Klienditeenindus Klienditeenindus (Definatsioon, Milles väljendub suurepärane klienditeenindus?, Kas klienditeeninduse headust on võimalik mõõta?, Mõõtmistehnikad) - Definatsioon: Teenindusharu, kus esikohal on klientide heaolu. Milles väljendub suurepärane klienditeenindus?: Hea klienditeenindus seisneb klienditeenindaja suhtlus oskus, intelligentsuses, tolerantsuses ja teenindus oskuses. Kas klienditeeninduse headust on võimalik mõõta?: Saab küll. Mõõtmistehnikad: Oleneb klienditeenindaja professionaalsusest. *************************************************************************** *** Klienditeenindus on teenindusharu, kus esikohal on klientide heaolu. Hea & suurepärane klienditeenindus seisneb klienditeenindajast tema suhtlus oskuses, intelligentsuses ja professionaalsusest (Väljaõppest)
Kas intelligentsus on päritav või õpitav? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Osa autoreid rõhutab intelligentsuse kujunemisel keskkonna rolli, teised arvavad, et, intelligentsust mõjutavad peamiselt pärilikud faktorid. Selguse saamiseks on uuritud kaksikuid ja lapsendatud lapsi.Ühte perekonda kuuluvate bioloogiliselt võõraste laste intelligentsuses ilmneb teatav sarnasus. N: Johann Sebastian Bachi suguvõsas oli 26 silmapaistvat muusikut. Ei saa välistada ka keskkonna osa, sest selles suguvõsas pöörati muusikale suurt tähelepanu. Ühemunakaksikud sarnanevad oma pärilike võimete poolest tunduvalt rohkem kui erimunakaksikud. Samas arvatakse, et seda võib osalt tingida nende ühesugune kohtlemine. Erimunakaksikuid koheldakse erinevamalt. Põhimõtteliselt toimib pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju, küsimus on eelkõige selles,
eesmärgiks on viia kokku ostjad ja müüjad. NB! Turundus on osategevuste kompleks. Juhtimine- planeerimine, ellu viimine, kontroll. Klienditeenindus Klienditeenindus (Definatsioon, Milles väljendub suurepärane klienditeenindus?, Kas klienditeeninduse headust on võimalik mõõta?, Mõõtmistehnikad) - Definatsioon: Teenindusharu, kus esikohal on klientide heaolu. Milles väljendub suurepärane klienditeenindus?: Hea klienditeenindus seisneb klienditeenindaja suhtlus oskus, intelligentsuses, tolerantsuses ja teenindus oskuses. Kas klienditeeninduse headust on võimalik mõõta?: Saab küll. Mõõtmistehnikad: Oleneb klienditeenindaja professionaalsusest. **************************************************************** ************** Klienditeenindus on teenindusharu, kus esikohal on klientide heaolu. Hea & suurepärane klienditeenindus seisneb klienditeenindajast tema suhtlus oskuses, intelligentsuses ja professionaalsusest (Väljaõppest)
Silmade värv aga mängis suuremat rolli: hallide silmadega isikud osutusid targemad. Mõlemakäelised inimesed olid intelligentsuse poolt tagaplaanil võrreldes vasaku- või paremakäeliste inimestega. Mõlemakäeliste intelligentsuse peetus oli seletatud niimoodi, et nendel puudub aju poolkerade dominantsus, mis oma korda viib vasaku ja parema poole omavahelisele segadusele. Mitmes laps inimene on ja kas ta on sündinud väikeses või suures perekonnas ei mänginud rolli intelligentsuses. Oli leitud tugev seos abikaasade IQ väärtuste vahel meid tõmbab sama IQ tasemega inimeste külge. Keskmine IQ tulemus muutub süstemaatiliselt eluaja jooksul, tõustes noorukite east alates kuni kahekümnete aastate keskpaigani ja seejärel langedes pidevalt umbes 25-30% võrra 50 järgneva aasta jooksul (Wechsler, 1981). Langus toimub eelkõige muutlikus intelligentsuses, kusjuures kristalliseerunud intelligentsus jätkab kasvu või püsib samal tasemel eluaja jooksul.
