13. Võgotski lähenemine mõtlemine ja keel arenevad lapsel eraldi, alguses mõtleb laps keelt kasutamata ja sellega rööbiti toimub ka keeleline areng, hiljem need seonduvad. 14. Eriksoni astmed: 1) Usaldus ja usaldamatus 2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3) Initsiatiiv või süü 4) Edukus või alaväärsus 5) Identsus või rolliähmasus 6) Intiimsus või isolatsioon 7) Generatiivsus või stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide. 15. Mehe ja naise erinevus: naistel on paremad keelelised oskused, meestel on palju parem ruumiline mõtlemine. Meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel aga vastastikku sõltuvast minast. Meehed on otsekohesemad ja kindlamad. Mõisted: stagnatsioon-seiskumine paigalseis. Generatiivsus - areng,edasi liikumine,loomine. Identsus samastamine. Autonoomia - iseseisvus sõltumatus. Integraalsus - terviklikkus rahulolu täiustunne.
Imikuiga ei mäleta, sest puudub seostatud kõne, seoseid närvirakkude vahel vähe, puudub mina- tunne. Psühhosotsiaalne areng(Erik H. Erikson): 1.Usaldus või usaldamatus 0-1 eluaastad 2.Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3 a. 3.Initsatiiv(algatuslikkus) või süü 4-5 a. 4.edukus või alaväärsus 6-11 a. 5.identsus või rolliähmasus varane noorukiiga 6.intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7.generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga 8. integraalsus või meeleheide hiline täiskasvanuiga Teadvuse seisundid: Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod) Tahtlikult esile kutsutud seisnundid(meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastitest tingitud seisundid) Unehäired: *unetus *kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehks narkolepsia- päeva jooksul 10-15 mins teadvusekaot. *uneapnoe- une ajal tekkiv hingamise katkestus *unesrände(kuutõbi) Uimastid: * depressandid (alkohol, rahustid, opiaadid)alandavad tundlikkust, 2 koosmõju
Eriksoni panus inimese arengu määratlemisele. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi: 1. Usaldus või usaldamatus 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3. Initsiatiiv või süü 4. Edukus või alaväärsus 5. Identsus või rolliähmasus 6. Intiimsus või isolatsioon 7. Generatiivsus või stagnatsioon 8. Integraalsus või meeleheide Piaget'i panus inimese arengu määratlemisesse. Jean Piaget on loonud arengupsühholoogia teooria. Selle kohaselt läbib lapse kognitiivne areng neli staadiumi: 1. Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. 2. Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium - 7. kuni 12. eluaastani. 4. Formaalsete operatsioonide staadium - 12. eluaastast alates. Psühholoogia kujunemine eelteaduslikust teaduslikuks
• Hilisem kompenseerimine PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU ASTMED ERIKSONI JÄRGI 1) Usaldus – usaldamatus (0-1 a) → lootus 2) Autonoomia – häbi (1-3 a) → tahe 3) Initsiatiiv – süü (4-6 a) → eesmärgi mõistmine 4) Edukus – alaväärsus (7-11 a) → kompetentsustunne 5) Identiteet – rolliähmasus (12-18 a) → kindlus 6) Intiimsus – isolatsioon (18-30 a) → armastuse mõistmine 7) Loovus – stagnatsoon (täiskasvanuiga) → hoolitsusest aru saamine 8) Integraalsus – meeleheide (hiline täiskasvanuiga) → tarkuse mõistmine LAWRENCE KOHLBERGI KÕLBELISE ARENGU TEOORIA • Piir 10.eluaasta juures • Tagajärg → motiiv • Kõlbelise sisuga lood ja küsimused • Ravimi varastanud mehe lugu • 6 faasi 2 kaupa 3 suureks perioodiks KÕLBELISE ARENGU FAASID KOHLBERGI JÄRGI I. Prekonventsionaalne periood (3-10 a) III. Postkonventsionaalne 1) Hirm karistuse ees periood 2) Reeglitest kinnipidamine (13-... a) II
