Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Interjööri nr.1 KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mööbli, tool, ornamentika, millisest, intarsia, pingid, voodis, puuviljad, rangelt, stiliseeritud, sümboolne, aasia, iseloomulikke, diivanikoonustega, pärlmutri tükikestest laotud ornament Uri standardil. Ornamendi ja värvi kasutamisest eluruumides ei ole andmeid säilinud. Paralleele võib leida tsikuraatide värvist, kus alumine tsikuraadi aste oli kaetud musta asfaldiga, järgmine sinise värviga, kolmas aste valge värviga. Ka majade välisseinte alumine osa kaeti musta asfaldikihiga. Assüüria-babüloonia ornamentikas olid valdavaks fantastiliste lindude ja loomade kujutised, esines tähtkujutis. Stiliseeritud taimornamendis kasutati piiniakäbisid, ja granaatõuna vilju; geomeetrilistest motiividest eelistati sik-saki, lainelist joont ja spiraali. Esines ka tsikuraadikujutistest moodustunud friisi. Loetletud ornamendimotiive kasutati nii arhitektuuris, sisekujunduses, mööbli dekoreerimisel, vaibakunstis. Mööbel. Sumeritel üldiselt lihtsavormiline, assüürlastel ja babüloonlastel massiivne, materjaliks puit, kaunistatud vask- ja pronksilustustega
arhitektuurimälestiseks on hollandi kodanikumaja. Kitsa fassaadiga linnamaja barokile omased jooned ilmnesid katuseviilude kujunduses. Kaela- ja kellukesekujulised viilud olid tihti äärestatud tagasihoidlike voluutidega. Sisekujundus. Barokk on, sarnaselt gooti stiilile, saanud oma ajastu avaldusvormiks, milles esmakordselt kunstiajaloos ühenduvad kaks mõistet - stiil ja eluviis. Ruumi kujundamine ühtse tervikuna saavutati mitte ainult stiilipuhta mööbli ja ajastu meelisvärvide kasutamisega, vaid kogu ruum seoti ühtseks tervikuks dekoratiivsete vormide abil. Sakraalarhitektuuris mängisid suurt rolli optilise illusiooni võtted, milles eriti itaalia kunstnikud saavutasid erilise meisterlikkuse. Kasutades oskuslikult ära perspektiivse illusionismi võimalused taotleti petlikku ruumimõju – seinu jätkasid maalitud sammaskäigud, lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum
2. Juugendstiil 1. Millisesse kunstnikerühmitusse kuulus William Morris? Millise ajastu kunsti võtsid selle rühmituse liikmed eeskujuks? Prerafaeliididide. Keskaja või vararenessanssi. 2. Millele pühendas Morris oma energia ja varanduse? Hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. 3. Miks õigupoolest tunti 19.saj lõpukümnenditel vajadust uue stiili järele? Taheti vabaneda kõrgrenessanssi ja sellele toetunud kunsti mõjust. 4. Millest lähtuti uue stiili ornamentika loomisel? Milline linn, koolkond on sellega oluliselt seotud? Ornamentika on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat orgaanilisest loodusest. Gloasgow’ koolkond. 5. Kust on pärit nimetus juugendstiil? Kuidas nimetatakse sama stiili Euroopa suurtes kuultuurides ? Euroopast. Inglismaa- Modern Style, Prantsusmaa- art noveau, Saksamaa- Jugendstil 6. Millistes Euroopa linnades võib leida parmaid näiteid juugendlikust arhitektuurist? Austria, Belgia, Barcelona, Riia, Pariis 7
Millise ajastu kunsti võtsid selle rühmituse liikmed eeskujuks? Rühmitusse prerafaeliidid. Eeskujuks oli neile kõrgrenenssaanss. 2. Millele pühendas W.Morris oma energia ja varanduse? Energia ja varanduse pühendas käsitöötraditsioonide taaselustamisele. 3. Miks õigupoolest tunti 19.sajandi lõpukümnenditel vajadust uue stiili järele? Arvati, et vabrikutoodete välimus oli eklektiline ja kohmakas 4. Milles lähtuti uue stiili ornamentika loomisel? Milline linn, milline koolkond on sellega oluliselt seotud? Ornamentika tegi asja isikupärasemaks. Arenguks tähtis koht oli Sotimaa Glasgow'koolkond 5. Kust on pärit nimetus juugendstiil? Kuidas minetatakse sama stiili Euroopa suurtes kultuurkeeltes? Ajakirja Juugend järgi. Inglismaa Modern Style, Ptantsusmaal art nouveau, Saksamaa Juudendstil. 6. Millistes Euroopa linndes võib leida parimaid näiteid juugendlikust arhitektuurist? Barcelona