tajumine ja eristamine. Mida paremini tunnetame teisi seda kõrgem interpersonaalne intelligentsus, mida paremini tunnetame ennast seda kõrgem intrapersonaalne intelligentsus. Intelligentsuse alaliigid hõlmavad põhimõtteliselt täiesti erinevaid ja ajus eri piirkondadega seotud võimeid. Eri ajastutel on olnud tüüpide olulisus erinev. Gardner rõhutas, et intelligentsuse liigid sõltuvad üksteisest võrdlemisi vähe. Robert Sternberg (1949-?) eristab intelligentsuses kolme koostisosa: 1. Seesmine komponent inimeses endas toimuvad kognitiivsed protsessid, mis jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. 2. Kogemuslik komponent kogemuste mõju intelligentsusele. Korduvas situatsioonis kasutame teadmisi ja kogemusi automaatselt, uued olukorrad nõuavad uut lähenemist
keskkonnaga, aga sageli ka kultuurilise ja sotsiaalse keskkonnaga. Samuti ei saa pärilikkuse uuringutega midagi öelda selle kohta, kuidas ühel konkreetsel inimesel mingi joon avaldub. Pärilikkuse uuringutega tehakse kindlaks, kui palju on mingi omaduse muutlikkus mingis populatsioonis tingitud geneetilistest ja kui palju keskkondlikest erinevustest. Näiteks on ühes peres üles kasvanud e. samast keskkonnast pärit erinevate vanemate laste (erinevad geenid), vahelised erinevused intelligentsuses põhjustatud geneetilistest erinevustest. Vastandina lahus kasvanud (st. erinev keskkond) ühemunarakukaksikute, kellel on teatavasti identsed geenid vaheline erinevus on täielikult tingitud keskkonnast. Geenidest tingitud muutlikkust nimetatakse pärilikkuse osakaaluks intelligentsuse kujunemisel ning kõige otsesemalt saab seda mõõta lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligentsuste vahelise korrelatsiooniga, mis erinevates
valida ka haritud inimest. Karl Ristikivi on öelnud:" Koolitunnistus ei tähenda midagi alles elus näitab inimene mis ta tõepoolest väärt on." Tegelikult on tänapäeva ühiskonnas ikka määravaks just nimelt tunnistus mis tõestab, et sul on teatud haridus omandatud, kuid keegi ei saa garanteerida, et ülikooli hariduse omandanud isik on osavam oma töös kui ainult keskkooli haridusega persoon. Suurt osa inimese intelligentsuses mõjutab ka perekond ja ümberkaudne ühiskond, ka see võib olla ajendiks sellele, et mõned tudengid jäävad oma teadmistega ka keskkooli õpilastele alla. 21. sajandil on hariduse omandamine inimese elus väga tähtsal kohal. Võiks öelda, et kool on vabatahtlikult kohustuslik koht, kus omandatakse teadmisi. Millal saab üldse öelda, et inimene on haritud? Kas siis kui ta loeb palju raamatuid või siis kui tal on omandatud doktorikraad
John Rawls (21. veebruar 1921 24. november 2002) oli USA filosoof, poliitilise filosoofia professor Harvardi Ülikoolis ning raamatute A Theory of Justice (1971), Political Liberalism, Justice as Fairness: A Restatement ja The Law of Peoples autor. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi ingliskeelseist poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks pärast John Stuart Milli. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi arvates inimesed koostama reegleid, mis toetaks kehvemaid, kuna nemad vajavad kõige rohkem
Intrapersonaalne (isikusisene) intelligentsus seondub indiviidi endaga oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Mida paremini tunnetame teisi, seda kõrgem on meie interpersonaalne intelligentsus, ja mida paremini tunnetame iseennast, seda kõrgem on meie intrapersonaalne intelligentsus.[1;117] 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: 1) Seesmine komponent inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel).[3] 2) Kogemuslik komponent kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse).[3]