teroteetiline *tunded sügavamad,püsivamad *Intiimsus/Isolatsioon VII varajane küpsusiga(25-35a)- *füüsik võimete kõrgtasemeline hetk *fluidised koguitivsed võimed on tipus *Generatiivus/Stagnitsioon IX keskmine küpsusiga e keskiga(35-60)- *al 45 hakkavad füüsil võimed langema;liigeste elastus väheneb,organism vanaeb *vananemiskiirus individuaalne *tõuseb kristalliseerunud intelligentsuse osatäht;kogemuslik pagas ja mälus talletatud info hulk suur,kasutatav *Integraalsus/Meeleheide X hiline küpsusiga e elatanudiga(60-75a)-*krooniliste haiguste esinemise risk kõrge *väheneb vaimsete ül sooritamise kiirus *väheneb vahetu mälu maht ja meenutamiskiirus XI vanuri e raugaiga(75-surm)- *füüsikal ja vaimne funtsiooneerimine halveneb kiiresti *iseseisev toimetulek häiritud,vajab abi *soodsalt mõj lähedus ja hoolitsus NÄRVIRAKU JA PEAAJU EHITIS. Peaaju ehituse ül- 1)Mõhnkeha-ühendab 2 ajupoolkera 2)Naalduv tuumake-naudingukeskus
leidmine, terviklik ego-identiteet 6) Intiimsus või isolatsioon (hiline noorukiiga): Eeldus, et noor inimene loob lähedase sideme teise inimesega, võib areneda üksindus või isoleeritustunne 7) Generatiivsus või stagnatsioon (täiskasvanuiga): Järgmise põlvkonna soetamine või endassesulgumine, stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide (hiline täiskasvanuiga): Elule tagasi vaatamine, rahulolu iseendaga või rahulolematus, meeleheide. 19. Teadvuse seisundid: ärkvelolek, uni, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastid, depressandid, stimulandid, hallutsinogeenid 20. Stimulandid stimuleerivad KNS, parandades tähelepanuvõimet, kuid aeglustades reaktsioone. Hallutsinogeenid muudavad taju ja tekitavad hallutsinatsioone, võivad
Rolliähmasus nooruk suudab oma rollid ühiskonnas ühtseks siduda, selle tegemate jättmisel võib jääda identsus ähmaseks Intiimsus v. Isolatsioon nooruk suudab luua lähedasi sidemeid teistega, vastasel korral võib tekkida üksindus ja isoleeritus tunne Generatiivsus v. Stagnatsioonjärgmise põlvkonna kasvatamine ja juhendamine, kui sellist tegevust ei leita, võib inimene endasse tõmbuda ja tõrjuvaks muutuda Integraalsus v. Meeleheide tagasi vaadates elule, peaks inimene leidma, et see on olnud väärtuslik ja õige, kui aga tundub, et elu on valesti elatud,võib see viia meeleheiteni 8. Maslow vajaduste hierarhia Füsioloogilised vajaduseseksuaal,vee,toidu,unevajadused Kaitstus vajaduskindlus ja turvatunde vajadus Armastus ja kuuluvus vajadus tunde, et teised armastavad ja hoolivad, vajadus
Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga,läbitakse edukalt eeldusel,et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega.kui ta seda ei suuda, võib tekkida üksinus ja isoleeritustunne Generatiivus või stagnatsioon – täiskasvanuiga.laste kasvatamine, laiemad ettevõtmised, milles osaletakse ja mille kaudu järgmise põlvkonda mõjutatakse, need kes seda ei vali, muutuvad suletuks, mis toob kaasa stagnatsiooni. Integraalsus või meeleheide – hiline täiskavanudiga.inimene vaatab tihti elule tagasi, võib leida et elul oli tähendus ja tunnetada rahulolu, või vastupidi, ja et parandada on juba gilja, see inimene jõuab meeleheite seisundini. 9. Mehe ja naise erinevused: Võimetes – üldiselt ühesugused,tüdrukutel natuke arenenum keelelised oskused, paremad lugejad, poistel aga ruumiline mõtlemine.tuleb ilmsiks peale 8ndat eluaastat.Nimetud
