Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Interneti ohud ja võimalused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
face, facebook, konto, neti, skype, populaarne, populaarsemad, kontosid, keskkoolis, kontot, arvavad, perega, unustadaEsimeses peatükis antakse ülevaaade interneti tähtsusest kaasaja inimese elus. Teises peatükis analüüsitakse küsitluse tulemusi ja tehakse järeldusi õpilaste teadmiste kohta ohutust käitumisest internetis. Andmed analüüsiks saadi küsitluse teel. Uurimistöös küsitleti kokku 111 inimest (õpilased ja täiskasvanud) Rakke ja Väike-Maarja gümnaasiumist . Ankeet sisaldas küsimusi järgmiste teemad kohta: · kui palju veedetakse aega internetis; · millised on populaarsemad suhtlusportaalid,; · kas teatakse ohte internetis; · kas teatakse ja järgitakse turvalise käitumise nõudeid; · kust saavad õpilased abi ja infot turvakäitumise kohta. (Lisa 1) Aüsitlus koostati, kasutades Google Docsi Formi. Küsitluse tulemused eksporditi MS Exceli faili. Küsimuste analüüsiks ettevalmistamisel ja analüüsimisel kasutati Exceli funktsioone ja Pivot tabelit. 2 INTERNETI TÄHTSUS KAASAJA INIMESE ELUS
Praegune maailm on sellele sarnane- Nõukogude Liidus oli keelatud valitsuse halvustamine, tänapäeval on keelatud sponsorite vastased seisukohavõtud. Miljonid inimesed üle kogu maailma on ühe või mitme sotsiaalvõrgustiku liikmed ning omavad ligipääsu internetile. Nad pidevalt täiendavad oma netiprofiili, jagades fotosid ja mõtteid sõprade-tuttavatega. Selleks kulutatakse tunde selleks, et püsida kursis kõigega, mida nende sõbrad ja tuttavad sotsiaalvõrgustikes jagavad. Facebook Facebook on internetipõhine suhtlusvõrgustik, mis loodi 2004. aastal Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesi poolt, kui õppisid Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigusi anti algul vaid Harvardi ülikooli õpilastele, kuid seda laiendati ka teistele ülikoolidele Bostonis. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi
veebilehele üles laetud. Kellel on huvi ja tahtmist, võib õppida internetist mida iganes ta vaid soovib, kuid samas tasub ka info autentsust kontrollida, muidu võib juhtuda, et materjal on vigane või lausa väär. Asjad, mida internetist rääkides puudutamata ei saa jääda, on kindlasti suhtlusvõrgustikud. On ju teada, et neil on sadu miljoneid kasutajaid üle maailma. Tuntuim neist kindlasti Facebook. Tegelikult väga hea koht, kõik, mida inimestega suhtlemiseks vaja, on olemas, näiteks vestlemise võimalus ning kommuunide ja ürituste loomise võimalus. Eriti hea, kui su sõbralistis on palju tuttavaid ja sõpru, siis ei ole ju sünnipäevakutseid vaja välja printida ning igale ühele eraldi helistada, saad nad kõik korraga kutsuda ja isegi jälgida seda, kui paljud on lubanud tulla ning kui paljud mitte. Jällegi teine asi on see, et Facebook muutub
sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini kasvavaid valdkondi. ―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid Maailma ligi 6.8 miljardist elanikust kasutas 2009.aasta seisuga internetti 1,8 miljardit inimest ehk 26.6% (World…)
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ FACEBOOK Ettekanne Kärolin Kiviste Tallinn 2010 SISU Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Ülevaade Facebook Inc-ist....................................................................................................................... 4 Statistilisi fakte .................................................................................................................................... 5 Mälestustahvlid ................................................................................................................................... 6 Grupid ja tugigrupid ....................................