kelle arengut võivad arvutid kahjustada. Väikelaps võib arvutit kasutada lühikest aega ja pausidega. Uurimused on näidanud, et tavaliselt veedavad 2-7aastased lapsed keskmiselt 11 minutit päevas arvuti ees ning üle 3 tunni vaatavad televiisorit ja videoid. Kuidas mõjub väikelapse arengule arvutikasutamine? Uurimused on näidanud, et 4aastased lapsed, kes kasutasid arvuteid, olid oma arengus märksa kõrgemal tasemel intelligentsuses, mitteverbaalsetest oskustes, struktuurilises teadmises, pikaajalises mälus, käelises osavuses, verbaalsetes oskustes, probleemide lahendamise oskustes, võrreldes nende lastega, kes arvuteid ei kasutanud. 6. Õpiraskused ja ennastjuhtiv õppimine miks ja kuidas? (M. Martinson) Millised on õppiva isiksuse individuaalsete õpisituatsioonide kujunemise eeldused? Õppesituatsioonides põimub individuaalne ühisega ning pannakse alus peagoogilisele
sarnasus on täpselt 2x suurem kui sügootidel - Kaks olulist ideed - Reaktsiooninorm on mingi genotüübi võimalik fenotüüpide hulk – omaduste ja nende avaldumisastmete kogum, mis võib sama genotüübiga organismide fenotüübis ilmneda nende arengul ja elutegevuses erinevates keskkonnatingimustes - Geenide funktsioon – pole tekitada individuaalseid erinevusi isiksuseomadustes või intelligentsuses - Käitumisgeneetika 3 seadust – turkheimer - Kõik käitumisomadued on päritavad h2>0 - Samas perekonnas üles kasvamise mõju on väiksem kui geenide mõju c2
Näiteks võib 25-aastane edukamalt kui 70-aastane lahendada mõlemale tundmatud olukorda, ent 70-aastane tuleb paremini toime nende ülesannetega, mis eeldavad kogemusi. Osade teadlaste arust saab intelligentsust käsitleda ainult paljude eri võimete kogumina. Mõne autori arvates võiks intelligentsuse tegureid olla koguni 150 ümber, ehkki neid ei ole suudetud eristada. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme osa: 1) Seesmine komponent – inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid. Näiteks vajaliku info omandamine. 2) Kogemuslik komponent – kogemuse mõju intelligentsusele. Situatsioonis mis on juba kord olnud oma teadmiste automaatne kasutamine ja lahenduse leidmine. 3) Seotus väliskeskkonnaga – intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid.
, lk 272). Intelligentsus suureneb inimese arengus kuni 13. aastani, misjärel aeglustub 18. eluaasta juures. Pärast seda inimese vaimne vanus enam oluliselt ei kasva (Russell & Carter, 2009, lk 7). Intelligentsus arvatakse olevat suhteliselt püsiv omadus. Uurimustes on leitud, et umbes 60%-l lastest muutub intelligentsuse tase 6 ja 18 eluaasta vahel vähem kui 20% (Valk, s.a.1) 1. On leitud ka, et ealised muutused intelligentsuses toimuvad kindla seaduspärasuse järgi ning on eelkõige põhjustatud keskkondlikest teguritest (ibid.). Keskkonna osakaalu intelligenstuse kujunemise juures saab kõige lihtsamini mõõta koos kasvanud erinevate vanemate lapsi võrreldes. Uuringute tulemusel on leitud, et keskkonna osakaaluks kogu intelligentsuse muutlikkuses on 5 10% (ibid.). Geenidest tingitud muutlikuust nimetatakse pärilikkuse osakaaluks intelligentsuse
omandatu meeldetuletamine. · Joobe mälulünk · Hüsteeriline amneesia- tegu on psüühilise häirega, sageli kaitsereaktsiooniga · Afektiivne mälulünk- tugevas afekti seisundis aheneb inimese tähelepanuvõime ja võivad tekkida mälulüngad. 20. Õppimine- klassikaline tingimine- sotsiaalne õppimine- 21. Intelligentsus- Uurimise ajalugu- Pärilikkuse küsimus- Üldiselt valitseb tänapäeval seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilikkusel ja keskkonnal umbes võrdne mõju. Esimesed testid ja nende autorid- · Uurimine sai alguse 1904. aastal, mil prantsuse psühholoogid Binet ja Simon töötasid välja laste vaimse arengu määramiseks mõeldud testi. Esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Eeldusel, et lapse vaimne vanus peaks vastama tema tegelikule vanusele, alustati lapse eale vastavast testist, kui ta tegi selles vigu,
