÜSITAVA PROOVI KOHTA: Iseärasused proovi võtmisel antud analüüsi jaoks: 1) Taara materjal: plastpudel 1,5L 2) Taara täidetus: Täielikult täidetud. 3) Proovi konserveerimise võimalus: Kareduse määramisel proove tavaliselt ei konserveerita, kuni analüüsini säilitatakse 4° C juures. Konserveerimata proov tuleb analüüsida hiljemalt 24h jooksul. Proovivõtu koht: K...
Atmosfääri ehitus Õhus on 78% lämmastikku; 21% hapnikku; 0,04% vee-auru; 0,93% argooni; 0,03% süsinikdioksiidi. Atmosfäär jaguneb tropo-, strato-, meso-, termo ja eksosfääriks. Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ). Õhus gaaside sisaldust väljendatakse tavaliselt ruu...
Keskkonna analüüs Reostusnäitajad 14/09/2009 · Fenoolid · AOX · TOC Analüüsimeetoteid iseloomustavad näitajad Uuritavad näitajad valideerimisel: · Avastamispiir · Määramispiir · Lineaarne ala jne. Avastamispiir detekteerimispiir Elektrokeemilised analüüsimeetodid 06/10/2009 Potentsiomeetria Voltamperomeetria Konduktomeetria Kulonomeetria Elektrogravimeetria Potentsiomeetriline meetod · Mõõdetakse potentsiaalide vahet indikaatorelektroodi ja võrdluselektroodi vahel · Indikaatorelektroodi potentsiaal sõltub lahuses oleva iooni kontsentratsioonist E = E0 + RT / (nf) In c E0 konstant R = 8,314 J/K mol T temperatuur, K N laeng F = 96485 C/mol Faraday konstant Igale ühendile on iseloomulik standardpotentsiaal, mille juures see reageerib elektroodil. Potentsiomeetriat saab kasutada juhul, ku...
Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli katsete käigus sadestada erinevate rühmade katioone erinevates segudest ning seejärel tõestada nende olemasolu lahuses. Samuti oli vaja teha tilkanalüüsi ning IV rühma katioonide tõestamist leekreaktsiooni abil. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, filterpaber, klaaspulk, tsentrifuug, pipett, gaasipõleti, leeginõel. Kemikaalid: kaks analüüsitavat lahust, HCl, H2O, NH3H2O, NaOH, tioatseetamiid, NH4Cl, HNO3, ammooniumtiotsüanaat, pentanool, Fe3+, Ni2+ ja Cu2+ ioone sisaldav lahus, dimetüülglükosiim, K4[Fe(CN)6], alisariin, Na, K, Ca, Ba, Sr. Töö käik ja tulemuste analüüs Katse 1. I rühma katioonide segu (Pb2+, Ag+, Hg22+) süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine Võtsin tsentrifuugiklaasi 1,5 mL analüüsitavat lahust, lisasin tilkhaaval 2M HCl lahust ning segasin klaaspulgaga. Tekkinud sademe tsentrifuugisin ning kontrollisin sadestu...
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. AKVAARIUMI LOOMINE JA HOOLDUS 2. AKVAARIUMI OSAD 3. AKVAARIUMI VESI NING AKVARISTIKA MINEVIKUST 3.1 Gaasid vees 3.2 Akvaristikas kasutatavad veeliigid 3.3 Ebasobiv veetemperatuur 3.4 Mis meetodidel varem veekaredust muudeti? 4. VEE KAREDUS 4.1 Vee kareduse bioloogiline tähtsus 4.2 Vee kareduse määramine 5. VEE KEEMILISE KOOSTISE MÄÄRAMINE 6. VEE pH MÄÄRAMISE TEHNIKA 7. VEE ANALÜÜS 8. KÜSITLUS 9. AKVAARIUM MILLE MINA LUUA SOOVIKS 10. KOKKUVÕTE 11. KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Valisin uurimistöö teemaks akvaariumi vee, sest mul pole endal kunagi akvaariumi olnud ja ma tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Uurin akvaariumivee kohta üldiselt ning ka täpsemalt selle kohta, milline peaks olema akvaarium minu kodule ning milliseid kalu ja taimi ma sinna soovin. Samuti loodan ma teada saada, kuidas kunagi akvaariumivett uuriti ning kuidas praegu. Akvaarium on mahuti, mille vähemalt üks külg on läbipaistev, ja...