suurt rooli noormehed Taanist. Nende postitust nähes tulin ideele neid järgida (vt. Lisa 1). Teema valimisel sai määravaks see, et olen ise sotsiaalmeedia kasutaja ning soovisin teada saada, kuidas levivad ning mõjuvad postitused. Uurimistöös kasutatud uurimismeetodiks on tegevusuurimus. Töös on kolm peatükki ja kolmteist alapeatükki. Töö teoreetilises osas uurisin sotsiaalmeedia liike ning kanaleid. Praktilise osa tarbeks postitasin sotsiaalmeediasse Facebook ühe pildi ja ühe video. Pildil ning videos palusin inimestel postitust jagada. Töö eesmärgiks oli uurida postituste mõju ning levikut. Lisaks sellele selgitada välja, missuguses formaadis postitused inimestele rohkem huvi pakuvad. Töö teoreetilise osa informatsiooni sain ma internetist. Saadud informatsioon oli mahukas, mistõttu ei tekkinud vajadust haarata mõne raamatu järele. Lisaks vaatasin erinevaid uudiseid sotsiaalmeedia mõju kohta.
vähem kui arvasin. 11 Hüpotees nr 2 Kõige enam kasutatav otsingumootor on Google. Keila Kooli 5-ndate klasside õpilaste otsingumootori eelistus. Nagu diagrammilt näha leidis mu hüpotees ülekaalukalt kinnitust, et Google on populaarseim otsingumootor Keila Kooli 5ndate klasside õpilaste seas ja arvatavasti kogu maailmas. Teisel kohal Eesti otsingumootor Neti ja kolmandal vaid 2 korda pakutud Bing. 12 Hüpotees nr 3 Kõige enam kasutatakse internetti suhtlemiseks. Keila Kooli 5-ndate klasside õpilaste põhiline tegevus internetis. (Tabel) Enamus 5ndate klasside õpilastest kasutab internetti suhtlemiseks, mida kinnitab ka järgmine diagramm, mis näitab et 89% Keila Kooli 5-ndate klasside õpilastest on kasutaja sotsiaalvõrgustikus, kus suheldakse sõprade või tuttavatega.
3.Kui kaua sa keskmiselt päevas internetis oled? a) vähem kui 1 tund b) 1-2 tundi c) 2-3 tundi d) 3 või rohkem 4. Mida sa internetis põhiliselt teed? a) koolitööd (e-kool, õppematerjali otsimine jne.) b) mängin arvutimänge c) suhtlen sõpradega d midagi muud, täpsusta mida 5. Millist veebilehitsejat sa enamasti kasutad? a) Internet Explorer b) Google Chrome c) Mozilla Firefox d) Opera e) midagi muud, täpsusta mida 6. Millist otsingumootorit sa enamasti kasutad? a) Google b) Neti c) Bing e) midagi muud, täpsusta mida 7. Kas sa kasutad nutitelefoni internetis surfamiseks? a) jah b) ei 8. Kas sul on kasutajakonto mõnes sotsiaalvõrgustikus (Rate.ee, Facebook jne)? a) jah b) ei 9. Loetle mõni internetiga kaasnev probleem. 10. Kas sul on olnud kokkupuuteid taoliste probleemidega? a) jah b) Ei
(Joonis 3.1) 30 25 20 15 10 klass 10 11 klass 5 0 Ei kasuta üldse või paar korda kuus Joonis 3.1 Õpilaste traadita interneti kasutus õppetööks Hämmastavalt suurel määral tegeleti tundide aeg internetis tunniväliste asjadega. Kõige suuremaks kiusatuseks õpilaste jaoks kujunesid välja suhtlusportaalid nagu Facebook ja Twitter. Enamasti õpilased, kes vastasid, et kasutavad interneti sagedasti või vähe tunnivälisteks asjadeks, olid ka märkinud Facebooki üheks kohaks, mida külastatakse aktiivselt. Õpilased märkisid, et enamjaolt ollaksegi suhtlusportaalides aga oli ka erandeid. Mõned olid märkinud, et loevad internetis ajalehti. Palju tuli ka välja, et kasutatakse passiivselt suhtlussüsteeme nagu MSN ja Ebuddy, et suhelda sõpradega. Väga huvitav oli, et 11
saab kätte vaid üldisema pildi teemast ja sügavamateks uurimusteks tuleks kasutada põhjalikumaid ja teaduslikumaid allikaid. Lisaks suurele teabehulgale, saab interneti kaudu kiiresti toimetada ka muid operatiivseid tegevusi. Internetipanga kasutajana oman pidevat ülevaadet oma laekumistest ja kulutustest, saan tasuda üüri- ja muid arveid, sooritada sisseoste veebipoodides jne. Olulist rolli info levimises ja suhtlemises mängib sotsiaalvõrgustik Facebook. Selle kaudu on võimalik üles otsida oma sõbrad ja tuttavad ning nendega suhelda. Suhtlemiseks saab kasutada Facebooki chat'i, saata kirju või postitada teateid kasutajate seinale. Facebookil on ka uudiste vahendaja ja levitaja roll. Oma seinale saab postitada nii uudiseid isiklikust elust kui ka laiast maailmast, aga samuti pilte ja videoid. Teiste inimeste postitused ilmuvad avalehel asuvas uudistevoos. Facebook on tihti kiireim allikas, mille kaudu on võimalik teada