1. keeleline e lingvistiline kirjanikel, keelemeestel hästi arenenud 2. loogilis-matemaatiline matemaatikud, füüsikud võimekad 3. ruumialane muistsed meresõitjad 4. kehalis-kinesteetiline tippsportlastel väga hea kehatunnetus 5. muusikaline hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist 6. isikukohane intelligentsus hõlmab teiste ja enda tunnetamist Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: 1. seesmine inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel); 2. kogemuslik komponent kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse); 3. seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg
Näiteks võib 20-aastane edukamalt kui 65-aastane lahendada mõlemale tundmatud olukorda, ent 65-aastane tuleb paremini toime nende ülesannetega, mis eeldavad asjatundmist ja kogemusi. Osa teadlaste meelest saab intelligentsust käsitleda ainult paljude eri võimete kogumina. Mõne autori arvates võiks intelligentsuse tegureid olla koguni 150 ümber, ehkki neid ei ole praktikas suudetud eristada. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria. Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: · Seesmine komponent inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel). · Kogemuslik komponent kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse).
Ehkki Gardner rõhutas kõikide tüüpide olulisust, on nende tähtsus eri ajastutel olnud erinev (1: 118). 13 4.2 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Kui Gardner rõhutas, et intelligentsuse liigid sõltuvad üksteisest võrdlemisi vähe, siis Robert Sternberg käsitleb oma kolmekomponendilise intelligentsuse teoorias nende liikide kombineerumist ja koos toimimist. Sternberg eristab intelligentsuses kolme koostisosa (1: 119). 1) Seesmine komponent seondub inimeses endas toimuvate kognitiivsete protsessidega Need protsessid jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. (1: 119). 2) Kogemuslik komponent hõlmab kogemuste mõju intelligentsusele. Korduvas
Ent fakt on ka see, et erinevates testides on rassiliste erinevuste suurus erinev ning et testisooritused on seoses testitava sotsiaalmajandusliku staatusega, milles omakorda on rassidevahelised erinevused. Ühesõnaga kui tööle võtmisel on aluseks IQ test siis valged saavad paremini tööd ja üldse käib ilge kamm neegrite ja valgete vahel. Neegrid väidavad, et see test ei näita midagi ja võimalik, et erinevused on ainult testiskoorides, aga mitte tegelikus intelligentsuses. Nn Flynni efekt - Kui võrrelda erinevail aastakümneil ühte ja sama testi sooritanud võrreldavate inimgruppide (näit. 15 aasta vanused) testitulemusi, siis ilmneb testisoorituste paranemine. Paranemine on suur ja märkimisväärne: ühe inimpõlve jookul (ca 30 aastat) "paranevad" testitulemused keskmiselt 1 standardhälbe (vt. eespool) võrra. Kui seda leidu hakata rakendama ajas tagasi, siis peaksime järeldama, et näiteks alles 100 aasta eest pidid inimesed olema veel väga rumalad
enesekinnituseks. 21. Intelligentsus Pärilikkus ja keskkond Osa autoreid rõhutab intelligentsuse kujunemisel keskkonna rolli, teised arvavad, et, intelligentsust mõjutavad peamiselt pärilikud faktorid. Selguse saamiseks on uuritud kaksikuid (ühesugune pärilik foon) ja lapsendatud lapsi (neid võib pere ülejäänud lastega sarnaseks teha just sama keskkond). Ühte perekonda kuuluvate bioloogiliselt võõraste laste intelligentsuses ilmneb teatav sarnasus. N: Johann Sebastian Bachi suguvõsas 26 silmapaistvat muusikut. Ei saa välistada ka keskkonna osa, sest selles suguvõsas pöörati muusikale suurt tähelepanu. Ühemunakaksikud sarnanevad oma pärilike võimete poolest tunduvalt rohkem kui erimunakaksikud. Samas arvatakse, et seda võib osalt tingida nende ühesugune kohtlemine. Erimunakaksikuid koheldakse erinevamalt.