Tallinna Tehnikaülikool INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Protokoll Karin Roosiväli 093441KATB41 Juhendaja: Tiina Randla 2011 Invertaasi aktiivsuse määramine Teooria Invertaas ehk -D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas ehk -fruktofuranosidaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib süsivesikute, mis sisaldavad fruktoosi molekuli jääki furanoosi vormis, hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Invertaas -D-fruktofuranosiid + H2O , D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Looduses on kõige levinumaks -D-fruktofuranosiidiks sahharoos. Sahharoosi hüdrolüüsi produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi toodavad pärmid, hallitusseened, paljud taimed, mesilased. Inimese jaoks on invertaas oluline p...
KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED PRAKTIKUM NR 1 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetrit kasutasin lahuse(keedusoolalahuse) tiheduse määramiseks. Asetasin selle ettevaatlikult lahusesse (raskusega osa all) kuni see jäi vedelikku hõljuma, jälgisin et aeromeeter oleks keskel (ei puutuks kokku anuma seintega) ning seejärel vaatasin mõõtskaalalt vastava tulemuse. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel. Igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahuse koguse massi, seega sõltub ta lahuse massist ja 𝑚 ruumalast 𝜌 = . 𝑉 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus Segades kahte vedelikku toimub lahu...
Vee kareduse määramine - vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vhelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Ca(HCO3)2+2HCl = CaCl2+2vesi+2CO2 Vee püsiv karedus on tingitud peamiselt sulfaat ja kloriiioonide sisalduset. Vee mööduv ja püsiv karedus mood üldkareduse. Üldkareduse määramiseks sadestatakse Ca ja Mg ioonid naatriumkarbonaadi ja NaOH lahusega ning tiitritakse lahusesse jäänud leelise liig soolhappega. Ca2+ + CO3 2- = CaCO3 2Mg2+ + 2OH- + CO3 2- = Mg2(OH)2CO3 Kareduse mõõtühikuks on Ca ja Mg ioonide summaarne kontsentratsioon vees. Redoksreaktsioonid- toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+ Elektrokeemi...
Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 E-kursuse Keskkonna analüüs" " materjalid Aine maht 3 EAP Siiri Velling Tartu Ülikool 2011 1 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Sisukord 1 Keskkonna analüüsi kasutusala ja vajalikkus .................................................. 3 1.1 Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused ... 4 1.2 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ........................................................... 6 1.3 Reostusnäitajad................................................................................................ 7 1.4 Analüüsimeetodi valik..................................................................................... 8 2 Proovid ja proovide võtmine .................................
Tallinna Tehnikaülikool 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Liina Reimann 134537KATB Invertaas ehk β-D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas ehk β-fruktofuranosidaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib süsivesikute, mis sisaldavad fruktoosi molekuli jääki furanoosi vormis, hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Invertaas β-D-fruktofuranosiid + H2O → β, D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Looduses on kõige levinumaks β-D-fruktofuranosiidiks sahharoos. Sahharoosi hüdrolüüsi produktideks on β-D-fruktoos ja α-D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed, mesilased. Inimese jaoks on invertaas oluline peensoole limaskesta rakkude poolt toodetav seedeensüüm, sest sel...
Biokeeemia laboritöö No 5 Invertaasi aktiivuse määramine. Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk Õppejõud: Tiina Randla Õppejõu märkused: Invertaas taas tulemuste analüüs! Antud juhul võiks jälle keskenduda töökultuurile, analüüsida, kas 10 ja 20 min reaktsiooni aktiivsused on piisavalt sarnased. Kui ei, siis miks? Teoreetiline osa! · Invertaas (-D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas) ensüüm, mis kuulub glükosidaaside hulka, mis katalüüsivad O- glükosiidsideme hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -D- fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastadesneist fruktoosi molekule. · Saharoos kõige levinum looduses -D-fruktofuranosiid. Hüdrolüüsi produktideks on -D- fruktoos ja -D-glükoos. · Invertaas on väga oluline inimese seedeensüüm. Saharoos hüdrolüüsib peensoole limaskesta rakkude poolt doodetava invertasi toimel. · Invert...
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk pr...
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk pr...
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk pr...
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetreid kasutatakse toiduainetetööstuses (näiteks veini alkoholi- või piima rasvasisalduse määramiseks), laborites lahuste kontsentratsiooni määramiseks, hapete (eelkõige akuhappe) kontsentratsiooni määramiseks. Tavaline areomeeter koosneb kinnisest õhuga täidetud klaastorust, mille ühes otsas on elavhõbedast või tinast ballast. Toru külge on kinnitatud skaala. Areomeeter tuli asetada lahusesse ja skaalalt sai lugeda vedeliku tiheduse. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihed...
Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia” 1. Ülesanded: %, ainehulk, protsendiline ja molaarne kontsentratsioon, red-ox reaktsioonide tasakaalustamine, kareduse arvutamine, mahtanalüüsi ülesanded. Lahustunud aine mass [g] * maine * 100% Protsentkontsentratsioon (C%): C %= 100% Lahuse mass m(lahu = mlahus [g] ; %[g] [g] * ρ=Vlahus ; [cm3 * maine= Vlahus C C = mlahus * ] *ρ* 100 % 100 % m Ainehulk (n): n=% V % ; n= ; mol M[g] [g/ 22,4 [l] mol]* Cm * M * maine= Vlahus Molaarne kontsentratsioon n (CM): CM= ...
2. SI- süsteemi põhiühikud : · Pikkus-meeter · Mass- kilogramm · Aeg- sekund · Voolutugevus- amper · Temperatuur- kelvin · Valgustugevus- kandela · Ainehulk- mool 3. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 4. Ainehulga ühik on mool- ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 osakest. 5. Keskkonnakeemia tegeleb 5. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtuseid. 6. Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite kooseisu ja tagasi. Fosforringe või lämmastikringe joonis ja kirjelda 7. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid: · Rahvastiku kiire juurdekasv · Atmosfääri saastumine · Happevihm · Maa osoonikihi vähenemine · Kasvuhooneeffekt · Vete reostumine,...
Veepuhastus Millised on erinevad puhastuse liigid? Lühidalt midagi nende kohta öelda; VT heitveepuhastuse alt. · Biopuhastus mikroorganismid tarbivad ära tekkinud saaste. Toimub enamus juhtudel oksüdeerumine vees lahustunud O2 osavõtul. Enamus orgaanilisi aineid laguneb mikroorganismide toimel (va mõned sünteetilised ained). Biopuhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustes. Biopuhastuses osalevad mikroorganismid formeeruvad peamiselt aktiivmuda kujul (koosneb elusorganismidest ja tahkest substraadist). Aktiivmuda puhul: Temperatuur optimaalne tavalistele mikrorganismidele 20-30 °C pH=5..9, väljapool piire langeb puhastuse efektiivsus järsult soovitav aktiivmuda kogus 2-4 g/dm3 · Füsiko-keemiline ( koagulatsioon, flotatsioon, ekstraheerimine, absorbtsioon, Aeroobne biopuhastus · Põhiline heitvete puhastusviis · Toimub mikroorganismide k...
LABORATOORNE TÖÖ 6 Katioonide kvalitatiivne keemiline analüüs PRAKTILINE OSA Laboratoorse töö protokollis: ° kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused, ° kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide võrrandid ° vastata katsete juures toodud küsimustele. Abimaterjalina kasutamiseks: Kvalitatiivse poolmikroanalüüsi praktikumi juhend, koost. H. Arro, R. Ott, H. Vilbok, Tln.1982 Katse 1 I rühma katioonide segu (Pb2+, Ag+, Hg22+) süstemaatiline analüüs Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH ja värvus: läbipaistev pH määrata universaalindikaatorpaberiga. I rühma katioonide sadestamine Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 mL analüüsitavat lahust, lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist (sademe kohal olevast lahusest) kontrollitakse sadestumise täielikkust mõne tilga ...
Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused...
Kordamine üldkeemias Aatom- väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna voi molekulideks liitununa. Koosneb: positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist Perioodilisussüsteem: Seaduspärasused: Perioodis paremale liikudes suureneb väliskihil olevate elektronide arv, rühmas ülalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv. · Paremale liikudes aatomi raadius vaheneb, sest tuumalaeng kasvab ning elektronid paiknevad seetottu tuumale lahemal. · Ulalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. · Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ulalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. · Ulalt alla suur...
Ilona Juhanson, 123964YASB Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 4 Lipiidide reaktsioonid, karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Üliõpilane: YASB21 C Ilona Juhanson, 123964YASB Juhendaja: Tiina Randla KAROTENOIDID Laboratoorse töö eesmärgiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorofülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: * uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, * uuritavas objektis domineeriva karotenoidi kontsentratsiooni kindlaksmääramine, * klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Karotenoidid on abipigmendid fotosünteesivates organismides, kuna absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, mistõttu on täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on 600+ ühendist ko...
Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2 Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes?(töövahendid, töö käik, arvutused) Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m 1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Raul Jaak Ervin-Üks Jalgvärav 10b klass SIBULAST, ÕUNAST JA PIRNIST Uurimistöö Juhendaja: Ants Antiloop Viljandi 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................ 2 1.1 Lähemalt sibulast :............................................................................................. 3 1.2 Sibula toiteväärtused: ...................................................................................... 4 1.3 Sibula tiitrimine:................................................................................................. 4 Harilik pirn........
Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H2 Cu Hg Ag Pt Au · Metallide pingerida (paremalt vasakule) o Aktiivsus suureneb o Annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada o Roostetavad kergemini o Muutuvad tugevamateks redutseerijateks · Metallide füüsikalised omadused · Materjalide füüsikalised omadused: o Tihedus o Sulamistemperatuur o Korrosioonikindlus · Sulamid jagunevad: o Metalliline o Homogeenne o Heterogeenne · Miks eelistatakse sulameid puhastele metallidele? · Sulamite eelised: o Odavamad o Kõvemad o Tugevamad o Madalama sulamistemperatuuriga o Kuumakindlamad o Vastupidavamad o Korrosioonikindlamad · Joodis on madalama sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel. · Joodise põhiliseks koostismetallideks on enamasti tina ja plii · Jootmiseks nimetatakse teh...
Labori töövõtted vastused 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivi tükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesandeks on...
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedeli...
BBC Chemistry – A VOLATILE HISTORY – Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsama...
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. · Magneesiumkarbonaat reageerib...
1. Looma sisekeskkond ja selle 2. Transpordifunktsioon · imetajatel tuumata · lindudel, - ja kaks -ahelat, ning iga kollageeniga. Aktiivne faktor XII homeostaas. Mõiste ja · toitaineid seedetraktist rakkude ja reptiilide ja amfiibidel sisaldavad ahelaga liitunud heemist, mis aktiveerib järgmise mehhanism. salvestusorganiteni · jääkaineid tuuma· kuju on muutuv, sisaldab kahevalentse raua aatomit. hüübimisfaktori, see omakorda Organismi sisekeskkond:· erituselunditesse (neerud, kopsud, deformeeruvad vastavalt soone ·Hemoglobiini unikaalseks järgmise jne. Koevedelik · veri · Lümf · higinäärmed) · hapnikku kopsudest läbimõõdule· d...
Table of Contents Table of Contents........................................................................................................................1 I MÕISTED................................................................................................................................2 II TÄHTSAD AINED................................................................................................................2 METALLID................................................................................................................................ 5 SULAMID.................................................................................................................................. 6 8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD....................................................................................6 Ülesandeid harjutamiseks............................................................................................................
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal a...
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii element (...
MULLASTIK – vastused ! – hüümärgiga märgistatud küsimused, mis kindlasti pidid eksamile tulema. 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid Maakoore pindmine osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Komponendid – mineraalne(45%) ja orgaaniline(5%) aine ning õhk(25%) ja vesi(25%) 2. Muldi kujundavad faktorid • Rohelised taimed, mikroorganismid, vähesel määral ka elusorganismid • Lähtekivim • Reljeef • Kliima • Aeg • Inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon ja pedosfäär Pedosfäär - maapinna pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi. Pedon - kolmemõõtmeline mullasammas, kus kujutatakse reaalseid mullakihte maapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Mullaprofiil – kahemõõtmeline vertikaalne läbilõige mullakihtidest. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord – koosneb Eesti aladel peamiselt graniidist ning o...
SISSEJUHATUS BBC CHEMISTRY A VOLATILE HISTORY DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadava ,,põleva õhu"(divesiniku) ja uuris seda. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille kaigus uhed ained muunduvad teisteks keemili...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ............................
Laboratoorsed tööd 2.2 ja 1.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine. Lipiidide reaktsioonid. Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 17.04.13 04.05.13 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloro- ja kromoplastides sisalduvad fotosünteesi abipigmendina karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seetõttu kiirguse täiendavaks retseptoriks. Karoteneoidid on arvukas ühendite rühm, mis keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetrarepenoide. Nad sisaldavad 40 süsiniku aatomit, on polüeensete ahelatega, mille ü...
annaabi.ee 