Definitsiooni järgi sada üks protsenti sotsiaalne võrgustik. Algselt võimaldas leht isikliku profiili loomist, piltide, informatsiooni lisamist ning teiste kasutajate piltide hindamist ja kommenteerimist, samuti portaalisisest kirjade vahetamist kasutajate vahel. Hiljem lisati tasulised teenused nagu mobiilsed sõnumiteenused, mis suuremat kasumit teeniks, seniajani oli põhiline reklaami müümine. Orkut sai alguse 2004. aastal ning Facebook 2005. aastal ent jõudis laiema kasutajaskonnani ning sealhulgas Eestisse paari aasta pärast. Kõik kolm mis mainitud said, võimaldavad tasuta ilma kutseta registreerumist ning osad neist lubavad registreerida vaid teatud vanuses kasutajaid. Näiteks Orkutis ja Facebookis on vanuse alampiiriks 13 aastat. Rate.ee lubab programmiliselt registreeruda ka 6-aastastel. 2 Rate
Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad. Soovitusi küberkiusamise tõkestamiseks: · suhtluskanalites blokeeri kiusaja. Kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses suhtluskanalis (MSN, Facebook, jutukad jne) mõnitava ja halvustava sisuga sõnumeid ja teateid, siis blokeeri teadete saatja; · kopeeri halvustava sisuga teated, et neid vajaduse korral saaks hiljem kasutada kriminaalasjas tõenditena; · suhtlusportaalides lõpeta kiusaja tegevus. Selleks teavita portaali pidajat kiusaja tegevusest. Enim levinud on sellised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes
on saadud. Internetis on lõpmatult palju võimalusi tutvumiseks. Mitte kõik inimesed ei ole sõnaosavad ja julged ning paljudel on päriselus suhtlemisega raskusi. Internetis on aga suhtlemine ja tutvumine lihtsam. Näiteks saad otsida samade huvidega ning isegi välimuselt endale meeldivaid inimesi, kellega rääkida. Pragusel ajal ongi väga paljud leidnud teineteist just interneti vahendusel ja selles ei ole midagi imelikku. Kuid alati ei pruugi neti kautu tutvumine nii lihtne olla. Üheks miinuseks on see, et sul võib tekkida inimesest, kellega sa suhtled, vale arusaam. Kas näiteks kujutad ise endale selle inimese teistmoodi ette, täpselt nii, nagu sa tahaksid, et ta oleks, või siis võib ka see teine sulle endast meelega vale mulje jätta. Et peita oma vigu ja esitada ennast kellegi teise, parema inimesena. On ju küllalt palju neid, kes ei ole endaga rahul. Ja internetis saad ju ennast rääkida selliseks nagu ise tahad
2008). Sõimamist märkisid nii kiusajad kui ka ohvrid teistest kiusamisliikidest protsentuaalselt rohkem. Ka Kristi Kõivu (2006) uurimuse tulemused näitava, et koolikiusamine seostub eelkõige verbaalse kiusamise liikidega, enam levinud on solvangud, alandavad märkused, karjumine, sõimamine, pilkamine. (Naruskov, Küberkiusamine, 2008) 6 Mida teha, kui sind kiusatakse (Siimets, 2008): · Vaheta meiliaadress, sulge konto või võta ühendust veebimoderaatoriga ja palu tal kustutada solvavad märkused. Ära näita oma salasõnu ega usalda võõrastele mobiilinumbrit. · Räägi juhtunust kellelegi, keda usaldad, kes toetab sind ja oskab aidata. Näiteks sõbrale, vanemale, õpetajale või koolipsühholoogile. · Ära muutu ise ohvrist kiusajaks. Mida teha, kui sinu last kiusatakse (Siimets, 2008):
VASTSELIINA GÜMNAASIUM ARVUTIMÄNGUDE POPULAARSUS VASTSELIINA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Koostaja: Kristjan Nedo 11. klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängita
noorte võimalustest ning leidsin, et on üsna palju variante, läbi mille leida tööd või olla lihtsalt rohkem kursis oma võimalustega. 3.1 Võimalused läbi sotsiaalmeedia Sotsiaalmeedia olulisus on noorte seas kasvanud viimase viie aastaga väga palju. Üle 70% noortest peab seda väga oluliseks. Kõige rohkem kasutatakse Facebooki. Järgnevad Linkedin ning blogid. Kõige vähem oluliseks peetakse Twitterit.8 Isiklikult sotsiaalmeediaportaalis Facebook ringi vaadates on jäänud silma noorte enda postitused, milles keegi kirjutab, et otsib tööd, pakub tööd, keegi tema tuttav otsib töötajaid jne. Tänu nendele postitustele leiavad paljud noored tööd just tutvuste kaudu. Jagatakse ka erinevate töövahendusportaalide kuulutusi. Lisaks olen märganud erinevaid gruppe, kuhu inimesed saavad postitada oma tööpakkumine või soovi leida tööd.