EGO-IDENTITEET, KUI TA EI OSKA ÜHENDADA OMA ELU ERI KÜLGI, JÄÄB IDENTSUS ÄHMASEKS; 6) INTIIMSUS VÕI ISOLATSIOON (18.-30. ELUAASTA): ETAPP LÄBITAKSE EDUKALT, KUI NOORUK LOOB LÄHEDASE SIDEME TEISE INIMESEGA, KUI TA SEDA LUUA EI SUUDA, VÕIB ARENEDA ÜKSINDUS- JA ISOLEERITUSTUNNE; 7) GENERATIIVSUS VÕI STAGNATSIOON (30.-60. ELUAASTA): JÄRGMISE PÕLVKONNA KASVATAMINE JA JUHENDAMINE; INIMESED , KES SELLIST TEGEVUST EI LEIA, VALIVAD ENDASSESULGUMISE TEE, MIS TOOB KAASA STAGNATSIOONI; 8) INTEGRAALSUS VÕI MEELEHEIDE (60.-60+): INIMENE VAATAB ELULE TAGASI; VÕIB LEIDA, ET ELUL ON OLNUD TÄHENDUS JA TUNNETADA ISEENDAGA RAHULOLU, KUI TUNNEB VASTUPIDIST (ELU ON ELATUD VALESTI, AGA PARANDADA ON HILJA), JÕUAB INIMENE PÜSIVA MEELEHEITE SEISUNDINI. MEHE JA NAISE ERINEVUSED VÕIMED: NAISTEL ON ARENENUD KEELELISED OSKUSED, ON KA MEESTEST PAREMAD LUGEJAD, MEESTEL AGA RUUMILISE MÕTLEMISE-VISUAALSED VÕIMED; KÄITUMINE: TÜDRUKUTE KASVATAMISEL PÖÖRATAKSE TÄHELEPANU TUNNETELE JA SUHETELE,
· Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga,läbitakse edukalt eeldusel,et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega.kui ta seda ei suuda, võib tekkida üksinus ja isoleeritustunne · Generatiivus või stagnatsioon täiskasvanuiga.laste kasvatamine, laiemad ettevõtmised, milles osaletakse ja mille kaudu järgmise põlvkonda mõjutatakse, need kes seda ei vali, muutuvad suletuks, mis toob kaasa stagnatsiooni. · Integraalsus või meeleheide hiline täiskavanudiga.inimene vaatab tihti elule tagasi, võib leida et elul oli tähendus ja tunnetada rahulolu, või vastupidi, ja et parandada on juba gilja, see inimene jõuab meeleheite seisundini. Mehe ja naise erinevused: · Võimetes üldiselt ühesugused,tüdrukutel natuke arenenum keelelised oskused, paremad lugejad, poistel aga ruumiline mõtlemine.tuleb ilmsiks peale 8ndat eluaastat.Nimetud erinevus annab meestele
protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...). Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga). Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga). Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab (Leuska, 2010). Kastutatud kirjandus 1. Leuska, A. (2010). Arengupsühholoogia. Külastatud aadressil http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/index.html 2. Beck, U., Giddens, A., & Lash, S. (2001). Modernización reflexiva Política, tradición
inimene on ühiskonna produkt. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi: 1. Usaldus või usaldamatus 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3. Initsiatiiv või süü 4. Edukus või alaväärsus 5. Identsus või rolliähmasus 6. Intiimsus või isolatsioon 7. Generatiivsus või stagnatsioon 8. Integraalsus või meeleheide Progress läbi iga faasi sõltub osaliselt sellest kui hästi meil eelmistes faasides läinud on. Umbes nagu punguv õis, mille õitsmise etapid on looduse poolt paika pandud, samas kui me aga loodusega vastuollu läheme, näiteks punga enneaegselt avades, rikume me kogu lille arengu. Iga tasemega käivad kaasa sotsiaalsed ülesanded. Kuigi Erikson nimetab neid Freudi järgi kriisideks,
