Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"intressidelt" - 33 õppematerjali

Ühiskond ja majandus
4
docx

Ühiskond ja majandus

?? Tulumaks- tulude aruanne, Maksavad need kes tulu on teeninud(üüritulu, palk, vara, honorar,) elektroniliselt või paberkandjal, võimalus esitada abikaasadel koos. Ettevõtte tulumaks- 21% rakendatakse ainult siis kui võetakse omaniku tuluna välja, kui paigutatakse uuendamiseks ja paremaks tegemiseks, siis seda ei rakendata. Millistelt asjadelt on võimalik saada tulumaksu soodustust?? Riiklikest koolidest õppemaksu. Eluasemelaenu intressidelt. Tulu alla ei käi, pensionid, riiklikud toetused/Stipendiumidel. Miks riik kogub makse??? Et pakkuda ühishüviseid(ehitada teid, kooli maju jne, rajada korrastada parke) Tulude ümber jagamine, tulude ümberjagamine, vähendamine tulusaajate erinevusi. Et riiki üleval pidada (kaitse välisvaenlaste eest, hoida sisekorda, Maksta riigitöötajatele palka, riigi ametiasutused) Tagada sotsiaalneturvalisus Muud maksud-

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
2 allalaadimist
Kostja vastus
12
docx

Kostja vastus

mugavam. Hageja poolne kohtu valiku põhjendus on küsitav, sest selle järgi oleks temale kõige lähem kohus hoopiski Pärnu Maakohus. Tulenevalt TsMS § 79 lg 1 oleks hagi tulnud esitada hoopis Viru Maakohtusse. 1.2 Juhul, kui kohus siiski leiab, et hagi oli õigesti menetlusse võetud, siis leiab kostja, et hageja on ebaõigelt arvestanud hagihinna. Vale hagihind on tekkinud sellest, et hageja on arvutanud viivist lisaks põhivõlale ka intressidelt, mida aga VÕS § 113 lg 6 kohaselt teha ei tohi (selline kokkulepe on tühine), samuti arvestanud valesti päevade arvu. Viivise summaks tuleb seega 973,35 eurot (900 x 0,1% x 432p) + 2300 – 950 x (0,1% x 433p). Lisaks ei ole õiguspäraselt arvutatud TsMS § 367 alusel nõutav viivis, mis arvutatakse vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule ning mis peaks tegelikult olema 182,25 eurot (900 x 8,1%) + (1350 x 8,1%).

Õigus → Õigus
123 allalaadimist
laen ja intress
13
pptx

laen ja intress

14% = 0,14 Aasta intress on 0,14 . 15 000 = 2100 (eur). 2) Arvutame kahe aasta intressi 2 . 2100 = 4200 (eur). 3) Kokku tuleb 2 aasta jooksul tagastada 15 000 + 4200 = 19 200 eur). Vastus. Talumees peab pangale tagasi maksma 19 200 eurot Liitintress Liitintress on intress, mis on arvestatud laenu, hoiuse, deposiidi ja akumuleerunud intresside summalt, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide kogunenud intressidelt. Seega liitintressi arvutamisel investeeritakse pidevalt edasi ka tekkinud kasum, mitte ainult põhiosa. Põnevat kirjandust vaheajal lugemiseks: Detler Gürtler "Rikkuse fenomen" 2007 Mathew Forstater "Majandus"2007 Põnevat kirjandust vaheajal lugemiseks: Detler Gürtler "Rikkuse fenomen" 2007 Mathew Forstater "Majandus"2007 Toredat koolivaheaega www.minuraha.ee/mangud www.euribor-intress.ee

Majandus → Majandus
55 allalaadimist
Astmeline tulumaks vs proportsionaalne tulumaks
28
pptx

Astmeline tulumaks vs proportsionaalne tulumaks

Kuna tulu asemel hakati maksustama väljaminekuid, võib uut tulumaksuseadust nimetada ka “kulumaksuseaduseks” 10 Eestis arvatakse tulumaks maha… • Palgatulult • Ettevõtlustulult • Kasu vara võõrandamiselt • Kindlustushüvitiselt ja • Rendi tulu ja litsentsitasud väljamaksed pensionifondist • Intressidelt • Madalama maksumääraga territooriumil asuva • Dividendidelt juriidilise isiku tulu • Pensionitelt, stipendiumitelt, toetusetelt, preemiatelt, hasartmängu võitudelt 11 Astmeline või proportsionaalne tulumaks Eestis? • Astmelise tulumaksu küsimuses ollakse Eestis vastandlikel seisukohtadel.