Kodulehte on palju lihtsam uuendada, kui paberist kataloogi või reklaamvoldikuid. Kui prinditud reklaamid muutuvad kiiresti vanaks, siis kodulehel olevat reklaami ning uudiseid saad uuendada igal ajal. Võidavad mõlemad pooled, nii klient kui ettevõtja. *Võimalik haarata laiemat turgu. Kodulehe saab teha mitmekeelse, et see aitaks kaasa oma teenuste tutvustamisel välismaa klientidele. *Hessa tantsutrupi liikmed ja sõbrad saavad kaasa aidata ettevõtte tutvustamisel. Märksõnadeks on Facebook ja suusõnaline levimine. Tuleb paigaldada lehele Facebook´i jagamise nupp - kui koduleht klientidele meeldib, siis oma rahulolu näitamiseks on vähim, mis nad teha saavad, "Meeldib" vajutamine. Tänu sellele saab jällegi uusi potentsiaalseid kliente juurde. 1.4 Töös kasutatavad meetodid Käesolevas töös keskendutakse kõigepealt eesmärkide ja nõuete täpsele väljaselgitamisele, mis on käsitletava probleemi mõistmiseks ja lahendamiseks esmavajalikud
Ribareklaamide ülesehitus sõltub kontakti pikkusest. Lühikese kontaktiajaga (otsingusaitidel) on vajalik selge sõnum, mis oleks kiiresti tabatav. Pikema kontaktiajaga (võrguajaleht, veebimeil) keskkondades saab ribareklaami rohkem infot paigutada 26. Milline ribareklaam on hea ja „töötab”? Millega seda mõõta/mis näitajad seda headust iseloomustavad? Otsimootorites kasutatakse võimalusel tavapäraseid graafilisi bännereid (näit: neti.ee).Mitmetes otsimootorites on graafilised bännerid kasutatavuse huvides keelatud(Google.com). 1) Väga laialt kasutatavad 2) Lihtne reklaamimeetod 3) Visuaalne atraktiivsus 4) Võivad sisaldada multimeediat, interaktiivsust 5) Levinud standardlahendused Ribareklaami headus sõltub sellest, kui hästi reklaam talle seatud turunduseesmärki täita suudab. Ribareklaam peab ühelt poolt olema silmatorkav, et äratada huvi
mängu võitmiseks oli vaja rohkem õnne kui strateegiat ja osavust. (History... 2012) Kilsythi curlingu klubi mis asub Sotimaal on väidetavalt maailma esimene curlingu klubi, mille ametlikud paberid vormistati alles 1716 aastal. Esimest korda ilmus sõna curling Henry Adamsoni luuletuses, 1620 aastal Perthis. Tol ajal nimetati curlingut möirgamise mänguks, kuna selle sarnast häält teeb kivi kui libiseb jääl. (History... 2012) Curling oli eriti populaarne Sotimaal 16.-19. sajanditel, kuna välitingimused olid soodsad ja ilm piisavalt jahe. Sotimaal Perth on rahvusvahelise curlingu juhtorgani, Maailma curlingu liidu, koduks. (History... 2012) Hetkel peetakse curlingu juhtivamaks riigiks Kanadat, mis viidi sinna soti immigrantide poolt 19 sajandi alguses. Kuninglik Montreali curlingu klubi asutati 1807.aastal. Curlingut levitati ka Põhja-Ameerika keskosasse ning USA-s loodi esimene klubi 1830.aastal
materjali põhjal. Andmete analüüsimiseks ning jooniste tegemiseks kasutas autor Microsoft Word 2016 ja Microsoft Office Excel 2016 andmetöötlusprogramme. 3.2. Valim Andmete kogumiseks kasutati küsitlust ja eesmärgistatud valimit. Küsitluses osalejad valiti selle alusel, kes õpib praegu gümnaasiumi astmes ning on nõus ja valmis küsitluses olevatele küsimustele vastama. Uurimistöö valimisse kuulus kokku 64 gümnaasiumiõpilast. Küsitlus viidi läbi Loo Keskkoolis. 12 4. TULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDUSED Uurimistöö koosnes 16 küsimusest. Kokku oli vastanuid 64. Ülevaate küsimustest annab lisa nr 1. Järgnevalt on tulemusi analüüsitud küsimuste kaupa. Soolise jaotuse küsimusest selgus, et 59,4% vastanutest olid mehed ehk 38 meest ning 40,7% vastanutes olid naised ehk 26 naist. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 1. Joonis nr 1. Vastanute sooline jaotus