Tunnis vaarasime slaidi Lamassust, kummalgi pool Assüüria paleede sissekäiku seisid need tohutu suured tiibadega kujud, inimese pea, hobuse kerega, viies jalg, et kujud oleksid vaadeldavad nii otsevaates kui külje pealt. Tuntud on ka reljeefid lõvijahist. Reljeefidel on peamiselt kujutatud sündmusi valitsejate elust. Figuurid on jõulised ja lihaselised, tugevasti on toonitatud semiidi rassi iseärasusi. Silma torkab riietuse, habeme jm üksikasjade väga peen, kuid stiliseeritud käsitlus. Reljeefid olid algul tugevate toonidega maalitud. 612 a. eKr. taastas Babüloonia oma iseseisvuse. Linn ümbritseti müüridega. Peavärav oli pühendatud peajumalanna Ishtarile. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintel mustreid ja figuure. Nende seas korduvad õied, härjad, lõvid, ja teised fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Lõvid väravatel on jumalanna sümboliks Värav juhatas tähtsamale protsessiooni alleele, mis viis lossini. 5
ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Värvikombinatsioonidest armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. Kasutati ka seinamaale ja nizzidesse paigutatud skulptuure. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldsed ornamendid. Mööbli kujundamisel kasutati egiptusepäraseid või muid antiikseid motiive. Nii võis näiteks lauajalg lõppeda küünistega loomakäpaga. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus. 3) Vaata illustratsioone õpikus lk 184-188 ja kirjuta välja 3 näidet Prantsuse klassitsistlikust arhitektuurist: * Tähe triumfikaar Pariisis. * Madleine´i kirik Pariisis. * Pantheon Pariisis.
Hoiduti stiliseerimisest ja sümeetriataotlusest. Kui vahel kohtamegi inimfiguure egiptusepärases poosis, siis näeme, et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. Populaarne motiiv oli viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad, tõenäoliselt minit riskantset rituaalset mängu mängides. 6) Iseloomusta Kreeta keraamikat! Kreeta kunsti hiilgavaim aeg. Kõikidele keraamilistele objektidele on iseloomulik värviderõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane, isegi naturalistlik (näiteks: mereloomad vaasil, mida on võrreldud akvaariumiga). Kui egiptuse kunsti peamiseks väljendusvahenditeks olid joon ja vorm, siis kreeta kunsti väljendusvahenditeks olid massid, pinnad ja värvid. Kreeta kunst oli maaliline. 7) Millal ja miks hävis Kreeta kultuur? (vt ka kronoloogia lk 43) U. 1480 e.Kr Kreekast umbes 120 km põhjas asuva Thera saarel toimus vulkaani Santorini enneolematu tugev plahvatuslik purse
Kuidas jaotuvad Platoni dialoogid? Varased, keskmised, hilised 80. Mis teemasid käsitlesid Platoni dialoogid ja mis on Platoni ideedeõpetuse põhiolemus? Teemasid: ontoloogia ja ideedeõpetus, eetika ja õiglus (väga paljudes dialoogides), poliitika (täiuslikust riigist: "Riik"), retoorika, poeetika, kosmoloogia. Ideedeõpetus: kujutlus täiuslikust maailmast. Materiaalse maailma objektid on ideede "varjud". Näide: idee täiuslikust toolist, "tooli tuum". Iga tool meie maailmas on veidi isemoodi vari tooli ideest. 81. Millist rolli mängib Sokrates Platoni dialoogides? Sokrates figureerib paljudes dialoogides ühena osalistest 82. Kelle õpilane oli Aristoteles ja kes oli Aristotelese kuulsamaid õpilasi? Aristoteles oli Platoni õpilane. Aristotelese kuulsaim õpilane oli Aleksander Suur, Philippos II poeg. 83. Kuidas nimetati Aristotelese kooli, kuidas Aristotelese filosoofilist koolkonda?