Majandus → Mikro ja makroökonoomika
29 allalaadimist
Majandusarengu planeerimine – makromajanduspoliitika
1
doc

Majandusarengu planeerimine – makromajanduspoliitika

Selle peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus. Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad on maksud. Lisaks üldisele maksukoormussele saab majanduse arengut mõjutada ka maksude struktuuri muutes. Tarbimiselt võetavad maksud (käibemaks) mõjutavad rohkem vaesemaid elanikke. Rikkamaid inimesi mõjutavad eelkõige kapitalimaksud ­ maks kinnisvaralt või intressidelt. Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada kahjulike toodete tarbimist. Lisaks tarbimisele võib maksude abil mõjutada ka majandussubjektide teisi tegevusi (maksuvabastuste andmine). Eestis kasutatakse võimalust, kus reinvesteeritud kasum on tulumaksuvaba. Kasum maksustatakse vaid juhul, kui see ettevõttest dividendina välja võetakse. Selle seadusesätte aluseks on riigi soov soodustada investeerimistegevust. Teine fiskaalpoliitika teostamise vahend on riigieelarve kulutused

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
68 allalaadimist
Ühiskonna kokkuvõte 5 1-5 6
2
doc

Ühiskonna kokkuvõte 5.1-5.6

Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil Valuutakomitee- rahasüsteem, riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud Fiskaalpoliitika Püüab toetada riigi majanduse arengut ja vähendada tööpuudust 12. Maksukoormus: Näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus ning seda väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse Käibemaks- tarbimiselt võetavad maksud Kapitalimaks- maks kinnisvaralt või intressidelt Aktsiisimaks- nt tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis 13. Majanduspoliitika rakendamine- riigi sekkumine majandusse: Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Kui majandus on n-ö ülekuumenenud. Liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. (majanduspoliitika piirab tarbimist) 14. Hõivepoliitika: Püütakse töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete tekkimist

Ühiskond → Ühiskond
27 allalaadimist
Tarbijad
3
doc

Tarbijad

(põhisummast) aastase perioodi kohta. Intress Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. On olemas lihtintress (tasu ainult põhisummalt) ja liitintress (tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole). Likviidsus Likviidsus näitab seda, kui kiiresti on võimalik oma sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Kuhu on võimalik oma Hoiukontod (nõudehoius ehk arvelduskonto ja sääste paigutada tähtajaline hoius ehk deposiitkonto) Firmade aktsiad

Majandus → Majandus
14 allalaadimist
Tarbijad ja säästjad
5
pdf

Tarbijad ja säästjad

aastase perioodi kohta. · Likviidsus- Likviidsus näitab seda, kui kiiresti on võimalik oma sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Intress- Intress on tasu(tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. 1. Lihtintress- Tasu ainult põhisummalt 2. Liitintress- Tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole. Kuhu on võimalik oma sääste paigutada: · Hoiukontod( nõudehoius ehk arvelduskonto ja tähtajaline hoius ehk deposiitkonto) · Firmade aktsiad · Kohalike omavalitsuste võlakirjad · Avatud investeerimisfondid · Elukindlustusreservid · Ettevõtte võlakirjad Tarbimiskrediit- Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest

Majandus → Arendustegevus
31 allalaadimist
Majanduse mõisted
2
docx

Majanduse mõisted

sularaha ­ raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. kasvik ­ kogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. ülejääk ­ olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse; eelarves on ülejäägiga tegemist siis, kui tulud ületavad kulusid. liitintress ­ intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. rikkus ­ aineliste varade koguväärtus. võlakiri ­ väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. barterkaubandus ­ kaupade ja teenuste vahetamine otse (ilma raha kasutamata) teiste kaupade ja teenuste vastu. nõudehoius ­ pangas olevad arvelduskontod, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada.