I. Lihtsalt seletatult: a) Tavakasutaja jaoks: Hästi lihtsustatult õeldes võib pilvraalindust (Cloud Computing) defineerida nii: Pilvraalindus = Veebipõhised Rakendused. Kui Sa kasutad mingi teenusepakkuja (näiteks Google, Microsofti jne) veebile või Internetile baseeruvat veebipõhist rakendust (tarkvara), siis Sa juba kasutad ka pilvetehnoloogiat - Sa oled "pilve sees". Kõik veebirakendused, mida Sa kasutad, näiteks nagu Gmail, Google Calendar, Hotmail, Facebook, Paypal, Google Maps, SalesForce, Dropbox, Google Docs jne, baseeruvad "cloud computing" ("sky computing") tehnoloogiale. Kui Sa võtad ühe sellise teenusega (st 5serveriga) ühendust, siis võtad Sa tegelikult ühendust terve hulga teiste taoliste serveritega, aga seda juba väljaspool Internetti. 6 Näiteks GMail on Google platvormi üheks komponendiks (osaks) ja kui Sa kasutad seda Google veebipõhist meiliprogrammi, siis töötad Sa
Kohalike omavalitsuste reform Raasiku valla näitel Essee Mai-Liis Paenurm Juhendaja: Katre Sakala Tartu 2016 2. juulil 2015 kiitis Eesti Vabariigi valitsus heaks kohaliku omavalitsuse reformi rakendamise ajakava, mida järgides võetakse 1. juuliks 2016 vastu haldusreformi seadus (valitsus.ee, 2015). Peale esimest juulit 2016 tehakse üheseltmõistetavate ja objektiivsete hindamiskriteeriumite järgi selgeks, kes valdadest liidetakse ja kes säilitavad oma nime, kuid võivad suureneda kõrvalasuvate külade või väiksemate valdadega ühinemisel (Rahandusministeerium, 2016). Uued omavalitsused peaksid ajakava järgi tööd alustama 1. oktoobril 2018, peale erakorralisi valimisi (valitsus.ee, 2016). Selleks, et väiksemad vallad saaksid säilitada oma endise nime ja kuju, märgiti perspektiivika valla rahvaarvu piiriks 5000 sissekirjutatud
................40 MAC OS X – MAVERICK...........................................................................................41 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED......................................................41 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED LÄHTUVALT KLIENDI SOOVILE JA VÕIMALUSTELE...............................................................................................................42 KASUTAJAD, NENDE ÕIGUSED NING PAROOLID KOOS SELGITUSEGA.............49 Konto loomine ja vanemlik kontroll.................................................................................50 VARUNDAMISE PLAAN JA ANDMETE TAASTAMISE VÕIMALUSED....................53 Varundamine kasutades Time Machine’i..........................................................................53 Andmete taastamine kasutades Time Machine’i..............................................................54 PAKUTAVATE TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU KOOS PÕHJENDUSTEGA.................