Kreeta lossidel polnud paraadilikke sissekäike, aga välisilme oli toretsev. Siseruumid olid krohviga kaetud ja sinna peale maalitud. Kreeta kujutavas kunsti püüti vabalt kujutada hetkelisi muljeid. Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Domineerib mänglev, elav, maaliline laad. Populaarne oon viljakust kehastav sõnn. Kreeta hiilgavaim osa on keraamika. Selle arengus on mitu etappi ja igalühele on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Kujutatakse nt. Mereloomi. Põhiliseks sisuks on elurõõm, kergus ja kiidulaul ilule ning loodusele. Kreeta saare omapärase kunsti hävitasid ahhailased. Kreeta saare kunsti nimetatakse minoiliseks kunstiks. Saare kunstistiil ulatus ka mandrile, Peolpennesose poolsaarelt põhja poole. Seal on ehitusmälestistest lossid ja linnamüürid, Tirynsi linnus. Siseruumide paigutus korrapärasem, iseloomulik suur-keskne pearuum megaron e. Meestesaal
Visuaalsete kujunditega samal perioodil arenes sümboolne mõtlemine. Vanimad leiud on koopajoonised, kivist ja mammutiluust kujukesed. Kunsti teket seostatakse rituaalide, usu ja maagiaga, kuid eelkõige võimaldas seda mõistuse areng. Umbes 10 0003000 aastat e.m.a. oli eluallikaks põlluharimine ja karjakasvatus. Sellest perioodist pärineb maske, müstilisi kujusid, tootemeid, põletatud savist kaunistustega nõusid. Tekkis ja arenes ornamentika. Huvitavad on megaliitilised (suurtest kividest) ehitised: menhir kõrge püstine kivirahn (sageli alleena), dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, millel asetseb horisontaalselt kiviplaat, ning kromlehh ringikujuliselt paigutatud püstised kiviplokid, millel asetseb iga kahe kivi peal rõhtselt kolmas (kuulsaim Stonehenge`is Inglismaal) . Vana-Mesopotaamia kunst Umbes 5000 aastat tagasi Lähis-Idas, Indias ja Hiinas kujunesid riigid, kus valitseti religiooni abil,
12. Töölehed nelja-viieaastastele lastele 37 TÖÖLEHT 1. Mina 37 TÖÖLEHT 2. Aastaajad 38 TÖÖLEHT 3. Loomad 39 TÖÖLEHT 4. Riided 40 TÖÖLEHT 5. Kes on? Kus on? 41 TÖÖLEHT 6. Puuviljad 42 TÖÖLEHT 7. Aeg 43 TÖÖLEHT 8. Minu pere ja kodu 44 TÖÖLEHT 9. Metsas ja õues 45 TÖÖLEHT 10. Jõulud 46 TÖÖLEHT 11. Mänguasjad 47 TÖÖLEHT 12
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud kunstiliigi materjalist. Kujutav
: - interpretatsioon versus objektiivsus, - vastus põhineb faktilisel informatsioonil, kuid fakte esitavad tavaliselt vaid ajaloolased, - ajaloolased tahavad mõista, seletada, õigeks tunnistada, ülistada. - püüdlused panna interpretatsiooni põhinema usutavale informatsioonile nii palju kui võimalik; - püüdlused sõnastada selged huvid ja sihid juba alguses; - arvesta, et ajalugu ei ole rangelt objektiivne aines. Mõned teoreetilised lähenemisviisid maastikuarhitektuuri ajaloos: Suurteoste ajalugu: - keskendutakse mõnedele näidetele maastikuarhitektuuri ajaloost: kuidas on "suurteosed" määratletud? teatud ajastutes tähtsad ehitised (arhitektuur), maaliteosed (kunst), raamatud (kirjandus), maastikuarhitektuurilised teosed (aiad, pargid jne);
usundilistest kujutelmadest lähtuva esiema või emajumala kujutamisega. Ainult naine sai olla sugukonna esiema, sest tal oli lastega otsene seos sünnituse kaudu, isa osa sigitusprotsessis oli ilmselt täiesti tundmatu, suguelu ei seotud laste saamisega. Niiviisi toimub naise jumalikustamine ning seostumine igasuguste viljakusega seotud uskumustega. 3 Neoliitikumis ja eriti varajasel metalliajal levis eriti ornamentika. (Ld k-s kaunistus) - lisakujundus või lisaehe, koosneb erinevatest üksikosadest või korduvatest elementidest. Ürgajal esines ornament peamiselt savist, kivist, puust või tekstiilist valmistatud tööriistadel või tarbeesemetel. Need olid sinna kraabitud, maalitud või joonistatud. Hiljem tuli ornament ehitistele, mööblile ja vaipadele. Tähelepanu pälvivad ka paleoliitikumist pärit ehted, mida valmistati loomade hammastest, luudest, teokarpidest ja merevaigust. Pronksiaja kunst 2