ähmaseks Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga,läbitakse edukalt eeldusel,et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega.kui ta seda ei suuda, võib tekkida üksinus ja isoleeritustunne Generatiivus või stagnatsioon täiskasvanuiga.laste kasvatamine, laiemad ettevõtmised, milles osaletakse ja mille kaudu järgmise põlvkonda mõjutatakse, need kes seda ei vali, muutuvad suletuks, mis toob kaasa stagnatsiooni. Integraalsus või meeleheide hiline täiskavanudiga.inimene vaatab tihti elule tagasi, võib leida et elul oli tähendus ja tunnetada rahulolu, või vastupidi, ja et parandada on juba gilja, see inimene jõuab meeleheite seisundini. 9. Seksuaalne areng S.Freud (vihik; õ.lk. 134-135) Oraalne faas sünnist kuni 12. Elukuuni. Peamiseks naudingiallikaks on suu. Anaalne faas 1. - 3. Eluaastani. Iseloomulik on lapse huvi roojamise vastu; seda
tunnevad end isoleerituna. seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) · Täiskasvanuiga. Generatiivsus/stagnatsioon (küps täiskasvanuiga). Iga annab võimalusi loominguliseks ja produktiivseks tööks. Ebaõnnestumised sel alal viivad enesessetõmbumisele, stagnatsioonile, kasutuse tundele. seotud tööjaotuse ja ühise majapidamisega. (teostada, realiseerida; kanda hoolt) · Küpsusiga. Integraalsus/meeleheide. Kokku puutumine lootusetuse, hirmu ja tundega, et aeg on liiga lühike. Sellega käib kaasas usu kaotus iseendasse ja teistesse. Kui sellised kriisid ületatakse edukalt, saavutatakse integraalsus, mis väljendub mineviku, oleviku ja tuleviku järjepidevuse aktsepteerimises.- seotud inimkonnaga; mina kui sellisega (olla läbi selle, et olen olnud; näkku vaadata mitteolemisele) Tulles toime kriisiga konkreetsel astmel, omandatakse oskused, mis on vajalikud
tunnevad end isoleerituna. –seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) Täiskasvanuiga. Generatiivsus/stagnatsioon (küps täiskasvanuiga). Iga annab võimalusi loominguliseks ja produktiivseks tööks. Ebaõnnestumised sel alal viivad enesessetõmbumisele, stagnatsioonile, kasutuse tundele. –seotud tööjaotuse ja ühise majapidamisega. (teostada, realiseerida; kanda hoolt) Küpsusiga. Integraalsus/meeleheide. Kokku puutumine lootusetuse, hirmu ja tundega, et aeg on liiga lühike. Sellega käib kaasas usu kaotus iseendasse ja teistesse. Kui sellised kriisid ületatakse edukalt, saavutatakse integraalsus, mis väljendub mineviku, oleviku ja tuleviku järjepidevuse aktsepteerimises.- seotud inimkonnaga; mina kui sellisega (olla läbi selle, et olen olnud; näkku vaadata mitteolemisele) Tulles toime kriisiga konkreetsel astmel, omandatakse oskused, mis on vajalikud
Kui tal ei kujune välja terviklik ego-identsiteet, siis jääb tema identsus ähmaseks. 6. intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga. Eduaks etapp siis, kui nooruk loob lähedase sideme teise inimesega, kui mitte, või areneda üksinud ja isoleeritustunne. 7. Generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga. Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamisega. Need kes ei leia sellist tegevust, valivad sageli endassesulgumise tee, mis toob kaasa stagnatsiooni. 8. integraalsus (terviklikkus) või meeleheide hiline täiskasvanuiga. Inimene vaatab sageli elule tagasi. Võib leida, et elul on olnud tähendus, on rahul. Võib tunda vastupidist, see inimene jõuab püsiva meelehetie seisundini. Mehe ja naise erinevused · Meeste ja naiste võimed on üldjoontes üsna ühesugused. Tüdrukutel paremini arenenud keelelised oskused, poistel ruumiline mõtlemine. · Käitumise erinevused tulenevad sellest, et poisse ja tüdrukuid kasvatatakse erinevalt.