kaasa minevaid inimesi. Samuti on meie klientidele tähtis efektiivselt ära kasutada oma uneaega, kuna nenede elutempo on väga kiire ning nad hindavad oma aega. Koostööpartnerid- Tähtsaimaks koostööpartneriks on meile edasimüügiks Axbo äratuskelli tarniv Axbo Inc. Samuti teeme koostööd eri eesti pankadega: Swedbank, SEB, Sampo, kelle e-panga teenuseid kasutame. Reklaami ja tutvustamise eesmärgil teeme koostööd Twitter-iga, Facebook, Orkut. Google-iga ja eri foorumitega Konkurendid- Põhilisteks konkurentideks on internetikaubamajad. Suurimateks ohustajateks meie ärile peame Netikullerit- Eestist ja E-bay-d Töötajad- Kuna Meie ettevõte tegutseb internetist, siis töötajad on saanud vastava erialalise hariduse. Kogemused ei ole tähtsad, pigem innovaatilised ideed, kuidas viia toodet tarbijani. Tooted- Esialgu pakkume ühte kindlat toodet(Axbo äratuskell), kuna tegu on unikaalse
müügiläbirääkimised, rahulolematuste, kaebuste lahendamine, konsultatsioonid ja koolitus jne). Internetis käe pulsil hoidmiseks ei piisa ettevõttel enam ainult kodulehest. Olemasolevate ja võimalike klientidega suhtlemiseks ning ettevõtte tutvustamiseks on viimasel ajal hakatud aktiivselt kasutama veebipäevikuid, mis on ettevõttele ühtlasi nii turundus- kui suhtluskanal. Kasutatakse ka mitmeid teisi sotsiaalmeedia vorme nagu Twitter, LinkedIn, Facebook, YouTube jt. Hea ja efektiivne veebileht Milline on hea ja efektiivne koduleht? Ettevõtte veebileht on paljudele klientidele esimeseks kokkupuuteks firmaga - ehk koduleht on firma visiitkaart ja oluline müügikanal. Usaldusväärsus, informatiivsus, hea disain, lihtne kasutussõbralikkus - need on kasutajate usalduse võitmisel esmatähtsad kodulehe elemendid ning on eelduseks internetis edu saavutamiseks. Kasutajad annavad esmase hinnangu veebilehele esimese 15-20 sekundiga ning
tubakasuitsuses keskkonnas. 78% noortest vastas, et nende kodudes ei esine siseruumidest aktiivset suitsetamist. Nende hulgas oli 48 õpilast, kelle pereliige oli suitsetaja. Sellest võib järeldada, et perekondades, kus on aktiivseid suitsetajaid, ei suitsetata eluruumides. Kõige rohkem esineb õpilastel peavalu, köha ning unisust kui nad viibivad tubakasuitsuses keskkonnas. Uurimistööga sooviti teada saada, kas xxx Keskkoolis on passiivsest suitsetamisest küllaldaselt räägitud. Õpilased arvasid valdavalt, et xxx Keskkoolis ei ole piisavalt pööratud tähelepanu sellele teemale. Vähesed leidsid, et inimeseõpetuse, inglise ja eesti keele tunnis on antud vastavaid teadmisi. xxx Keskkooli noori tuleks passiivse suitsetamise teemal informeerida. On oluline, et õpilased omaksid julgust paluda enda lähedal viibivatel aktiivsetel suitsetajatel suitsetada eemal
..................................................................... 12 Kas e-otsepostikampaaniale on kasulik teha eraldi maandumisleht või mitte? Palun põhjenda ....... 12 Sotsiaalne võrgustik: digitaalsete sotsiaalvõrgustike tüübid, nende rakendus e-turunduses ............. 13 Blogimine e-turundusvahendina: plussid ja miinused ............................................................................... 13 Facebook e-turundusvahendina: plussid ja miinused ............................................................................... 13 Klienditeenindus sotsiaalsetes võrgustikes võrreldes müügi- ja turundustegevusega samades keskkondades ................................................................................................................................................. 13 Mis iseloomustab turundustegevust sotsiaalsetes võrgustikes? Mis on selle miinused ja plussid
See tagab kiirema reaktsiooniaja serveri ja kasutaja arvuti vahel. 2. IMAP protokolli tõttu võib erinevalt POP protokollist ühe meilikontoga ühenduses olla rohkem kui üks kasutaja. 3. IMAP protokolliga varustatud serveris kantakse kirjad üle MMIE formaadis. Seetõttu saab kasutaja alla laadida osasid kirjast mida tal parasjagu vaja on ehk siis eraldada manused (kirjaga kaasa pandud failid) tekstist. Populaarseimad teenusepakkujad E-maili konto saavad teha endale absoluutselt kõik inimesed, kellel on vähegi arvutikasutamise kogemust. Teenusepakkujaid on palju ja teenuse kvaliteet, mida nad pakuvad on tihtilugu erinev. Paljud neist on tasuta. About.com-i uuringus tuleb välja, et kõige parem emailiteenusepakkuja on Google loodud Gmail. Teisele kohale jääb ZOHO korporatsiooni välja töötatud Zoho Mail. Pronksmedali võtab selles tabeliarvestuses Heinz Tschabitscher-i välja töötatud AIM mail.