terve blokk aritmeetikaülesandeid, mida testija loeb testitavale suuliselt. Nii võidakse küsida: Kui kahel müürsepal kulub seina ladumiseks 6 päeva, mitme päevaga lõpetaksid siis töö 3 müürseppa? Siin võib vale vastus tähendada hoopis rohkemat kui ainult nõrka aritmeetikaoskust, sest korrektne vastus nõuab, et testitav kuuleks ja mõistaks küsimust... LÕIK JÄÄB POOLELI, sest lk 594 koopia puudub. Lk. 603 Mõned uurijad on oletanud, et suured erinevused inimeste intelligentsuses, mis ilmnevad sooritatud testides, võivad olla tingitud mõnede madalatasemeliste tunnetusoperatsioonide sooritamise erinevusest. Sellised operatsioonid jäävad kaugele sellest, mida me tavaliselt mõistame intelligentsuse all. Aga neid lihtsaid operatsioone on inimesel vaja teha tunnetusprotsessis korduvalt ja lõpuks muudab nende mõju üldtulemust. Põhiidee on, et intellektuaalsete võimete erinevuses peegelduvad erinevused närvisüsteemi talitlustes. Reaktsiooniaeg.
kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. PS! Õpikus on meil tegelikult pisut selgem ja ilusam joonis. · Kuidas uuritakse normaalsete psüühiliste tunnuste pärilikkust? Päritavuse uurimiseks inimeste psüühiliste tunnuste puhul on kasutatavad kaks viisi: kaksikute meetod ja perekonnastatistiline meetod. Kaksikute meetod. 1) Ühemunakaksikud on geneetiliselt identsed. Seega erinevused kaksikute intelligentsuses tulenevad kõik erinevustest keskkonnas. 2) Erimunakaksikud on geneetiliselt lihtsalt õed-vennad. Tavakeeles öeldes on neil 50% geenidest samad. 3) Kui ühemunakaksikud on omavahel sarnasemad kui erimunakaksikud, siis on tegemist geneetilise mõjuga, sest eeldatavasti on keskkond mõlemale kaksikule identne. Perekonnastatistiline meetod: See meetod seisneb eri astme sugulaste sarnasuse (tunnuste korrelatsiooni) uurimuses. Kui uuritava tunnuse korrelatsioon on seotud võrreldavate paaride
Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad – isiksus on unikaalne ja arenemisvõimeline 4.2 Isiksuseomaduste mõõtmine ISIKUOMADUSTE SFÄÄRID: vaimsed võimed ehk intelligentsus - väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses (pärilike tegurite intelligentsuses 50-70%) minimaalselt vajalike kasvatus- ja haridustingimusteta ei arene kaasasündinud eeldused headeks vaimseteks võimeteks fluiidne intelligentsus – väljendub mõtlemise dünaamikas (kiirus, ümberlülitamine, veakindlus); areneb kuni 25.-30.eluaastani kristalliseerunud intelligentsus – omandatud ja settinud teadmised ja kogemused; arenemisvõimeline kuni kõrge eani vaimseid võimed uuritakse testidega intelligentsustestid – viis mõõta inimese vaimseid võimeid
keskkonnaga. Samuti ei saa pärilikkuse uuringutega midagi öelda selle kohta, kuidas ühel konkreetsel inimesel mingi joon avaldub. Pärilikkuse uuringutega tehakse kindlaks, kui palju on mingi omaduse muutlikkus mingis populatsioonis tingitud geneetilistest ja kui palju keskkondlikest erinevustest. Näiteks on ühes peres üles kasvanud erinevate vanemate laste (erinevad geenid), vahelised erinevused intelligentsuses põhjustatud geneetilistest erinevustest. Vastandina lahus kasvanud ühemunarakukaksikute (identsete geenidega) vaheline erinevus on täielikult tingitud keskkonnast. 30. Mis on g-faktor, selle väljapakkuja? Spearmani (1927) mudeli põhiseisukoht on see, et eksisteerib üldine vaimne võimekus (general intelligence ehk g-faktor), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes, taiplikkus, võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt
• Osapoolte kaasamine õigusloomesse • Õigusaktide mõju analüüsimise kvaliteedi tõstmine 56. Mida tead John Rawlsist ja tema teooriatest/teostest? • Ta oli USA filosoof, kirjanik (A Theory of Justice) ja professor Harvardis. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi arvates inimesed koostama reegleid, mis toetaks kehvemaid, kuna nemad vajavad kõige rohkem toetust,
· Õiguspoliitika arengusuundade rakendamine · Osapoolte kaasamine õigusloomesse · Õigusaktide mõju analüüsimise kvaliteedi tõstmine 56. Mida tead John Rawlsist ja tema teooriatest/teostest? · Ta oli USA filosoof, kirjanik (A Theory of Justice) ja professor Harvardis. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi arvates inimesed koostama reegleid, mis toetaks kehvemaid, kuna nemad vajavad kõige rohkem toetust,
efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, võime mõista ümbritsevat maailma. Suhteliselt püsiv omadus, mis vanusega ei muutu. Galton oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi ja intelligentsuse pärilikkust. Avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“, kus „talent“ sümboliseeris andekus, taiplikkust ja annet. Kirjutas talendi ülekandest vanematelt lastele. Soolised ja grupierinevused intelligentsuses: üldintelligentsus on soolises mõttes sama, kuid spetsiifilistes intelligentsustes on meestel parem ruumiline mõtlemine ja laiemad faktiteadmised, naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Etnilistes gruppides on mongoliitide tulemused kõrgemad europiitidest, kellel omakord kõrgemad negriitidest. Intelligentsusteooriad: - Cattell: Fluiidne ehk voolav intelligentsus – inimese võime arutleda ja infot
absoluutsena asetada. Mõlemad faktorid on väga tähtsad ning neid ei saa teineteisest eraldada. Geenide avaldumine on alati seotud keskkonnaga aga sageli ka kultuurilise ja sotsiaalse keskkonnaga. Pärilikkuse uuringutega tehakse kindlaks , kui palju mingi omaduse muutlikkus mingis populatsioonis tingitud geneetilisest ja kui palju keskkondlikest erinevustest. Näiteks ühes peres kasvanud e samast keskkonnast pärit erinevate vanemate laste vahelised erinevused intelligentsuses põhjustatud geneetilistest erinevustest. Vastandine lahus kasvanud ühemunaraku kaksikute, kellel on teatavasti identsed geenid vaheline erinevus on täielikult tingitud keskkonnast. Normaaljaotus - Kui joonistada graafik, mis kujutab, kui palju on erineva pikkuse või kaaluga inimesi, siis saame mõlemal juhul omapärase kellakujulise kõverjoone. Tekkinud jaotuspilti nimetatakse normaaljaotuskõveraks, mis on statistiliselt väga täpselt väljendatav
Rollide ümber tekibki elustruktuur. Elustruktuur on pidevalt dünaamikas. Ülemineku põhjustab rahulolematus põhikomponentidega (need on seotud rollide ja suhetega) siin elustruktuuris. Rahulolematus ei pruugi viia mitte ainult üleminekuni vaid ka sügava kriisini. Kui see elustruktuur, kus inimene ei tunne end enam hästi, on ennast ammendanud. Täiskasvanuea lõpp ja vanaduse algus on rasked ealiselt määrata. Muutuseid võib ainult vaadelda intelligentsuses (kasvab kuni 40--eluaastani). Liikuv intelligentsus langeb, kuna füsioloogiliselt ei ole inimene enam võimaline. Vanaks jäädakse: kandmise ja kulutamise teooria keha mehhaanilised funktsioonid lõpetavad efektiivselt töötamise ja jääkained koguneva kehas ja rakkude taastoomisel vead, keha kulub ära. Samas ei seleta see seda, miks elavad naised meestest kauem. Kasuk räägivad bioloogilised muutused (naha elastsus, luude hõrenemine, reaktsiooniaeg, meelelised tajudd jne).