Majandus → Majandus
13 allalaadimist
Finantsplaneerimise eksami kordamisküsimused ja märksõnad
4
odt

Finantsplaneerimise eksami kordamisküsimused ja märksõnad

jääb ootamatult vähemaks · Varude käibevälde näitab, millise perioodi jooksu varud täielikult vahetuvad, ehk kui mitu päeva kulub aega kauba ostmise ja müümise vahel. · Keskmine varude käibevälde näitab varude ringlemise kiirust ehk mitme päeva jooksul ettevõte keskmiselt oma varud müüb. · Liitintress ja lihtintress ­ o Liitintressi -puhul arvutatakse intressi peale algsumma ka igal aastal lisandunud intressidelt (Makse muutub iga aasta vastavalt jäägile, eurobor) Liitintress arvutatakse igal intressiperioodil uuest summast, mis koosneb põhisummast ja sellele lisandunud intressidest. St, et hoiustades 1000 eurot intressimääraga 10%, saab esimesel aastal 1000 x 10% = 100. Teisel aastal (1000+100) x 10% = 110 jne o Lihtintressi puhul arvutatakse kogu investeerimisperioodi jooksul intressi ainult algsummalt ( Iga aasta kindel makse)

Majandus → Finantsjuhtimine
10 allalaadimist
Tarbimine ja säästmine
38
pptx

Tarbimine ja säästmine

Eestis on eraisikute hoiused ja arveldusarvetel olev raha tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes pangas ühe hoiustaja kohta. Swedbank ­ intressimäär 0,01%, Eesti Krediidipank ­ intressimäär 0,15% Intress Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. On olemas lihtintress (tasu ainult põhisummalt) ja liitintress (tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole). Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel? Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhiline eesmärk on teenida oma raha arvelt täiendavat tulu. (aktsiatesse, investeerimisfondidesse, kinnisvarasse jne) See tähendab erinevalt säästmisest riski võtmist. Selleks peaks olema mõningaid teadmisi. Investeerides ei ole tulu saamine garanteeritud. Raha, mida investeerida, tekib säästes!

Majandus → Majandus
14 allalaadimist
Konspekt ettevõtte rahandus
64
pdf

Konspekt ettevõtte rahandus

VU = ro Tc ­ ettevõtte tulumaksu määr Ts ­ üksikisiku tulumaksumäär dividendidelt r0 ­ aktsionäride nõutav tulunorm Miller-Modigliani mudel laenukapitali kasutava firma väärtuse leidmiseks: (1 - Tc )(1 - Ts ) VL = VU + 1 - B (1 - TB ) B ­ võla suurus Tb ­ üksikisiku tulumaksumäär intressidelt 12 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Ülesanded: 1. Firma EBIT on 100 000 krooni ja tulumaksumäär on ettevõttel 26%. Võlakirjade intressidelt on maksumäär 8%, dividenditulu maksumäär on 15% ja aktsionäride nõutav tulunorm on peale makse 10%. Leida ettevõtte väärtus, kui: a. Ta ei kasuta laenukapitali

Majandus → Rahanduse alused
251 allalaadimist
Kokkuvõte ainest majandus
6
doc

Kokkuvõte ainest majandus

kasumist. Võlakiri ­ väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakiri ostetakse lunastustähtajal tagasi. Intress ­ tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. - Lihtintress ­ intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt. - Liitintress - intress, mis arvutatakse laenu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide arvestuslikelt intressidelt. Dividend ­ osa ettevõtte kasumist, mille ettevõte aktsionärile välja maksab. Fikseeritud intressimäär ­ muutumatu intressimäär kogu laenuperioodi jooksul, mis fikseerib laenu kulu laenuvõtja jaoks kogu laenuperioodiks. Muutuv intressimäär - intressimäär muutub laenuperioodi jookusul, muutes seeläbi laenu hinda ja kuumakse suurust. Tihti on kliendi jaoks pakutud muutuv intressimäär seotud Euribor'i määraga, millele lisatakse riskipreemia.