Suure-Jaani Gümnaasium Foobiad Uurimistöö Koostaja: Merris Kivisoo 11. klass Juhendaja: Varje Aule Suure-Jaani 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1. Foobia olemus ja tunnused...............................................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobiate klassifikatsioon..........................
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
saime tulemuseks järgneva: Korrektse vormistuse ja sisuka töö esitab õigeaegselt õpetajale 90% vastajatest. 10% vastajatest leidis, et ta töö pole sisult väga hea, vaid pigem keskpärane. Ükski vastajatest ei esita oma tööd pärast tähtaega ebakorrektse vormistusega. Sellest võib järeldada, et oma tööd teevad Tartu KHK keskhariduse baasil õppijad korrektselt ning õigeaegselt. Võimalik, et see on tingitud ka keskkoolis sisseharjutatud töö tulemus, kus kõik tööd tuli alati õigeaegselt esitada. Selliste vastuste nägemine on väga positiivne, sest see näitab ka, et õpilased hoolivad oma tulemustest ja näevad vaeva neile antud töödega. 7 3.2 Iseseisvad tööd Tartu KHK-s on igal viiendal nädalal õpilastel kiire aeg: see on nädal, kus perioodi lõpus tuleb esitada kõik antud iseseisvad tööd
punktiarvuks 10-0. Seejärel vahetavad juhid kohad ja sõidavad sama rajalõigu läbi veel ühe korra. Sõitja, kes kogus kahe sõiduga enam punkte, pääseb edasi võistlema, vähem punkte kogunud võistleja langeb võistlusest välja. Sellist ,,kiire surma" meetodit rakendatakse seni, kuni paremusjärjerstus on selgunud. Võitja selgub finaalvooru paarisõidus, kus kohtuvad viimased kaks veel kaotamata juhti. (EAL 2015) 7 1.5 Autod Kõige populaarsemad driftimise autod maailmas on Nissani S-seeria autod (200SX, Silvia) ja Toyota AE86-keremudelid eri nimedega. See tuleneb peamiselt sellest, et need autod olid ala loojate sünnikohas Jaapanis amatööride soosikuiks. Põhimõtteliselt saab igast tagaveolisest esimootoriga autost ehitada eduka driftinguauto. Eriti USA-s, kus autotehased on asunud toetama driftingus võistlejaid, leidub tippmargi driftinguautode hulgas näiteks palju Ford Mustangeid. Ka Mopar ja General Motors on tehases
15 The frequency of drug abuse among young people was not very problematic, because the majority of the respondents had not used drugs or illegal substances, or have tried once. Drug use hasn't really affected young people's success in school or relationships with people close to them, but the high cost of drugs was pointed out, by many respondents. Finally, we can say that Jõhvi Gymnasium does not really face a big problem with illegal drug abuse, as we expected at the beginning. However, we should pay attention to the large numbers of minors who use legal drugs(alcohol, tobacco). The work arose the question for further research work, what kind of life today's students will have in a 10-year time of continuous drug abuse. 16 Kasutatud materjal 1. http://www.parnunoored.ee/et/tervis/narkootikumid/74-narkootikumide-puhul-on-
annaabi.ee 