võidelda ei suuda. Lõid luksusliku alternatiivi vabrikutoodete kõrvale, nende välja vahetamise asemel. Nö uus tarbekunst; peaaegu kaotab oma tarbefunktsiooni ja muutub esteetilise imetluse objektiks (nagu seni oli kujutav kunst olnud) . Kunsti mõiste laieneb, taaskord.(Renessansis kunst ja käsitöö vastandusid jne). Keraamika, nahkehistöö jne oli sama staatusega. Ornamentika on see mis visuaalseid kunste ühendab üritasid luua 19.saj ornamentikat. Red house kõik detailid töötavad koos; maalikunst ei tohi seina ära lõhkuda kogu keskkond peab olema tervik, maal peab seina toetama mitte lõhkuma, olema osa sisekujundusest. William Morris, "Brer Rabbit", mööbliriie Valib lähtekohaks loodusvormid (üritades seda ornamenti leida) väldib ruumilist sügavust William Morris
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Antiikkirjandust on võimalik piiritleda kolme erinevat moodi. Esimene ja kõige levinum määratlus on piiritleda kirjandust ajalooperioodide kaupa ehk jaotada ajalugu enam-vähem võrdse pikkusega perioodideks ja tuua välja sellele ajaperioodile iseloomulikke kirjandusvorme ja nende stilistilisi eripärasid. Võimalus on piiritleda kirjandust ka kultuuriruumi ja keele järgi. Sajandite jooksul muutusid nii Vana-Kreeka kui Vana-Rooma riigi valduste piirid väga laias ulatuses ning võimalik on eristada eri piirkondade kirjandust. Kolmandaks on võimalik eristada kirjandust ka murrete järgi, kuna eri ajastuil ja eri piirkondades kõneldi keelt erinevalt. 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Vanakreeka kirjanduses eristatakse ajalooperioodide põhise määratluse järgi: 1) arhailine ajajärk 8. 5. sajandil eKr;
1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüdi määratlusi · ÕS (2013): pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana võib elustuda unenägudes, käitumises · Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra algusest,
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt Müüt seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tegelasteks üleloomulikud olendid, laialt levinud irratsionaalse tähtsusega uskumus. Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst, religioon ..... Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende tekkepõhjusi ning vastavust reaalsete sündmuste ning nähtustega. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav- reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. Korduvad tunnused müüdi definitsioonides William G.Doty järgi
H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu · Pilet 2 1. Vana-Egiptuse skulptuur, pinnakunst 2700- 1000 ekr Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, miis seisab Giza püramiidide juures. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme. Vaaraode täisfiguur- nad on tardunud, sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal Nägudel võimukas üleolev naeratus
krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kui vahel kohtamegi figuure egiptusepärases poosis, siis näeme, et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega, sest nad on nii tõepärased. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul meelelisele ilule ja kogu loodusele. Tõenäoliselt purustas maavärin lossid umbes 1700 e.Kr. Need taastati, kui paarsada aastat hiljem muutis vulkaanipurse nad taas varemeteks.