Majandus → Majandus
41 allalaadimist
RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused
28
docx

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused

 Dividendide, intresside ja lunastamismaksete kogumine emitendilt või makseagendilt ning kandmine investori arvelduskontole  Aktsionäri esindamine aktsionäride üldkoosolekul, omandiõiguse tunnistamine  Väärtpaberite pantimise registreerimine  Väärtpaberite kinkimine ja pärandamine  Aktsiseltside registreerimine Eesti Väärtpaberikeskuses  Dividendidelt/intressidelt enamkinnipeetud tulumaksu tagasitaotlemise menetlemine  Börsitehingute kinnitamine  Investorile väärtpaberitehingute tegemiseks laenuandmine  Riski maandamine või spekureerimine tuletisväärtpaberitega  Kohustusliku kogumispensioni konto avamine ja toimingute tegemine 31. Pangagarantiide liigid. Liigid:  Pakkumise garantii – tagab avaliku pakkumise korraldajale hüvitise saamise, kui

Majandus → Rahanduse alused
40 allalaadimist
Ühiskond
8
rtf

Ühiskond

(33%) Maamaks Hasartmängumaks Tollimaks Raskeveokimaks Kohalikud maksud müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks parkimistasuAktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuse- ja elektriaktsiis Pakendiaktsiis Tarbimist mõjutavad maksud Käibemaks ­ mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad Kapitalimaks (kinnisvaralt või intressidelt)­ mõjutab rikkaid inimesi, kes säästavad Aktsiisimaks - reguleerimaks kahjulikke harjumus võimalusi Maksudega saab soosida teatud tegevusi ­ anda maksuvabastusi Omanikutulu taasinvesteerimine mitte dividendidena välja võtmine Invaliidide tööle võtmine5.5 Tööealine rahvastik jaguneb kaheks:1)maj.aktiivne rahvastik e tööjõud moodustub nendest inim,kes soovivad töötada ja on võimelised töötama 2)maj.passiivse e mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need

Ühiskond → Avalik haldus
8 allalaadimist
Kõrvalkohustused
18
docx

Kõrvalkohustused

Saadud laen kulus kiiresti ning intresside maksmiseks ei õnnestunud piisavalt seepi müüa. Pärast kolmandat kuud intressimaksetega viivitamist lõppes OÜ Kilt Finants kannatus ning ütles laenulepingu 10.06.2016 üles. OÜ Kilt Finants arvestuste kohaselt oli ülesütlemise seisuga OÜ Seep Holding saldo järgmine: - tagastamata laen summas 200 000 eurot, - sissenõutavaks muutunud intressid 6000 eurot, - viivised intressidelt kokku 1800 eurot ning - leppetrahv 10 000 eurot (võib eeldada arvestuse õigsust kõikide nõuete puhul, st sõltumata kooskõlast lisatud lepingudokumentidega). 1 Kuna OÜ Seep Holdingu majanduslik olukord oli halb, esitas OÜ Kilt Finants 10.08.2016 järgmised nõuded: käendajatelt Matilt ja Anna Laksult tagastamata laenu kokku summas 200 000 eurot (á 100 000), sissenõutavaks muutunud intressi 6000 eurot,

Õigus → Õiguskaitseasutuste süsteem
13 allalaadimist
Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused
12
docx

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”

77. Raha ajaväärtusega seotud mõisted (lihtintress, liitintress, tuleviku väärtus, hetkeväärtus, annuiteet, annuiteedi nüüdisväärtus, annuiteedi tulevikuväärtus, perpetuieet, NPV) Lihtintress (simple intrest) ­ intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu põhisummalt. Liitintress (compound intrest) - intress, mis arvutatakse laenu või investeeringu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. Tulevikuväärtus (future value) - olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. Hetkeväärtus (present value) - tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnu kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna. Annuiteet (annuity) - terve rida võrdsetes summades laekuvaid järjestikuseid makseid või sissetulekuid teatud arvu aastate jooksul. Perpetuiteet (perpetuity) - annuiteedi nüüdisväärtuse erivorm, mis väljendab igavesti kestvat

Majandus → Rahanduse alused
113 allalaadimist
Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused-
24
docx