1. keeleline e lingvistiline kirjanikel, keelemeestel hästi arenenud 2. loogilis-matemaatiline matemaatikud, füüsikud võimekad 3. ruumialane muistsed meresõitjad 4. kehalis-kinesteetiline tippsportlastel väga hea kehatunnetus 5. muusikaline hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist 6. isikukohane intelligentsus hõlmab teiste ja enda tunnetamist KOLMEKOMPONENDILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIA Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: 1. seesmine inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel); 2. kogemuslik komponent kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse); 3. seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg
Keskel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesse ja isiku elukäiku determineeriv enesekonsteptsioon. Isiksuseomaduste mõõtmine Intelligentsustestid Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemiskoskuses, mäletamisvõimes, mõistamisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Umbes 50-70% intelligentsusest on determineeritud geneedtiliselt. Lahus kasvanud monotsügootide sarnasus intelligentsuses on suurem kui koos kasvanud, aga geneetiliselt erinevamatel isikutel. Teise poole tagavad haridus, kasvatus, arengukeskkond, tingimuste ja abivahendite olemasolu ja kvaliteet. Ent vastavate minimaalsetegi kasvatuslike ja haridustingimusteta ei arene kaasasündinud eeldused headeks vaimseteks võimeteks. Intelligentsust on teoreetiliselt seletatud mitmeti. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. C.Spearmani, Inglise
Hiljem on küll leitud, et Murchisoni uuringud ei olnud palju korrektsemad kui Goddardi omad, kuid tema seisukoht jäi domineerima pikkadeks aastateks. Näiteks avaldas tuntud kriminoloog E. Sutherland arvamust, et puudulikud ei ole olnud mitte niivõrd kurjategijate vaimsed võimed, kuivõrd uuringud, kus neid võimeid kindlaks teha püüti.Ka veel 1960.1970.aastatel arvati kriminoloogide hulgas, et kurjategijate ja üldpopulatsiooni intelligentsuses erinevusi ei ole. Alles viimasel paaril aastakümnel on jällegi hakatud rääkima kurjategijate teistmoodi intelligentsusest ja mitmed autorid hoiatavad, et intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise seoste eitamisega tuleb olla väga ettevaatlik. IQ ja kriminaalse käitumise seosed Oluline tähis diskussioonis kurjategijate intelligentsuse üle on Hirschi ja Hindelangi (1977) avaldatud artikkel.9 Nad
isiku elukäiku determineeriv enesekontseptsioon. Fenomenoloogilistest üks mõjukaimaid teooriaid on George Kelly isiksuslike konstruktide teooria. Isiksuse omaduste mõõtmine Intelligentsustestid Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Lahus kasvanud monotsügootide sarnasus intelligentsuses on suurem kui koos kasvanud , aga geneetiliselt erinevatel isikutel. Ent vastavate minimaalsetegi kasvatuslike ja haridustingimusteta ei arene kaasasündinud eeldused headeks vaimseteks võimeteks. IQ = saadud tulemus /keskmine e norm X 100 Isiksusetestid See, kuidas geenid väljenduvad , sõltub väga palju olukordades, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. · Objektiivtestid · Projektiivtestid Isiksuse agressiivsus Agressiivne käitumine on teist isikut kahjustav käitumine