Kui ta seda luua ei suuda, võib tal areneda üksindus- ja isoleeritustunne. 7. Generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamise ja juhendamisega. Mõeldud on nii laste kasvatamist kui laiemaid ettevõtmisi, milles osaletakse ja mille kaudu järgmist põlvkonda mõjutatakse (nt õpetamine, poliitika). Need, kes endale sellist tegevust ei leia, valivad sageli endassesulgumise tee, mis toob kaasa stagnatsiooni. 8. Integraalsus (terviklikkus) või meeleheide hiline täiskasvanuiga Inimene vaatab tihti elule tagasi. Ta võib leida, et tema elul on olnud tähendus, tunnetada endaga rahulolu. Kuid ta võib tunda ka vastupidist - kogu elu on elatud valesti, aga midagi parandada on juba hilja. See inimene jõuab püsiva meeleheite seisundini.
3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a- täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a), 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a), 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a), 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a), 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a), 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...), 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga), 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) 24. Keele omadused- Konstruktiivne ja loov, Struktureeritud, Mõtestatud, Osutav, Inimestevaheline suhtlemine ja struktuur – Foneemid, Morfeemid, Sõnad, Fraas,Lause Mõisted: 3 taset: superordinaalne tase(mööbel), baastase(tool), subordin tase(kiiktool, tugitooljne) Keele omandamise teooriad: Õppimisteooria (Skinner)- Mudeldamine,
piire, reegleid–see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu.Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivadarmumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab. 5. S. Freudi pakutud arengustaadiumid, nende kirjeldused Teooria üldised põhimõtted: Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid
(oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline nende vastu. täiskasvanuiga) Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, identiteet. millise hinnangu ise oma elule annab.
füsioloogilised muutused, oluline on leida vastus küsimusele kes ma olen ja kelleks saada tahan. Toimub pidev emotsioonide kõikumine, ebakindlus. Tekivad armumised ja seksuaalsuhted. 6) Intiimsus vs isolatsioon noorus 18 -… - lähedaste suhete loomine ja hoidmine, armastus 7) Loovus vs stagnatsioon täiskasvanuiga - Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus 8) Integraalsus vs meeleheide - Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab 5. S. Freudi pakutud arengustaadiumid, nende kirjeldused Inimese käitumise juhivad alateadlikult soovid ja mälestused, sisemine tung 1) Prelatentne periood sünd-7a – oraalne -1(imemine), anaalne 1-3 (potilkäimine), falloslik 3-6 (tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm)
"; kui ei oska ühendada elu eri külgi,jääb tema identsus ähmaseks. 6.Intiimsus või isolatsioon hiline noorkuiiga;eeldus,et noor loob lähedase sideme teise inimesega;kui ei suuda luua,areneb üksildus-ja iseleeritustunne 7. Generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanu iga;Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamise ja juhendamisega;kui ei leita tegevust,mis mõjutaks põlvkonda võib tekkida endassesulgumise tee,mis toob kaas stagnatsiooni. 8. Integraalsus(terviklikkus) või meeleheide hiline täiskasvanuiga;vaadatakse tihti elule tagasi;leiab,et elul on olnud tähendus ja tunnetab iseendaga rahulolu või vastupidi kogu elu on elatud ja valesti ja parandada on hilja.
Peamine on see, et üheski etapis ei jääks ülekaalu negatiivsed kogemused. 1) Usaldus või usaldamatus sünnist kuni aastaseks saamiseni. 2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi aastad 1-3 3) Initsiatiiv (algatuslikkus) või süü aastad 4-5 4) Edukus või alaväärsus aastad 6-11 5) Identsus või rolliähmasus varajane noorukiiga 6) Intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7) Generatiivsus või stagnatiivsus täiskasvanuiga 8) Integraalsus (terviklikkus) või meeleheid hiline täiskasvanuiga Mehe ja naise erinevused · füüsilised · psühholoogilised · intellektuaalsed Käitumise erinevused tulenevad erinevatest kasvatustest. Unehäired · Narkolepsia ehk kontrollimatu lühiajaline unevajadus · Somnambulism ehk unesränne · Uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamistakistus · Unetus ehk insomnia Uimastid Depressandid : alkohol, rahustid, opiaadid, oopium, heroiin.
Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamise ja 3. Generatiivsus juhendamisega. Mõeldud on nii laste kasvatamist kui laiemaid või ettevõtmisi, milles osaletakse ja mille kaudu järgmist põlvkonda stagnatsioon mõjutatakse (nt õpetamine, poliitika). Need, kes endale sellist täiskasvanuiga tegevust ei leia, valivad sageli endassesulgumise tee, mis toob kaasa stagnatsiooni. 4. Integraalsus Inimene vaatab tihti elule tagasi. Ta võib leida, et tema elul on olnud (terviklikkus) tähendus, tunnetada endaga rahulolu. Kuid ta võib tunda ka või meeleheide vastupidist - kogu elu on elatud valesti, aga midagi parandada on juba hiline täiskasvanuiga hilja. See inimene jõuab püsiva meeleheite seisundini. Mehe ja naise erinevused Tänapäeva üldise arusaama kohaselt võivad mehelikud ja naiselikud omadused olla koos ka ühes inimeses.
seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) · Täiskasvanuiga. Generatiivsus/stagnatsioon (küps täiskasvanuiga). Iga annab võimalusi loominguliseks ja produktiivseks tööks. Ebaõnnestumised sel alal viivad enesessetõmbumisele, stagnatsioonile, kasutuse tundele. seotud tööjaotuse ja ühise majapidamisega. (teostada, realiseerida; kanda hoolt) · Küpsusiga. Integraalsus/meeleheide. Kokku puutumine lootusetuse, hirmu ja tundega, et aeg on liiga lühike. Sellega käib kaasas usu kaotus iseendasse ja teistesse. Kui sellised kriisid ületatakse edukalt, saavutatakse integraalsus, mis väljendub mineviku, oleviku ja tuleviku järjepidevuse aktsepteerimises.- seotud inimkonnaga; mina kui sellisega (olla läbi selle, et olen olnud; näkku vaadata mitteolemisele)
Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi: 1. Usaldus või usaldamatus 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3. Initsiatiiv või süü 4. Edukus või alaväärsus 5. Identsus või rolliähmasus 6. Intiimsus või isolatsioon 7. Generatiivsus või stagnatsioon 8. Integraalsus või meeleheide Progress läbi iga faasi sõltub osaliselt sellest kui hästi meil eelmistes faasides läinud on. Umbes nagu punguv õis, mille õitsmise etapid on looduse poolt paika pandud, samas kui me aga loodusega vastuollu läheme, näiteks punga enneaegselt avades, rikume me kogu lille arengu. Iga tasemega käivad kaasa sotsiaalsed ülesanded. Kuigi Erikson nimetab neid Freudi järgi kriisideks, on nad ta teoorias tunduvalt rohkem laialivalguvad kui sellisest terminist järeldada
isiklik avastus ja usaldatavus, mida toetab jätkuv rahuldust pakkuvaf kogemused suhtlemisel intiinpartneritega. 7) Täiskasvanuiga – generatiivsus vastandatult stagnatsioonile. Isiklike ja perekondlike vajaduste rahuldamine, millele lisandub üha laieneva huvi tundmine teiste ja maailma üldise heaolu vastu. Kujunemise aluseks on tuvaline ja innustav isiklik elu ning üleolek enesessetõmbumist põhjustavast (välisest) survest. 8) Vananemine – integraalsus vastandatult meeleheitele. Vananemise teadvustamine ja sellega arvestamine. Surma paratamatuse mõistmine koos rahulolu tundmisega minevikust ja valmisolekuga tulevikuks. Kujunemise aluseks on eelnevate astmete edukas läbimine, mis lubab tunda rahuldust täisväärtuslikult ja hästi elatud elust ning olla valmis surmaks, kartmata seda või tundmata südametunnistuspiinu ebaõnnestumise pärast elus. 5
· Põhiideele, kontseptsioonile allutatud terviku loomine erinevatest osistest (näitleja mäng, kujundus, muusika jne). · 3 põhiülesannet: töö tekstiga, näitlejatega, eri komponentide kokkupanek · Kuidas lavastus valmib? teksti valik (selle analüüs ja tõlgendus) töö kunstnikuga osajaotus 35. Millal ja kuidas tekkis lavastajateater? Saxe Meiningeni hertsog Georg II (1826-1914) esimene lavastaja-produtsent · lavastuslik integraalsus, massistseenid ja ansamblimäng · mitmekuused proovid · Vajalikuks sai lavastaja funktsioon · Uus näitekirjandus elulise tõe otsimine, inimhinge lahkamine (naturalism ja realism) · laval olgu reaalsuse tõetruu peegeldus Esimesed lavastajad ja nende teatrid: · Prantsusmaal André Antoine ja tema Theatre Libre, asutatud 1887 lavastas Zola lühinäidendeid ja Zola tekstide dramatiseeringuid.
