Helesinine vagun (0)

Retsensioon
Helesinine vagun
Lugu räägib mälestamisest ja unustamisest. Ühel peategelasel, kelle nimi on Ints , oli sünnipäev ja ta pidas seda mitmete oma heade sõpradega. Kirjandusõpetaja Tõnu, talumees Märt, hea sõber IT-mees Leopold ja naine, keda ta armastas , Siiri . Nende suure lärmi ja muusika peale külastas neid veel Intsu naaber, kes nendega ka hiljem lõbusalt napsu võttis. Terve etenduse aja võeti viina ja tuletati meelde vene aja lõppu, mida Siiri pidas naeruväärseks ja arvas , et tuleks elada tulevikus, mitte minevikus.
Näidend algas rahulikult ja kainelt. Ints sättis kõik valmis enne sõprade saabumist. Temaga oli kaasas Leopold, kes koheselt lahkus kuna teda ootas ees töö. Kui jõudsid kohale Tõnu ja Märt hakkas peale muusika ja lõbus viina võtmine. Tuju muutus järk-järgult aina lõbusamaks ja hakati meenutama veneajal tehtud ulakusi. Tuju läks neil lõpuks väga lustiliseks, tänu millele mõtlesid nad teha midagi naljakat. Kogu selle lärmi peale tuli kohale naaber, kelle kulul tehti palju nalja . Siiri saabudes jätkus hea tuju ainult natukeseks. Siiri pidev vingumine ja Ameerikast rääkimine ajas Märdi täitsa marru. Lõppude-lõpuks lahkus Siiri ja peotuju oli täielikult häiritud. Naabrimees, Tõnu ja Märt vajusid unne, aga Ints jäi Siiri lahkumise pärast kurvaks. Nii läkski tema Siiri juurde ja ülesse jäi veel IT-mees Leopold, kellelt võis kuulda üllatavaid lugusid tema lapsepõlvest.
Pealmised konfliktid olid minu arust Märdi ja Siiri vahel. Märdi arust olid ameeriklased ja üldse välismaallased täiesti lollid, aga Siiri arvas just hoopis teisiti. Temale meeldis reisida ja Ameerika tundus Siirile kui kodumaa. Suured erimeelsused nende vahel tegid lavastuse värvikamaks ja naljakamas.
Kõige enam meeldis mulle näidendi juures äkiliselt saabuv naabrimees. Ta oli päris vana ja lapsepõlv ei olnud tal kõige parem. Härra pere viidi Siberisse ja tal oli hirm, et see võib taas igakell korduda. Selle peale aga anti vanamehele mitu pitsi viina ja tema purju jäämine ning huvitavad anekdoodid pakkusid palju nalja. Peale selle meeldisid mulle veel tseenid kilpkonnaga, sest see lisas etendusele vürtsi juurde, kuidas kolm meest naersid kilpkonna üle, kes kujutas ennast kõrbes olevat.
Enam-jaolt olid naljad sellised, mida mõistsid peamiselt täiskasvanud. Saalis oli kuulda ka pigem rohkem nende naeru , kui minuvanuste omi. Päris palju oli ka vene keelt, millest ma aru ei saanud ja arvan, et jäi ka päris paljudele arusaamatuks, kes vene keelt ei oska.
Muidu oli etendus täiesti vaadatav ja huvitav. Kolme sõbra armastus viina vastu võis vapustada meid kõiki. Muidugi soovitaksin kõige enam seda tükki vaatama minna täiskasvanutel, kes on elanud ja näinud vene aega, sest see võib neile häid aegu meelde tuletada ja palju nalja pakkuda.