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

77. Raha ajaväärtusega seotud mõisted (lihtintress, liitintress, tuleviku väärtus, hetkeväärtus, annuiteet, annuiteedi nüüdisväärtus, annuiteedi tulevikuväärtus, perpetuieet, NPV) Lihtintress (simple intrest) ­ intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu põhisummalt. Liitintress (compound intrest) - intress, mis arvutatakse laenu või investeeringu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. Tulevikuväärtus (future value) - olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. Hetkeväärtus (present value) - tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnu kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna. Annuiteet (annuity) - terve rida võrdsetes summades laekuvaid järjestikuseid makseid või sissetulekuid teatud arvu aastate jooksul. Perpetuiteet (perpetuity) - annuiteedi nüüdisväärtuse erivorm, mis väljendab igavesti kestvat

Majandus → Rahanduse alused
81 allalaadimist
RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS
28
docx

RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS

Kinnisvara tulu art 6 1. VAADATA SISERIIKLIKU SEADUST Allikariigi õigus Palgid – vallasvara – tulu tekkimise riigis Hoonestusõigus – õigus hoonestada kellelegi teisele kuuluval kinnistul. (hoonestusõigus on võõrandatav). Pangal intressitulu (artikkel 11) – intressitulu teises riigis (Eestis), siis teises riigis (Eesti) maksustatav., kuid siseriiklikult Eestis ei kohusta intressi pealt tulumaksu kinni pidama. FI tulumaksu maksab FI. Kinni peab agent - tööandja. Intressidelt tulu saaja pank – maksumaksja, äriühing on kinnipidaja. Maksuagendid koha peal. Soome pank intressi tulult maksab – maksumaksja. Holland on agent. Siseriiklik – kui teenid intressi riigis, siis sellel riigil õigus maksustada intressi tulu. Kasu on müügihinna ja soetusmaksumuse vahe. Võrdsustada kinnisvara müük ja kinnisvara ettevõtte müük. TOPELTMAKSUSTAMISE VÄLTIMINE Keegi maksab intressi teisest riigist minu ettevõttele10%, maksuleping lubab

Õigus → Maksuõigus ja maksumenetlus
62 allalaadimist
FINANTSMATEMAATIKA
226
pdf

FINANTSMATEMAATIKA

Leida, millise aja jooksul investeeringu tulevikuväärtus ületab kolmekordselt nimiväärtuse, kui intresse arvestatakse a) lihtintresside meetodiga b) liitintresside meetodiga, kus intressid lisatakse üks kord aasta lõpus, 2.5. Maksud ja inflatsioon Seni oleme vaadelnud ainult investeeringu tulevikuväärtuse nominaalset suurust. Investeeringu reaalset tulevikuväärtust mõjutavad aga väga oluliselt maksud intressidelt ja inflatsioon ehk üldise hinnataseme tõus koos raha ostujõu kahanemisega. 2.5.1 Maksud intressidelt Olgu S investeeringu nominaalne tulevikuväärtus (nominal future value); S’ investeeringu puhastulevikuväärtus (pure future value), st tulevikuväärtus peale intressidelt arvestatud maksude mahaarvamist; g maksumäär intressidelt (tax rate of interest); G maksud intressidelt (taxes from interests),

Majandus → Majandus
33 allalaadimist
Majandusterminid
11
doc

Majandusterminid

lihtaktsia ­ aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik. Investeerijal tekib omandiõigus, hääleõigus, dividendiõigus. lihtintress - ­ intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt liising ­ kapitali ja kasutusrent liitintress ­ intress, mida arvutatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. likviidne ­ rahaline või kergesti rahaks muudetav likviidsuspiirang ­ pankade seatud piirang laenuvõtmisele, mis piirab tarbimise jooksva tuluga 5 limit order - väärtpaberitehing, kus on määratud hinna limiit, millega ollakse nõus ostma või müüma lisandväärtus ­ tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust

Majandus → Majanduspoliitika
232 allalaadimist
Maailm pärast I ms
12
doc

Maailm pärast I ms

Saksamaa repratasioonidest liikus USAsse. Võrreldes enne I MS perioodiga, arenes Prantsusmaa majanduslikult väga hästi. Sellele aitas kaasa see, et saadi tagasi Elsass Lotring. Majanduslik areng toimuski eeskätt rasketööstuse, eriti relvatööstuse arvelt. Seda arengut soodustas see, et riik sõlmis Ida- Euroopa riikidega lepinguid, eks olid relvade ostjateks, nt: Poola, Jugoslaavia. Majandusele mõjus positiivselt ka see, et kui varem oli elatud oma kapitalilt saadud intressidelt, siis nüüd hakati seda arendama oma kodumaa arvelt, seda investeeriti oma riigi arengusse. Kui enne I MS oli Prantsusmaa eelkõige agraar-industriaalmaa, kus põllumajanduse osatähtsus oli suur, siis pärast muutus Prantsusmaa industriaal-agraarmaaks, kus esmatähtis oli tööstus. Kui 20ndate lõpus börsikrahh toimus, siis Prantsusmaas see esialgu ärevust ei tekitanud, reaalsus oli teine. Kuna maailmamajandus on omavahel tugevalt seotud, jõudis 30ndatel majanduskriis ka Prantsusmaale.

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE
32
docx

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

01.2009 välismaal saadud tulult kinnipeetud tulumaksu osa, kuni 31.12.2004 välismaalt saadud dividendilt kinnipeetud või dividendi aluseks olevalt kasumiosalt tasutud tulumaks, maksulepingu rakendamisel arvessevõetav välismaal dividendilt kinnipeetud või dividendilt aluseks olevalt kasumiosalt tasutud tulumaksu osa, residendilt äriühingult kuni 31.12.2004 saadud dividendi tulumaksu mahaarvamise õigus, mitteresidendilt kuni 31.12.2008 saadud litsentsitasult ja intressidelt kinnipeetud tulumaks, kuni 31.12.1999 kehtinud TuMS alusel makstud dividendi tulumaksu (ehk dividendi väljamaksmisel makstud ettevõtte tulumaks) ettemakse. MUUD KASUMIERALDISED: Kui residendist JI ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu tuluväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud või kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele.

Majandus → Maksud
76 allalaadimist
Ettevõtte rahandus
27
doc

Ettevõtte rahandus

Kui deponeerida sama summa 2 aastaks sama intressimääraga siis TV1 TV2121000 t0 t1 t2 Eristatakse 2 põhiliiki intresse: 1. lihtintress- intressi arvutatakse vaid põhisummale 2. liitintress- intress arvutatakse algsummalt ning eelnevatel perioodidel akumuleeritud intressidelt. Liitintressi väärtus annab võimaluse teenida tulevikus suurem väärtus võrreldes lihtintressiga TVn= PV (1+i)n=PVx(TVITin) TV- tuleviku väärtus PV- praegune väärtus n- perioodide arv i-intress TVITin- tulevikuväärtuse intressi tegur vastava intressimäära ja perioodi kohta Viimasel teguril on 3 põhiomadust 1. intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1 välja arvatud 0 periood 2. intressitegur kasvab koos intressimäära tõusuga 3

Majandus → Rahandus ja pangandus
121 allalaadimist
Võlaõiguse konspekt
18
doc

Võlaõiguse konspekt

sõlmimisest. Rendilepingu ülesütlemiseks on täiendavalt § 314-319 tooduna veel § 349 lg 2. LAENULEPING Laenulepinguga kohustub üks isik ehk laenuandja andma teisele isikule ehk laenusaajale rahasumma või asendatava asja. Laenusaaja kohustab tagasi maksma sama summa raha või tagastama sama liiki asju samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS ei sätesta laenulepingule kohustuslikku vormi. Laenuleping loetakse VÕS kohaselt sõlmituks alates kokkuleppe saavutamisest. Tasumata intressidelt viivist ei arvestata. Laenusaaja kannab kõik kulud, mis on seotud lepingu täitmisega ja samuti kohutkulud. Tavaliselt vastutab laenusaaja lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma olemasoleva ja tulevikus omandatava varaga. VÕLAKIRI Mina, ........, i.k. .................., elukoht ..................... kinnitan, et: 1. Olen kätte saanud ............ (kellelt) 10 000.- (kümme tuhat) Eesti krooni. 2

Õigus → Õigus
489 allalaadimist
Majandus õpetuse aasta konspekt
45
doc

Majandus õpetuse aasta konspekt.