hajumine 6. Noorusiga Intiimsus vs Püsivate intiimsuhete loomise võime kujunemine. isolatsioon 7. Täiskasvanu Generatiivsus vs Isiklike ja perekondlike vajaduste rahuldamine, - stagnatsioon millele lisandub üha laienev huvi tundmine teiste ja iga maailma üldise heaolu vastu. 8. Vananemine Integraalsus vs Vananemise teadvustamine ja sellega arvestamine. meeleheide Surma paratamatuse mõistmine koos rahulolu tundmisega minevikust ja valmisolekuga tulevikuks. 9. J. Marcia identiteedi kujunemise tüübid/teed. Identiteedi hajumine iseloomustab noorukeid, kelle eneseteadvus pole murdeeas piisavalt arenenud. Nad pole veel üle elanud identiteedikriisi ega saanud seetõttu välja kujundada
vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab Piaget arenguteooria – 1) Sensomotoorne periood (0-2a) Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on
Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet.(Leuska, 2010) 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus.(Leuska, 2010) 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus.(Leuska, 2010) 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab.(Leuska, 2010) Kalle juhtumi seostamine läbi Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria Kalle varajane lapsepõlv ei ole päris täpselt teada, kas kõik tema vajadused said rahuldatud kui ta oli väike. Sellest võib järeldada, et Kallel on jäänud esimene faas Usaldus vs
· Varane lapsepõlv: autonoomia vs häbi (1-3 a) 4) Mänguiga: initsiatiiv vs süü (4-6 a) 5) Kooliiga: töökus/edukus või alaväärsus (7-11 a) 6) Noorukiiga: identiteet vs identiteedi hajumine/rolliähmasus (u 12-18 a) 7) Noorusiga: intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) 8) Täiskasvanuiga: generatiivsus/loovus vs stagnatsoon 9) Küpsusiga (hiline täiskasvanuiga): terviklikkus (integraalsus) vs meeleheide Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi Areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel (kaasasündinud huvi; skeemid e. kognitiivsed struktuurid; assimilatsioon, akommodatsioon) 1) Senso-motoorne periood (0-2a) 2) Operatsioonide eelne (Eeloperatsionaalne) periood (2-7a) (egotsentrismi periood) 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) 12.
piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab. Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi 1) Sensomotoorne periood (0-2a) Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
edukus või alaväärsus – 6-11. a. ülekaalus vaimsed küsimused, identsus ja rolliähmasus – varane noorukiiga, selle arengujärgu jooksul saavut füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks, tähtis on leida vastus küsimusele „Kes ma olen?“ intiimsus ja isolatsioon – hiline noorukiiga generatiivsus või stagnatsioon – täiskasvanuiga, seostub põlvkonna kasvatamise ja juhendamisega integraalsus või meeleheide – hiline täiskasvanuiga, inimene vaatab tihti tagasi. Informatsiooni töötlemise teooriad Mõtlemine sisaldab endas infotöötlust ja seega rõhutatakse informatsiooni töötlusega seotud protsesse ja struktuure Oluline on kognitiivsete muutuste detailne kirjeldamine Muutus toimub tänu enesemodifikatsiooni protsessile Uus-Piaget`likud teooriad - Probleemilahenduse oskus sõltub: 1. Kujundlikud, operatsionaalsed ja täideviivad skeemid 2. V-maht
annaabi.ee 