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),
kõik ajastu suhtumise küsimus. Väga tavaline, lause eelistatud perekonnavahelised abielud (lihtrahva hulgas eriti mitte). Vaarao = jumal. Ega jumaliku verd ei saanud segada, ka võim püsis ühes peres siis. Suured kujud: Vaarao Ramsese kujud. (Varjutempli ees, Abu Simbelis istuvad figuurid, mitmed seisvad figuurid) KREETA KUNST Eristatakse kolme regiooni: · Küklaadiline kultuur Küklaadid on saarestik, mis jääb Kreeta ja Mandri-Kreeka vahele. On leitud pisiskulptuure, mis on stiliseeritud, tihti väänlevates poosides. · Kreeta kultuur Eristatakse kolme ajajärku. Vara-, Kesk- ja Hilis-Minoiline. Tuleb kuninga Minose nimest, kes elas Knossose lossis. Tänu geograafilisele asendile oli Kreeta kultuuri vahendajaks Euroopa ja Idamaade vahel. Enamus asustust oli koondunud rannikule. Leidus võimsaid losse, millest tuntumad Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. Sisemaal tegeleti peamiselt põlluharimisega. Eksootiliseimaks kaubaks oli safran. Tänu
Tööriistu kasutasid nad põhiliselt koriluse juures ja loomaraibete liha tükeldamiseks. Tööriistad olid väga lihtsad, ilmselt kaevekepikesed, millega kaevata välja söödavaid juurikaid ja uuristada lahti näriliste urge. Liha lõikamiseks kasutati mitmesuguseid ovaalseid või pirnikujulisi kivisid, mille üks ots teritati kildude ära löömisega hambuliseks teraks. Tööriistadena kasutati ka teravaservalisi kivikilde. H.. habilis oli vaid maapealse eluviisiga. Põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, teod, söödavad juured ja mugulad, linnumunad jms. Meelsasti söödi ka kiskjate poolt maha jäetud või vanadusse ja haigustesse surnud loomade korjuseid. Ise küttisid nad ilmselt väiksemaid ja ohutumaid loomi (närilisi, kilpkonni, linde). Algul oli küttimise osatähtsus väike, aja jooksul see suurenes. Homo erectus e püstine inimene (2 milj400 000 v 1,8 milj300 000a tagasi). Esimene luuleid Jaava saare idaosast Trinilist 1891. a. Algul leiti vaid kaks
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk Pt 35 ül 1-3. Retsen
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokrito
# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende katkendid, ja selle areng aegade
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
baasile ning on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil on stiilile iseloomulik abakus, mis kõverdub spiraalselt, meenutades oinasarvi, arhitraav jaguneb pikuti kolmeks võrdseks talaks ja friis kulgeb ühtlase lindina, mida kaunistati ka reljeefiga. 3) korintos NT. OLÜMPIEIONI TEMPEL ATEENAS. pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kannelüüritud sammas toetub baasile ja kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik, arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta. Samba põhiosad: 1) vundament e. stereobaat, koosneb krepidomast ja stilobaadist 2) sammastik; samba osad - baas, tüves ja kapiteel; kapiteeli osad - ehhiin ja abakus 3) talastik ehk. antablemaan; talastik jaguneb kolmeks osaks - arhitraav, friis ja karniis, mille ülemises osas ongi siima. DOORIA JA KORINTOSE JOONIST VAATA ÕP. Kreeka ehituskunsti iseloomustus
· Kujutav kunst püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid · Seinamaalides ja reljeefidel hoiduti tavaliselt stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest kui vahel näemegi inimfiguure egiptusepärases poosis, siis näeme et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. · Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Keraamika arengus võib eraldada mitut etappi, aga kõigile neile oli omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. · Kreeta kunsti põhiline sisu elurõõm, muretu kergus, kiideti loodust. Seal oli hea elu, kliima soodne kuid ähvardas maapõu. Tõenäoliselt purustas maavärin lossid, need taastati aga sellele järgnes vulkaanipurse mis need uuesti varemeteks jättis. Kreeta jäi nõrgaks ja ei suutnud end sissetungijate eest kaitsta. Kreeklaste esivanemad ahhailased
Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Nimetage kultuuride jagunemise kolm rühma. 1.Lineaar-aktiivsed kultuurid 2
· Selles vanuses lastele meeldivad raamatud, kus on pildid lastest, kes söövad, jooksevad, magavad, sest need tegevused on tuttavad ka talle. · Selles vanuses laste hulgas on populaarsed ka raamatud, kus öeldakse "tere" ja "head aega". · Lapsele meeldivad ka lihtsad salmikesed ja etteaimatav tekst. · Et suurendada lapse huvi raamatu vastu, asenda raamatukangelase nimi enda lapse omaga. · Lugeda võib kõikjal - voodis, vannis (muidugi vaid plast- ja kummraamatuid), kiigel või põrandal istudes. LÄHME ÕUE · Tee lapsele ettepanek minna koos mänguloomadega õue mängima. · Esita suunavaid küsimusi, näiteks: "Mis sa arvad, mida mõmmi täna selga peaks panema?", "Kas õues on külm?", "Mis siis saab kui mõmmil kingi jalas pole?" · Küsida võib ka: "Kas me sööme õues?" või "Mida mõmmi süüa tahaks?"
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust k
annaabi.ee 