Tulumäär Tulumäära väljendatakse protsendina hoiustatud summast (põhisummast) aastase perioodi kohta. Intress Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. On olemas lihtintress (tasu ainult põhisummalt) ja liitintress (tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole). Likviidsus Likviidsus näitab seda, kui kiiresti on võimalik oma sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Kuhu on võimalik Hoiukontod (nõudehoius ehk arvelduskonto ja oma sääste paigutada tähtajaline hoius ehk deposiitkonto) Firmade aktsiad

Majandus → Majandus
206 allalaadimist
Ühiskonnaõpetus II
17
doc

Ühiskonnaõpetus II

suhtena SKP-sse. Lisaks üldisele maksukoormusele saab majandusarengut mõjutada ka maksude struktuuri muutes, sest erinevate maksude mõju majandusele on samuti erinev. Nii mõjutavad tarbimiselt võetavad maksud, nagu käibemaks, rohkem vaesemaid elanikke, kes tarbivad valdava osa oma sissetulekust. Rikkamad inimesed säästavad suure osa oma rahast ning seetõttu avaldavad neile mõju pigem kapitalimaksud, nagu näiteks maks kinnisvaralt või intressidelt. Aktsiisimaksudega, nagu tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis, on võimalik mõjutada kahjulikke toodete, näiteks alkoholi või sigarettide tarbimist. Eesti tulumaksuseaduses kasutatakse võimalust, kus reinvesteeritud kasum ehk see osa kasumist, mida ei maksta välja omanikele omanikutuluna (seega ettevõttesse jääv kapital, mida kasutatakse näiteks investeeringute tegemiseks), on tulumaksuvaba. Kasum maksustatakse vaid juhul, kui see ettevõttest dividendidena välja võetakse.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
195 allalaadimist
Finantsjuhtimine kordamine
47
docx

Finantsjuhtimine kordamine

raamat. William Inwood’i tabelid, Alfred Marshall’i väärtuse hindamise valem, Irving Fisher’i intressiteooria, L.W.Ellwood’i tabelid-väärtuste hindamise meetodid ja tabelid. RAHA AJAVÄÄRTUS Mõisted: Lihtintress (simple interest) – intress, mida arvutatakse igal järgneval perioodil ainult algsest põhisummast. Liitintress (compound interest) – intress, mida arvutatakse põhisummalt ning sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. Tulevikuväärtus (future value) – olevikus (praegusel ajahetkel) liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. Nüüdisväärtus (present value) – tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnu, kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna. Annuiteet, annuiteetne rahavoog (annuity) –püsiva suurusega maksete lõplik jada; annuiteetsel rahavool on kaks tunnust: 1) igal perioodil ilmnevad maksed on

Majandus → Finantsjuhtimine
95 allalaadimist
Rahandus
30
doc

Rahandus

Aktsiate turukapitalisatsioon (equity market capitalization) on kõikide börsil noteeritud ettevõtete lihtaktsiate turuväärtus kokkuliidetuna, s.o. ettevõtte omakapitali turuväärtus. Institutsionaalne investor (institutional investor), vastandatuna eraisikust investorile, on näiteks pensionifond, kindlustusfirma jms. Liitintress (compound interest) -- intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. Tulevikuväärtus (future value) -- olevikus (praegusel ajahetkel) liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. Nüüdisväärtus (present value) -- tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnu, kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna. Harilik annuiteet (ordinary annuity) -- rida võrdsetes summades laekuvaid järjestikuseid makseid või sissetulekuid teatud arvu aastate jooksul. Annuiteedi väärtus ilmneb tavaliselt perioodi lõpus.