isiku elukäiku determineeriv enesekontseptsioon. Fenomenoloogilistest üks mõjukaimaid teooriaid on George Kelly isiksuslike konstruktide teooria. Isiksuse omaduste mõõtmine Intelligentsustestid Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Lahus kasvanud monotsügootide sarnasus intelligentsuses on suurem kui koos kasvanud , aga geneetiliselt erinevatel isikutel. Ent vastavate minimaalsetegi kasvatuslike ja haridustingimusteta ei arene kaasasündinud eeldused headeks vaimseteks võimeteks. IQ = saadud tulemus /keskmine e norm X 100 Isiksusetestid See, kuidas geenid väljenduvad , sõltub väga palju olukordades, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. Objektiivtestid Projektiivtestid Isiksuse agressiivsus Agressiivne käitumine on teist isikut kahjustav käitumine
”, “Mis on õnn?”, “Mis on surm?” jms), ka suurepärane intuitiivse mõt- lemise võime. 22 Intelligentsus ja erivõimed Gardner osutab, et inimesel võib olla kas “laseri” või “helgiheitja” tüüpi intelligentsusprofiil. “Laseri” tüüpi intelligentsuse puhul on inimesel välja joonistunud väga kõrge tase kas ühes või kõige enam kahes erivõimes – näiteks Mozartil oli see muusikalises intelligentsuses, Einsteinil mate- maatilis-loogilises ja ruumilises intelligentsuses. Niisugused inimesed süve- nevad tavaliselt väga varakult oma andega seotud valdkonda ja valivad ka eriala, mis on selle konkreetse intelligentsusega seotud. “Helgiheitja” tüüpi intelligentsusprofiiliga inimestel on võrdselt tugevad kolm või enam intel- ligentsust, niisugused inimesed on tavaliselt esile kerkinud kas poliitikaga või majandusega seonduvates valdkondades.
Tuleb arvestada kolme asja: RP seletuslik edu ja ebaedu; RP kooskõla teiste teooriatega; RP senine areng ning arenguvõimelisus. Churchlandi kolm peamist kaalutlust: RP ei ole seletusjõuline teooria; RP ei kooskõlas teiste teooriatega, mis kuuluvad füüsikalisse maailmapilti; RP ei ole arenev teooria. Seletuslik ebaedu. RP-le heidab kahtlust see, et ta ei suuda hõlmata/seletada järgmisi nähtusi: vaimuhaigused, loomingulisus, individuaalsed erinevused intelligentsuses, une funktsioon, oskused, mis nõuavad koordinatsiooni (nt palli püüdmine/viskamine), 3 mõõtmelise kujutise, konstrueerimine ajus, tajuillusioonid, mälu, õppimisprotsess, nii mõisteline kui mittemõisteline Isoleeritud ja manduv teooria. RP kokkusobivus teiste teadusteooriatega. Ei sobi kokku evolutsiooniteooria, bioloogia ja neuroteadusega, mis on kooskõlas ülejäänud füüsikalise maailmapildiga. RP on läbi oma ajaloo olnud manduv ja viljatu teooria
intelligentsus ühes valdkonnas pühenduda ülesandele Eriline loovus Intellektuaalne andekus eeldaks väärilise tähelepanu pööramist andekatele ja neile arenguks rikastatud keskkonna loomist. Paraku pole sellega kusagil lood eriti head. Parimal juhul annavad oma panuse vanemad, kellel selleks majanduslikke võimalusi jätkub. 2.3.5. Rassilised ja soolised erinevused intelligentsuses Ameerika ühiskonnas on terava tähelepanu objektiks intelligentsus ja rassiprobleemid. Intelligentsustesti tulemuste kasutamist gruppide võrdlemisel peetakse raskesti õigustatavaks. Vähendamaks sedalaadi probleeme kutsutakse üles looma intelligentsuse kultuuripuhtaid © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 98 mõõtmisvahendeid
annaabi.ee 