Majandus → Majandus
438 allalaadimist
Pangandus konspekt
46
doc

Pangandus konspekt

hõlmab paljusid riike. Kõige lihtsam hooldusteenus on väärtpaberiarvelduste korraldamine, mille tulemusel ostja saab väärtpaberid ning müüja raha. Teine levinud hooldusteenus on dividendide ja intresside kogumine. Selle tehingu keerukus sõltub väärtpaberite hoidmise süsteemi tehnoloogilisest tasemest riigis. Hooldusteenust osutav pank hoolitseb sageli ka selle eest, et tema klient kõik dividendidelt ja intressidelt vajalikud maksud makstud saaks. See hooldusteenus on pankadele tulus kuna seda valdkonda on raske automatiseerida. Hooldusteenuste hulka kuulub ka investeeringute raamatupidamine ning tulususe mõõtmine, mille raames valmistab pank invesorile ette investeerimisotuste tegemiseks vajaliku info. 17.11.05 RISKID PANGANDUSES Risk on ebakindlus kasumite ja kahjumite esinemise osas ehk kaotamise võimalus

Majandus → Pangandus
72 allalaadimist
Finantsjuhtimine-Pangandus
33
pdf

Finantsjuhtimine: Pangandus

perioodi lõpuni. Eestis väljastatakse fikseeritud intressimääraga enamasti lühiajalisi laene. Muutuva intressimääraga laenu intress muutub kindla sagedusega tulenevalt intressimäärade muutustest pankadevahelisel turul. Eestis kasutatakse enamasti kuue kuu EURIBORi. Pangad võivad kasutada kahte intressi võtmise viisi: liht- ja liitintressi meetodit. Eestis kasutavad pangad enamasti lihtintressimeetodit. Sel juhul ei pea maksma intresse intressidelt, vaid üksnes kas algsummalt või laenujäägilt. Laenu põhiosa tagasimaksmiseks on mitu võimalust. Näiteks võib maksta intressi iga kuu, aga põhiosa iga aasta. Algul võidakse rakendada ka maksepuhkust (nt uue ettevõtte või lapse saamise puhul). Eriti riskantsed on ühekordse tagasimaksega laenud (balloons), mille puhul kogu võlgnevus või suurem osa makstakse tagasi ühe summana laenuperioodi lõpuks. Intressi võib maksta regulaarselt või samuti laenuperioodi lõpul

Majandus → Finantsjuhtimine
206 allalaadimist
TÖÖÕIGUS
28
docx

TÖÖÕIGUS

ja kahjustumise riisiko. Laenuleping. Laenulepinguga kohustub üks isik ehk laenuandja andma teisele isikule ehk laenusaajale rahasumma või asendatava asja. Laenusaaja kohustab tagasi maksma sama summa raha või tagastama sama liiki asju samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS ei sätesta laenulepingule kohustuslikku vormi. Laenuleping loetakse VÕS kohaselt sõlmituks alates kokkuleppe saavutamisest. Tasumata intressidelt viivist ei arvestata. Laenusaaja kannab kõik kulud, mis on seotud lepingu täitmisega ja samuti kohutkulud. Tavaliselt vastutab laenusaaja lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma olemasoleva ja tulevikus omandatava varaga. Laenuleping on väga sagedane igapäevases majanduskäibes. Nii saavad oma tegevuses rahalisi vahendeid kasutada ka need, kellel hetkel niipalju kapitali ei jätku. Laenuleping erineb

Õigus → Tööõigus
16 allalaadimist
Finantsjuhtimine
31
pdf

Finantsjuhtimine

PV ­ rahaühiku nüüdisväärtus, I ­ intressimäär, n ­ aastate arv. Näide Investor investeerib 1000 krooni kaheks aastaks lihtintressimääraga 10% aastas. Leida investeeringu väärtus kahe aasta pärast. Selleks kasutatakse valemit 2.1: FV2 = 1000 (1 + 0,1 2) = 1200 = 1000 + 1000 0,1 + 1000 0,1 = 1200. Liitintress (compound interest) on intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. Liitintress kasvab geomeetrilise jadana ehk teisisõnu, liitintressi puhul on kapitali kasv kiirenev, st mida suuremaks kapital kasvab, seda kiiremini ta kasvama hakkab. Selle põhjuseks on asjaolu, et järgmise perioodi intressi arvutatakse nii põhisummalt ehk alginvesteeringult kui ka eelmisel perioodil saadud intressisummalt. Valemi kujul võib liitintressi väljendada järgmiselt: (2.2) FV = PV (1 + i ) n .

Majandus → Finantsjuhtimine ja...
319 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun